mõelnud selgelt, tegi halba rumalusest ja kasutas oma võimu hea suhtes valesti. Kalevipoeg tegi halba mõtlematusest. Siia võib tuua näiteks selle, et ta maksis julmalt kätte oma ema röövinud soome tuuslarile. Kuigi tuuslar tunnistas Kalevipojale oma patu üles ja palus andestust, tappis Kalevipoeg ta ära.Tuuslar ei olnud süüdi Linda tapmises, vaid röövimises ning karistus ta surmata oli liig. Teine suhtleiselt rumal tegu oli Sarviku ellujätmine. Sarvik oli rahva vaenlane, ta piinas rahvast ja võttis neilt nende varanduse. Seega Kalevipojal kui rahva kangelasel võis olla suur viha Sarviku vastu, kuid Kalevipoeg ei määranud talle isegi tänapäeva kontekstis õiglast karistust ja vabastanud oma rahva hirmust Sarviku ees. Surmamise asemel ta aheldas sarviku kalju külge. Kas siis Tuuslar oli tõesti hullem kurjategija kui Sarvik ? Kalevipoega analüüsinud Saksa
Keset kibedat tööd ilmusid randa järsku vaenlaste sõjalaevad. Kp. Kuuldes vaenlastest, ratsutas neile julgelt vastu. Vaenlasi tapeti armutult. Kp. Saatis sõjaväed peale suurt võitu koju. Põrgukatla juures sai Kp. Sarvik-taadilt rammuandja kellukese. Murueide tütred tekitasid magavatele sangaritele ilusaid unenägusid. Päikesetõusul virgus Kp ja tegi ettevalmistusi uueks põrgu minekuks. Sarvik saatis sissetungijatele vastu oma suured sõjaväed. Kp lõi Sarviku sõjaväed puruks. Kp purustas põrguväravad, ta nägi seal Linda varju, kes juhatas Kp-le kätte eluvedeliku. Sellest sai Kp. Uut jõudu. Sarviku eit kutsus Kp. Endale külaliseks, kuid Kp. Keeldus. Ka Sarviku tugevamadki sõjamehed lõi Kp. Tagasi. Siis astus Kp-le vastu Sarvik ise. Algas äge võitlus, mis kestis 7 ööd ja ka 7 päeva. Pärast visa võitlust suutis Kp. Sarvikust ikkagi jagu saada. Ta keerutas Sarvikut 10 korda pea kohal ja lõi ta siis maasse
läks Kalevipoeg tagasi Peipsi poole, päästis vaeslapse talle hundi käest. Kalevipoeg otsustas teha silla üle Peipsi, kuid vee tõus lõhkus silla ning peale vähipüüki läks ta jälle läbi järve Pihkva(184). 184-187 kuidas vaenelaps lambatalle sai. Kolmeteistkümnes lugu (Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad. 188-202). Kalevipoeg läks ümber Ilmajärve... kohtas soolasortsi sugulast-õppis ussisõnu(191) ja läks edasi Viru poole. Kalevipoeg jõudis Sarviku elukohta, läks tüdrukute juurde, veetis nende aega ning lubas nad vabastada(195-202). Neljateistkümnes lugu (Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus sarvik-taadiga. Lahkumine. 203-219). Kalevipoeg on allmaailmas ning tüdrukud näitavad seitset eri kambrit ning jõuavad õuele, kus 7 aita(204-207) ja Kalevipoeg küsib, kes on Sarviku vanemad(208-209). Kalevipoeg peab ennast nii võimsaks et ei lähe Sarviku kodust minema ning tüdrukud
Põrguhaua läheduses kardeti öelda sõna „kurat”: seepeale viivat põrgusulased eksinu kohe kuradi enese juurde Vanasti käidi lähedal olevast Rebasemäe ja Huule külast otse Põrguhauast mööda, Veriora mõisa aladele. Põrguhauast möödudes hoiti kõvasti keelt hammaste taga, et halb sõna üle huulte ei libiseks. Iseäranis olid kimbatuses karjapoisid ja lapsed, kes seda kanti kartsid. Iga matkaja peaks meeles pidama, et sarviku nime nimetamine ning vandumine selles kandis on rangelt keelatud. Kes keelust üle astub, sellest saab sarviku uus teener. Matkaraja keskel infomajakese juures on sarviku skulptuur, kus ta hoiab käes rahapada. Sinna on turistid nii mõnegi mündi jätnud. Küllap üritavad vandumise keelust üleastunud sarvikut ära osta. Põrguhaud- öösiti kraatripõhjas põlevatest veripunastest tuledest ning inimhingi ära viivatest
rohtudega pikka unne, tousis 7 nadala parast178-183,laudadest polnud voitlusest midagi alles, laks Peipsi poole tagasi, paastis vaeslapse talle hundi nkaest, ehitas silla ule jarve kuid sortside vee tóus lohuks selle ara,peale váhipúúki laks labi jarve Pihkva 184 vaenelaps sai lambatalle 184-187. 13 Kp laks umber Ilmajarve, kohtas soolasortsi sugulast, oppis ussisonu191, laks edasi viru pool, avastas suitsu tóttu 3 meest kes suppi keetsid Sarviku kodu, sai teada kus on maja ja joudis koppasse kus kuulis úksiku neiu kurba vangistuse laulu, lubas tudrukud vabastada.195-202 14. Kp on allmaailmas ja piigad naitavad 7 eri kambrit ja hoovi kus 7 aita 204-207 Nad joudsid õue,muru asemel oli raha.Kalevipoeg lubas nad sealt päästa.Kp kusib kes on Sarviku vanemad , keegi ei tea208-209. Kp peab ennast nii võimsaks et ei lähe Sarviku kodust minema ning ning jäi Sarvik-Taati ootama,Kui viimane kohale jõudis, asusid nad võitlema
putukaid. Alati tuli kalevipojale abiks kelluke. Siis sai Kalevipoja tulekust teada Sarvik. Ta käskis teenritel Kalevipoja vastu astuda, seda nad ka tegid. Kalevipoeg võitles nendega ja ka võitis. Peale võitlust ta puhkas natuke ja jätkas teekonda. Põrguväravateni jõudes avastas ta, et Sarvik oli ukse ette tõkked pannud. Kuid need tõkked Kalevipoega ei takistanud. Ta lõi väravatel tõkked eest ja läks Sarviku ukse taha ning lõi ukse ühe hoobiga maha. Seal majas nägi ta ühte eite kes ketras. Ta küsis temale kus Sarvik on ja eit vastas, et Sarvik tuleb mõnepäeva pärast. Kuid siis nägi Kalevipoeg salaust. Kui ta ukse taga olevasse ruumi jõudis siis sealt leidis ta ka Sarviku. Ta kutsus Sarvikut võitlema nagu mees mehega. Kui Sarvik välja tuli jõi ta kogemata jooki mis võtab vähemaks jõudu ja mõistust.
Tema teele sattusid vihma, udu ja sääskede parved. Kalevipoeg sammus kiiresti edasi, mida kiiremini ta edasi läks, seda paksemaks läks parv. Siis tuli Sirts, et helistagu ta kellukest. Sääsed kadusid nagu oleks tuul nad laiali tuisanud. Siis Kalevipoeg istus muru peale puhkama, ja mõtlema, et kellast on palju abi olnud, ja arvas,et seda peab ta endaga koguaeg kaasas kandma ning sidus selle endale sõrme külge. Siis ta sõi ja tukkus tunnikese. Läks mööda põrguteed edasi. Sarviku sulased kuulsid Kalevi tulekut ja hakkasid salaja luurama, kes see võõras on. Kes rikub nende rahu. Kalevipoeg jalutas rahulikult edasi, kui Sarviku taat saatis talle vastu oma tugevamad sõjamehed Kalevipoega karistama. Enne kui ta põrgulistega kohtus jõudis ta laia põletava tõrva jõe äärde, mille üle läks rauast sild, silla peal seisid põrgulase sõjamehed. Ühed sõjamehed olid teiselpool kallast ja ühed veel kaugemal ootamas
Mehed jäid ööseks sinna, lisasid leemekese sisse kapsast ning olid nõus pada valvama, et vanaeit saaks minna magama. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et nad ei tohi lasta kutsumata võõral keedust (katsuda) maitsta, muidu jäävad ise nälga. Siis olid kõik mehed kordamööda paja valves. Esimsena valvas pada Alevite poeg. Saabus härjapõlvlane ning soovis keedust katsuda. Alevipoeg lubas Härjapõlvlasel kapsakeedust maitsta, kui ta kulbi sisse ära ei upu. Sarviku poeg maitseki, muutus suureks ja kadus ning pada oli ka tühi. Alevite poeg täitis paja uuesti kapsa ja veega ning ajas Olevipoja ülesse. Olevipoja ja Sulevipojaga juhtus sama, mis Alevipojaga, aga Kalevipoeg kavaldas Härjapõlvlase üle. Ta tahtis Härjapõlvlase kellukest (see oli tal kaelas) nii kauaks kui ta sööb, kellukese ka Kalevipoeg sai. Siis lõi Kalevipoeg sõrmega Härjapõlvlase (kulmu peale) otsaette ning Sarviku poeg vajus maa-alla ja temast jäi järgi sinine suits
Siis tuli tal kokkusaamine Soolasortsi kolme pojaga. Kalevipoeg võttis laudu ja hakkas sortsipoegi maha tapma. aga lauad läksid pooleks ja hunnik kahanes lõpuks ütles keegi padrikust löö küljega ei lähe nii kiiresti pooleks siis. Kalevipoeg võttis ja lõi nad maha.ja läks koju. VIII Teekond laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad. Kalevipoeg oli lauakoormaga koju. Ta märkas et koopast tuleb suitsu ja läks vaatama. Seal olid Sarviku sulased. Kalevipoeg küsis teed nende peremehe juurde. pajavalvurid õpetasid. ja ta jõudis koopasse mille tagaseinas oli üks uks. Läbi ukse kuulis ta ketramise laulu. piiga õpetas Kalevipojale joogiga saab tugevaks. ja läks sisse.Seinapeal oli Sarviku varandus. Seal oli Sarviku varandus:küüntest kübar, pajuvits ja Sarviku mõõk. Ära mõõka võta võta kübar ja pajuvits. Siis tulid tuppa teised piigad ja tegid lõbusat lusti pidu. IX Võitlus sarviktaadiga. Tagaajajad
Samal ajal tuli sorts, kes mehe mõõga Kääpa jõkke uputas. Kalev ei saanud oma mõõka kätte, sest lausus sõnad valesti ( selle eest sab ta lõpus ka teenitud karistuse). Uus kuningas suundus kodu poole tagasi. Teel tuli tal võidelda Peipsi sortsi poegadega. Kalev läks uuesti laudu tooma ning tagasiteel jäi uuesti tukkuma. Jällegi tuli Peipsi sorts, needis ta ära- Kalevipoeg magas 7 nädalat. Veel sattus kuningas Sarviku elukohta, kus ta vabastas kolm tüdrukut. Võitles veel Sarvikugagi, kuid sel korral ta pääses. Seejärel kohtus Kalevipoeg Olevipojaga, kellega hakkasid linna ehitama, nimi pandi Linda järgi Lindaniseks. Nüüd soovis Kalev minna maailma lõppu. Lasi ehitada hõbedast laeva, mille nimeks "Lennuk" sai. Mehed sattusid Lapumaale ja Penilaste juurde. Maailmaotsa aga ei leitud. Üsna pea leidis aset Assamalle lahing, kus Kalevipoeg tappis palju vanelaseid. Kodu
toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liikmena 19651968. Alates 1970 kutseline kirjanik. On töötanud ka sovhoosis. MIDA KIRJUTANUD: Novelle, luulekogusid, romaane, näidendeid TUNTUD TEOSED: Esikromaan ,,Tants aurukatla ümber" (1971), Traadi tuntuim teos, pälvis 1972. aastal riikliku preemia ja seda on tõlgitud kümnesse keeled. ERILISED TEENED: Tunnustus Tuglase novelliauhind ,,Kohvioad" (1975), ,,Võimu rist" (1996), ,,Kohtu peegel" (2002) ja ,,Sarviku armastus" (2007). Kolm viimasena nimetatut on ilmunud kultuurilooliste novellide kogus ,,Sarviku armastus" (2007). LOOMING Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimist ja kodumaateema, hiljem hakkas kirjutama loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujunemine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas
Abielus Victori Traadiga (tõlkija) ja kaks tütart Praegu on kutseline kirjanik Looming Esimene väljatulnud teos oli luulekogu ,,Kandilised laulud" (1962) Peale luulekogude on ta kirjutanud: romaane, näidendeid ja novellikogusi Romaanid: ,,Naised ja pojad"(2007), ,,Üksi rändan, Kodu on ilus"(2011) Luulekogud: ,,Kandilised laulud" (1962), ,,Tule rüütamine" (2010) Näidend ,, Päike näkku" (1981) Novellikogud: ,,Islandi suvi" (2003), ,,Sarviku armastus" (2007) On kirjutanud filmistsenaariume On tõlkinud poola, tsehhi ja makedoonia keelset luulet. Tunnustused Eesti NSV teeneline kirjanik 1977 A. H. Tammsaare nimeline kirjaduspreemia 1983 Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia 1994 Tuglase novelliauhind (1996,2002,2007) Rahvusmõtte auhind 2010 Jaan Krossi kirjadusauhind 2011 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind 2011 Kasutatud lehed http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat http://luikjatraat
sõjalaevad. Kp. Kuuldes vaenlastest, ratsutas neile julgelt vastu. Vaenlasi tapeti armutult. Kp. Saatis sõjaväed peale suurt võitu koju. Põrgukatla juures sai Kp. Sarvik-taadilt rammuandja kellukese. Murueide tütred tekitasid magavatele sangaritele ilusaid unenägusid. Päikesetõusul virgus Kp ja tegi ettevalmistusi uueks põrgu minekuks. Sarvik saatis sissetungijatele vastu oma suured sõjaväed. Kp lõi Sarviku sõjaväed puruks. Kp purustas põrguväravad, ta nägi seal Linda varju, kes juhatas Kp-le kätte eluvedeliku. Sellest sai Kp. Uut jõudu. Sarviku eit kutsus Kp. Endale külaliseks, kuid Kp. Keeldus. Ka Sarviku tugevamadki sõjamehed lõi Kp. Tagasi. Siis astus Kp-le vastu Sarvik ise. Algas äge võitlus, mis kestis 7 ööd ja ka 7 päeva. Pärast visa võitlust suutis Kp. Sarvikust ikkagi jagu saada
· rahvast esindava kangelase seiklusi Eepos ,,Kalevipoeg" · Alguslaulud ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks" jutustavad Kalevipoja vanematest ja sünnist · 20 lugu kogumahuga 19 047 värssi · Peterburi Teaduste Akadeemia Demidovi auhind (1860) Olulisemad sündmused · Kalevipoja sünd · Linda otsimine · tegutsemine põllumehe ja riigi juhina · võitlus sortside ja Sarvikuga · retk maailma otsa · võitlus vaenlastega, Sarviku aheldamine · lõpplahendus Eepose ,,Kalevipoeg" tähtsus · algupärase rahvusliku kirjanduse algus · eesti rahva muistset vabaduspõlve hakati käsitlema ajaloolis- tes töödes (C. R. Jakobson ,,Kolm isamaakõnet", E. Bornhö-he ajaloolised jutustused) · Kalevipojas kui nimikangelases kehastub eesti rahvas oma iseloomu, töö ja võitlusega · rõhumisevastasus Mõju eesti kultuurile · on vaimustanud sõnadele ja tegudele ärkamisaja juhte ja rahvast
2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uus "Kuu külm kuma" J.Liivi luuleauhind: 2009 Triin Soomets "Surm ei möödu meist" 2008 Eha Lättemäe "Kui talvekuu on paratamatu..." 2007 Tõnu Õnnepalu "Ootad kevadet..." 2006 Hasso Krull "Sõlm" F.Tuglase novelliauhind: 2009 Indrek Hargla "Minu päevad Liinaga" ; Jüri Tuulik "Tellikaatne" · 2008 Andrei Hvostov "Sinised mäed" ; Mihkel Mutt "Siseemigrant" · 2007 Jürgen Rooste "Pornofilm ja pudel viina" ; Mats Traat "Sarviku armastus" NOBELISTID: 2009- Herta Müller-"Niederungen" 2008- Jean-Marie Gustave Le Clézio-"Päev, mil Beaumont tegi tutvust oma valuga" 2007- Doris Lessing-"Imerohi ei ole müüdav". 2006- Orhan Pamuk-"Lumi" 2005- Harold Pinter-"Majahoidja! 2004-Elfriede Jelinek-"Klaveriõpetaja" Pulitzeri preemia- 1953 "Vanamees ja meri" E.Hemingway Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia- Jürg Schubiger : " Goncourti auhind- 1995-Andreï Makine="Prantsuse testament" BertrandRussel.-
Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Mats Traat töötas 1965-1968 toimetajana ,,Tallinnfilmis". 1970. aastast kutseline kirjanik. Maailmakirjanduse Akadeemia liige. Mats Traat on saanud mitmeid kõrgeid preemiaid nagu Fr. Tuglase novelliauhind, kultuurkapitali aasta- preemia, riiklik elutööpreemia. Friedebert Tuglase novelliauhind on antud talle 1975 ,,Kohvioad", 1996 ,,Võimurist", 2002 ,,Kohtupeegel", 2007 ,,Sarviku armastus". Abielus Viktoria Traadiga. 1936 2006 2. Mats Traadi looming Mats Traat alustas luulega (kogud ,,Kandilised laulud", 1962 ,"Kaalukoda", 1966, milles on kõrvu tulevikuoptimism ja kodumaateema. Poeetiliselt mõjukas lakoonilisus koos terava ühiskonna problemaatikaga on tunnuslikud epitaafkogule ,,Harala elulood" 1967. Tuntumad romaanid: ,,Tants aurukatla ümber", 1971, ,,Maastik õunapuu ja
Kalev jätkas oma rasket teekonda. Teda ründasid sääse parved. Ta tappis tuhandeid sääski, lootes, et ükskord see lõppeb. Mees hakkas väsima. Sirts sõnas mättalt: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!". Kuldkella kõlin kaotas sääse parved. Kalevipoeg istus muru peale puhkama. Sidus kalli abikella väikese sõrme külge, sõi natukene, lasi leiba luusse. Peale seda seadis ta end teele. Ta tallas põrguteed, astus sammu alla-ilma. Põrgupoisid ja sarviku-taadi sulased kuulsid Kalevi käike, tema sammu müdinat. Nad tahtsid minna koju kuulutama, et Kalevipoeg ruttab rahu rikkuma ja sõjakära sünnitama. Kui Kalev mööda tundmatud teerada all-ilma astus, kulis kukke kaugel laulmas ja koera haukumas. Sarvik-taat saatis tugevaimad ja parimad mehed Kalevipoja vastu võitlema. Esimene selts seisis keset silda, teine silla taga, kolmas karikalda ääres ja neljas natukene kaugemal. Kui
Kalevipoeg 2.0 Kristian Kirsfeldt Enamus Eesti inimesi loeb või peab teatud eluetapis ,,Kalevipoega" lugema. Tänapäeva noortele on see raamat aga tõeliseks väljakutseks, sest igiammuse kangelase võistlused jäävad 21.sajandi inimesele liiga kaugeks. Kuid miks mitte lugeda kohustusliku kirjandusena ,,Kalevipoeg 2.0"? ,,Kalevipoeg 2.0" on rahvuseeposese uus ning moodne versioon. Eeposes on sarviku asemel kuri pangahärra, sortside asemel zombid ning tuuslarid on oma koha loovutanud bemmimeestele ja Soome suusahüppajatele. Kristian Kirsfeldt on noor reklaamitegija ning ka ,,Kalevipoeg 2.0" autor. Ta on Eesti üldsust mõjutanud järjekindlalt läbi televiisori, raadio ja trükimeedia. Tegemist on tegelikult suurt mõju omava inimesega, nagu seda on kõik reklaamitegijad. Autor on kirjutanud uuseepose ,,Kalevipoeg 2.0" omamoodi peegelpildina Eesti elust. "Kalevipoeg 2
"Inger" (1975; kordustrükk "Päike näkku" (1981) 1989) "Kandilised laulud" (1962) "Türgi oad" (1977) "Kaalukoda" (1966) Novellikogud "Puud olid, puud olid hellad "Ilmakaared" (1970) velled" (1979) "Hilised talled" (1976) "Islandi suvi" (2003) "Rippsild" (1980) "Valitud luuletused" (1979) "Sarviku armastus" (2007) Teose ülesehitus Romaanis on viis peatükki, milles ,,tantsitakse" läbi viie ajahetke. Kõik need peatükid kirjeldavad Eesti maaelu murrangujärkudel. Romaanis valitseb töine õhkkond, kuid ei puudu ka lustlikud ja naljakad hetked. Raamatu põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa raske füüsilise töö taandumise. Raamatus on sügav seos talupojaromaanide traditsioonidega. Kogu
- Oskas vanasõnu, ussisõnu, rääkis - Oli nõus Varrakule kõik tasuma, kuigi mõõgaga ja surnud isaga. polnud ise kõigis too nõudmistes kindelgi. - Andis Varrakule seaduseraamatu. Julge Kohati nõrk, tundlik - Julge Sarviku üle võimust saada, ei - Pärast sõda ei suutnud enam kõike nn kartnud teda. vastu võtta ja iseendaga hakkama - Oli üldse julge vaenlasele vastu saada. astuma. - Tahtis inimestest ja ilmast lahus elada. Andis valitsemise rolli Olevipoja
Kalevipoeg aga eriti ei hoolinudki,oli ta ju ennegi otse peipsist üle astunud. Pihkvast laudadega tagasi tulles,kuulis Kalevipoeg harakat kuuse ladva otsas käristamas kuidas Kalevipoja sõbrad ootavad pikislimi oma kuningat koju,sortsisõna sõlmitusel,unerohu uimastusel magasid Kalevipoeg sa seitse nädalat. Kalevipoeg saamus kiiremini kuni jõudis koopasuuni kus teda kolm vennikest põrgusse juhatasid. Seal Kalevipoeg sai rikkust juurde,päästis kolm neidu ning kakles ka sarviku endaga. Piigad said Kalevipoja sõpradele naisteks,Alevipojale,Sulevipojale ja Olevipojale. Teekond maailmaotsa polnud edukas,kuigi laev oli tehtud rauast,kuued kullast ja hõbedast. Leidis Kalevipoeg ka lapi targa,kes talle hea palga eest lubas juhatajaks tulle. Tark aga sattus saarele kus hiiglaneiu nad oma isale viis,isa pani aga inimeste mõistuse proovile,kuid tark oskad kõigile mõistatustele vastuse leida. Nii said nad laevale tagasi ja teekonda jätkata
seitse nädalat. 13. lugu Ühel päeval kuuleb Kalevipoeg üht eite ussisõnu laulmas ning jätab need meelde. Paar päeva hiljem viib tee ta ühte koopasse, kus istusid põrgukotkad. Kalevipoeg otsustas ette võtta teekonna põrgusse. Seal kohtub ta neitsidega, keda ta päästa lubas. 14. lugu Kalevipoeg on allmaailmas ning tüdrukud näitavad talle maja, kuid Kalevipoega huvitab Sarvik, kes on piigade peremees. Pidades end võimsamaks kui Sarvik, ei lahku ta allmaailmast enne kui Sarviku võidab. Alistanud nende peremehe, läheb Kalevipoeg tüdrukutega minema. 15. lugu Sarviku kälimees ajas teiste põrgusellidega minejaid taga. Kalevipoeg tegi nõiavitsa abiga silla ette ja vee selle taga ning põrgutegelased ei saanud sellest üle. Piigad, kes allmaailmast kaasa võeti, kositi vendade poolt. 16. lugu Kalevipoeg tahab minna maailma lõppu ning laseb omale raudlaeva nimega ,,Lennuk" ehitada. Jõudes Lapu randa tahab ta teada kõige lühemat teed. Üks tark nimega Varrak käsib
Soome jõudes jäi ta aga kivile magama, selle asemele et Lindat otsida.Kalevipoeg oli laisk ning otsustas enne puhata, kui tegutsed. Rahvuseepose peategelane oli abivalmis ja hea. Enamik meist tahavad elada vabadena ja tunda rõõmu elust, kuigi need tihti nii ei kipu olema. Alati on keegi või miski seda takistamas. Inimestele, kes aitavad takistusi ületada ollakse tänulikud ja see teeb nendest kangelased. Teoses ,,Kalevipoeg" aitas Kalevipoeg piigadel p'rgust Sarviku juurest põgeneda. Pärast seda said piigad rahus ja vabadena elada. Kalevipoeg oli nende jaoks päästja ehk kangelane. Kalevipoega iseloomustas vägivald, äkilisus ja sõjakus. Vägivald ja tülid on lahutamatu osa maailmast. Ei saa olla head ilma kurjata, aga kas alati on vaja viha välja elada. Tark ja arukas inimene ei vasta halvale vägivallaga, vaid üritab kainemõistuslikult sellest üle ollaja probleemi lahendada. Kalevipoeg ei olunud selline
luulet. Luulekogud: "Kandilised laulud" (1962) · "Kaalukoda" (1966) · "Ilmakaared" (1970) · "Hilised talled" (1976) · "Valitud luuletused" (1979) · "Septembrifuuga" (1980) · "Sügislootus" (1986) · "Ajalaulud" (1990) · "Vastuseta" (1991) · "Koidu kätes" (1993) · "Harala elulood" (2001) Näidend · "Päike näkku" (1981) Novellikogud: · ,,Koputa kollasele aknale" (1966) · "Islandi suvi" (2003) · "Sarviku armastus" (2007) Romaanid: · ,,Tants aurukatla ümber`` 1971 a. · ,,Maastik õunapuu ja meierikorstnaga`` 1973 a. · ,,Pommeri aed`` 1973 a. · ,,Inger`` 1975 a. · ,,Türgi oad`` 1977 a. · ,,Puud olid, puud olid hellad velled`` 1979 a. · ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" 1982a. · ,,Rippsild`` 1980 a. · ,,Üksi rändan" 1985a. · ,,Minge üles mägedele" (I 1987, II 1994), III (2009), IV (2010) · ,,Hirm ja iha" 1993a.
"Pommeri aed" (1973) "Inger" (1975) "Türgi oad" (1977) "Puud olid, puud olid hellad velled" (1979) "Rippsild" (1980) "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982) "Üksi rändan" (1985) "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994) "Hirm ja iha" (1993) Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogu "Sarviku armastus" (2007) Kandilised laulud (1962) Helmi Sell Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem.
õnneks andis siil talle hüva nõu. Puhkama asudes nõidus tige sorts mehele pika une ning ta magas 7 nädalat. Unenägu äratas ta üles. Rännak laudadega oli pikk ning teel kohtas mees palju asju. Kalevipoeg võtab ette teekonna allmaailma, mis kujuneb üsna hirmsaks. Eest leiab ta põrgupiigad, kellele ta allmaailmast pääsemist lubab. Teisel päeval teevad piigad Kalevipojale tutvustuse allmaailmast. Sarvik tuli koju ning meeste vahel käis võitlus kuni Kalevipoeg Sarviku maa sisse torkas nagu aiateiba. Seejärel võttis Kalevipoeg mõõga, varandusekotid ja tüdrukud õlale ning lahkus. Kalevipoeg pääses põgenema tagaajajate eest tänu sellele, et neid nõidus maa ta jalge all veeks. Olevipojaga hakkab Kalevipoeg linna ehitama ning saab linna valitsejaks. Piigad saavad kositud Alevi poegade poolt. Kalevipoeg laseb teha hõbedast laeva ning paneb sellele nimeks Lennuk. Mees tahab laevaga maailma otsa rännata
"Minge üles mägedele (I 1987, II 1994) "Hirm ja iha" (1993) Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Ilmakaared" (1970) 6 "Hilised talled" (1976) "Valitud luuletused" (1979) "Septembrifuuga" (1980) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogud "Islandi suvi" (2003) "Sarviku armastus" (2007) 7 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat http://www.postimees.ee/251106/esileht/kultuur/230501.php http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/traat.htm http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E305A8C754C7AE87C225723300455509 http://www.slideshare.netwww.slideshare.net/mirjamool/mats-traat 8
Siit see tuleb Mis pagana päralt sinu nimi on!? Oi küll ma alles tunnen ennast labaselt, tahaks kohe suu ära pesta... Kp: Miks sa niru kohe ei küsinud! Mina olen Kalevite kange poega! Suure Kalevi veel suurem poeg! Minust räägivad jumalad ja ainult sosistada julgevad minust iidsed hiiud! JB: Ahhhaaa. Aga räägi miks sinu sugune mühakas on astunud dr. X'i teenistusse? Kp: Mis see iks on? Mina pole kellegi teenija! Ainult räpase kavalusega on mind siia Sarviku kodu ette valvama pandud. JB: Oooo! Ma olen sel juhul kogu aja valesti mõistnud ja sina oled hoopiski suursugune peast põrunud sõdur?` Kp: Mis iganes see oleks, siis kindlasti on mul rohkem sellega tegemist, kui mingi iksiga! JB: Kui küsida võib, siis miks sul sõnadejärjekord sedavõrd vale on? Pagan... Ma unustasin, et sa oled pea peale kukkunud... Aga no ikkagi hea, et keegi veel tänapäeval oma isamaad sedavõrd ustavalt suudab teenida! Kp: JAH, ju siis vist.
Kalevipoeg oli ainuke, kes ei lasknud härjapõlvlasel leemt ära juua. Said nad siis kogu supi endale ja puhkasid ennast välja. Ärgates läks Kalevipoeg uurima kohta, kuhu härjapõlvlane oli kadunud. Kogemata kombel oli ta põrgu sissekäigu juurde sattunud. Teekonnal tuli talle palju takistusi ette, mille eemaldasid kellukese helistamine. Põrgusse jõudes olid tal vastas Sarvik-taadi saadetud sõjavägi. Tappis ta kõik vaenlased ja lõpuks aheldas ka Sarviku endagi raudahelatesse. Kodus korraldas ta suure peo selle võidu üle. Varsti tuli sõda raudmeestega. Ta võitis selle, aga ei viitsinud enam elu sõdida. Ta läks puhkama jõe äärde, kus teda tüütasid raudmehed, et pärida tema trooni. Mees läks aga Kääpa jõkke, kus oli tema tugev mõõk. Ta lausus sõnad, aga mõõk kuulis valesti ja võttis tema jalad. Sinna Kalevipoeg suri ja puhkas taevas mõnusasti oma vägevate tegude väsimust
toimetab. Sarvik on varjuliste valla isand, nii on Taara poolt seatud. Sarvik annab kadunutele kord aastas loa kodus käia see on hingede ajal. Täna õhtul oodatakse sarvikut koju. Õed hoiatavad, et põrgust pole keegi eluga pääsenud ja Kalevipoegki võib siin taadiga kohtudes surma leida. Kalevipoeg on kindel, et suudab piigad põrgust päästa. Piigad selgitavad talle, et ilma nõiavitsata ja küüntest kübarata see võimalik ei ole. Kalevipoeg peab neidude kartust asjatuks. Sarviku sängisambas seisid kaks klaasi. Üks pidi võimu kasvatama, teine kahandama. Vanem õde vahetas klaasid ära. Kuuldakse sarvikut tulemas. Kalevipoeg on alles piigadega üht kasvu ja sarvik pilkab teda. Kalevipoeg kutsub sarvikut kangust katsuma. Sarvik neelab eksituses nõrgendavat märjukest. Piigadel käsib sarvik tuua rauad, millega võitja võidetu kannad raudu köidab. Kaks kanget hakkasid rammu katsuma, nii et põrgu tahtis koost laguneda. Kalevipoeg
A. Hermann oma "lauleldusega" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907)."Laulelduse" libreto, mille autoriks on helilooja ise, on äärmiselt nõrga sisemise seosega. Sündmustikku, mis hargneb kord maa peal, kord Uku riigis, kord inimeste keskel, kord jumalate vahel, on raske järjestada mingiks loogiliseks tervikuks. SISU: Salme ja Endel armastavad teineteist. See eie meeldi Sarvikule, ta kaebab Ukule. Uku müristab Sarviku taevast alla. Rahvas laulab Ukule kiitust. Salme ja Endel kohtuvad. Toimuvad nende pulmad. Kiidulauluga Ukule lõpeb "lauleldus". Muusikaliselt on "Uku ja Vanemuine" naiivne ja diletantlik, kuigi autor ise "ooperi" kavalehel märgib, et "tükk on sisuliselt ja muusikaliselt täiesti Eesti oma". Enam-vähem õnnestunud numbrid (avamäng, pulmapeo tantsud) komponeeris Adalbert Wirkhaus, kes on ühtlasi orkestratsiooni autor. K. A
· "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994) · "Hirm ja iha" (1993) Luulekogud: · "Kandilised laulud" (1962) · "Kaalukoda" (1966) · "Ilmakaared" (1970) · "Hilised talled" (1976) · "Valitud luuletused" (1979) · "Septembrifuuga" (1980) · "Sügislootus" (1986) · "Ajalaulud" (1990) · "Vastuseta" (1991) · "Koidu kätes" (1993) · "Harala elulood" (2001) Näidendid: · "Päike näkku" (1981) Novellikogud · "Islandi suvi" (2003) · "Sarviku armastus" (2007) Kokkuvõte Mats Traat tegeleb eesti rahva kultuurimälu säilitamisega. Ta kujutab oma loomingus eesti talurahva elu erinevatel perioodidel. Ta kirjutab oma romaanides eestlaste lugu ning aitab taastada meie eneseväärikust ja kultuuri. Traat tahab oma loominguga sisendada meile eneseusku ja tulevikuoptimismi ning seda püüab ta teha läbi enda. Oma ponnistuste eest on teda pärjatud paljude auhindade ning suure tunnustusega eestlaste poolt. Kasutatud kirjandus
Avinurmes laat (Tünnilaat). Laat on ka üks suuremaid sündmusi, mis toob palju inimesi kokku ka väljast poolt Avinurme. Avinurme täna Tänases Avinurmes kirjutaksin lahti Lynchi metoodika alusel. Peamisteks sõlmpunktideks peaksin Helteri poodi, bussijaama, AS E Straussi puutööstust, kultuurikeskust (mida võib ka olulise orientiirina välja tuua), Avinurme Gümnaasiumi (on ka hea orjentiir), laululava ja Sarviku kõrtsi, kuna seal saavad inimesed kõige tihedamini kokku oma omaigapäevases elus. Ülejäänud hooned ja maamärgid tooks välja orientiiridena, alustades mälestussambast ,,Au langenutele"- Avinurme lahingus 1944. aastal hukkunud võitlejatele. Avati 2004. aastal ja asub pastoraadi pargis. Teiseks orientiiriks, maamärgiks pean pastoraadi hoonet, mida on hakatud rekonstrueerima tulevaseks Avinurme Elulaadikeskuseks. Üheks huvitavaks ja
"Hirm ja iha" (1993) "Naised ja pojad" (2007) Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Küngasmaa" (1964) "Kaalukoda" (1966) "Laternad udus" (1968) "Ilmakaared" (1970) "Hilised talled" (1976) "Valitud luuletused" (1979) "Septembrifuuga" (1980) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) "Harala elulood" (2001) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogud "Islandi suvi" (2003) "Sarviku armastus" (2007) Luule põhiteemad: · Elu ja surma vastasseis · Inimese ja looduse ühtsus · Rahvuslik-kultuuriline järjepidevus · Inimese kohanemine ja kohanematus ,,Tants aurukatla ümber" ,,Tants aurukatla ümber" on romaan, mis avaldus 1971. aastal ja mis on on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid
Solvab tütarlast kes end seejärel uputab(viga). Soomes otsib üle kuulsa soome sepa, et endale mõõka tellida. Kalevipoeg võitleb soome sepa pojaga ja tapab ta. Kalevipoeg tuleb koju tagasi ja otsustab koos vendadega liisku heita, kes saab neist isa kuningajärje pärijaks. Vastuse annab kiviviskevõistlus. Kalevipoeg sai kuningaks. Ta hakkab tööle: künnab põldu, asub linna ehitama ja toob selleks peipsi tagant laudu. Teda püüab takistada allmaailma valitseja Sarviku kannupoisid- sortsid. Kalevipoeg võitleb nendega aeg-ajalt. Ühes võitluses kaotab ta sortside süül mõõga Kääpa jõkke. Kalevipoeg aga toimetab edasi: sõidab koos kaaslasega maailma otsa. Reisil olles annab ta oma isa tarkuseraamatu Lapu targale Varrakule (viga). Ta laskub allilma ja võitleb seal sarvikuga, paneb sarviku ahelasse ja päästab põrgu vangis olud piigad. Võitleb maapeal oleva vaenlastega, annab juhtimise üle Olevipojale ja peitub ise metsaüksindusse
Kr. seostab Kalevipoja rahvale omase tööga ja laseb järeldada, et rahumeelne töö on tõeliste väärtuste allikas. Kalevipoja künniga saadi põllu-, heina- ja karjamaad, mis tarbeks kõigile. Kalevipoeg austab väga oma ema, oskab hinnata isa tarkust ja kaaslaste tõelist sõprust. Sissetungijate suhtes toimib ta aga karmilt. Sarvik, kelles Kr on veenvalt kujutanud tüüpilist feodaalisandat, on rahva õnneaega hävitav ohtlik vaenlane. Piigade vabastamine põrgu orjapõlvest ja sarviku aheldamine on sügavalt sümboolse tähendusega. Ustavus kodumaale ja vabadusele kannab võitlust raudmeestega. Kr pole Kalevpoega kujutanud ideaalse ja eksimatu sangarina, vaid väga inimlikuna, kellel paljude heade omaduste kõrval on omad nõrkused, mis avalduvad lihtsameelsuse, järelemõtlematuse või ka inimlike eksimustena. Kurjust, valelikkust, orjastamistaotlusi tauniv Kalevipoeg on Kr käsituses eelkõige töökangelane, kes kõrgelt hindab vabadust, ausust,
Kalevipoja künniga saadi põllu-, heina- ja karjamaad, mis tarbeks kõigile. Kalevipoeg austab väga oma ema, oskab hinnata isa tarkust ja kaaslaste tõelist sõprust. Sissetungijate suhtes toimib ta aga karmilt. Sarvik, kelles Kr on veenvalt kujutanud tüüpilist feodaalisandat, on rahva õnneaega hävitav ohtlik vaenlane. Piigade vabastamine põrgu orjapõlvest ja sarviku aheldamine on sügavalt sümboolse tähendusega. Ustavus kodumaale ja vabadusele kannab võitlust raudmeestega. Kr pole Kalevpoega kujutanud ideaalse ja eksimatu sangarina, vaid väga inimlikuna, kellel paljude heade omaduste kõrval on omad nõrkused, mis avalduvad lihtsameelsuse, järelemõtlematuse või ka inimlike eksimustena. Kurjust, valelikkust, orjastamistaotlusi tauniv
Kr. seostab Kalevipoja rahvale omase tööga ja laseb järeldada, et rahumeelne töö on tõeliste väärtuste allikas. Kalevipoja künniga saadi põllu-, heina- ja karjamaad, mis tarbeks kõigile. Kalevipoeg austab väga oma ema, oskab hinnata isa tarkust ja kaaslaste tõelist sõprust. Sissetungijate suhtes toimib ta aga karmilt. Sarvik, kelles Kr on veenvalt kujutanud tüüpilist feodaalisandat, on rahva õnneaega hävitav ohtlik vaenlane. Piigade vabastamine põrgu orjapõlvest ja sarviku aheldamine on sügavalt sümboolse tähendusega. Ustavus kodumaale ja vabadusele kannab võitlust raudmeestega. Kr pole Kalevpoega kujutanud ideaalse ja eksimatu sangarina, vaid väga inimlikuna, kellel paljude heade omaduste kõrval on omad nõrkused, mis avalduvad lihtsameelsuse, järelemõtlematuse või ka inimlike eksimustena. Kurjust, valelikkust, orjastamistaotlusi tauniv Kalevipoeg on Kr käsituses eelkõige töökangelane, kes kõrgelt hindab vabadust, ausust,
mõisa esimene kaunitar.“ (lk. 70). Lisaks nendele olid ka imeelukaid, mis tootsid kasutajale kasu, nagu näiteks tuulispea „Oli ju üldteada, et tuulispeaks käib üksnes paha inimese hing, kuna tema lihakere vedeleb sel ajal kusagil võsa vilus ja tundub otsekui surnud.“ (lk. 38) või merilehmad „Merekuninga enda kari! Nad söövad talviti lund ja lakuvad suviti hommikust kastet ning annavad piima rohkem kui ükski inimese lehm! Sarviku saba ja kabjad!“ (lk. 82). Mõned rituaalid andsid ka erilisi oskusi ja võimeid inimestele „Rehepapp oli näinud haldjat korra elus – ta oli teinud parajast heina, kui märkas, et talle läheneb üks kummaline olend, silmad hiilgamas. Vanameeste juttude põhjal teadis rehepapp kohe, et tegemist oli haldjaga. Ta võttis vikati, lõikas haldja kõrvad maha, keetis neid ja sõi ära ning oskas tänu sellele viis aastat loomade ja lindude
Jutustust kirjutades kandis kirjanikku soov anda meeleolud ja sündmused edasi tõetruult, midagi ilustamata ja ütlema jätmata, ning luua samal ajal ilma paatose ja ilukõne mõjutavalt vabadusvõitluse idee ja Eesti Vabariigi ajal sündinud meeste ustavus kodumaale. See on ka õnnestunud. Üldise laose ja masendusmeeleolude kõrval jääb teose lõpul siiski kajama lootus, et kuni rahvas on alles ei ole veel kõik kadunud. Järgmine, samuti sõjamälestustele toetuv jutustus ,,Sarviku sulased" I ja II (1985) kirjeldab kahe kurja vahel lootusetusse olukorda sattunud eestlaste põgenemist hävingu eest ja lõppvõitlusi võõra võimu teenistuses, rollis, mida iseloomustab ka teose pealkiri. Neis raamatuis saab ilmsiks suurte rahvaste maade jagamisele jalgu jäänud väikerahva traagika, keda hoolimata tema ainsast soovist hoida ja kaitsta tema maad ja rahvast kistakse siia-sinna ikka võõraste eest verd valama, et lõpuks needki, kellega seostus veel viimane lootus,
Eesti haritlastega (J. Köler jt). Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise Seltsis kolm pikka kõnet, mis 1880. aastal ilmus pealkirja all "Kolm isamaa kõnet". Jakobson jagas eesti rahva senise ajaloo kolme suurde põhiajajärku: Muistne iseseisvus kui kadunud kuldne Valguse Aeg; Pimeduse Aeg, mitmesaja-aastane ajajärk peamiselt sakslastest vallutajate all; Uus Koidu Aeg, rahvusliku ärkamise aeg. Oluline Jakobsoni mõttelaadis oli arusaam, et eestlased elavad kahe sarviku vahel: üks pärit idast, teine läänest. Vabadussõda, mida peeti 1918-1920, oli nii venelaste kui saksa parunite vastu. Aastal 1878 hakkas Jakobson Viljandis välja andma uut ajalehte Sakala. Tema eesmärgiks oli eestlaste ja sakslaste võrdõiguslikkus Eestis. Neli aastat peale Sakala asutamist suri Jakobson suhteliselt noore mehena kopsupõletikku. Tol ajal oli ta juba Kurgja talu pärisperemees ja ühel pikemal hoburetkel rängalt külmetanud.
Edaspidi on olulisemateks sündmusteks: emaotsimine, tegutsemine põllumehe ja riigijuhina, võitlused sortside ja Sarvikuga ning laudade toomine, retk maailma otsa, võitlused vaenlastega ning Sarviku aheldamine, lõpplahendus. 8. Lasteajakirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal jm. Eesti - Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse “Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit
16. lugu: KP reisib maailmalõppu - reisikirjalaadne lähenemine. Läheb ka 2. korda põrgusse: enne ta võitis Sarvikut, aga too pages veel rohkem maa alla. 19. loost pöördub eepos lõpplahendusele. Maal hakkab halvasti minema: raudmehed saabuvad, Kalevipoeg saab lüüa. Taganeb metsa, läheb üle Kääpa jõe, kus mõõk lööb jalad alt, sureb, läheb taevasse. Taevas kogunevad targad, kes mõtlevad, kas saaks Kalevipoega veel kasutada. Otsustavad hinge tagasi anda ja saata ta põrgusse Sarviku valvuriks. Eeposel on 2 lõppu: kangelase langemine ja tema tagasitoomine surmast. Toonitab optimismi, lootust: „Aga üks kord algab aega...“ Vaatamata traagilisusele, et kuningat pole enam, jääb lootus, et kui ta põrgust vabaneb, saabub taas. folkloristlik Kalevipoeg = negatiivne, põhitegevus on eri külade naiste tagaajamine, alkohol. Ta on nagu puhas instinkt, loodusjõud. Ambivalentne. Pole kuningas. Kreutzwaldi KP kannab eepose põhiideed
Lönnroti “Kalevala”. Esialgu 12 loos koosnev nn “Alg-Kalevipoeg” → täiendas 20 looga. “Kalevipoeg” koosneb alguslauludest “Soovituseks” ja “Sissejuhatuseks” + 20 lugu, kogumahuga 19 047 värssi. Alglaulud. I ja II lugu – Kalevip. vanematest ja sünnist. III-XX- tegevustiku areng (ema otsimine, tegutsemine põllumehe ja riigijuhina, võitlus sortside ja sarvikuga, laudade toomine, retk maailma otsa, võitlus vaenlastega, sarviku aheldamine) XX loo lõpp: mõõk raiub jalad → pannakse põrgu väravavahiks. Eeposes palju kõrvalepisoode. K. on keeruline karakter. Vastuolulised on ta tundeelu, tugevad ja positiivsed jooned, kuid ka nõrkused; hiidvägilane, 53 kuid ka primitiivne; talupoeglik taibukus, kuid rohmakad teod. See on põhitoonilt eleegiline teos.
annaabi.ee 
