Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad. Ida Saaremaal, kus asub Karja kihelkond, oli rõivamood võrdlemisi sarnane. Karja naine 19. sajandi jooksul muutus naiste rõivamood oluliselt. Allpool vaatleme 19. sajandi kolmandal veerandil kantud rahvarõivakostüümi, mil ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, põll, liistik, kampsun, pe...
Põlva neiu rahvarõivad Särk on õmmeldud linasest labasest riidest. Piki õlgu 7,2 cm laiused õlalapid. Särk ja õlalapid kaelaava juures kurrutatud. Varrukad värvli juures kurrutatud, pärast volditud. Värvel 3,6 cm laiune, pilukaunistusega ( x-kujuline pilu ja mähkpilu toodud loomulikus suuruses lk ). Värvel kinnitatud kahe siidist nööbi abil. Õlalapi keskel pikisuunas ja varrukapäradel punase puuvillase lõngaga eelpistes tikutud geomeetriline kiri. Krae kahekordsest riidest, 11,5 cm laiune, kummagi otsa allääres nööpauk. Nööpaukudest käib läbi 20 cm pikkune valgest linasest lõngast keerutatud nöörike, punasest ja valgest lõngast tuttidega otstest. Pinnalõhandiku servas 1 cm laiune pilu. Seelik pikisuunaline koeripstehnikas, lämeks valge linane, koeks pruunikaspunane, valge, hele- ja tumesinine, lilla, helepunane ja roheline villane lõng. Seeliku laius 230 cm. Allääre pahupoolele õmmelda 5 cm laiune linane...
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta Pikkade varukatega Valmistatud peenemast linasest riidest Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega Varrukas lühem kui pidusärgil(kirik...
20. sajand Eestis. Õpitud ajaloost ja loetud raamatutest tean, Eestimaa taluelu kohta järgmist: Elukoha valikul oli oluline, et see asuks kõrgemal ja kuivemal kohal. Tähtsaim hoone rehielamu-ehitati esiküljega õue poole,suunaga lõunast põhja. Rehielamu koosneb kolmest põhiosast: rehetoast, sellest ühele poole jäävast rehealusest ning teisele poole jäävatest kambritest. Uksed olid madalad ja kõrge lävepakuga, et soojus välja ja loomad sisse ei pääseks. Nii rehetoal kui kambril olid palkseinad ning savi-, muld-, või kruusapõrandad. Kütmiseks oli suur ahi, kus tehti ka süüa. Seina ääres paiknesid voodid ja kõige puhtamas kohas laud. Järk järgult inimese elu paranes. Tänu korstnatele läks ruum valgemaks ja suitsuvabamaks, mis soodustas mitmeid uuendusi, näiteks akende tegemine.Toad läksid järjest puhtamaks ning tuli järjest rohke ka mööblit.Akendele riputati kardinad, laual...
Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad ...
Eesti rahvariided Referaat Sisukord Rahvarõivad Rahvarõivastega on meist kokku puutunud peaaegu igaüks kas neid ise laulupidudel kandes või kandjate pakutud vaatepilti nautides. Tänapäeval mõistetakse rahvariiete sõna all eelkõige 19. sajandil kantud pidulikku talupojarõivast. Rahvarõivad näitasid vanasti seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust ning need pandi selga peole, kirikusse või külla minekuks. Pidurõivaste juurde kuulusid ka ehted. Rõivaid õmmeldi linasest ja villasest riidest ning neid hoiti hoolega. Linasest riidest esemed olid valged, tihti pleegitati kangast kevadpäikese käes. Villased riided olid naturaalse lambavilla tooni valged, pruunid ja mustad, muid värvitoone saadi taimedega värvimisel. Hiljem tulid kasutusele vabrikuvärvid ja riided muutusid erksavärvilisteks. Paikkondlikud erinevused Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Vahel oli isegi naaberkülade rõivastus erinev. Oluliste erinevuste ...
Järvakandi Gümnaasium Saara Kuum Kihelkonna rahvariided Referaat Juhendaja: Iivi Sark Järvakandi 2014 SISUKORD 1.Saaremaa...................................................................................3 2.Kihelkonna kihelkond...............................................................4 3.Kihelkonna rahvariided............................................................5 3.1 Särk........................................................................................5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.....................................................................................6 3.6 ...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend ...
Rahvarõivad Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajatustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskujuks nii naabritelt kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandus silmuskudumine. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne-linasest esemed olid valged, villased esemed lambavalged,-pruunid ja mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheloogilistele leidudele teame mõnda ka 1 aastatuhande ja 2 aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegselt Eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni t...
Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2.1 Nuku õmblemine...............................................................
pael. Põlle pikkus 70 cm, laius värvlil 41,5 cm, allääres 69 cm.Värvli laius otstes 3,5 cm, keskel 6 cm. Paela pikkus 49 cm, laius 2,3 cm. Piluribade laius 4 cm. Narmaste pikkus 4 cm. Valmistaja Anu Rebane Tori khk., Riisa küla. Põll tehtud umbes 1880.a. Muuseumile kingitud 1970.a. naiste vöö Öösel angerjas, päeval tõrrevits? Naiste vöö (Tori 1887) Vöösid ja paelu on vanadest aegadest ERMi kogudesse jõudnud kõige enam. Näiteks ainuüksi Tori kirivöösid on seal juba 43, rääkimata teiste kihelkondade vöödest. Lisaks nendele on veel suur hulk pussakaid, võrkvöösid ja igasugu paelu. Tori vöödest on kõige rohkem kogus kirivöösid ja seetõttu olen oma uurimuses just neile peamise tähelepanu pööranud. Vöö oli töö juures kohustuslikuks rõivaesemeks ja ka pulmatseremoonias oli tal täita oma roll. Nimelt köideti veimed (sokid, kindad) kokku vööga ja kingiti siis sugulastele ja pulmaasjameestele.
annaabi.ee 
