Kordamisküsimused kontrolltööks. Vereringeelundkond. Immuunsüsteem. 1.Nimeta 4 vereringeelundkonna ülesannet.- pidev ainevahetus, kannab kehas laiali toitained, hapniku ja vitamiinid, jääkainete eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis
Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu.
Vereringe, immuunsus, hingamiselundkond Õp. lk. 30-52 1.Südame osade paiknemine, nimetused (tunda südame osad ära jooniselt). 2.Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 3.Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 4.Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5
Kordamine 9. klassile: 2 1. Vereringe ülesanded · Seob tervikuks kõik organismi osad. · Kannab CO2 kopsudest kudedesse ja kudedest kudedesse. · Kannab kesas laiali toitaineid, happnikku ja hormoone. · Kindlustab pideva ainevahetuse ja osaleb jääkainete eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. 2. Vereringe osad ja nende ülesanded · Süda lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma · Veri veri kannab organismi laiali hapniku ja toitaineterikast vereplasmat. · Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. · Veenid keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale.
KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e
vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Elektrogardigramm on südamelihaste graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südamelihaste tööd ja seisundit. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed; 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Ehmatuse korral südametegevus kiireneb, aeglustub aga äkilise ja tugeva külmaärrituse tõttu. Südame tööd kiirendab samuti pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv
1. Punalibed – hapniku edastamiseks. Valgelibed – kahjustavad võõraid ühendeid. Lereliistakud – hüübimine. Vereplasma – toitained organisti, süsihappegaasi viimine kopsudesse. 2. Miks on südame vasakus pooles hapnikurikas veri? Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid. Neid mööda tuleb kopsudest hapnikurikas veri, seetõttu sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. 3. Miks on südame paremas pooles hapnikuvaene veri? Südame paremasse kotta suubuvad kehavenid. Seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. 4. Miks on südame klapid vajalikud? Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). 5. Missuguses südame osas on lihas kõige paksem? Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle terve organismi laiali. 6. Suurevereringe liikumine: südame vasak
VRE Elundkond mis võimaldab vere pidevat ringlemist organismis Koosneb südamest,verest ja veresoontevõrgustikust Veri viib toitaineid ja hapnikku kõigisse kudedesse ja kannab ära jääkained Vere teekond on 8-kujuline- verivoolab läbi kopsude ja suundub ülejäänud kehasse . Punalibledel kulub keskmiselt vähem kui minut kogu vereringe läbimiseks. VRE koosneb suurest ja väikesest VRE-st V.VRE ehk kopsuVRE * vere liikumine südamest kopsudesse ja tagasi.Hapniku vaene suundub kopsudesse,mööda 2 arterit mida nim. paremaks/vasemaks arteriks .
Bioloogia Vereringeelundkond ja südame ehitus Vereringeelundkonna moodustavad veri,veresooned ning süda. Vere ringlemine kindlustab organimsis ainevahetuse, tagab erinevate rakkude ja ühendite laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline.
ning varustavad lindu lendamise ajal kogu aeg varske õhuga. Lisaks muudavad õhukotid linnud lendamiseks kergemaks. Linnud saavad tänu õhukottidele õhust rohkem hapnikku kätte kui teised loomad. (vt joonis õp lk 138) IMETAJAD - kopsude sisepind on väga suur ja seetõttu on neil kiire gaasivahetus. Kopsutorud on hargnenud järjest peenemateks harudeks. Kopsud koosnevad miljonitest kopsusombukestest. (vt joonis õp lk 160) 2. Miks peab veri ringlema? Organismis on pidevalt vaja mitmesuguseid aineid ühest kehaosast teise kanda. Loomadel täidab seda ülesannet vereringe, mis tagab, et kõik keharakud oleksid varustatud eluks vajalike ainetega. Vereringe moodustavad: a) veri b) süda c) veresooned Veri kannab kõigisse kehaosadesse hapnikku, toitaineid, vett. Samal ajal kogub ta rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja teised jääkained ning transpordib need eritus- ja hingamiselunditesse.
Osad: *) Veri *) Veresooned *) Süda (paneb vere liikuma; asub kopusde vahel ja kaitseb rinnakorv) Tähtsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud *) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud *) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu lahti 3) kinni
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda
Vereringe elundkond Vereringe elundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid
1.Arterite,veenide,kapillaaride võrdlus! vihikus 2.Südameehitus Süda on lihaseline elund,mis hakkab tööle juba lootel. Ja tõõtab lakkamatult elu lõpuni.Süda pakneb keha keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ja seda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb sidekoest südamepaun.Südameöös on täidetud vedelikuga, mis vähendab höördumist südame töötamisel. Lihaseline vahesean jaotab südame vasakuks ja paremaks pooleks. Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud. Kummaski pooles on koda ja vatsake seega on süda nelja osaline. Ka imetajatel. Vasakul vatsakesel on ümber kõige tugevamad lihased. 3.Südametöö tsükkel Südame töötsükkel koosneb 3 etappist: a)Kodade kokkutõmbumine(0,1 sek) b)Vatsakeste kokku tõmbumine ( 0,3 sek) c)Südamelihase lõtvumine (0,4 sek) 1 südametsükli kestus on (0,8 sek) 4.Iseloomusta väikse vereringe teekonda. väike vereringe : 1) kopsuarterite kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse
Vereringe avastamine Meditsiiniajaloo üheks kõige tähtsamaks sündmuseks loetakse vereringe avastamist 17. sajandil. Vereringe avastajaks oli inglise arst ja anatoom William Harvey. Varasemalt arvati, et venoosne veri ja arteriaalne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali. Enne William Harvey sündi oli aga Galenos, Vana-Rooma arst, avastatud väikese vereringe. Galenose arvates olid venoosne ning arteriaalne vereringe üksteisest eraldatud ning puutusid omavahel kokku vaid nähtamatute pooride kaudu. Ka Araabia
VERESOONED JA VERERINGE Vereringeelundkonna moodustavad: Kuidas defineerida vereringet? · Vereringe- vere liikumine organismis. · Suletud vereringe. · Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri liigub. ARTERID e. tuiksooned · Veri südamest kudedesse · Paksud elastsed · Suurim aort · O2 küllastunud veri, erand kopsuarter KAPILLAARID e. juussooned · Sein ühest rakkude kihist · Ainevahetus vere ja kudede vahel VEENID e. tõmbsooned · Veri kudedest südamesse · Pehmed ja õhukesed · Klapid VERERÕHK · Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele · Kõrgemalt rõhult madalamale INFARKT e. ateroskleroos Veresoonte lubjastumine · SÜDA-ARTER- KAPILLAARID-VEENID- SÜDA Väikse ja suure vereringe võrdlus!
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2
või pidurdavad aktiivsust. Suunavad tähelepanu olulisele objektile. Aitavad väljendada suhtumist ja eelistusi. Baasemotsioonid 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm 7 baasemotsiooni: hirm, kurbus, viha, rõõm, vastikus, üllatus, põlgus pole õpitud vaid sünnipärased. Ligikaudu 12 emotsiooni, mis õpitakse vanematelt. Hirm Inimene on närvis ja ärritunud. Keha on krampis ja kangestunud. Veri voolab rohkem jalgadesse, et põgeneda ja nägu kahvatub, sest sealt juhitakse veri ära. Tähelepanu koondub hädaohule. Kurbus Tekitavad kaotus, vigade tegemine, pettumused jms. Eesmärk aidata kohaneda raske kaotusega. Vähendab aktiivsust ja entusiasmi tegutseda. Rõõm Väljendub inimese kehahoiakus, aktiivses käitumises jms. Tekitavad võidud, õnnestumised, naljad jms.
mis suunas veri liigub? Veri liigub ainult ühes suunas. EKG See on elektrokardiogramm, millega saab iseloomustada südame talitluslikku seisundit. Elektrokariogramm on südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus. Veresoonte võrdlus Arterid: kõige suuremad veresooned, vere liikumiskiirus kõige suurem, vererõhk kõige kõrgem, elastsete seintega. (ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame...
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6
VERERINGE Gertrud Ilsjan Kristiine Sakkool PM3A RINGEELUNDKOND Ringeelundkonna moodustavad : süda, veresooned ning nendes ringlev veri. Vereringe jaguneb kaheks: suur vereringe ehk kehavereringe ning väike vereringe ehk kopsuvereringe. SÜDA Suur vereringe algab vasakust südame vatsakesest. Sealt paisatakse hapniku rikas veri aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku. Seal toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame paremasse kotta. Väike verer inge
Arterid- mööda artereid toimub vere transport elunditesse ja kudedesse Tihke ehitusega Elastsed ja paksud Veenid- vere transport südamesse tagasi Suurema läbimõõduga kui arterid Õhukesed, lõdva seinaga On varustatud klappidega Kapillaarid- ainevahetus vere ja koerakkude vahel Ülipeenikesed Moodustavad võrgustiku kudedes 11) Kirjelda suurt vereringet. Saab alguse vasakust vatsakesest- kokkutõmbumisel pumbatakse arteriaalne veri aorti aort jaguneb alanevaks, ülenevaks, edasi arteriteks, arterioolideks ja kapillaarideks nende kaudu kulgeb veri mööda keha laiali. Arteriaalne veri annab kudedele hapniku ja võtab vastu a/v lõppproduktid ja süsihappegaasi- kudedest suundub venoosne veri mööda veene paremasse kotta. Südame kokkutõmbumise suunatakse veri paremasse vatsakesse. 12) Kirjelda väikest vereringet. Saab alguse paremast vatsakesest , liitub kopsuarteritüvega(vasak ja parem kopsuarter)
O; A; B; AB 7)Kirjelda sdame paiknemist, suurust, ehitust. Inimese sda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Sda on umbes suure rusika suurune. (Meestel kaalub 300g, naistel veidi viksem ja kergem). Sda on mbritsetud sidekoelisest sdamepaunaga, sein koosneb sdamelihaskoest. 8)Kirjelda sdametsklit. Sdame tskklitel on 3 osa: A)Kodade kokkutmme(0,1s)- Vatsakesed on ltvunud. Veri surutakse kodadest vatsakestesse. B)Vatsakeste kokkutmme(0,35s)- Kojad on ltvunud. Vatsakeste ruum vheneb ja rhk suureneb, sulguvad hlmasedklapid. Kui rhk vatsakestes letab rhuarterites, avanevad poolkuuklapid ja veri vljub. C)ldine ltvumine(0,4s)- Vatsakeste mahl suureneb ja rhk langeb, sulguvad poolklapid. Kui rhk vatsakestes langeb madamale kui kodades, avanevad hlmase klapid ja veri voolab vabalt kodadest vatsakestesse. 9)Milline thtsus on sdamelihasel, sdameveresoontel (prgarterid ja
kopsud.Sissehingamisel liigub õhk läbi nina või suu kõrisse,sealt hingetorusse,sealt kopsudesse. Kopsud koosnevad kopsusombukestest, mida ümbritsevad peened kappillaarid. Sissehingamise ajal tungib õhk läbi kapillaaride verre. Veri viib hapniku kõikidesse keha rakkudesse. Järele jääb süsihappegaas, mis eemaldub kehast väljahingamise ajal VERERINGE-ELUNDKONDSüda paikneb rinnaõõnes. Süda on rusikasuurune elund, mille ülesanne on pumbana panna veri mööda veresooni liikuma. Südamest väljuvad veresooned on ARTERID. Süda pumpab vere arteritesse. Arterid jagunevad järjest väiksemateks veresoonteks. Kõige väiksemad veresooned on KAPILLAARID. Kapillaarid jõuavad kehas iga elundini. Läbi kapillaaride annab veri kõikidele keha rakkudele toitaineid ja hapnikku ning saab vastu süsihappegaasi ja jääkaineid.Kapillaarid ühinevad ja moodustavad taas suuremaid veresooni. Need on VEENID. Veenides liigub veri südame poole tagasi
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millised häired (südame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hõlmased klapid? 2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused? Arterid-Veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub kiiremini kui veenides. Veenid-Veresooned, mis juhivad verd kudedest südamesse. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed ning mitmekihilised. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Kapillaarid-Ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Õhuke sein koosneb ühest rakukihist. Kapillaarides toimub nii gaasivahetud kui ka toit- ja jääkainevahetus. 3. Milles seisneb südametsükli erinevate etappide tähtsus?
Vereringeelundkond KOKKUVÕTE 1.Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda, mis pumpab verd kehas laiali.Vere- ringe ülesandeks on 1)kanda edasi toitaineid 2)kanda laiali hormoone 3)ühtlustada keha temperatuuri 4)viia ära jääkaineid. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südamelihast moodustavaks koeks on südame lihaskude ning südant ümbritseb sidekoeline südamepaun. Inimese süda on neljakambriline: kummaski südame pooles asub vatsake ning koda
tõmmata, tõugates verd edasi. Kuna see pole eriti tõhus, on väiksematel loomadel ühe südame asemel hoopis rohkem südameid. Kõrgematel loomadel on südameks keeruline lihas, mis võib olla jaotatud mitmeks kambriks, et pumbafunktsiooni parandada. Väga huvitav oli minu jaoks see, et imetajate südamel on neli kambrit, mis jagunevad kaheks kojaks ning kaheks vatsakeseks. Need hoiavad hapnikuvaese ja -rikka vere täiesti edasi. Seal rikastatakse veri hapnikuga ja pumbatakse teise kotta, mis suunab vere teise vatsakesse, kust see kehasse laiali pumbatakse. Kogu see süsteem tundub minu jaoks väga raske ja natuke veider. Mida väiksemaks loomad lähevad, seda väiksemaks muutub ka tema süda ning kodade ja vatsakeste arv. Roomajatel on imetajatest üks vatsake vähem, kus siis on ainult jagunenud vatsake ja kaks koda. Üks koda võtab kehast vastu hapnikuvaese vere, teine aga hapnikurikka vere kopsudest. Seejärel
vatsakesest veresoontesse. Süda töötab rütmiliselt:1)Kodade kokkutõmme->2)Vatsakeste kokkutõmme ->3)Kogu südame lõtvumine Vereringe ülesanded: -Seob tervikuks kõik organismi osad -Kannab CO2 kudedest kopsudesse -Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone -Kindlustab pideva ainevahetuse -Osaleb jääkainete eemaldamises -Ühtlustab keha temperatuuri Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veene mööda liigub veri südamesse. Veenid on õhemate seintega, kui arterid ja nende seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Artereid mööda liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad peenemateks arteriteks ja siis kapillaarideks. Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. Kapillaarid ühendavad artereid veenideega.
Süda Süda on koonusekujuline õõnes lihaseline elund, mis asub eesmises keskseinandis, suuremalt jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on
VERERINGE Vasakul pool arteriaalne veri Paremal pool venoosne veri SUUR- JA KOPSUVERERINGE - Suur vereringe kannab hapnikuga rikastatud verd südamest enamikku keha kudedesse ja toob hapnikuvaese vere tagasi paremasse kotta. - Kopsuvereringe kannab hapnikuvaese vere südamest kopsudesse ja toob hapnikuga rikastatud vere tagasi vasakusse kotta. - Süda vajab samuti toitainetega ja hapnikuga varustamist. Suure vereringe eriline osa – südamevereringe – kannab hapniku südamelihasesse.
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tants...
Ringeelundkond Kertlin, Ingrid, Helena Mis on ringeelundkond? Inimese ringeelundkond koosneb kardiovaskulaarsest süsteemist ja lümfisüsteemist Kardiovaskulaarne süsteem on süda, veri ja kõik veresooned Lümfisüsteem on soonestik, mis kannab kudede liigset vedelikku ehk lümfi vereringesse Südame ehitus Süda on umbes rusikasuurune lihaseline elund, mis asub rinnaõõne vasakpoolses osas Selle ülesanne on tagada vere ja lümfi pidev ringlus inimese kehas Süda koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest Vere liikumine Hapnikuvaene veri jõuab südamesse kahe suure veeni, alumise ja ülemise õõnesveeni
Süda Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudmeservadel paiknevad poolkuuklapid. (Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem
venoosses veres on hapniku ja süsihapegaasi rõhk erinev: hapniku rõhk on alveoolides kõrgem kui veres, süsihapegaasi rõhk veres kõrgem kui alveoolides. Gaasivahetuse põhjustavad füüsikaseadused: kui mingi gaasi rõhk on vedelikus ja õhus erinev, siis läheb gaas vedelikust õhku ja vastupidi kui rõhud võrdsustavad. Veri viib pidevalt hapnikku kopsudest kudedesse ja toob süsihapegaasi kudedest kopsudesse. Kopsudest äravoolav arteriaalne veri sisaldab hapnikku palju rohkem, kui peaks olema gaaside lahustuvuse seaduse järgi. Põhjuseks on asjaolu, et suurem osa hapnikust pole veres mitte lahustunud, vaid keemiliselt seotud kujul. Alveoolidest vereplasmasse tulev hapnik tungib aktiivselt erütrotsüütidesse ja ühineb hemoglobiiniga ning moodustab ebapüsiva keemilise ühendi oksühemoglobiini. Hapnik liigub alveoolidest plasmasse nii kaua, kuni peaaegu kogu hemoglobiin on muutunud oksühemoglobiiniks (umbes 96%)
kindel tööülesanne moodustavad ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldavad liikumist Vereringeelundkond · Süda- koosneb lihastest ja ta paneb vere soontes liikuma · Veresoontes voolav veri kannab toitained ja hapniku keha rakkudeni · Veri kogub kokku rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja jääkained ERITUSELUNDKOND · Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. Hingamiselundkond · Hingamisteed: nina, kõri, hingetoru, bronhid · Kopsud- veri kannab hapniku kopsust rakkudeni · Veri kannab süsihappegaasi kopsudesse , kust see läheb hingamisteede kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu
...Ujupõis-gaasiga,hulka vähendades sukeldub,suurendades tõuseb...Toidu vastuvõtmiseks seedeelundid maks ja kõhunääre,...Sigimiselundid-seemnesarjad ja munasarjad...Erituselundid-eritatakse jääkainid...Lõpustega hingab,nende läbivesi eraldatakse hapnik... kala temp. sõlub ümbritsevast keskonnast...Veri keharakke toitainete ja hapnikuga,kannab ära jääka-d. Süda-kojast,vatsakesest südamesse-venoosne veri-see lõpustesse-seal hapnikuga töis-arteriaalne veri teistesse elunditesse. 4. loom,kelle,Munarakud ja seemner arenevad erinevates isendites,nim lahksugulisteks loomadeks. Aprilli lõpp,mai algul. Ema marjad vette,kivide ja taimede vahele-isa niisa peale-niisk viljastab munarakud-sealt vastne-vastsel rebukott toiduvarudega-maim-kala. Ogalik-ehitab vee põhja vetiaktest pesa,meelitab emaskalu,peale ema kudemist isa valvab marju,kuni vastseteni,aegajalt ajab uimega pessa hapniku vett.5
Rakuhingamist iseloomustav protsess · Energia vabanemine · Süsihappegaasi eraldumine · Hapniku neeldumine · Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui viiakse organismi haigustekitajaid, passiivse immuunsusega viiakse organismi valmis antikehi. Väike vereringe läbib kopse
William Harvey William Harvey (1. aprill 1578 Folkenstone, Kent 3. juuni 1657) oli inglise arst ja anatoom. Ajalukku läinud vereringe avastajana ja oma embrüoloogia alaste töödega (tõestas oma 1651. aastal ilmunud teoses et iga organism saab alguse munast, ta pidas munarakku munaks) Varasemad arvamused vereringest Kuni Harvey ajani valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht. Harvey õpetaja Hieronymus Fabriciuse tegi olulise avastuse teel vereringe mõistmiseni, ta avastas veeniklapid, aga mõistis valesti
Aeglasem. Vali tegevuseks kõndimine. Kliki "Start" ning jälgi mudelil olevat animatsiooni. Vasta järgmistele küsimustele: 4. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikurikast verd? Vasak pool 5. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd? Parem pool Vali tegevuseks kõndimine. Kliki "Start" ning jälgi mudelil olevat animatsiooni ning EKG- graafikul liikuvat täpikest. Vasta järgmistele küsimustele: 6. Millise EKG saki juures toimub kodade kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? Kodade kokkutõmbumine toimub P saki juures ning veri surutakse siis vatsakesse. 7. Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? QRS kompleks. Veri surutakse kopsudesse / kehasse 8. Milliste EKG- sakkide juures on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud? Mis südames sellisel juhul toimub? T sakkide. Süda lõõgastub, veri voolab kodadesse. 9. Millest osadest koosneb südame töötsükkel
Suurema füüsiise koormuse korral paisatakse depoodest välja. Punasest luuüdist verd ei paisata, enne kui vormelemendid on küpseks saanud. (paisatakse välja suurte verekaotuste korral) Veri jaguneb plasmaks ja vormelementideks. suhe on 40-45% vormelemente, 55-60% plasmat. Punase värvi annavad verelibled. Plasma ja vormelementide omavahelist suhet nim. hematokritiks. Nt vere vormelementide ülekanne. Kui vormelemente on liiga palju (jalgratturitel piir 50!)....... veri paksem ehk viskoossem. Süda peab ringi pumpama. Suusatajal mõõdetakse hemoglobiini taset. Kui hemoglobiini sisaldus liiga kõrge, ei lasta starti. Vere skeem!!!!!!!! Vormelemendid: erütrotsüüdid (punased vere libled), trombotsüüdid (vereliistakud), leukotsüüdid (valged v.libled). Erütrotsüüdid on ilma tuumatavererakud, nõgusa kujuga. Tuum on noortel eürtotsüüdi vormidel, kui on küpseks saanud, siis tuuma pole. Kui liiga palju erütrotsüüte siis liialt
Kude Koe moodustab ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Inimese organismis on 4 erinevat koetüüpi : 1) Epiteelkude tihedasti üksteise kõrval ja raku vaheainet on vähe. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Rakus on kiire jagunemisvõimega. 2) Sidekude Raku vaheainet on palju ning rakud asetsevad hõredalt ning neid on vähe. Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri 3) Lihaskude koosneb kokkutõmbevõimelistest rakkudest 4) Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest, lisaks lühikestest ja pikkadest jätkestest. Tänu sellele toimub informatsiooni liikumine organismis. Elundid ja Elundkonnad Elund organismi osa, millel on mingi kindel ülesanne. Elundkond moodustavad elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 1) Tugi- ja liikumiselundkond 2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond
vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese muskulatuur on erineva läbimõõduga. Kuna vasak vatsake peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe, on vasaku vatsakese sein paksem. Aordis on juba diastolis rõhk vähemalt kolm korda kõrgem kui kopsuarteris · Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Kapillaarid ühinevad peenikesteks veenideks e. veenuliteks, need omakorda veenideks, mis lõpuks ühinevad kaheks suureks veeniks alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks mis mõlemad suubuvad südame paremasse kotta. Siin lõpeb suur vereringe. Veri laskub paremast kojast paremasse vatsakesse, sealt algab väike vereringe e. kopsuvereringe. See kulgeb paremast
Kala vereringe Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. Kojast surutakse veri vatsakesse ja sealt suurde arterisse, mis suundub lõpustesse. Kala vereringe Lõpustest väljuvatest soontest voolab juba hapnikuga rikastatud arteriaalne veri mitmesugustesse elunditesse. Erepunane arteriaalne veri rikastub järkjärgult
04.10.2013 Punaliblede teke toimub punases luuüdis. Selleks on vaja rauda, mida saadakse toiduga seedetraktist. Rauda sisaldub juba ka valmispunalibledes. *EPO hormoon-sünteesitakse neerudes(tekib hapnikuvaeguse tõttu, teadlikult saab seda tekitada hõredas õhus-nt. mäkke ronides). *Kogu veri ei ole korraga pidevalt ringluses(nii on vaid väga suure füüsilise pingutuse korral), veri võib olla ka depoodes-maksas, põrnas, punases luuüdis või lihastes. *Seal, kus on hapnikku rohkem vaja, laienevad veresooned. Verd saab juurde võtta maksast või põrnast. Kui maks verest tühjaks jookseb, tekib piste(äkilise koormuse suurenemise korral-nt. ilma varema soojenduseta trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi. Veregrupid *Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida
Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süda. Narisovat i podpisat Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Nado bilo naoborot napisat gde nahodica Paremal kodas ja vatsakest vahel on TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP 3 klapp- POOLKUUKLAPP Vasakul süda voolab arteriaalne veri. Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen . ladn.k. ATRIUM DEXTRUM Bronhiarteris- arteriaalne veri . SVR Bronhialvenides- venoosne veri Kopsuveenides- arterialne veri .VVR Kopsuarteris- venoosne veri. Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo P sakk Verekoostis: Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l,M: 4,5- 6,0*10
Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök, siis paus. Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, südametoonid Südametsükkel koosneb kahest osast ehk faasist: 1) süstolist ehk kokkutõmbest 2) diastolist ehk lõõgastumisest Diastoli ajal täitub süda verega, aga süstolis tühjeneb verest, sest kokkutõmbe tõttu paisatakse veri südamest välja. Süda ei tühjene täielikult, südamesse jääb alati teatud kogus verd – jääkmahk. Väljaviidav osa on löögimaht (süstoli ajal viiakse välja). Süstol on lühem ja puhkeolukorras võtab kogu tsüklist umbes 1/3 ajast. Kogu tsükkel kestab olenevalt südame töötamise sagedusest. Kui löögisagedus on 60, siis 60/60 on 1 sekund. Süstol on suhteliselt stabiilne, vaatamata löögisagedusele (ajaliselt stabiilne st). Diastoli pikkus muutub
veresoontes liikuva vere rõhk. See on põhjustatud ühelt poolt südame kui pumba tööst, süda paiskab iga süstoli ajal teatud koguse verd veresoontesse ja sellele soontesse paisatud verele avaldavad vastupanu veresoonte seinad. Arterite seinad sisaldavad elastseid kiude ja on pidevas pingeseisundis, mistõttu nad avaldavad soontes olevale verele survet. Liikumisel piki veresooni peab veri ületama veresoonte sisepinna hõõrdumistakistuse ja selle tõttu südamest kaugenedes vererõhk langeb. Erinevates veresoonkonna osades ei ole rõhk ühesugune. Kõrgeim on vererõhk arterites, madalaim veenides. Seejuures arterites rõhk erineb süstolis ja diastolis; ja seetõttu eristatakse arterites max ehk süstoolset ja min ehk diastoolset rõhku. Keskmiselt on arteriaalne rõhk RR (Riva-Rocci arstid, kes kirjeldasid vererõhu mõõtmist) 120/70mmHg. Normipiirid arteriaals
*pideva ainevahetuse kindlustamine *kehas toitainete, hapniku laiali kandmine *jääkainete eemaldamises osalemine *org. osade tervikuks sidumine Südant ümbritseb südamepaun, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. V. poolt täidab arteriaalne veri, p. venoosne. Vatsakesed asuvad kodade all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Vatsakeste ja neist lähtuvate soonte vahel on poolkuuklapid, mis lasevad verel liikuda südamest välja. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, siis vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Vasakus vatsas on südamelih.kõige paksemad.
abil ussi keha lüheneb. Lihastel on oluline roll keha liikumisel. Ringilihaste kokkutõmbumisel muutub keha eesmine ots peenikeseks ning see surutakse mullaosakeste vahele. Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud lihastega, mis tõmbuvad regulaarselt kokku ning pumpavad vere kõhtmisesse soonde. Kõhtmises veresoones liigub veri eest taha, selgmises veresoones vastupidi. Selja-, kõhu- ja ringsoontest saavad alguse peenemad veresooned ehk kapillaarid. Vihmaussi veri on punast värvi. Hingamiselundkond pole vihmaussil hästi arenenud
3.3 KÕHRKUDE · Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem: liigesepinnad, lülivahekettad, trahhea jne. · Koosneb üksikutest kõhrerakkudest ja rakuvaheainest · Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe abil. Veresooned ja närvid puuduvad. 3.4 LUUKUDE · Koosneb vähestest rakkudest ja rakuvaheainest. · Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisena (mineraalsoolade ladestumine) · Toimub intensiivne ainevahetus 3.5 VERI JA LÜMFOIDKUDE · Koosneb vedelast rakuvaheainest - plasmast, milles üksikud rakud erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid. 4. NÄRVIKUDE · On väga mitmekesine,sõltudes paiknemisest ja funktsioonist · Koosneb peamiselt närvirakkudest (neuronitest) ja gliiarakkudest · Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud), millest paljud on kaetud lipiidse kihiga müeliiniga, muutes närvikiu valgeks valgeaine SÜNAPSID
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
