Liibüa konflikt (0)

Liibüa konflikt
Mina otsustasin kirjutada Liibüa konfliktist. See algas 15.veebruaril 2011 ja kestis kuni 23. oktoobrini 2011. Kõik sai alguse sellest, kui grupp inimesi hakkas Liibüa diktaatori Muammar Gaddafi vastu mässama.
Gaddafi tuli võimule 1969-ndal aastal, mil Liibüa oli veel üks vaesemaid riike terves maailmas. Gaddafi valitsemisel jõudis Liibüa rikkaimaks riigiks Aafrikas. Liibüa oli saanud tõeliselt tugevaks iseseisvaks riigiks ja seda tänu naftale. Minu arvates saigi Gaddafile hukatuseks see, et ta proovis ajada oma asja ja Liibüa hakkas juba liiga heale järjele jõudma.
Liibüa maksis oma viimased võlad Venemaale ära ja sellega olid nad võlaorjusest vabad. See tähendab, et välisriigid ei saanud enam Liibüat kuidagi survestada. Suurtele lääneriikidele see muidugi ei meeldinud.
Gaddafi ei lasknud rahvusvahelisi korporatsioone oma naftale ligi ja seega läks tänud naftale tulnud tulu riigi hüvanguks, mitte erafirmadele. Liibüa müüs välisriikidele naftat ja seega oli tekkimas olukord, kus hoopis välisriigid jäävad Liibüast sõltuvusse, mitte Liibüa välisriikidest. Suured lääneriigid ei saanud lasta sellisel asjal juhtuda.
Inimestel oli Liibüas väga hea elu, kui võrrelda teiste Aafrika riikidega. Ei tundu ju väga mõistlik hakata mässama selle diktaatori vastu, kes on riigi edukaks teinud. Mina arvan, et sellles konfliktis oli lääneriikide kuri käsi mängus.
Mina arvan nii, et lääneriigid toetasid Gaddafi vastu mässajaid, et need siis võimule pääsedes teekisd Liibüast nii öelda „tüüpilise Aafrika riigi“, kellel on ise toime tulemisega raskusi. Nähes, et mässajad ei suuda Gaddafit kukutada, pidid lääneriigid ise sekkuma.
Massimeedia abil suudeti rahvas uskuma panna, et Liibüa kujutab meile ohtu ja põhimõtteliselt oligi põhjendus Liibüasse minemiseks olemas ning 2. märtsil läksid lääneriikide väed Liibüasse, kuigi algul nad sõjaliselt tegutsema ei hakanud.
Mõned allikad väidavad, et suur osa Liibüa elanikest toetas siiski Gaddafit ja mässulised olid kõvasti vähemuses. Gaddafi andis elanikele kätte relvad, et nad saaksid end vajadusel kaitsta, aga kui kõik tahtsid teda võimult kukutada, siis oleks ju lollus enda vastatsele relvi anda.
Konflikt lõppes sellega, et Gaddafi kukutati võimult ja tapeti 20. oktoobril. See tähendas seda, et mässajad said võimule ja lääneriigid oma tahtmise.
Ma ei taha selle kirjandiga õigustada Gaddafit, sest ega minagi täpselt tea, kas ta oli hea või halb valitseja, aga ma arvan seda, et selle kriisi põhjuseks oli pigem lääneriikide ahnus , kui see, et Gaddafi nüüd nii halb valitseja oleks olnud.