Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liibüa konflikt (0)

1 Hindamata
Punktid
Liibüa konflikt
Mina otsustasin kirjutada Liibüa konfliktist. See algas 15.veebruaril 2011 ja kestis kuni 23. oktoobrini 2011. Kõik sai alguse sellest, kui grupp inimesi hakkas Liibüa diktaatori Muammar Gaddafi vastu mässama.
Gaddafi tuli võimule 1969-ndal aastal, mil Liibüa oli veel üks vaesemaid riike terves maailmas. Gaddafi valitsemisel jõudis Liibüa rikkaimaks riigiks Aafrikas. Liibüa oli saanud tõeliselt tugevaks iseseisvaks riigiks ja seda tänu naftale. Minu arvates saigi Gaddafile hukatuseks see, et ta proovis ajada oma asja ja Liibüa hakkas juba liiga heale järjele jõudma.
Liibüa maksis oma viimased võlad Venemaale ära ja sellega olid nad võlaorjusest vabad. See tähendab, et välisriigid ei saanud enam Liibüat kuidagi survestada. Suurtele lääneriikidele see muidugi ei meeldinud.
Gaddafi ei lasknud rahvusvahelisi korporatsioone oma naftale ligi ja seega läks tänud naftale tulnud tulu riigi hüvanguks, mitte erafirmadele. Liibüa müüs välisriikidele naftat ja seega oli tekkimas olukord, kus hoopis välisriigid jäävad Liibüast sõltuvusse, mitte Liibüa välisriikidest. Suured lääneriigid ei saanud lasta sellisel asjal juhtuda.
Inimestel oli Liibüas väga hea elu, kui võrrelda teiste Aafrika riikidega. Ei tundu ju väga mõistlik hakata mässama selle diktaatori vastu, kes on riigi edukaks teinud. Mina arvan, et sellles konfliktis oli lääneriikide kuri käsi mängus.
Mina arvan nii, et lääneriigid toetasid Gaddafi vastu mässajaid, et need siis võimule pääsedes teekisd Liibüast nii öelda „tüüpilise Aafrika riigi“, kellel on ise toime tulemisega raskusi. Nähes, et mässajad ei suuda Gaddafit kukutada, pidid lääneriigid ise sekkuma.
Massimeedia abil suudeti rahvas uskuma panna, et Liibüa kujutab meile ohtu ja põhimõtteliselt oligi põhjendus Liibüasse minemiseks olemas ning 2. märtsil läksid lääneriikide väed Liibüasse, kuigi algul nad sõjaliselt tegutsema ei hakanud.
Mõned allikad väidavad, et suur osa Liibüa elanikest toetas siiski Gaddafit ja mässulised olid kõvasti vähemuses. Gaddafi andis elanikele kätte relvad, et nad saaksid end vajadusel kaitsta, aga kui kõik tahtsid teda võimult kukutada, siis oleks ju lollus enda vastatsele relvi anda.
Konflikt lõppes sellega, et Gaddafi kukutati võimult ja tapeti 20. oktoobril. See tähendas seda, et mässajad said võimule ja lääneriigid oma tahtmise.
Ma ei taha selle kirjandiga õigustada Gaddafit, sest ega minagi täpselt tea, kas ta oli hea või halb valitseja, aga ma arvan seda, et selle kriisi põhjuseks oli pigem lääneriikide ahnus , kui see, et Gaddafi nüüd nii halb valitseja oleks olnud.
Liibüa konflikt #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor grant94 Õppematerjali autor
Essee/referaat stiilis tekst. Väga mässumeelselt ja vandenõuteoreetiku moodi kirjutatud, aga hea tekst ikkagi. Avatud meelega õpetaja paneks selle töö eest 5, mõni põhimõttekindlam ja kangekaelsem paneks madalama hinde. Eks ise mõtle, kuidas sinu õpetaja sellesse suhtuks.

Sarnased õppematerjalid

Muammar al-Gaddafi referaat
14
doc

Muammar al-Gaddafi referaat

Muammar al-Gaddafi Muammar al-Gaddafi, täisnimega Muammar Muhammed Abu Minyar al-Gaddafi, sündis 7. juunil 1942.a ja suri 20.okt. 2011.a. Gaddafi oli Liibüa tegelik valitseja aastast 1969 kuni 2011.a Liibüa kodusõjani ning ta oli ka kõige kauem võimul olnud riigipea maailmas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II järel. Gaddafi oli tuntud oma poleemikat tekitava poliitilise strateegia ja väga ebahariliku iseloomu poolest. Elulugu: Muammar Gaddafi sündis Qasr Abu Hadis 1942. aastal, talupoegade põllumajandus piirkonnas, mis asub väljaspool Surti. Muammar kasvas üles beduiinide telgis Surdi lähedal kõrbes. Nagu paljud

Ajalugu
Lähisajalugu-Külm sõda
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

o Avati tuli -> lahingud tänavatel o Ametisse seati uus valitsus nõukogude Ungari omaaegse juhi Imre Nagyga eesotsas (hilejm poodi üles) o Vastuhakk suruti veriselt maha, NSVL kartis sotsialismileeri kokkuvarisemist  Suessi kriis 1956-57 o Üheks põhjuseks, miks Lääs ei suutnud I- ja K-Es toimunule reageerida, oli samal ajal Lähis-Idas puhkenud konflikt o 1952 toimus Egiptuses riigipöörem monarh kukutati, võimule tulis pahempoolsed o 1956 riigistas uus valitsus inglastele kuulunud Suessi kanali -> konflikt lääneriikidega o Egiptust toetas NSVL, varustas relvadega o Egiptus (inglaste mahitusel) ründas Iisraeli, teda toetasid IM ja PM, kes lootsid taastada kontrolli kanali üle o ÜRO sundisid pooled sõjategevust lõpetama, IM ja PM viisid oma väed Egiptusest välja, hiljem ka Iisrael

Ajalugu
Aafrika ajalugu
76
doc

Aafrika ajalugu

Tuntuim Joseph H. Greenbergi teooria: Aafrika jaotatakse 4 suurimaks keelepiirkonnaks:  Afroaasia keelkond – keeled, mida räägitakse Põhja-Aafrikas ning Aafrika sarvel, Tšaadi järve piirkonnas. Umbes 1/3 kontinendi elanikkonnast räägib afroaasia keeli. Need jagunevad omakorda neljaks grupiks: sinna kuuluvad araabia, semi ja etioopia suuremate rahvaste keeled.  Niiluse-sahara keelkond jaguneb kuueks keelegrupiks, mida räägitakse Kesk-Aafrikast ja Liibüa kõrbetest kuni piirkonnani, mis jääb Victoria järvest itta. Keenia ja Tansaania aladel on selline tuntud rahvas, keda üritatakse turistidele välja reklaamida – masai keeled.  Nigeri-kordofani keelkond ehk kongo-kordofani (ka nigeri-kongi) keelkond, millesse kuuluvad bantu keeled, mille kõnelejaid on väga palju. On pakutud, et bantu keeli on erinevate dialektidega 250-550. Üks tuntumaid neist on suahiili keel, mida räägitakse Aafrika idarannikul

Ajalugu
12-klassi ajalugu
18
doc

12. klassi ajalugu.

toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. Itaalia oli Saksamaa ja Austria-Ungari lepinguga liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20. sajandi algul paranesid Itaalia ja Prantsusmaa suhted aga märgatavalt. Prantsusmaa toetas Itaalia soovi eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa, tollase nimega Kürenaika ja Tripolitaania. Samal ajal tugevnes Itaalia vana vaen Austria-Ungariga, kes oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu ja kelle valduses oli itaallastega asustatud alasid, paranesid aga suhted Venemaaga, kes samuti lubas toetada Itaalia püüdlusi Aafrikas. 1911. aastal viiski Itaalia oma kauaaegse unistuse ellu: vallutas Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutas selle oma kolooniaks ninemga Liibüa. Sootuks tähtsamaks koostööpartneriks Saksamaale ja

Ajalugu
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik. Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98. aasta põlvkond" (haritlased, poliitikud, sõjaväelased). See taotles Hispaania taassündi. Majanduse küljest taassünniks eeldusi oli. 1.6.1 MAJANDUS Probleemid - kodanlus ei olnud ettevõtlik. Põllumajandus - enamik maast oli suurmaaomanike käes

Ajalugu
12-klassi koolieksami piletid ajaloos
20
docx

12. klassi koolieksami piletid ajaloos

PILET 1 Eesti esiajalugu ­ jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad matused. Pigem sän

Ajalugu
Vanaaeg
116
doc

Vanaaeg

suutis sätestada teatud pärilusreeglid, 3 pärilusringi : vanem poeg ja nooremad , ja siis jörgmised sugulased. Ja määras kontrollkogu panku ehk koosolek,määras otsutajaks , või kohtuõistjaks kes on õige trooni järgija. 14 sa keskpaiku ,territoorium suurenes kuningas Šuppiluliuma valtitsemis aja.valitsemisaastad pole meiel teada.pole ka mingeid kroonikaid selle kohta.Võttis üle Põhjapoolse süüria ja põhjapoolse mesopotaamia alad. 1350-1200 uus Hetiidi impeeriumi ajajärk, suur konflikt egiptuse vaarao Ramses II-ga. Riik oli absoluutne monrarhia, varasemal perioodil mängis panku rolli aga nüüd ei tea midagi pankust. Kuningas ei olndu jumalikustatud, oli jumalate esindaja, oli eriti seotud päikesejumalanna Arinna, kuningale allus aristokraatia , kelle olid suured maavaldused, sõjalise jõu moodustas hetiidi kaarikuvägi, sõjaväe eliitüksus, egiptuse tekstidest. Aristokraatide seast tõusis esile kuninga

Ajalugu
Ajaloo konspekt
33
doc

Ajaloo konspekt

MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko

10.klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun