Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saint Helens". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vulkaan, helens, laava, kupli, kraatri, plahvatus, purset, muda, teadlaste, liustik, mount, maavärin, magma, orgu, laviin, tuhk, vulkaanis, pursked, põhjanõlv, varing, tuhka, vulkaanist, tuhapilv, vulkaanilise, purskel, paus, deformatsioon, vihm, kuppel, vulkaanid, spirit, parun, nõlvad, lähema, geoloogid, kraater, muhk, ülespoole, kerkivJärvamaa Kutsehariduskeskus Logistiku abi LK 15 Referaat SAINT HELENS Kristiina Jürimäe Juhendaja: Reet Meerits Järvamaa 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Saint Helens........................................................................................................... 3 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 1 Sissejuhatus
Aravete Keskkool LÜHIREFERAAT Mount Saint Helens Koostaja: Kirke Somelar 11.klass Juhendaja: Maie Paap Aravete 2010 2 Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USAS Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise
Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine ja palju muud kahjustavat. Ameerika Ühendriikide üks aktiivsemaid vulkaane on Mount St. Helens. See asub USA-s Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on kihtvulkaan. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, nad on inimestele kõige tuttavamavad ja nende ümber elab sageli rohkesti inimesi.
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud
Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama. 27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater. 8. aprilliks oli kraater 500 m läbimõõduga ja 250 m sügav. Kõige ähvardavam oli aga muhk vulkaani põhjaküljel, mida põhjustas aina suurenev rõhk magmakoldes, ja see muhk kasvas 1,5 m ööpäevas. Siis, selgel ja külmal 18. mai hommikul lõhkes mäe pungitav põhjakülg ja
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
kiltmaalt. Ka see jõgi on põhjustanud katastroofilisi üleujutusi. 1931. a. Suvel tekitasid paduvihmad umbes 20 m kõrguse allavoolu liikuva laine, mis lõpuks mitmesse lisajõkke jõudes hääbus. Tohutud veemassid ujutasid üle terved maakonnad. Hakkasid levima nakkushaigused, inimesid nälgisid. Tol suvel kaotas oma elu 1 400 000 inimest. -5- Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m).
4. Vulkaanide tekkepõhjused, levikud ning liigitamine kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid) http://images.google.com/url? q=http://users.telenet.be/argadiels.aardrijkskunde/html/home_body.htm&usg=AFrqEzd4touBK3MF_67LhWU6RNtX13JS-w VULKAAN - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Euroopa aktiivseim vulkaan - Etna MAGMA – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass. Kui maapinnale purskab ja siis voolab on laava. LAAVA - vuulkaanipurskel väljavoolanud magma KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest. Tardunud tuha ja laavakihid vahelduvad üksteisega. Nt. Etna vulkaan – Euroopa aktiivseim. Sellised on
Plahvatuslikud vulkaanid on kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega ja sellele järgneb pikem paus. 20. sajandi algul lõi itaalia geoloog Giuseppe Mercalli vulkaanipursete klassifikatsiooni, mis põhines tuntud vulkaanidele iseloomulikul käitumisel. Süsteem on tänapäevalgi kasutusel, ehkki tema subjektiivsuse tõttu mitte nii laialt kui varem. Hawaii-tüüpi purse on efusiivne, purske saaduseks on peamiselt laava. Stromboli-tüüpi purse on pideva ja pikaajalise aktiivsusega ning sellega kaasnevad mõõduka intensiivsusega plahvatuslikud pursked. Vulcano-tüüpi purse on raevukam kui Stromboli-tüüpi vulkaanil, purskepilv tõuseb kõrgemale ja plahvatused võivad hävitada osa vulkaaniehitisest. Pliinia-tüüpi purse on plahvatuslik ja väga ohtlik. See on saanud nime Vesuuvi purske järgi, mis hävitas Pompei. Seda tüüpi pursked teevad ajalugu
Mount Pinatubo Mount Pinatubo Pinatubo on vulkaan Luzoni saarel Filipiinidel. Asub Pealinn Manilast 87 kilomeetrit (54 miili) loodes. Pinatubo praegune kõrgus on 1486 meetrit merepinnast, enne purset oli see aga 1745 meetrit. Purske põhjus Purske võis põhjustada maavärin umbes 100 kilomeetrit kirdes Pinatubo piirkonnast. Maavärin oli suurusjärgus 7,8. Maavärin oli ilmselt tekitatud laamade kokkupõrkumise tõttu. Väiksemaid maavärinaid registreeriti juba päevi enne purset. Tänu sellele saadi anda paljudesse piirkondadesse evakueerimiskäsud. Purske aeg ja kestuvus Vulkaan ärkas 2. aprillil 1991 ja 3. juunil toimus esimene laavapurse. 15. juunil toimus kõige suurem purse, kohaliku aja järgi kell 13:42. Purse kestis üheksa tundi. See oli suuruselt teine vulkaanipurse kahekümnendal sajandil. Enne 1991. aasta purskeid oli vulkaan vaikinud üle 500 aasta. Purse Tuhka paiskus kuni 34 km kõrgusele ning see tekitas 35 kilomeetri kõrguse samba
Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid?
väiksema tihedusega kui kivimid seega kui ta on tekkinud, liigub ta ülespoole. Kuna sügaval maa sees magma on suure rõhu all, väljub ta vulkaanist kõva purskega. Maa peale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan pole kaua aega pursanud, tekib kraatri ja lõõri vahele, kivimitest jahtunud kork. Kork eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohal 10 – 15 km kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi
Vulkaanipurse Üheks suurimaks katastroofiks, mis võib inimeste, loomade ning taimede tavapärast elutegevust segada, peetakse vulkaanipurskeid. Siiski on vulkaanipursked piisavalt harva aset leidev nähtus, et selle pärast igapäevaselt muretseda pole vaja. Õnneks on ka tänapäevane tehnoloogia ning teadlaste valvsus abiks vulkaanipursete ettenägemiseks, kuid pole olemas kaljukindlaid arvamusi. Sageli juhtub nii, et kustunuks loetud vulkaanid ärkavad taas ellu.Seega võib ette ennustada paljutki, kuid paraku ei saa keegi kindlalt ette teada looduse käike. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse
lahustunud gaase. (Terminoloogia, vulkaanide tüübid: vajaduse korral vt. üldgeoloogia, tektoonika kursus.) Vulkaanide paiknemine: laamade äärealadel, enamik subduktsioonivööndites (joonis 1) ('Vaikse ookeani tulerõngas' - subduktsioonivööndite ring). Riftivööndites: näit. Kilimanjaro ja teised Ida-Aafrika Riftivööndi vulkaanid. Osa anomaaliaid: 'kuuma täpi' vulkanism (Havai, Galapagose saared, Island, Yellowstone'i rahvuspark). (Vt. joonis 2) Ohud (1) Laava. Pole peamine inimohvrite põhjustaja, liigub tavaliselt mitte kiiremini kui mõned kilomeetrid tunnis. Hävitab konstruktsioonid. Võimalus mitte elada vulkaani jalamil; mõnedel juhtudel (Vesuuvi) aga on seal nii viljakas muld, et lausa kutsub riskima, teistel juhtudel (Havai, Island) pole lihtsalt mujale elama asuda. Samuti on arvatud (Mount St. Helens), et vulkaan on kustunud. Heimaey saarel (Island, 1973) õnnestus laavavoolu veega jahutada ja päästa sadam. Etna purske ajal 1983
Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid: tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes. Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore hävinemine, kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas). 5. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine
Kogunevad gaasid. Aluseline magma tüüp ohutum. Selle SiO2 sisaldus väiksem Magmas lahustunud gaaside ja veeauru sisaldus on tähtis purske iseloomu seisukohalt. Basaltses magmas on võrreldes teistega vähem lahustunud gaase. Ohtlikkuse alusel tüübid (ohutumast ohtlikumaks) (1) lõhevulkaanid, islandi tüüpi (2) kilpvulkaanid, havai tüüpi (3) koonusvulkaanid, stromboli tüüpi (4-6) stratovulkaanid, (4) vulcano, (5) pelee ja (6) pliniuse tüüpi 12. Vulkanismi peamised ohud (1) Laava. Pole peamine inimohvrite põhjustaja, liigub tavaliselt mitte kiiremini kui mõned kilomeetrid tunnis. Hävitab konstruktsioonid. Võimalus mitte elada vulkaani jalamil; mõnedel juhtudel (Vesuuvi) aga on seal nii viljakas muld, et lausa kutsub riskima, teistel juhtudel (Havai, Island) pole lihtsalt mujale elama asuda. (2) Püroklastiline materjal. Sageli ohtlikum kui laavavool. Suuremad vulkaanilised pommid
keskmine 7 km. Moodustub ookeanide keskahelikes ookeanipõhja avanemisel kus osa ülessulanud vahevöö ainest (ultraaluselistest kivimitest peridodiitdest) pressitakse avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Koosneb kahest selgest kihist .- peal õhuke setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest koosnev basaltne (tegelikult basalt-gabroidne) kiht. Basaltses kihis eristatakse nelja väiksemat kihti: 1) padilaavad mis tekivad aluselise laava jõudmisel ookeani põhja, 2) basaltsete daikide kiht (inglise k. sheet dikes), mis jõudmata ookeani pinnale on surutud rifti alla tekkinud vertikaallõhedesse. 3) massiivne gabro (basaldi süvakivimiline analoog) kiht magmakambri põhjas. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Tekib, areneb ja hävib ookeanide avanemise ning ookeanide sulgumise tsükli e. Wilsoni tsükli kestel
stabiilne kiht) Suurimad geostruktuursed ühikud on laamad e plaadid (laamtektoonika e plaattektoonika) Laamade liikumine (laamtektoonika mandrite triivimise teooria, 1912 Wegener) Ülesanne: koosta kokkuvõte laamtektoonikast. Laamade liikumine. (laam, laama, laama; käändub nagu sõna õrn; tähendab suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli. Mandrid lasuvad litosfääri laamadel. ÕS 1999) · teineteisest eemaldumine ookeanide keskmäestikes (ookeaniline rift), laava tungib lõhedesse, tardub, tekivad maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, mis saartene ulatuvad üle merepinna (Island, Assoorid). Ookeanide keskahelike loomus on astenosfääriaine väljavoolamise koht. Astenosfäär on basaltse laava tekkimise koht, plastiline keskkond, st kivimid on voolavas olekus. Esineb ka mandritel (mandriline rift), nt Ida-Aafrika murrangute vöö koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali jv piirkond).
teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe okeaanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkond. VULKANISM- maasisese soojusenergia poolt põhjustatud protsess, mille tagajärel magma ja gaasid tungivad maapinnale (gaasid põhjustavad suure rõhu, toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat) ; vulkanism toimub laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnas kõige intensiivsemalt. MAAVÄRINAD- on maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. KURRUTUSED- tekivad maakoores tektooniliste liikumise tagajärel ehk kui kaks mandrilist laamat põrkuvad ja maapind selle koha pealt on ülesse kurrutatud.
- hõõrduvad üksteise vastu; kohtades, kus laamad nihkuvad küljetsi ja nügivad üksteist oma nukkidega, esineb tihti purustavaid maavärinaid. - põrkavad kokku; nende ääred purunevad ja tekkinud pangad kuhjatakse üksteise otsa eriti kõrgeks mäestikuks (nt Himaalaja), lisaks on sellistes kohtades ka palju tugevaid maavärinaid. -eemalduvad üksteisest; ookeanide põhjas moodustub siis uus, ookeanialune maakoor, pidevalt laienevatest lõhedest tungib välja laava, mis tardudes ookeanialust maakoort järk- järgult juurde kasvatab. Seepärast on maakoor ookeanide all ka kõige noorem, seda vööndit tähistavad ookeanide keskmäestikud. Vulkaanipursked on sellistes kohtades rahulikud ja maavärinad nõrgad. - nihkuvad üksteise alla, kui üks põrkuvatest laamadest on õhukese ookeanilise ja teine paksu mandrilise maakoorega, sukeldub õhem laam teise alla. Allapainduva laama äär on väga sügaval ja seal asub ka süvik ookeanis
maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad) tsemendi tootmin 2% o suureneb 0,5% aastas o hingamisest tuleb 8% o maailma süsinikuvarudest suur osa on seotud muldadesse, suur osa biomassi o aastas seovad taimed u. 60 miljardit tonni süsinikku, enamus sellest on puittaimede juurdekasv CH4 o looduslikud protsessid: turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel o ülemaailmsed emissiooniallikad: karjakasvatus 29% (oksüdeerumisel vabaneb metaan) riisikasvatus 28% (üleujutatavad põllud) energiatootmine 23% biomass 10% prügimäed 10% o suureneb 0,75% aastas o eluiga on alla 10 aasta, tugevam kasvuhoonegaas kui CO 2, aga teda on atmosfääris vähem N2O (naerugaas)
3. Plutonismi ja neptunismi olemus ja vastandlikkus? Neptunism on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kivimid, mida me tänapäeval tunnume tardkivimitena, tekkinud mereveest väljakristal-liseerumise tulemusel. Tänapäeval ei ole see hüpotees enam tõsiseltvõetav. Neptunistidele vastandusid plutonistid, kes väitsid, et tardkivimid on moodustunud vedela magma või laava tardumise tulemusel. 19. sajandi algupoolel sai selgeks, et plutonistidel oli õigus. 4. Fiksismi ja mobilismi olemus ja vastandlikkus? Fiksism: klassikaline geoloogia, mille järgi ainuvõimalikuna vaadeldi maakoore vertikaalseid liikumisi (üles-alla liikumisi). Nii seletati kurdmäestike a tasandike teket. Omane antiikajast kuni eelmise sajandi keskpaigani, sest teadmised Maast tuginesid ainult Maa kontinentaalse osa uurimisele (mis on ainult 29% Maa üldpinnast).
Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas. Riftistumisest tekkinud rebendlõhedesse on seal tekkinud mitmed sügavad järved, nagu näiteks Tanganjika ja Njassa. Manner-manner divergentsi vööndis on vulkaane ja väikese sügavusega maavärinaid. 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani, mille pursked on sagedased, kuid kulgevad enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga viskoosne happeline laava tardub väljumiskoha läheduses ja moodustab kõrge koonilise kihtvulkaani, mille pursked on sageli plahvatuslikud. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse.
Kevad: september, oktoober, november Suvi: detsember, jaanuar, veebruar Sügis: märts, aprill, mai Talv: juuni, juuli, august 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud. Lõunasaarel kulgevad peaaegu kogu saare ulatuses edela-kirdesuunas Lõuna-Alpid. Selles ahelikus on 16 üle 3100 m kõrgust tippu. Kõrgeim tipp on Aoraki ehk Mount Cook (3574 m). Saare lõunaosas on hulk pikki sügavaid fjorde ning kitsaid orge mägede vahel. Mäeahelik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel.
Pinnavormid ja koostis Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Põhjapoolkeral paikneb Austraalia suurune Ishtari maa või manner. Kontinendi idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi (12 kilomeetrit). Seda ümbritsevad ahelikud on vaid 2- 3 kilomeetrit kõrged. Lõunapookeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa. Hiljem leiti kaugemal lõunas veel üks kontinent - Lada maa. Ishtari maa lääneosas asub Lakshmi platoo. Selle kõrgus ümbritseva tasandi suhtes on 3-4
Magmatilgad hakkavad otsima teed maa seest maapinnale, hakkavad liikuma ja kokku koonduma magmakambriteks. 20. Magmakivimite klassifitseerimise printsiibid. Kristalli suuruse järgi -jämedakristalliline - kristallide pikimõõde 5 mm; -keskmisekristalliline - - kristallide pikimõõde - 2-5 mm; -peenekristalliline - - kristallide pikimõõde - 0.1-2 mm; -peitkristalliline - - kristallide pikimõõde - alla 0.1 mm (s.o silmaga nähtamatu) Väga kiirel laava tardumisel tekib kristallide asemel osaliselt või täielikult amorfne klaasjas mass - vulkaaniline klaas. Struktuuri järgi: soon- ja purskekivimites esinevad sageli ka pegmatiitse, mandelkivi ja püroklastilise struktuuri tüübid. Pegmatiitne struktuur kujuneb mineraalide kasvu katalüüsivate lenduvate ühendite poolest rikka, nn. jääkmagma kristalliseerumisel mineraalide suuremôôtmeliste (üle 2 cm) indiviidide kogumis.
peamiselt soojuseks. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Eelkambrium, Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, Triias, Juura, Kriit, Paleogeen, Neogeen, Kvaternaar. 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid b. Moondekivimid c. Settekivimid a. Tardkivimid-moodustuvad magma või laava jahtumisel ja tardumisel maa sees või maa pinnal. Näited: basalt, graniit, gabro. b. Moondekivimid-laamade liikumise käigus satuvad kivimid maakoore sügavamatesse kihtidesse, kus on väga kõrge temperatuur ja rõhk. Näited: basalt, marmor, gneiss c. Setekivimid-tekivad nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Näited: kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi 3. Kirjelda kivimiringet
Piki murranguid tõuseb kuuma täpi allikast pärit magma, mis voolab edasi maapinnale. Esinevad magmavoolud ja maavärinad. Nt. Yellowstone rahvuspark USAs 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: Vulkaanid purskavad samasugust laavat, nagu see millest nad tekkinud on! Vulkaanid tekivad laamade äärealadele. V.a kuumad täpid(suvalises kohas paiknevad vulkaanid). a. kihtvulkaanid, ehk stratovulkaanid tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites. Vulkaan on tekkinud räni- ja gaasiderikkast halvasti voolavast magmast. Vulkaan on küllaltki terav ja ehitus on vahelduv tardunud laava ja tuha kihtidest. Sageli murrab tugeva purske korral magma end maapinnale ka kesklõõrist hargnevate lõhede kaudu, moodustades vulkaani nõlvale parasiitseid šlakikoonuseid. b. kilpvulkaanid, tekivad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese vikoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Magma on hästi voolav ja moodustab lameda
Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav. Mõõdetakse Dobsoni ühikutes norm 300DU. 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Kasvuhoonegaasid: a) CO2- fosiilsed kütused 87%, maakasutusmuutused 11%, tsemendi tootmine 2% Suureneb iga aasta 0,5% b) CH4- karjakasvatus 29%, riisikasvatus 28%, energiatootmine 23%, biomass 10%, prügimäed 10% Looduslik-turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel Suureneb 0,75% aastas c) N2O- biomassi põletamine 43%, energiatootmine 34%, väetised 21%, põllumaad 2% Suureneb aastas 0,2-0,3% 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur 0,001% 14. Vee kihistumine maailmameres Maailmamere vee temperatuur on kõrgem pinnalähedases kihis, mis soojeneb päikesekiirguse toimel.
Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega.
praktiliselt maa pealt minema pühitud. Püsti on jäänud vaid kõige suuremad hooned. Ligi 10 000 linnaelaniku saatus on selgusetu. 7500 inimest õnnestus 25-sse varjendisse evakueerida.[7] 6.3. Tuumajaamad Neli maavärina epitsentrile kõige lähemal asunud Jaapani tuumaelektrijaama suleti. 6.3.1. Fukushima I Fukushima I tuumajaama kuuest reaktorist ühe reaktori jahutussüsteem ei toiminud korralikult ja seal toimus 12. märtsil plahvatus. Plahvatuses purunes vaid hoone ning reaktor ise viga ei saanud. 13. märtsil ütles üles ka teise reaktori jahutussüsteem. Reaktori jahutamiseks pumbatakse sinna merevett. Kokku on kahe Fukushima tuumajaama lähiümbrusest evakueeritud 210 000 inimest 14. märtsil toimus jaamas teine auruplahvatus, seekord kolmandas reaktoris. Plahvatuse põhjustas reaktorist eralduva vesiniku segunemine atmosfäärissisalduva hapnikuga
(nt Draakonimäestik). Kurdpangasmäestik tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid). Vulkaanid Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivide ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Kihtvulkaan koonusekujuline tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast laavavoolud on lühikesed ja harvad, laava tardub kiiresti magma tardub sageli juba lõõris, tekivad laavakorgid
c. kaks paralleelset kuid vastassuunalist jõuvektorit (suunatud teineteisest mööda) tekitavad kivimites nihkepingeid. 7. VULKANISM JA MAAVÄRINAD 7.1. Vulkaanid Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel ning jagunevad kuju, laava omaduste ja leviku põhjal kihtvulkaanideks ja kilpvulkaanideks. Avavust, mille kaudu magma maapinnale liigub, nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk kraatriga. Magmat, mis mööda lõõri ülespoole liikudes puutub kokku õhuga ning hakkab hanguma, nimetatakse laavaks. Lisaks pealõõrile võib vulkaanides esineda ka väiksemaid külglõõrisid. Kraatri külgede sissevarisemisel tekib vulkaani tippu suuremõõtmelisem kraater, mida
annaabi.ee 
