ka vähem sallib. Helen Keller ütles kord oma raamatus „Minu elu lugu“ nii: „Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine“. Minu arust vastab see täielikult tõele, sest sallida pole alati kerge. Aga mis on sallivus? Sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivuse vastand on sallimatus. Sallimatus on üks suurimaid probleeme meie ühiskonnas, sest selle tõttu, et mõned inimesed üksteist ei salli võivad tekkida konfliktid mis võivad lõppeda suurte rahutuste, sõja või millegi muu halvaga. Minu arvates on kõige jubedam see, kui inimesed ei salli teist inimest ainult tema rassi, religiooni või seksuaalsuse tõttu. Näiteks, on välja kujunenud stereotüübid, et mustanahalised on kriminaalid ja ohtlikud meile, aga see on ju täiesti vale
vaja olema kellelegi tänavatel kuulutada. See on lihtsalt üks osa inimesest, mida ise valida ei saa. Vaadates suhtumist seksuaalvähemustesse, on inimesed aastate jooksul muutunud tunduvalt sallivamaks. Kui minevikus oli homoseksuaalne käitumine kriminaalkorras karistatav, siis nüüd on vabadust sedavõrd, et paljudes riikides pole samast soost inimestel enam takistusi omavaheliseks normaalseks suhtlemiseks ja kooseluks. Läbi ajaloo on näha, kuidas sallimatus on põhjustanud erinevaid kannatusi tavalistele ja süütutele inimestele. Juudi rahvuse saatust läbi sajandite on mõjutanud see, kui sallivalt või sallimatult on neisse suhtutud.Esimene suurem väljaajamine nende kodumaalt toimus juba enne Kristuse sündi,kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma. Viimane ja ühtlasi suurim küüditamine oli aga mõned aastakümned tagasi. Teise maailmasõjal ajal valitsenud Hitler algatas heebrealaste massilist tagakiusamist,süüdistade neid kõigis
Sallivus ja sallimatus Sallivus on oluline, ilma selleta oleks kõigil halb elada, sest paljud inimesed ei saaks lihtsalt läbi teineteisega ja sõjad oleksid vältimatud. Võib öelda, et tolerantsus on üks olulisem osa inimese isiksusest. Eestis on palju probleeme venelaste sallimatusega. Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud alles paarkümmend aastat tagasi. Haav on värske, sellest haavast tuleneb palju pimedat viha venelaste vastu. Isegi inimesed kes on sündinud tükk maad pärast venemaa okupatsiooni ei saa läbi venelastega. Üks suur põhjus selleks on keelebarjäär. Venelasi kes on elanud terve oma elu eestis ja kes ei oska ega taha osata eesti keelt on palju. Paljud eestlased ei suuda seda mõista, kuidas saab nii ignorantne olla. Sallimatust kahe rahva vahel süvendab ka venelaste käitumine, üks hea näide sellest on pronksiöö rahutused. Seal venelased ründasid eestlasi, ründasi eestlase ärisi, nad var...
et ka osad eestlased on intolerantsed mitte ainult teiste rahvaste suhtes vaid ka meie ligimeste üle. Õnneks mina kui õpilane, ei näe sallimatust tänapäeva koolides enam nii palju kui vanasti. Kõrvaltvaatlejana saan väita, et tänapäeva ühiskond muutub igapäevaga aina sallivamaks. See näitab ühiskonna arengut ja haritus taset meie ümber. Kokkuvõtteks võin öelda, et eestlaseid ei saa liigitada tolerantseteks või intolerantseteks. Iga inimene on erinev. Sallivus ja sallimatus saab algusese iga inimesese kodusest kasvatusest. Eks iga persoon otsustab ise, kui tolerantne või mitte ta on. Tahan siia lõppu lisada, et olgem sallivamad ning meil kõigil on siin ühiskonnas parem elu.
Sallivus ja sallimatus Sallivuse ja sallimatuse teema on väga aktuaalne. Kirjandeid või kõnesid sallivuse teemal on ilmselt iga gümnaasiumi õpilane kuulnud või ise kirjutanud. Oma kõnes (kirjandis) otsustasin vaadata sallivust sallimatuse silmade läbi ning arutleda erinevate sallivusega seotud väidete üle. Sallides ühiskond areneb. Kõige sallivamad inimesed on lapsed. Põhjus on siis selles, et lastel puudub terviklik maailma vaade. Lapsed näevad vaid väikest osa maailmast ning on see tõttu huvitatud kõigest võõrast. Kuna lapsed pole kogenud maailma ei ole neil kindlaid vaateid. Lapsed on kui käsnad, mis imevad kõik endasse. Nad lihtsalt aktsepteerivad asju nii nagu need on. Kuid mida suuremaks muutub maailm laste ümber, seda vähem asju nad sallivad. Lastel arenevad maailmale kindlad vaated. Vanemaks saades nende vaated muutuvad tihti vaid radikaalsemaks. Kõik uus ja võõras on vale. Inimesed tavaliselt ei muutu vananedes sallivamaks, j...
Kas Eestis valitseb sallimatus? Võib-olla igalpool maailmas valitseb sallimatus, mitte just igal ruutsentimeetril, aga ikkagi valitseb. Sallimatust silmas pidades, tuleb mängu Inimõigused - need on need õigused, mis kuuluvad igale inimesele inimeseks olemise tõttu. Kõik inimesed sünnivad oma väärikuse ja õiguste poolest vabade ja võrdsetena ning inimõigused ja põhivabadused kuuluvad kõikidele inimestele ilma mingisuguse vahetegemiseta rassi, nahavärvuse, soo, rahvusliku või etnilise päritolu, keele, usu,
Kas Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? ÜRO on kiitnud heaks Eesti ühiskonna tolerantsust. Oldi rahul valitsuse tugeva tahte üle rassismi ja diskrimineerimisega seotud probleemide lahendamisel ning tõdetakse, et probleemi on teadvustatud kõrgel tasemel. Tekib siiski küsimus, et kas meid kiideti suure tahte eest olla tolerantne või tolerantseks olemise eest. Kui eestlastel oleks suur tahe olla tolerantne, poleks kahtlustki, et seda ollakse, sest hea tahtmise juures on kõik võimalik
Sallimatus meie ühiskonnas Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud sedavõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks see, et eelnevalt pole erinevusi ja igapäevakokkupuuteid teistsugusega nii vahetult kogetud. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest näivad viitavat kasvavale sallimatuse pealetungile. Aristotelese pilgu läbi võiks sallivus kui voorus olla kesktee ühelt poolt ükskõiksuse ja teiselt poolt julmuse vahel. Sellegipoolest on sallivus sedavõrd avar filosoofiline kategooria, et selle üle arutledes on oht libastuda suur. Viljakas lähenemine eeldab mõiste selgepiirilist määratlemist. Ühes oma ettekandes juhib sellele õigusega tähelepanu Jaan Kaplinski: ,,Et teada midagi sallivusest, peaksime teadma, millal, kuidas ja miks me seda sõna kasutame ja mida see tähendab." Sallivuse mõiste operatiivsuse säilimiseks tuleks selle tähendusvälja pigem piirata kui laiendada. Perspekti...
Sallimatus meie ühiskonnas Tänapäeva ühiskonnas on palju sallimatust. Miks? Meie ühine ühiskond oma rahvastiku erinemisega ja usuliste rühmituste rohkusega ei saa mööda vaadata millegi teistsuguse tunnistamisest ja sallimisest. Lahendust sellele ei nähta ja ei tahetagi näha, kuigi tegelikult on see kõik inimese enda peas kinni. Paljud meist on teiste suhtes suurte eelarvamustega. Eelarvamus on negatiivne eelhoiak, mis on kujundatud toetudes peamiselt teiste inimeste arvamustele. Eelarvamuste ja sallimisega on igal inimesel ilmselt kokkupuuteid juba elu esimestest aastatest. Olgu selle alguseks saanud lasteaed, kool või täiskasvanute mõju. Lastele õpetavad vanemad juba sünnist saadik vahet tegema heal ja halval, kuid siiski põlatakse kõike võõrast ja teistsugust, olenemata sellest, kas on tegemist hea või halva nähtusega. Kool on muidugi tänapäeval koht, kus eksisteerib sallimatust päris palju. ...
Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? Kas Eesti ühiskonnas valitseb sallimatus? Sellele küsimusele on kaks vastust kas "jah" või "ei", kõik oleneb sellest, mis seisukohast seda vaatad ja kuidas sellest küsimusest aru saada. On inimesi kes arvavad, et valitseb sallivus ning on ka inimesi kes arvavad vastupidist, aga on ka suur osa inimesi kes arvavad, et on nii ühte kui ka teist. Minuarust on sallimatuse ülekaal suurem. Eesti keel. Eestis elab palju eestlasi ja palju on meie maal ka võõramaalasi, kes on meie maale elama tulnud. Enamus välismaalasi
Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisim isikuomadus,mis määrab indiviidi suhtumist ümbritsevasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide, aga ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti olekut või mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada. Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega.Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel mingi seletamatu viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti...
Või kui ollakse mustaahaline, siis teda hakataks seetõttu diskrimineerima. Tänast maailma võib kutsuda integreerunuks ja globaliseerunuks. See tähendab seda, et inimesed peavad üksteist austama ja aktsepteerima, kuna nende vahel toimub igapäevane koostöö. Kõigile on teada, et mida sallivam on ühiskond, seda edukam ta on. Eestlasi peetakse aga üheks kõige ebatolerantsemaks rahvuseks. Miks on eestlased pigem sallimatud kui sallivad? Üha enam teadustatakse endile, et sallimatus on suur probleem ühiskonnas. Eriti sallimatud on eestlased. See võib olla tingitud meie ajaloost. Näiteks kui võrrelda Eestit Ameerikaga, siis on Eestis olnud kogu aeg enam-vähem samast rahvusest inimesed, kuid Ameerikas on rahvusi olnud väga palju erinevaid. Seal on küll toimunud erinevate taustaga inimeste vahel mitmeid konflikte, kuid need on tagaplaanile jäänud. Eestlased ei ole harjunud elama endast erinevate kodanikega koos ja seetõttu võib olla see ka põhjuseks
Sallivus ja sallimatus kui probleem ühiskonnas 21. sajandi heaoluühiskonnas on järjest suuremaks probleemiks ja enam kõneainet valmistavaks teemaks sallimatus. Inimese elu paratamatu osa on valikute tegemine. Valitakse elukoht, kool, töö, kaaslane ja kõik muu, mis eluks vajalik. Samamoodi valitakse keda või mida sallida ja keda mitte. Paljudele otsustele pannakse alus lastetoas, kuid lõpuks jääb ikkagi inimesele endale valik, kuidas oma elu elada ja keda sinna kaasata. Suur osa valikud langetatakse neile otseselt mõtlemata, kuid need siiski kujundavad inimese elu. Ajalugu näitab, et sallivus on suurt rolli mänginud kogu aeg
Katsetatakse erinevaid meetmeid - selge on see, et muutuste vajalikkusest ollakse teadlikud. Inimesed on kursis tolerantsust puudutavate probleemidega. Mõne tühimiku täitmisele aitab kaasa sallivuse kasvatamine, teiste puhul aga selle tagasihoidlikkus. Lihtne on suhtuda maailmas toimuvasse ükskõikselt, kuid ei saa jääda üdini leppivaks. Problemaatikat tekitab eelkõige tolerantsuse vajakajäämine. Parema ühiskonna nimel tuleb alustada iseendast. Sallimatus võib kasvatada sallivust, sama moodi on ka inimesega - enesekriitika suunab meid parematele tegudele ning eneseimetlus julgustab neid tegusid tegema.
Fordism- majanduslik süsteem mis põhineb masstoodangul. Ameerika Ühendriikide autotööstur Henry Ford võttis 20.saj. algul kasutusele tööstusliku automatiseeritud konveieri ehk liikuva lindi meetodi. Konveier meetod- liikuval lindil põhinev töömeetod, st. igal inimesel on kindel ülesanne. Tootmine läks odavamaks. Ühiskonna sektorid I sektor- avalik sektor; II sektor-erasektor; III sektor- kodaniku ühiskond. Mõisted diskrimineerima - eelarvamuse põhjal inimesi halvustama. sallimatus- suutmatus lugu pidada teise inimese arvamusest nulltolerants- täisleppimatus rassism- inimeste solvamine nende rassi tõttu.
Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid isiksuseid, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Sallivus eeldab, et ollakse teadlikud teistest rahvustest, on isiklikud suhtlemiskogemused, osatakse ette näha teise poole käitumist, osatakse kaasa tunda. Ja mis kõige tähtsam - suudetakse jõuda positiivsetele, rahumeelsetele tulemustele, sest vastasel korral võib ühiskond lõpetada mässude ja sõdadega. Sallimatus sünnitab tänapäeval sõjakoldeid ning lagundab kogu inimkonna ühisvara rahu. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teiste riikide kommete, traditsioonide, eripärade ning puudustega, ei saa nimetada end sallivateks. Olles kõigi vastu tolerantne, võime olla kindlad, et samamoodi ollakse ka meiega. Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne teadmine, et sa oled üks väike "mutrike" suures masinas, mis tervikuna suudab korda saata suuri tegusid.
,,Eestlase lemmik toit on teine eestlane," jätab mulje, et eestlased ei hooli mitte kellestki peale iseenda. Kui mõelda tagasi 20. sajandi lõpupoole, siis eestlased näitasid üles suurt hoolivust nii üksteise vastu kui ka oma kodumaasse. 1988. aastal toimus Laulev Revolutsiooni ja 23.augustil 1989 Balti kett, kus rahvas nõudis oma iseseisvuse taastamist. Eestlased ei olnud üksteise vastu sallimatud, küll aga peale taasiseseisvumist 1991. aastal oli eestlaste hinges sallimatus venelaste vastu, mis on mingil määral säilinud tänaseni. Ma usun, et eelkõige on rahva sallimatuse venelaste vastu põhjustanud ajalooliselt kuulus diktaator Stalin. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teise riigi eripärade, puuduste ja kultuuriliste erinevustega, ei saa rääkida sallivusest. Just sallimatus on see, mis on ühiskonnas kõige suuremaks tüliõunaks ja sõdade põhjustajaks. Siinkohal saab rääkida kindlasti osa Liibüa
Sallivus Head kuulajad! Sallivusest võiks tegelikult rääkida väga pikalt, kuid ma teen lühidalt. Tolerantsus ehk sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda ja tunnustada harjumuspärasest erinevat. Alati ei pruugi sallivus olla heakskiit. Nii indiviid kui ka ühiskond võib sallida negatiivseid asju, näiteks narkootikumide tarvitamist, vägivalda ning kuritegevust. Sallivuse vastandiks on sallimatus, mida on meie ümber mitu korda rohkem kui võiks. Selleks, et sallida kõike meid ümbritsevat, peab alustama kõigepealt iseenda sallimisega. Kui oled enesega rahul, paraneb enesehinnag, mis omakorda toob kaasa positiivsuse ning seejärel oleme ka suutelised nägema kõiges muus rohkem meeldivamaid külgi. Sallimatus millegi suhtes on küll ebaviisakas, kuid see pole keelatud. Igalühel on õigus oma arvamusele ning sellele, mida ja kui palju ta sallib. Sallimatuse põhjuseks
samas aga teeme meie ju seda neile. Usun, et kui neil oleksid võrdväärsed võimalused elamiseks, ei segaks ega tülitaks nad meid mitte mingil moel, sest kõigega on võimalik harjuda. Frederico Mayor, UNESCO peadirektor on öelnud:"Sallivus ei ole möönduste tegemine ega ükskõiksus. Sallivus on erinevuste tunnustamine. See on vastastikune lugupidamine vastastikuse mõistmise kaudu. Inimene ei ole oma loomuselt vägivaldne, sallimatus ei ole meie geenides. Sallimatust tekitavad hirm ja teadmatus ning need kinnistuvad inimese teadvusesse varases lapsepõlves." Nagu Frederico Mayor'i ütlusest loeme, on sallimatuse tekitajateks hirm ning teadmatus, see on ka enamasti põhjuseks, miks vihatakse mõnda rahvust, erakonda, inimest, elustiili või muud sellist. Näiteks paljud noored poisid, kellel on vaja läbida ajateenistus, vihkavad või ei salli sõda ja kõike sellega seonduvat
9) 9)kliendi tundmine: erisoovid,individuaalne tähelepanu 10) väljanägemine(ruumid+inimesed) Teenindamine:isiksuse tunnetamine,isiksusekesksus,lähtuvalt klienid mugavusest, esimesena kliendiga suhtlemine alustamine,pakkumine,läht.tervikprintsiibist,tolerantsus ja võrdeline kohtlemine. mitte teenindamine lähtuvalt. Individuaalist,vahendikes,läht.iseenda mugavusest,reageer. Alles kui klient nõuab,selle ulatamine andmine,läht.detailidest,sallimatus ja ebavõrdne kohtlemine. Kliendi vajadused:olla teretulnud,saada teenust kaupa õigeaegselt,tunda ennast mugavalt,kidlustunde järele,olla mõistetav,saada abi ja toetust,tunda end tähtsana,olla tunnustatud,olla äratuntud ja meeldejääv,lugupidamise ja tähelepanu järel. Teendindaja tüübid:Sügavkülmik-agresiivne ja aeglane,tehas/konveier- mehaaniline,kiire, Sõbralik loomaaed-aeglae,sõbralik,Kvaliteeteenindus-
hoiakute, arvamuste ja uskumustega nimetatakse sallivuseks. Erinevaid arvamusi leidub sama palju, kui on inimesi, ning seetõttu ei pruugi alati kõigi arusaamad ühtida. See aga tekitab probleeme keskkonnas, kus me elame, ning vastavast teemast tulenevad küsimused kerkivad aina esile. Millest tuleneb sallivus ning millised on Eesti ühiskonnas tolerantsusega seotud problemaatilised teemad? Sallivus ja sallimatus ei ole kaasasündinud, vaid sotsialiseerumise tulemus. Oma elu algusaastatel oleme eelarvamustevabad ja veel puutumatud ühiskonna mõjutustest. Lapse moraalne areng, kus kujunevad välja ka tulevased arusaamad tolereerimise kohta, sõltub kasvamiskeskkonnast. Näiteks kodu ja kool annavad meile individuaalsete hoiakute ja tõekspidamiste alused tulevaseks eluks. Kool on koht, kus nooruk veedab suure osa oma päevasest ajast, ning ka ühiskonna peegel
Kõrgrenessanss (skulptuur). Michelangelo Michelangelo /mikelandelo/ Oli samuti väga mitmekülgne looja: skulptor, maalija, arhitekt, ka luuletaja. Suurema osa elust veetis ta Firenzes ja Roomas. Michelangelo oli tuntud oma raske iseloomu poolest, sallimatus ja terav keel muutsid tema jõulise isiku üksildaseks ja kohati traagiliseks. Michelangelo skulptuurilooming paistab silma monumentaalsuse ja võimsuse poolest. Tuntuimad tööd: · ,,Taavet- 5,5 m kõrgune, jõuline, ilmekas, figuuris on tunda suurt sisemist pinget Michelangelole oli omane võtta suuri ülesandeid, mida ta mitmesugustel põhjustel ei jõudnud lõpule viia. Selline oli paavst Julius II hauamonument. 40 figuurist valmis 3. Neist tuntuim on ,,Mooses"
NOVELLE Edgar Allan Poe 19. jaanuar 1809, Boston - 7. oktoober 1849, Baltimore Reetlik süda Mina-tegelase jutustus, kuidas ta mõrvas sinisilmse vanamehe, kes teda ärritas. See sallimatus ja noore mehe närvilisus olid ka põhjuseks, miks ta sai kuriteoga hakkama, ent ei suutnud seda varjata. 8 päeva oli mees ülisõbralik oma tulevase ohvriga, viimasel ööl aga hiilis tolle kambrisse ja jäi ootama, et vanamees uinuks. Kuid too ei jäänud magama, aimates halba. Mees tappis kärsitusest vanamehe, ootamata vaikust. Surija karjatust olid kuulnud naabrid, kes kutsusid politseinikud. Samal ajal oli mõrvar
Millal saab inimene õigesti valida? Lühidalt. Inimväärikus tähendab seda,et inimene väärtustab ennast ja ta ei luba endal teha halbu/kohatuid asju. Mõnedel inimestel on kõrgem,teistel madalam inimväärikus. Igaühe enda teha on see, ku väärikas ta on. Sallivus. Mõtle järgnevatele küsimustele. Kas oled sattunud olukorda,kus on sinu sallivust proovile pandud ? Kas oleks õige öelda,et mida nõrgem on inimese eneseväärtustunne seda suurem on tema sallimatus? Lühidalt. Sallivus tähendab seda,et kui mingis inimeses on midagi halba,siis sa ei vihka teda sellepärast vaid sallid teda. Kui inimene teatud isikut ei salli, siis tähendab see seda,et tal on mingil põhjusel midagi ta vastu ja ta lihtsalt ei salli teda. Inimesed näitavad välja sallivust ja mittesallivust erinevate asjade suhtes.
ajapikku maaelu maha jätnud ja linna läinud, sõjas surma saanud või aja hammasratastele niisama vahele jäänud. Katel nägi välja ,,nagu äravaevatud hobune", nagu Eestigi nõukogude ajal, olles minetanud oma iseseisvuse ja elujõu. Sellegipoolest oli see veel seal, nagu iseseisvuse vaim inimeste hinges ja tõestus kunagistest parematest aegadest. 6)Eestlaste sallimatust on alati meie rahva puuduseks peetud, olgu selleks siis sallimatus selles suhtes, et üleaedne võib parem olla, või sallimatus kõige võõra ja teistsuguse suhtes. Esimesel juhul on ehtsaks näiteks Taaveti ja Pauli vargamäelik kemplemine, näiteks uue plekk-katuse panemine vaid teise üle trumpamiseks või viljakoguse näiline suurendamine altkäemaksu läbi. Selle asemel, et lihtsalt oma elu elada, peab eestlane ikka teisest parem olla üritama. Ühest küljest võib selline teguviis ärgitada rohkem tööd tegema ja majanduslikku kindlust saavutama, kuid teisalt on
Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ? Tolerantsus ehk sallivus ja nulltolerantsus ehk sallimatus ümbritsevad meid kõikjal. Kõikjal meie seas leidub ka inimesi kes on sõltuvuses narkootilistest ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad
Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ? Tolerantsus ehk sallivus ja nulltolerantsus ehk sallimatus ümbritsevad meid kõikjal. Kõikjal meie seas leidub ka inimesi kes on sõltuvuses narkootilistest ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad
* pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses
kallale kippuda. Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teiste riikide kommete, traditsioonide, eripärade ning puudustega, ei saa nimetada end sallivateks. Selle heaks näiteks on jätkuv ja pidev sõda Gaza tsoonis, kus palestiinlased ja iisraellased on sõdinud religiooni ja usu nimel kaua, mis toimub endiselt ka tänapäeval. Sallimatus sünnitab tänapäeva ühiskonnas sõjakoldeid ning lagundab kogu inimkonna ühisvara rahu. Kuigi inimestel võib olla palju erimeelsusi, on ikkagi sallivuse osatähtsus tänapäeva ühiskonnas väga kõrgel kohal. Olles kõigi vastu tolerantsed, võime olla kindlad, et samamoodi ollakse ka meiega.
Kasutama hakati ka mürkgaasi, kuid peagi oli see mõttetu, kuna kasutusele võeti gaasimaskid. Välja tulid esimesed lennukid, alguses küll luurelennukid, seejärel tsepeliinid. Informatsioon muutus paremini edastavaks, ehitati nüüdsest rauast ja terasest. Soomusrongid, mürkgaasid, gaasimaskid, allveelaevad Elatustase langes ja tekkis toidupuudus, levisid epideemiad ja kehtestati töökohustus. Mitmed väiksed lootsid kehtestada iseseisvust. Suurenes sallimatus teiste riikide suhtes. Naised pidid tööle minema. Suurenes riigi osa majanduses. Levisid vasakpoolsed vaated. Vähenes religiooni mõju. Pariisi rahukonverents toimus peale esimest maailmasõda, et leppida kokku rahulepingu tingimustes 1919 - 1920
1. LÄHTUTAKSE Uuritakse põhjuseid TAGAJÄRGEDEST, EI OSATA NÄHA PÕHJUSEID Maha tegemine 2. KONKURENTSI AUSTAMINE 3. DEFITSIIT ON NORM Defitsiit likvideeritakse 4. EI TAHETA VASTUTADA 5. USALDAMATUS 5. USALDUSE DELEGEERIMINE Kohustust ei peeta vajalikuks 6 KOHUSTUS ON NORM Ebavõrdne kohtlemine 7. VÕRDNE KOHTLEMINE sallimatus 8.TOLERANTSUS Klienditeenindus põhineb kaupade ja teenuse pakkumisele läbi kehtestava, isiksust arvestava käitumise. Kaupade ja teenuste vaheline erinevus seisneb järgnevas: 1) materiaalsed - mittemateriaalsed 2) homegeensed - heterogeensed 3) saavad muutuda omandiks ei saa muutuda omadiks Teenindusprotsess on erinevate teenindustoimingute kompleks, millega saavutatakse soovitud tulemus. Teenindusprotsessi võib käsitleda ka kui ostja-müüja suhet.
3.3 VÄLJAVÕTE: EUROOPA LIIDU KODANIKE RADIKALISEERUMISE JA TERRORIORGANISATSIOONIDESSE VÄRBAMISE ENNETAMINE Arvestades, et terrorismi ja radikaliseerumise tõttu esineb sageli usundite stereotüüpset käsitlemist, mis omakorda põhjustab uusi vihakuritegusid ja vihakõnet, mida kannustavad rassism, ksenofoobia või sallimatus arvamuste, veendumuste või usutunnistuste vastu ja arvestades, et tuleb osutada sellele, et radikaliseerumise üheks põhjuseks on usundi väärkasutus, mitte usund ise. [12] Antud olukorras leiab Euroopa Liit olukorrale järgnevad lahendused. Radikaliseerumise ennetamine hariduse ja sotsiaalse kaasamise abil [12] EL (Euroopa Liit) rõhutab, kui tähtis on ühendada deradikaliseerimise programme selliste
Tervishoiu ja haridussüsteemi kaasajastamine Islamirevolutsioon Iraanis Üldine rahulolematus kasvas vastuhakuks (ajatolla Homeini) Pahlavi loobus võimust, lahkus riigist 1979. al Homeini naases kodumaale; kuulutati välja islamivabariik Totalitaarne diktatuur Poliitiliste vastaste kõrvaldamine Lääneliku keelustamine Agressiivne välispoliitika Islami fundamentalism Iseloomulik: Sügav konservatiivsus Sariaadi range järgimine Sõjakas sallimatus läänemaailma (USA) vastu, vaenlased ka mõõdukamad araabia maad Jihad e. püha sõda Vastureaktsioon läänelikele väärtustele Toodi välja lääne pahed: Narkomaania, alkoholism, vägivald, kuritegevus, vanade väärtuste (religiooni) häving Tänan tähelepanu eest!
Inimesed on erinevad. Sallivus ja sallimatus on nagu armastus ja viha, mis kunagi maailmast ära ei kao. Kõik inimesi ei saagi sallida ning armastada. Meie ühiskonnas on palju rohkem neid inimesi, kes armastavad ning sallivad, kui neid, kellele miski ei meeldi. Päevast päeva räägitakse ikka neist, kes vihkavad midagi või kedagi ning näitavad seda välja suurte meeleavaldustega. Miks me räägime koguaeg halbadest inimestest, kui maailmas on neid palju vähem, kui häid inimesi?
kaasa tunda,anda head nõu,kuulata teisi ning avaldada oma arvamust.Seeläbi tuleks jõuda positiivsetele ja rahumeelsetele tulemustele,sest vastasel korral võib ühiskond jõuda. Võimalikult inimlikud inimsuhted ongi need,mis muudavad ühiskonna paremaks.Iga inimese jaoks on ääretult oluline säilitada omapärana ja jääda kindlaks oma uskumustele.Kuid samas ei tohiks teisi kritiseerida teistsuguste vaateväljade poolest."Sallimatus on üks väike rada hukatuse poole.Targem oleks sellelt rajalt võimalikult ruttu kõrvale astuda."
3) Hümn. Pluralism - Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Pluralistlik ühiskond - On ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jne. Idenditeet - Ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne. tolerantsus - Sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes. Nulltolerants - Täisleppimatus, sallimatus. Kompromiss - Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järeleandmiste teel. Konsensus - Üksmeelne kokkulepe, mis saavutatakse pikkade läbirääkimiste teel. Enamtolerantsus - Huvide arvestamise viis, mida pooldab hääletusel enamus. Riik - Territoriaalne ühendus, mida iseloomustavad territoorium (maaala), rahvas ja iseseisev võim (suveräänne)
(justkui seesmiselt tühi). Holdenit häirisid vaesusega seotud pisiasjad: odavad kohvrid, mis teda ärritasid; ühistransport; liftid; näitlejad ja teater, kuna polnud loomulikud; kino. Ta pigem oleks soetanud endale hobuse kui auto, sest hobune oli vähemalt midagit inimlikku. Holdenil on elav fantaasia, väga kergesti ärrituv, tõrges, kinnine teiste inimeste suhtes, üleolev. Samuti ei usalda ta teisi, seepärast pole tal ka südamelähedasi sõpru; enne ütled, siis mõtleb; sallimatus, mis näitab, et ta tüdineb väga kiiresti inimestest ära. Kinnine iseloom ning otsustusvõimetus on talle saatuslikuks saanud, täpselt nagu ka mitte oma tahtmise läbisurumine. Poiss soovib paremat ja õnnelikumat maailma. Ta ei taha, et lapsed peaksid rikkuma oma silmi roppude sõnadega, täpselt nii, nagu ta ei taha ka, et lapsed kasvaksid suureks ning näeksid, mida elul on pakkuda täiskasvanutele. Kõik tekitab temas halbu emotsioone, kuid siiski on miski, mida
Kõik teavad, kui oluline on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne koos ollakse võimelised korda saatma suuri tegusid.Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teise riigi kommete, eripärade, traditsioonide ja puudustega, ei saa nimetada ennast sallivateks. Näiteks pidev sõda, mis toimub Gaza tsoonis Iisraeli ja Palestiina vahel. Üle poole sajandi on sõditud jätkuvalt, kuid ilma mingi eduta religiooni ja usu nimel, mis kinnitab justkui viimaste õigust palestiinlastele. Sallimatus tekitab tänapäeva ühiskonnas sõjakoldeid ja lagundab olulist vara rahu, mille käigus hukkub tohutult süütuid inimelusid. Väga sagedased on ka eri rasse ja traditsioone puudutav sallivuse hoidmine. Ameerika Ühendriigid on ühe suurema rahvastikuarvuga ja erinevate rassidega maailma osa üldse. Seal toimub pidev rahvaste vaheline hõõrumine ja mustanahalised tunnevad ennast ammustest aegadest tõrjutuna
Pagulane - kas inimene või mitte? Ilmselt ei leidu ühtegi eestlast, keda ootamatult tekkinud pagulasprobleem külmaks jätaks. On raske oma arvamust mitte avaldada, kui iga päev lõputuid diskussioone meedias ning ka tänaval kuulda võib. Selline situatsioon sunnib pooli valima isegi kõige neutraalsemalt meelestatud inimesel. Meie rahvale omane sallimatus ning võõrastamine, mis nüüdseks juba kohati rassismiks kujunemas on, pole piisav põhjus kedagi endast madalamaks pidada. Ka sõjapõgenik on hingeline ning väärib inimõigustest lähtuvat kohtlemisviisi. On täiesti arusaadav, et tunneme hirmu teadmatuse ees. Keegi meist ei oska arvata, milliseks taoline olukord võib kujuneda ning kuidas mõjutab see Eesti tulevikku. Siiski peaksid inimesed meenutama seda, et ka eestlased pagesid sõja ajal oma kodumaalt mujale,
(altkäemaksu vm meelehea võtmine). Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Referendum rahvaküsitlus Rojalism kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Pluralism - ideede ja vaadete paljusus Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused Poliitika - riigivalitsemiskunst
Noored need on inimesed, kes pole või on varakult suguküpseks saanud. Üheks nooreks on kindlasti ka J.D.Salinger'i raamatu ,,Kuristik rukkis" peategelane Holden Caulfield. Nüüd ma kirjutangi, mis või kes teda ärritasid, kuidas käitus ning mida ta koos teiste noortega tegi. Holden, nagu ka teised noored on suhteliselt kergesti ärrituvad. Peategelasel on koguaeg viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Halva õppeedukuse tõttu visati noormees koolist välja. Viimastel päevadel koolis külastab ta temale sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele , et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Direktor, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda pealtnäha parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks.
ELUOLU SUURE SÕJA AJAL 11. Klass MUUTUSED ÜHISKONNAS Maailmasõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuri muutusi. Eeldati, et sõda kujuneb lühikeseks, tegelikult kurnas see aga sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. ·Kehtestati üldine töökohustus, langes elatustase (toidupuudus ja epideemiad). ·Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt. ·Suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes. ·Naised iseseisvusid, tegid tööd ja hoolitsesid pere eest. ·Varises kokku senine liberaalne maailmapilt. ·Suurenes riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, väikeettevõtted laostusid, riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle ning maksukoormus kasvas kiirelt. ·Suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. ·Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes ka religiooni mõju.
teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatele vähem, ühiskonnas tõrjutud. §1.4: · Pluralism ehk mitmekesisus- mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. · Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne. · Tolerantsus- sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes. · Nulltolerants- täisleppimatus, sallimatus. · Enamusotsustus- demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus. · Kompromiss- ühe või mitme osapoole järelandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele. · Konsensus- üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. §1.5: · Loodusseadused- eksisteerivad inimesest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata.
sotsialiseerimise tulemus. Fetcher tõi välja: "Sallivus ei tähenda õigesti mõistetuna mitte ükskõiksust teiste suhtes, vaid tunnustus nii tema teistsugune olemisele kui ka tema õigusele teistsugune olla. Mõlemad peaksid olema seotud osavõtlikkuse ja huviga teise vastu." Seega võib öelda, kristlus on üks ideoloogia, mis oma indiviidi väärtuse rõhutamisega on teinud enam sallivusastme tõstmiseks kui ükski teine ideoloogia. Juba varajasest ajaloost on teada, et sallimatus ja sallivus tulenes suuresti ideelistest vastuoludest ja konfliktidest, mis olid põhjendatud religioosselt. Seega oli Mandri-Euroopas tagakiusamiste tõttu väga mitmeid kodusõdu. Arvati, et ususallivust parandab see, kui kehtestada ühtne riigiusk. Voltaire ja Montesquieu olid veendumusel, et inimesel peab olema õigus oma usulisele veendumusele. Voltaire kinnitas, et ka dogma (väide, milles ei kahelda, mida usutakse) allub
kes ei pruukinud eksisteerida. Franz osades arutlustes peetud Euroopa võrdkujuks. Tekstis käis läbi, et oli Strasbourgi ülikooli professor Suhted Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhtest, mis oli justkui armastamisevihkamise suhe Lõpuks mürgitab minategelane Franzi südameravimi abiga, valades selle kõik tema joogi sisse Minategelane vs Angelo usalduslik suhe, sest Angelo oli ainus, kellele minategelane kogu oma loo ära rääkis Peategelane ja ühiskond Sallimatus vihkas armastajaid ümberringi, kõike head Võitlus ühiskonnaga eesmärk teha ennast nähtavaks Puudub minategelase koht selles maailmas Postmodernism teoses Illusioonid, fantaasia Tegelikult on kõik maad muutunud viirastuslikuks varemekõrbeks, kus nomaadide karjad hulguvad ühe vaatamisväärsuse juurest teise juurde, pühkides üle mandrite, hüpates kontinendilt kontinendile nagu kirbud. Ajaline korrastamatus Kust ma tulnud olen, mina ja mu kuritegu, mina ja
Rände võib jagada välis- ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile, riigist riiki või elukoha vahetamine kodumaal. Migratsioon on mõjutanud rahvastiku paiknemist ning erinevate maade rahvaarvu. Migratsiooni tõukejõuks loodusgeograafiliselt on kehvad mullad, sobimatu kliima, mägine pinnamood, loodusvarade nappus, sagedased looduskatastroofid ning geograafiline eraldatus. Ühiskondlikult on tõukejõuks üleasustus, sallimatus, terrorism ja sõjad, madal elatustase, tööpuudus jne. Migratsiooni tõmbejõuks on soodne kliima, tasane pinnamood( maastik), viljakad mullad, loodusvarad, sobilik piirkond ja hõivamata maad. Ühiskondliku tõmbejõuks on võimalus saada maad, sotsiaalne sallivus, vajadus tööjõu järele, kõrgem elatustase, arenenud infrastruktuurid jne. Riigist, kust välja rännatakse nimetatakse emigratsiooniks ning, kes välja rändab on emigrant
ülestõusude ja revolutsioonide näol. Viimasel ajal on meedias väga laiakõlapinna saanud erinevad Aafrika riigid. Polnud just kaua aega tagasi, kui Egiptuse rahvas tõusis ülesse oma presidendi Hosni Mubaraki vastu. Nüüd on suur probleem Liibüas, kus valitseja Muammar Gaddafi tapab oma enda rahvast. Kui ,,rikka põhja" suur probleem on liigne sallivus, siis minu arvates on ,,vaese lõuna" probleem väga suur sallimatus. Ma ei kujuta ette, kuidas üks valitseja suudab oma rahva vastu astuda ning neid tappa. Isegi siis kui tegemist on diktaatoriga, sest omarahvas on ikka kõige tähtsam. Ma arvan, et sellest võivad tulla ka mõned probleemid, mis on ,,kahe maailma" vahel. Rikkad riigid proovivad olla abivalmid ja heatahtlikud põgenike ning imigrantide vastu. Kuid nemad on vaid omakasu peal väljas ning löövad abivalmile riigile noa selga oma õiguste nõudmisega
maailmapildi ja rahva areng, kliimamuutused ning kuritegevus. Need on uued muutused Euroopas 21. sajandil. Milline on aga Euroopa nägu 21. sajandi noorele eestlasele? Viimaste aastatega on Euroopa ja ka ülejäänud maailm palju muutunud. Eestlased on väike rahvus ja seepärast kardetakse kõike, mida võib kaotada, ja vihatakse kõike, mis juba kaotatud on. Põlvkonniti on meieni jõudnud eestlaste sallimatus teiste rahvuste vastu. Eestlane on tavaliselt kriitiline nii enda kui ka teiste vastu. Olla eestlane on tänapäeva noore jaoks igati erinev, sest ka iga inimene on erinev. Mõni tunneb uhkust enda rahvuse, traditsioonide, saavutuste üle. Mõni aga arvab, et eestlane olla on tühine ja soovib olla sündinud mõnda teise, mõjuvõimsamasse ning rohkem arenenud riiki. Mina isiklikult arvan, et eestlane olla on uhke. Meie esivanemad on
analüüs ja lahendused); 3) Teksti liigendamine (tekst on loogiliselt lõikudeks liigendatud); 4) Sobivate teemakohaste näidete kasutamine; 5) Teksti osad (sissejuhatus, teema arendus, kokkuvõte ja lõppsõna); 6) Sõnavara (kasutatud rikkalikku ja sobivat sõnavara); 7) Stiil (korrektsed ja arusaadavad laused); Teemad: 1) Erinevad kultuurid ja stereotüübid 2) Vähemusgrupid - sallivus ja sallimatus 3) Rollid perekonnas 4) Nimi saatmas inimest sünnist loojanguni 5) Tänapäeva perekonna väärtused NIMI SAATMAS INIMEST SÜNNIST LOOJANGUNI Igale uuele ilmakodanikule antakse nimi, mis jääb temale terveks eluks. Selle panevad enamasti lapse vanemad. Tänapäeval levib väga palju erinevaid nimesid, mis oma lastele pannakse. Mõned on üpris lühikesed, kuid leidub ka pikki nimesid. Nimi, mis inimesel
toimu. Me oleme niisurvestatud ja programmeeritud, et justkui mõistame ja tunnetame vaid muutusi. Tuleb näha ja aru saada teiste mõttemaailmast. Täielik mõistmine ja aksepteerimine ei olegi võimalik, kuna arusaamiseks on lõputult palju variante ning nii palju, kui on inimesi, siis nii palju on ka erinevaid võimalusi ja viise. Iga inimene valib ise, mil määral ja kellega kokku kuuluda. Tegutsemisajendite sallimine ja sallimatus sõltub inimeste endi väärtustest ja väärtushinnangutest. Elame ühiskonnas, kus praegu ongi rohkem raskusi, kuid vaikiva ajastu vari kummitab siiani kusagil pea kohal.
annaabi.ee 
