Kirjand 21. sajandi Euroopast noorte silmade läbi (3)

Milline on Euroopa nägu 21. sajandi noorele eestlasele ?
Tänapäevases pidevalt muutuvas maailmas on Euroopa silmitsi uute muutustega : üldise maailmapildi ja rahva areng, kliimamuutused ning kuritegevus . Need on uued muutused Euroopas 21. sajandil. Milline on aga Euroopa nägu 21. sajandi noorele eestlasele?
Viimaste aastatega on Euroopa ja ka ülejäänud maailm palju muutunud. Eestlased on väike rahvus ja seepärast kardetakse kõike, mida võib kaotada, ja vihatakse kõike, mis juba kaotatud on. Põlvkonniti on meieni jõudnud eestlaste sallimatus teiste rahvuste vastu. Eestlane on tavaliselt kriitiline nii enda kui ka teiste vastu. Olla eestlane on tänapäeva noore jaoks igati erinev, sest ka iga inimene on erinev. Mõni tunneb uhkust enda rahvuse, traditsioonide, saavutuste üle. Mõni aga arvab , et eestlane olla on tühine ja soovib olla sündinud mõnda teise, mõjuvõimsamasse ning rohkem arenenud riiki. Mina isiklikult arvan, et eestlane olla on uhke. Meie esivanemad on palju üle elanud ja samuti palju saavutanud, ning selle üle on meil põhjust uhkust tunda.
Noort inimest peetakse sageli kellekski, kelle ainsateks kohustusteks on koolis käia, vanemate sõna kuulata, kodutöid teha. See aga ei tohiks nii olla ja eriti just 21. sajandi Euroopas. Kõik see, mida on eelnevatelt põlvkondadelt õpitud, tuleks edasi anda ka järglastele. Nemad hakkavad ju siiski valitsema edaspidi seda, mida meie praegu hoiame. Teistega tuleks käituda nii nagu sa ise soovid, et sinuga käitutakse. Paljud ongi seepärast üleolevad ja ülbed, et nad on seda õppinud endast vanematelt, kes neile eeskuju näitavad. Seepärast peame andma endast parima , et lapsed oleks võimalikult kohesetundlikud, hoolivad, edukad ja enesekindlamad kui võib-olla meie hetkel oskame olla; et neil oleks tulevikku, mille nimel pingutada.
Eesti tulevikust rääkides ei saa tänapäeval mainimatta jätta Euroopa Liitu. Liitumisega muutus riigipiiride ületamine lihtsamaks ja inimestel avanes võimalus rohkem maailmas ringi liikuda . See on jällegi hea võimalus rohkem ringi reisida, saada erinevaid kogemusi, silmaringi laiendada, ennast harida. Paljud soovivad väga palju ringi reisida, maailma erinevaid paiku näha ja huvitavaid inimesi kohata. Paljud on läinud mõnda Euroopa kooli, osad tööle ja mõningad isegi kolinud ja paikseks jäänud. Nüüd, mil võimalusi ja valikuid on rohkem, ei hoolita enam varajasest pereelu alustamisest. Küll aga leitakse endale kaaslasi võõrast rahvusest. Eestlased on segunenud igasugu võõraste rahvustega. Mida aeg edasi, seda enam hakkavad riigid ja rahvused ühtustuma, kokku sulama ühtseks halliks maailmakodanike massiks.
Tänapäeva Euroopas on mõjukaks teemaks ka kuritegevus, mis tekitab ühe enam muret. See on üks neid probleeme, mis haarab ka pidevat rahvusvahelist tähelepanu. Igasugu negatiivne kriminaalne tegevus on sotsiaalses plaanis hullem, kui vanema generatsiooni poolt. Tavaliselt ongi nende alaealiste kuritegevuste ohvriteks nad ise. Praegusel ajal on eriti levinud teemadeks pommiähvardused koolidele, koolitulistamised ja igasugu muu koolivägivald. On neid, kes oskavad sellest üle olla, kuid on ka neid, kes on võetud pidevaks sihtmärgiks. Selle kõige muutmist saab alustada sellest, kui me esiteks muudame iseendid.
Tänapäeva noor on arenev isik, inimene ei tohi oma arengut lõpetada. Inimesed muutuvad ja arenevad iga põlvkonnaga. Nagu ütles Lennart Meri: "Olukord on sitt , aga see on meie tuleviku väetis!". Võtku noored seda kui elu üht tugiposti , kui olukord tundub olevat väljapääsmatu ja miski ei tundu hästi lõppevat. See annab põhjust edasi püüelda tuleviku suunas - proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist!