Muammar al-Gaddafi Muammar al-Gaddafi, täisnimega Muammar Muhammed Abu Minyar al-Gaddafi, sündis 7. juunil 1942.a ja suri 20.okt. 2011.a. Gaddafi oli Liibüa tegelik valitseja aastast 1969 kuni 2011.a Liibüa kodusõjani ning ta oli ka kõige kauem võimul olnud riigipea maailmas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II järel. Gaddafi oli tuntud oma poleemikat tekitava poliitilise strateegia ja väga ebahariliku iseloomu poolest. Elulugu: Muammar Gaddafi sündis Qasr Abu Hadis 1942. aastal, talupoegade põllumajandus piirkonnas, mis asub väljaspool Surti. Muammar kasvas üles beduiinide telgis Surdi lähedal kõrbes. Nagu paljud
o Avati tuli -> lahingud tänavatel o Ametisse seati uus valitsus nõukogude Ungari omaaegse juhi Imre Nagyga eesotsas (hilejm poodi üles) o Vastuhakk suruti veriselt maha, NSVL kartis sotsialismileeri kokkuvarisemist Suessi kriis 1956-57 o Üheks põhjuseks, miks Lääs ei suutnud I- ja K-Es toimunule reageerida, oli samal ajal Lähis-Idas puhkenud konflikt o 1952 toimus Egiptuses riigipöörem monarh kukutati, võimule tulis pahempoolsed o 1956 riigistas uus valitsus inglastele kuulunud Suessi kanali -> konflikt lääneriikidega o Egiptust toetas NSVL, varustas relvadega o Egiptus (inglaste mahitusel) ründas Iisraeli, teda toetasid IM ja PM, kes lootsid taastada kontrolli kanali üle o ÜRO sundisid pooled sõjategevust lõpetama, IM ja PM viisid oma väed Egiptusest välja, hiljem ka Iisrael
Tuntuim Joseph H. Greenbergi teooria: Aafrika jaotatakse 4 suurimaks keelepiirkonnaks: Afroaasia keelkond – keeled, mida räägitakse Põhja-Aafrikas ning Aafrika sarvel, Tšaadi järve piirkonnas. Umbes 1/3 kontinendi elanikkonnast räägib afroaasia keeli. Need jagunevad omakorda neljaks grupiks: sinna kuuluvad araabia, semi ja etioopia suuremate rahvaste keeled. Niiluse-sahara keelkond jaguneb kuueks keelegrupiks, mida räägitakse Kesk-Aafrikast ja Liibüa kõrbetest kuni piirkonnani, mis jääb Victoria järvest itta. Keenia ja Tansaania aladel on selline tuntud rahvas, keda üritatakse turistidele välja reklaamida – masai keeled. Nigeri-kordofani keelkond ehk kongo-kordofani (ka nigeri-kongi) keelkond, millesse kuuluvad bantu keeled, mille kõnelejaid on väga palju. On pakutud, et bantu keeli on erinevate dialektidega 250-550. Üks tuntumaid neist on suahiili keel, mida räägitakse Aafrika idarannikul
toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. Itaalia oli Saksamaa ja Austria-Ungari lepinguga liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20. sajandi algul paranesid Itaalia ja Prantsusmaa suhted aga märgatavalt. Prantsusmaa toetas Itaalia soovi eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa, tollase nimega Kürenaika ja Tripolitaania. Samal ajal tugevnes Itaalia vana vaen Austria-Ungariga, kes oli võidelnud Itaalia ühendamise vastu ja kelle valduses oli itaallastega asustatud alasid, paranesid aga suhted Venemaaga, kes samuti lubas toetada Itaalia püüdlusi Aafrikas. 1911. aastal viiski Itaalia oma kauaaegse unistuse ellu: vallutas Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutas selle oma kolooniaks ninemga Liibüa. Sootuks tähtsamaks koostööpartneriks Saksamaale ja
FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik. Hakati otsima nii suurte kaotuste põhjustajat. Tekkis grupeering "98. aasta põlvkond" (haritlased, poliitikud, sõjaväelased). See taotles Hispaania taassündi. Majanduse küljest taassünniks eeldusi oli. 1.6.1 MAJANDUS Probleemid - kodanlus ei olnud ettevõtlik. Põllumajandus - enamik maast oli suurmaaomanike käes
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad matused. Pigem sän
suutis sätestada teatud pärilusreeglid, 3 pärilusringi : vanem poeg ja nooremad , ja siis jörgmised sugulased. Ja määras kontrollkogu panku ehk koosolek,määras otsutajaks , või kohtuõistjaks kes on õige trooni järgija. 14 sa keskpaiku ,territoorium suurenes kuningas Šuppiluliuma valtitsemis aja.valitsemisaastad pole meiel teada.pole ka mingeid kroonikaid selle kohta.Võttis üle Põhjapoolse süüria ja põhjapoolse mesopotaamia alad. 1350-1200 uus Hetiidi impeeriumi ajajärk, suur konflikt egiptuse vaarao Ramses II-ga. Riik oli absoluutne monrarhia, varasemal perioodil mängis panku rolli aga nüüd ei tea midagi pankust. Kuningas ei olndu jumalikustatud, oli jumalate esindaja, oli eriti seotud päikesejumalanna Arinna, kuningale allus aristokraatia , kelle olid suured maavaldused, sõjalise jõu moodustas hetiidi kaarikuvägi, sõjaväe eliitüksus, egiptuse tekstidest. Aristokraatide seast tõusis esile kuninga
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
Kõik kommentaarid