docstxt/1232541188143.txt
docstxt/12006011192.txt
48,04 1,3682 102,04 1,8725 156,04 1,9982 50,04 1,4019 104,04 1,8809 158,04 2,0003 52,04 1,4339 106,04 1,8889 160,04 2,0023 54,04 1,4643 108,04 1,8965 162,04 2,0042 Joonis 1. Siirdefunktsiooni graafik. Reguleerimisobjekti sageduskarakteristikud: Polaarkoordinaadistikku üleminekuks: Moodul: Nurk: Reguleerimisobjekti amplituud-faasi sageduskarakteristik komplekstasapinnal Reaal- ja imaginaarosa väärtused kui suureneb 0-ist lõpmatuseni: Tabel 2. Reguleerimisobjekti amplituud-faasi sageduskarakteristiku arvandmed Re() Im() Re() Im() 0 2,040 0 2,040 0 0,02 0,981 -1,276 1,609 -0,915 0,02 0,981 -1,276 1,609 -0,915 0,04 0,069 -1,098 1,100 -1,508
valisime 98 kHz, sageduse sammuks f ,,Frequency Increment" valisime 100Hz ja ,,Increment time interval" väärtuseks 100 ms. Spektrianalüsaatori seadete menüüst valisime ,,Display Mode" väärtuseks ,,Peak Hold" ning tulemuste kujutamiseks lineaarne skaala "Scale - linear". Spektriakna laiuseks seadsime 97,66kHz. Käivitasime laotus ja ootasime kuni generaator on kogu sagedusala läbi skaneerinud. Salvestasime tulemus. Joonis 5. Mõõteobjekti Sageduskarakteristik. Leidsime saadud sageduskarakteristikult käänupunkt: f = 49,53kHz. A = 427,2mV Leidsime kallete tõusu = 12,75 dB/oct Kokkuvõte. Selles töös tutvusime PicoScope 2205 võimalusega genereerida signaali etteantud .csv failist. Õppisime kuidas genereerida erinevaid signaali kujusid sellest failist. Mõõteobjekti sageduskarakteristik mida me saime vastab LC-ahela sageduskarakteristikule.
sisendpingega samas faasis. Joonis 2. Diferentsvõimendi väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus 4. Diferentsiaalne pingevõimendustegur Mõõdetud: Uv(k.dif) = 2,26V Kdif = Uv(k.dif)/Usis Kdif = 226 Joonis 3. Diferentsvõimendi mõõdetud diferentspinge amplituud. Teoreetiline diferentsiaalne pingevõimendustegur on kahekordne pingevõimendustegur ehk 2*50=100 aga seoses Sellega, et E =+/-12V on DPVT tunduvalt suurem. 5. Logaritmiline Amplituud-sageduskarakteristik Tabel 1. Sageduse ja diferentsiaalse pingevõimendusteguri sõltuvus f (kHz) 1 3 10 30 100 K.dif (dB) 47,086 47,009 46,978 46.892 45,894 47.5 47 Kdiflg46.5 46 45.5 4 4 4 4 5 0 2×10 4×10 6×10 8×10 1×10 f
RV = 82,44 10. Pingevõimendustegur ku U 1,49 ku = v = = 1490 U sis 0,001 11. Võimsusvõimendustegur kp Pv R 12700 kp = = k u2 sis = 1490 2 = 333908929 Psis Rv 84,44 12. Amplituudkarakteristik Uv = f (Usis) Joonis 4. Amplituudkarakteristik 13. Amplituud-sageduskarakteristik Uv = f (fsis) Joonis 5. Amplituud-sageduskarakteristik Kokkuvõte: Antud töös õppisime võimendi elementide arvutamist ja kogu võimendi töö simuleerimist arvutil. Arvutiprogrammi LTspice IV v.4.03z kasutasime esimest korda, seega saime seda tööd tehes ka väikese aimduse, kuidas seda programmi kasutada.
SUURUS ARVUTATUD SPICE REAALNE CB 5,180nF 6nF 6,8nF RB2 54,8k 54k 56k RB1 131,4 131,4k 130k C 33nF 33nF 33nF L 250uH 250uH 250uH CK 7,5572nF 7,6nF 10nF CE 106,103nF 107nF 0,1uF RE 2k 2k 2k E 10V 10V Ik0 1mA 1mA R0e 3k 3k UE0 2V 2V RK 510 510 510 f 60kHz 60kHz Rsig 120 120 5. Mudeli amplituud-sageduskarakteristik joonisena. Joonis 2. Mudeli sageduskarakteristik. 6. Maketilt mõõdetud võimendi resonantssagedus f0. Võrrelda tulemust mudelil leitud väärtusega. Vajadusel selgitada erinevuse põhjuseid. Mõõta pingevõimendus ku0 resonantssagedusel. Esitada saadud tulemused aruandes. Resonantssagedus mudelil f0=54.1808KHz Resonantssagedus maketil f0=58kHz Erinevuse põhjuseks on see, et maketile ei leidunud sama väärtusega elemente, mis mudelil paika sai pandud
· Pingejaguri ülemise õla takistus k · Emittertakistiga sildav kondensaator F · Sisendkondensaatori mahtuvus F · Sidestuskondensaatori mahtuvus F · Võnkeringi mahtuvus C=33 nF · Võnkeringi induktiivsus L=250 µH Reaalselt kasutasime järgnevaid väärtusi · CB=10 nF · CK=10 nF · CE= 4,7 F · RB1= 150 k · RB2= 36 k · RE=1 k 2. Mudeli amplituud-sageduskarakteristik Joonis 2. Amplituud-sageduskarakteristik 3. Määrasime võimendi resonantssageduse f0, selleks muutsime sisendsignaali sagedust vahemikus 40-80 kHz ning kuna me otsustasime alustada keskelt, seega 60kHz juurest, siis saime üpriski kiiresti kätte resonantssageduse f0=59 kHz. Amplituud on Uv0=474 mV. 4. Eeldame, et võnkeringiga liituvad parasiitmahtuvused on tühised. Arvutame võnkeringi
impulsskarakteristikute korral tuleb tasapindadega. Aluspinnaga üksteise suhtes nihutatud paralleelse tasapinnaga lõikumisel sisendsignaalid summeerimise alusel tekivad määramatuse funktsiooni lahutada. SÜMMEETRILISE diagrammid millest enim kasut lõiget STRUKTUURIGA FIR FILTRI poolel maksimaalväärtuse nivool, SAGEDUSKARAKTERISTIKUD-filtri lõigete laiused sellisel nivool näitavad impulsskaja ja sageduskarakteristik on signaali eristusvõimet lõiketasapinnal omavahel seotud F teisendusega. muutuva parameetri suhtes. Impulsskaja on avaldatav järgmiselt: Määramatuse funktsiooni lõigete laiused poolel maksimaalväärtuse . Praktikas nivool näitavad antud signaali pakub FIR filtrite juures huvi nende eristusvõimet lõiketasapinnal muutuva
........9 2 Mikrofonid ja nende tööpõhimõtted Mikrofon on elektroakustiline seade helisignaalide muundamiseks nendega võrdelisteks elektrisignaalideks. Mikrofoneliike on palju, alustades tavalises telefonis olevast mikrofonist lõpetades teaduslikel mõõtmistel kasutatava mikrofoniga. Mikrofoni iseloomustavad omadused on maksumus, stabiilsus, sageduskarakteristik, suunatundlikkus, gabariit, välimus jne. Tööpõhimõtteid, mida mikrofon võib rakendada, on mitu, aga kõik ei sobi igaks elujuhtumiks. Näiteks üsna spetsiifilise kasutusalaga on termoprintsiip, kus helilaine poolt loodud õhuosakeste erinev kiirus muudab kuuma traadi temperatuuri ja seega ka elektritakistust, niiviisi moduleerides elektrivoolu, millega traati kuumutatakse. Enamlevinud mikrofonid töötavad järgmistel põhimõtetel : · muutuv kontakttakistus (nt
1. Koostatud võimendi skeem R1=R5=80726 R3=R7=2k R2=R6=70k R4=R8=2k Rk=10k C1=1,6e-9 F C2=1,2e-9 F C3=C5=3,2e-7 F C4=6,7e-10 F 2. Arvutatud suuruste väärtused Rsis=(Usis*R)/(U-Usis) Usis=37,5µV R=10k U=0,1mV Rsis=6k Rv=2k Ku=Rsis/Rv=3500 Kp=×6k/2k=36 750 000 3. Amplituud karakteristiku ja amplituud-sageduskarakteristiku graafikud Joonis.2. Amplituudkarakteristik Joonis.3. Amplituud-sageduskarakteristik 4. Kokkuvõtet tööst ja hinnag kasutatud programmile Töö käigus koostasime modelleerimis programmiga LT Spice kaheastmelise transistorvõimendi. Kõik leitud suurused tunduvad olevat mõistlikus suuruses. Skeemi käivitades oli näha et võimendi võimendab korrektselt. Pinge võimendusteguriks saime 3500 ja võimsusvõimenusteguriks 36750000 . Programmi kohta võib öelda, et ei tundunud väga raske kasutada, kui ühe laboriga saime väga väikese aimduse sellest
02.2012 Aruanne esitatud Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Sinc signaali kuju ja spekter. Joonis 1: Sinc signaali kuju 17 perioodi ulatuses. Joonis 2: Sinc signaali spekter. 2. Valge müra ajaline kuju ja spekter. Joonis 3: Valge müra ajaline kuju. Joonis 4: Valge müra spekter. 3. Mõõteobjekti sageduskarakteristik ja käänupunktide kalde tõus. Joonis 5: Mõõteobjekti saguduskarakteristik. Käänupunkti tõusu leidmiseks mõõdame ära käänupunktid: a. f=6,86 kHz U=473,0 mV b. f=20 kHz U=170 mV c. f=40 kHz U=56,0 mV Tõus k1=> Tõus k2=> Kokkuvõte Töös tutvusime erinevate signaali tekitamise võimalustega, ning signaali genereerimist ja mõõtmist PC ostsilloskoobiga
f 0 = 217 kHz 2)Pingevõimendustegur U Sis = 100mV U Välj =4,24V U välj 4,24V ku = = = 42,4V U sis 100mV 3) Pooli induktiivsus C3=39nF f 0 = 217 kHz 1 1 f0 = L1 = 2 L1C 3 4 f 0 C 3 2 2 L1=13,79 H 4) Ribalaius ja hüvetegur fü=224kHz fa=210 kHz B= fü fa = 14 kHz f 217 kHz Q= 0 = = 15,5kHz B 14kHz 5) Võimendi logaritmiline amplituud-sageduskarakteristik Joon. 2 6) Amplituudkarakteristik Joon. 3 Kokkuvõte Võiks öelda, et 217 kHz kuulub madalsageduste hulka. Antud seadet saaks kasutada võimendina seadmes, mis edastab või saadab signaali sellisel sagedusel. Näiteks navigatsioonisüsteemid.
Usis[m V] Uv[mV] 1 55 2 108 3 160 4 213 5 262 6 309 7 360 8 406 9 452 10 497 Joonis 4. Amplituudkarakteristik Uv=f(Usis) 4) Pingevõimendustegur ku Uv 55 10 -3 ku = = = 55 U sis 1 10 -3 Tabel 1. Sisend-väljund 5) Joonis 5. Amplituud-sageduskarakteristik Uv = f (fsis) 6) Võimsusvõimendustegur kp P R 3070 k p = v = k u2 sis = 55 2 = 3159 Psis Rv 2940 Kokkuvõte: Antud töös modelleerisime transistorvõimendi vabatarkvaralise programmiga LTspice IV ning mõõtsime sisend- ja väljundtakistused ning pinge- ja võimsusvõimendustegurid. Eelnevalt olime määranud osade skeemielementide väärtused ning nende järgi arvutasime ka ülejäänud elementide väärtused
kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. Kuna kuulmiselundi poolt vastuvõetav helirõhu tase kuuldelävest kuni valuläveni võib olla äärmiselt erinev, siis kasutatakse müra iseloomustamiseks helirõhkude logaritmil baseeruvat detsibellide skaalat, mis algab kuuldelävest. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Sel juhul ei uurita müra spektrit (müramõõtja filtri sageduskarakteristik võtab arvesse ka müra erinevad sagedused). Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul. Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. • Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA • Praktiliselt vaikne ruum – 40 dBA • Keskmise valjusega jutuajamine – 60 dBA • Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe – 75 dBA • Sõiduauto 15 meetri kauguselt – 75 dBA • Tiheda liiklusega tänav – 80-90 dBA
kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. Kuna kuulmiselundi poolt vastuvõetav helirõhu tase kuuldelävest kuni valuläveni võib olla äärmiselt erinev, siis kasutatakse müra iseloomustamiseks helirõhkude logaritmil baseeruvat detsibellide skaalat, mis algab kuuldelävest. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Sel juhul ei uurita müra spektrit (müramõõtja filtri sageduskarakteristik võtab arvesse ka müra erinevad sagedused). Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul. Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. · Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA · Praktiliselt vaikne ruum 40 dBA · Keskmise valjusega jutuajamine 60 dBA · Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe 75 dBA · Sõiduauto 15 meetri kauguselt 75 dBA · Tiheda liiklusega tänav 80-90 dBA Päris müravabas keskkonnas ei tunne inimene ennast hästi
4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv võimendi OV-l. 18.Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne? Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul? 19.Muundamine I -> U OV abil. 20.Logaritmiv võimendi OV-l. 21.Schmitti triger OV-l. 22.Komparaator
2. vedelkristall RGB poolvedel aine, millel pikad molekulid elektrivälja abil saab molekule keerata. (1,5V) Molekule saab ka nõu pinna töötlusega keerata 3. plasmapaneelid e. gaaslahenduspaneelid (hõrendatud gaas millest lastakse elekter läbi. Na aur erekollane, Xe, Ar, He pruunikas punane). Gaasi ultraviolet helendus lastakse luminestseerivale ekraanile (pinged 150 250V) Elektroluminessentspaneel: 100-250V kõlbab reklaamiks 1.21. ASK, LASK, FSK, detsibell Logaritmiline sageduskarakteristik Logaritmilises mastaabis esitatakse alati sagedus ja kui soovi siis ka sagedusest sõltuvad (muud) suurused. Logaritmilises mastaabis vaid sagedus nim seda poollogaritmiliseks esituseks. Oktav sageduse kahekordne muutus 1Hz 2Hz 4Hz - ... Dekaad sageduse kümnekordne muutus 1Hz 10Hz 100Hz - ... Enamasti sageduskarakteristik (mingi suuruse sõltuvus sagedusest) esitatakse täislogaritmilises (mõõdustikus) esituses see on K (sagedusest
(suurtööstus). Kauguse kahekordistumisel vöhanab heli tugevus 3 dB joonallika puhul ning 6 dB punktallika puhul. Helitugevuse langus oleneb temperatuurist, suhtelisest niiskusest, maastikust, allika kujust. 8. Mille poolest erineb mõiste `heli' mõistest `müra'? Kas teate mõnd füüsikalist omadust, mis iseloomustab müra? Müra on soovimatu heli termin ,,müra" hõlmab subjektiivsust. Füüsikalised omadused: tugevus e tase, sagedus, aeg. 9. Mis on müra sageduskarakteristik? Kus on inimkõrv mürale tundlikum, kas madalatel või kõrgetel sagedustel? Kas see kajastub müra mõõtmisel ja hindamisel? Müra sageduskarakterisitku järgi eristatakse laiaribalist (nt reaktiivlennuk) ja kitsaribalist (nt komressor). Inimkõrv on tundlikum kõrgetel sagedustel. 10. Mis on tonaalne müra? Impulssmüra? Müra maksimaaltase? Kuidas hinnatakse ajas muutuvat müra? Tonaalne müra heli, mille sagedusspektris esinab selgesti eristatav toon
kokkupakitud ruumilise heli formaati nagu Dolby Digital või DTS. S/PDIF-i kasutatakse peamiselt kodukino komponentide ühendamisel. Mikrofon Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Mikrofoniliike on palju, alustades tavalises telefonis olevast mikrofonist lõpetades teaduslikel mõõtmistel kasutatava mikrofoniga. Mikrofoni iseloomustavad omadused on stabiilsus, sageduskarakteristik, suunatundlikkus, suurus, välimus, maksumus ja nii edasi. Tööpõhimõtteid, kuidas mikrofoni valmistada, on mitu. Näiteks üsna spetsiifilise kasutusalaga on termoprintsiip, kus helilaine poolt loodud õhuosakeste erinev kiirus muudab kuuma traadi temperatuuri ja seega ka elektritakistust, niiviisi moduleerides elektrivoolu, millega traati kuumutatakse. Mikrofonis on membraan, mis on helilainele avatud ja tavaliselt võrega kaitstud (vältimaks
h(t) ja sageduskarakteristiku H(f) kasutamine Süsteem on lineaarne kui tema sisendi ja väljundi vaheline seos on aditiivne ja homogeenne Kui sisendsignaali ss1 korral saame süsteemi väljundsignaaliks sv1 ja vastavalt ss2 korral sv2 siis lineaarses süsteemis peame sisendsignaalide kombinatsiooni ass1 + bss2 korral saama väljundis asv1 + bsv2, kus a ja b on konstandid Öeldakse, et lineaarses süsteemis kehtib superpositsiooniprintsiip 70. Süsteemi impulsskaja ja sageduskarakteristik – nende vahelised seosed Impulsskaja h(t) on süsteemi reaktsioon, ehk väljundsignaal sv(t), juhul kui süsteemi sisendiks on deltaimpulss ss(t) = δ(t) Praktikas mõõdetakse impulsskaja kasutades lõpliku kestuse ja amplituudiga lühikest impulssi p(t) Kokkuvõtvalt impulsskajast – Lineaarse süsteemi väljundsignaal koosneb ühest või mitmest, ajas hilistunud ja muutunud amplituudiga, sisendsignaali koopiast
20 25 30 0 Phase (deg) 45 90 2 1 0 1 10 10 10 10 Frequency (rad/sec) Joonis 8. Aperioodilise lüli sageduskarakteristikud Graafikult on näha, et faasi-sageduskarakteristik muutub piirkonnas 0...-90. Kõige kiirem muutus toimub murdesagedusel, kus graafik langeb 20 dB dekaadi kohta. 8 Bode Diagram From: Constant (pt. 1) To: Integrator1 (pt. 1) 5 0 Magnitude (dB) 5 10
väljundpinge etteantud koormustakistuse korral. 8. Ühikvõimendus sagedus F1 on sagedus, mille korral võimendusteguri moodul on võrdne ühega 9. Talitluskiirus Vu on väljundpinge suurim muutumise kiirus diferentspinge hüppelisel muutumisel Reaalse OV olulised omadused 1. Sisendi ja väljundi nihkepinge peab olema null 2. Stabiilne nullpunkt 3. Suur sisendtakistus 4. Väike väljundtakistus 5. Suur pingevõimedus 6. Defineeritud sageduskarakteristik Operatsioonvõimendite tagasisidestamine Joonisel: Tagasiside Vastuside ja päriside Kui osa väljundpingest Uv antakse läbi tagasiside ahela sisendisse tagasi ja: 1) Kui see pinge sisendpingest lahutatakse, siis on tegemist vastusidega 2) Kui see pinge aga liidetakse sisendpingele , siis on tegemist pärissidega Tagasiside olemus 1. Sisendpinge hüppelise kasvamise tulemusena kuni pingeni Us ja, et esimesel
4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv võimendi OV-l. 18.Miks peab OV tagasisidestus olema negatiivne? Mis juhtub positiivse tagasisidestuse puhul? 19.Muundamine I -> U OV abil. 20.Logaritmiv võimendi OV-l. 21.Schmitti triger OV-l. 22.Komparaator
Lisaks sellele tuli hoolitseda, et häired ei kahjustaks edastatavat digitaalsõnumit, vaid oleksid sellest hõlpsalt eristatavad. Taolisi tegevusi võimaldavaid seadmeid nimetatakse modemiteks. Kui kuulata modemi teisendatud digitaalsignaali pealt, sarnaneb ta kahinaga: umbes sellise kahinaga, mida võib kuulda ultralühilaine (FM) raadiot laine pealt ära keerates. Aga vaatamata sellele on tegu signaaliga, millel on palju ühiseid omadusi inimkõnega - nimelt sarnane sageduskarakteristik. Tänapäeval edastab taolist signaali peale modemi ka faks - ka selle signaal sarnaneb kuulamisel sisutu kahinaga, kuid sisaldab tegelikult korrastatud infot, mis edastab kõik paberilehele jäädvustatu. Tollal tekkis üsna mitmeid arvutivõrke, mis ühendasid omavahel ülikoolide erinevaid teaduskondi ja harusid, firmade kontoreid või siis olid kasutusel politseis, sõjaväes, piirikaitses või mujal. Valdavalt oli tegu kohtvõrkudega, kus võrku ühendatud arvuteid
lineaarmoonutused tekivad sisendsignaaliga kaasnevate siirdeprotsesside tõttu võimendi reaktiivtakistuslikes elementides (mahtuvus ja induktiivsus). LM-i suuruse üle saab otsustada võimendi amplituudi-sageduse ja faasi-sageduse karakteristikute või siirdekarakteristikute abil. Võimendi amplituud-sageduse karakteristik ehk sagedusekarakteristik - võimedusteguri k sõltuvus võimedi sisendisse antavast US sagedusest f. Ideaalne sageduskarakteristik on x-telje suhtes paralleelne horisontaalne joon. Reaalne on (mahtuvuste ja induktiivsuste tõttu, mis on skeemis) teatud langusega madalate ja kõrgete sageduste piirkonnas, st. signaali spektri erineva sageduse võimendamise tõttu moonutub impulss-signaali kuju. Sageduskarakeristik ei anna päris täpset ettekujutust impulsi kuju moonutusest. Täiendavalt on vaja teada, milline on võimendatava signaalispektri igale harmoonilisele tekitatud faasinihe võimendi poolt.
joonisele 4.2 vastavalt konstantne, siis saame peame täpsustama signaali muutumisviisi takti ulatuses, millega me lisame mudelile uut informatsiooni. Selle tulemusena varieeruvad mingil määral ka süsteemi mudeli omadused. 3.1 Lineaarse statsionaarase pidevaja süsteemi sisend-valjund mudelid kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel kajastab süsteemi sisend- ja valjundmuutujate otsest seost. Tüüpiline ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandiga, mille koefitsente võib käsitleda süsteemi para-meetritena Y(s)=H(s)U(s). Süsteemi statsionaarsus väljendub kõigi koefitsentide konstantsusena. Statsionaarse süsteemi analüüsi
kihilisi karkassseinu ja vahelagesid, uksi ja aknaid. Selle nõude rakendamist raskendab asjaolu, et informatsioon ehitustoodete heliisolatsiooni kohta sageli ei sisalda vastavaid andmeid. Tootjad ei ole huvitatud, et nende toodete heliisolatsiooniomadusi hinnatakse senisest rangemalt. Siiski on paljude toodete kohta C-korrektsioon juba määratud, neid on võimalik ka ise arvutada, kui on teada ehituskonstruktsiooni õhumüra isolatsiooni või löögimürataseme sageduskarakteristik. Rootsi akustik Klas Hagberg on teinud uurimistöö ehituskonstruktsioonide heliisolatsiooni spektrilähendajate (Ckorrektsiooni) kohta, hinnates nende keskmisi väärtusi ja kõrvalekaldumisi keskmisest. Tema hinnangu kohaselt võib arvestada, et kergkonstruktsioonide õhumüra isolatsiooni korrektsiooniteguri C50-5000 keskmine väärtus on -5 dB (intervall -2 kuni -14 dB), ning löögimürataseme korrektsiooniteguri Ci,50-2500 keskmine väärtus on +3 dB
AK näitab, kuidas muutub väljundsignaal ajavältel sisendsignaali muutumise korral. Neid karakteristikuid võib määrata lihtsalt ja selleks on vaja sisendisse anda muutuv signaal. Praktikas kasutatakse kahte standardset sisendsignaali: 1. Ühikhüpe sellele vastab siirdekarakteristik 2. Impulsssignaal sel juhul ei anta sisendisse mitte hüpe vaid impulss. Sellele vastavat väljundsignaali muutumist ajas nim. impulsskarakteristikuks. Sageduskarakteristik. Väga laialdaselt kasutatakse tehnikavaldkonnas. Süsteemide analüüsimiseks, sünteesimiseks ja arvutamiseks. Praktikas on teda lihtne üles võtta, selleks antakse sisendisse sinusoidaalne signaal mille sagedust saab muuta. Kui sisendsignaali muutub, siis sellest muutuvad väljundsignaali parameetrid, kui sagedus suureneb, siis väljundsignaali amplituud väheneb ja faasinihkenurk sisend ja väljund signaali vahel suureneb. Xs Xv
Praktikas kasutatakse kahte standardset sisendsignaali: 1. Ühikhüpe sellele vastab siirdekarakteristik 2. Impulsssignaal sel juhul ei anta sisendisse mitte hüpe vaid impulss. Sellele vastavat väljundsignaali muutumist ajas nim. impulsskarakteristikuks. Sageduskarakteristik. Väga laialdaselt kasutatakse tehnikavaldkonnas. Süsteemide analüüsimiseks, sünteesimiseks ja arvutamiseks. Praktikas on teda lihtne üles võtta, selleks antakse sisendisse sinusoidaalne signaal mille sagedust saab muuta. Kui sisendsignaali muutub, siis sellest muutuvad väljundsignaali parameetrid, kui sagedus suureneb, siis väljundsignaali amplituud väheneb ja faasinihkenurk
süsteemides. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid. Impulss- ja hüppekajade eksperimentaalne määramine. Mitmemõõtmeliste süsteemide impulss- ja hüppekajade eksperimentaalne määramine. 2. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid Lineaarse statsionaarase pidevaja süsteemi sisend-valjund mudelid kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel kajastab süsteemi sisend- ja valjundmuutujate otsest seost. Tüüpiline ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandiga, mille koefitsente võib käsitleda süsteemi para-meetritena Y(s)=H(s)U(s). Süsteemi statsionaarsus väljendub kõigi koefitsentide konstantsusena. Statsionaarse
Kasutatakse nn võnkumiste vastuvõtul, kus on oluline eeskätt signaali kuju edastamine 3.2.1. Maksimaalset S/N tagav filter (kasutatav signaali avastamisel ja signaali parameetrite mõõtmisel) Filter realiseeritakse kas passiivvariandina või aktiivvariandina. Passiivvariant (signaali töötlus sobitatud filtriga) Vaatleme tüüplahendusi. Need on nn sobitatud (signaaliga sobitatud) filtrid, millede sageduskarakteristik langeb kokku signaali spektriga. VALEMID!!! Selline filter tagab maksimaalse signaalipinge tippväärtuse suhte mürapinge efektiivväärtuse suhtes ajamomendil. Selleks on: VALEM. Sobitatud filtreid ei saa realiseerida kõigi signaalide jaoks; näiteks peab signaal olema lõpliku kestvusega. Tavaliselt valitakse t0=tsign =timpulss , kui on tegemist impulssignaaliga
ajahetki taktihetkedeks. Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Avage probleemi olemus ja tähtsus süsteemiteooria seisukohalt: 3. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid- Lineaarse statsionaarase pidevaja süsteemi sisend-valjund mudelid kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel kajastab süsteemi sisend- ja valjundmuutujate otsest seost. Tüüpiline ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel (sile süsteem) on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandiga, mille koefitsente võib käsitleda süsteemi para-meetritena Y(s)=H(s)U(s). Süsteemi statsionaarsus väljendub kõigi koefitsentide konstantsusena. Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda
Ülekandefunktsioon. Ülekandefunktsiooni realiseeritavus. Siirdeprotsessid ja nende arvutamine. Impulss- ja hüppekajad. Hilistumine pidevaja süsteemides. Mitmemõõtmeliste statsionaarsete pidevaaja süsteemi sisend-väljund mudelid. Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid: Lineaarse statsionaarse pidevaja süsteemi sisend-väljund mudelid kirjeldavad signaalide ülekannet. Näiteks ülekandefunktsioon, impulsskaja, hüppekaja ja sageduskarakteristik. Ülekandemudel ehk sisend-väljundmudel kajastab süsteemi sisend- ja valjundmuutujate otsest seost, kui süsteemimudel on teada, saab arvutada kuidas süsteem reageerib erinevatele sisenditele. Ühe sisendmuutuja u(t) ja väljundmuutujaga y(t) lineaarse süsteemi matemaatiline mudel on kirjeldatav diferentsiaalvõrrandiga, mille koefitsente võib käsitleda süsteemi parameetritena Y(s)=H(s)U(s). Süsteemi statsionaarsus väljendub kõigi koefitsentide konstantsusena
Pingejagamise tegur R1 + R 2 Koormatud pingejagur Koos R2 ekv U 2 = U 1 K PJ R 2 ekv K PJ = R1 + R 2 ekv R 2 Rt R 2 ekv = R 2 + Rt 52 Logaritmiline sageduskarakteristik. (tegelikult neid on kaks) ASK amplituudi sag.karak. Süsteemi väljund sisendpinge amp- lituudide suhte sõltuvus sagedusest f (nurksagedusest ). FSK faasi sag.karak. Süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest (f või ). Logaritmiline on sageduse mastaap! Põhjus: muidu suur sag. diapasoon ei mahu ära. Ühik (dekaad) _____________________________________________________ 0,1 1 10 100 1 10 100 1 f (või )
Siis VS on püsiv suurus ja ei ole ümber häälestatav. See võimaldab VS-le valmistada võimalikult optimaalsete parameetritega VS-filtreid, et tagada nõutav selektiivsus naaberkanalite suhtes. Muutuva VS-i puhul oleks selle nõude täitmine raskendatud. Erilist tähtsust omab VS-i suuruse valik. Vahesageduse valiku tingimused: 1. Madal vahesagedus Võimaldab valmistada parema selektiivsusega VS-filtreid naaberkanalite häirete vähendamiseks. Selleks tuleb VS-filtrite sageduskarakteristik teostada võimalikult järskude külgedega. Selleks kasutatakse: 1) LC-filtreid 2) pieso-filtreid 3) kvartsfiltreid 4) elektromehhaanilisi filtreid (magnetstriktsioon). Nimetatud filtrid on tavaliselt mitmest selektiivsest elemendist koosnevad. Siinkohal tuleb arvestada, et flter tekitab ka teatud nõrgenemise läbilastava sagedusriba sagedustele. 2. Kõrge vahesagedus 7
tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. Kuna kuulmiselundi poolt vastuvõetav helirõhu tase kuuldelävest kuni valuläveni võib olla äärmiselt erinev, siis kasutatakse müra iseloomustamiseks helirõhkude logaritmil baseeruvat detsibellide skaalat, mis algab kuuldelävest. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Sel juhul ei uurita müra spektrit (müramõõtja filtri sageduskarakteristik võtab arvesse ka müra erinevad sagedused). Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul. Insener või majandusjuht peab kujutama ette, milline on müra. · Sosin 1 m kauguselt on 20 dBA · Praktiliselt vaikne ruum 40 dBA · Keskmise valjusega jutuajamine 60 dBA · Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe 75 dBA · Sõiduauto 15 meetri kauguselt 75 dBA · Tiheda liiklusega tänav 80-90 dBA
tegelikult erineva sagedusega siinustest. 72. Signaalide edastamist mõjutavad häired ja mürad. Analoogisignaalide edastamist mõjutab signaali nõrgenemine, samuti igasugune müra mis tee peal signaalile lisandub. Selle vastu aitab signaali võimendamine, mis on ka halb lahendus kuna muudab koos kasuliku infoga ka müra tugevamaks. Kuna võimendus ja ka signaali nõrgenemine sõltuvad signaali sagedusest siis muutub signaali sageduskarakteristik, ehk mõned sagedused on tugevamad ja mõned nõrgemad. Viitest tulenevad häired – signaali leviku kiirus sõltub sagedusest seega jõuab osa varem ja osa hiljem kohale = häired. Müra – soojuslik – põhjustatud elektronide liikumisest juhis ja seadmetes – mida suurem temperatuur seda kiiremini liiguvad elektronid ja müra ka suurem. N = kTW – N = müra, k = Boltzmanni konstant, T = temperatuur kelvinites ja W = ribalaius hertzides.
annaabi.ee 
