Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni, mis südamest verd kudedesse viivad, nimetatakse arteriteks. Arterite seinad on paksud ja elastsed, nendes on tugev lihaskiht. Iga kokkutõmbega paiskab süda arterisse suure rõhu all verd.Arterite elastsus võimaldab neil seda taluda.Veri liigub südame kokkutõmmete survel. Veri liigub kiiremini kui veenides, kuna süda pumpab verd suure survega. Suured arterid jagunevad aina peenemateks arteriteks, milles liigub veri kapilaaridesse. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Seinad on veenidel pehmed ja õhukesed, lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete
nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt vasakule ja vastupidi veri liikuda ei saa. Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole). poolkuuklapp suurte veresoonte ja vatsakeste vahel
kaks südant verega varustavat pärgarterit, alaosast (rinna- ja kõhuaort) aga rindkeret ja alakeha verega varustavad arterid. Aordi seintes paiknevad erilised närvirakud baroretseptorid osalevad vererõhu regulatsioonis, andes infot piklikajju. Pea ja aju verevarustuse tagavad kummalgi küljel kulgevad unearterid. Kummagi rangluuarteri üks haru viib koljuõõnde, teine (õlavarrearter) aga vastavasse ülajäsemesse. Jalgadesse jõuab veri reiearterite ja sääreluuarterite kaudu. Arterite seinad on paksud ja elastsed, neis on paks lihaskiht. See on vajalik, kuna iga südame kokkutõmbega paisatakse arteritesse suure rõhu all verd. Oma elastsuse tõttu saavad arterid survet taluda ja venida, ühtlustades nõnda vere liikumist. Silelihasrakkude kaudu (paiknevad arteriseina keskmises kihis) on aju poolt reguleeritav arterite läbimõõt ja seeläbi ka vererõhk. Arteris paneb vere liikuma südame kokkutõmbe surve
arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90)
Hingetoru on kõhrelinem tagant membroosne. Brohniaalpuu sein kõhreline, alveolaarpuu sein on lihaseline. Söögitoru asub tag mediastinumis, rindkereõõnes lülisamba ees, trahhea- sõdame taga. Sapp suundub duodenumisse.ves. hingamiskahin- õhuliikumine hingamisteedes hingamise ajal, surnud ruum- hingamisteede osa kus gaasivah ei toimu e ülemised hingamisteed suurte bronhidega., soojendab niisutab puhastab õhku..gaasivahetus- CO2- venoosne veri paremast vatsakesest kopruarterist kopsu ja alveoolides annab ära co2.O2- veri kopsuveenist vasakusse kotta, 2-hõlmse klapi kaudu vasakusse vatsakesse, edasi arterisse. CO2 j O2 difundeeruvad läbi alveolaarmembraani, venoosne veri arterialiseerub.minumaht- verehulk, südame vasak vatasake pumpab 1 min jooksul organismi. Sümpaatiline südametegevus kirieneb parasümpaat- südametegevus aeglustub- neg mõju.
viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) HINGAMISELUNDKOND Hingamiselunkonna mood. elundid ehk organid: (ka õhu teekond hingamisteedes) ninaõõs, neel, kõri, trahhea ehk hingetoru, kopsurorud ehk bronhid, brohhioolid( kopsutorude peenemad harud), alveoolid ehk kopsusombud Hingamise 3 faasi on: Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes; Rakusisene hingamine s.t glükolüüs raku tsütoplasmas ja mitokondris Hingamise regulatsioon - Hingamiskeskus on piklikaju. Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele järgneb kokkutõmme
Verejooks e. hemorraagia on vere väljavoolamine vereringest organismi kudedesse, õõntesse ja väliskeskkonda. Väline verejooks veri väljub nahale või limaskestadele. Sisemine verejooks veri valgub õõneselunditesse e. kehaõõnde veri valgub kudedesse immutades koed verega läbi ja moodustades koesise verevalumi Verejookse võib jaotada kahjustatud veresoone järgi: 1)Arteriaalne helepunane pulsseeriv verejuga ja pulsi puudumine 2) Venoosne tumepunane pulsseeriv pidev verevool, hiljem jäseme sinakus ja turse. 3) Kapillarne Veritsemine kogu haavapinna ulatuses väikestest veresoontest ja kapillaaridest. 1. Verejooksu kiirusest 1 liiter kiiret verejooksu viib surmale. 2
Iseloomulikud inimese tunnused: suur aju, hästi arenenud ajukoor, püsisoojane, kahel jalal liikumine, aeglane individuaalne areng, puudub innaaeg, järglased vajavad hoolitsust pikemat aega, segatoiduline, artikuleeritud kõne, kultuuriline käitumine Mandunud elundid inimesel: õndraluu, kolmas silmalaug, ussiripik, tarkuse- ja silmahambad Epiteelkoe liigid: katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel Sidekoe liigid: kohev sidekude, kiuline sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude, veri Lihaskoe liigid: silelihaskoed, vöötlihaskoed ( skeletilihaskoed, südamelihaskoed) Kudede ülesanded: Epiteelkude - katab organite sise- ja välispinde. Sidekude - Toetab, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, veri transpordib aineid, rasvkude pehmendab lööke. Närvikude - ärrituste vastuvõtmine, nende töötlemine, erutuste edasikandmine ja salvestamine. Lihaskude - kokkutõmbumine, Selgita
4 Naha värvus on tingitud (a) melaniinist, (b) karoteenist, (c) hapnikurikkast verest kapillaarides, (d) kõigist loetletust. 5 Epidermis on füüsiliseks barjääris põhiliselt tänu sellele, et sisaldab (a) melaniini, (b) karoteeni, (c) kollageeni, (d) keratiini. 6 Neerudes toodetavat peptiidhormooni nimetatakse adrenaliiniks_ jne Essee Südame verevarustuse iseärasused Diastoli ajal on südame õõned täidetud verega ja süstoli ajal surutakse südamest veri välja veresoontesse. Südametöö teeb omapäraseks erinevate klappide (poolkuuklapid, atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st •Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse •Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud (rõhkude tõttu)
Magedas vees : ,,veri on paksem kui vesi" magevesi liigub kõrgema konsentratsiooniga vedeliku poole, tungib läbi kopsuallveoolide verre (veri muutub heledamaks). Uppunul veenid näha pundunud, sest vere hulk tõusnud ja kopsus pole vedelikku eriti, imendub kiiresti organismi. Magevesi tungib punaliblede sisse need lõhkevad-laguproduktid mõjuvad südamele, mis ei jõua verd väljutada. Elusatada on võimalik 3-6 min.jooksul !!! Soolases vees: ,,vesi on paksem kui veri" veri hakkab tungima kopsudesse, sest kopsus olev merevesi on kõrgema konsentratsiooniga. Vere üldhulk muutub väiksemaks, tekkivad kortsunud punalibled ( seda nim.okasõunaks! ) , mis ummistavad hingamisteede veresooni. Kliiniline surm kestab kauem. Elustada on võimalik 12 min.jooksul! (ei teki südame fibrilatsiooni). 2. Kuiv uppumine · uppumise algul saabub kramp- spasm- hingamisteedes · õhk ja vesi ei pääse läbi · võib ka olla mehaaniline sulgumine- liiv, rohud jne
sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbimõõt ca 7,5 mikronit, sisaldavad hemoglobiini, mis seob hapnikku (siis helepunane
KT (variant 1) 1) Vere ülesanded/funktsioonid? a) transport (toitainete, hapniku, mineraalainete, hormoonide, makro- ja mikroelementide, jääkainete, jms) b) miljöö (vere sisekeskkonna stabiilsuse ja koevedeliku koostise konstantsena hoidmine) c) kaitse (vere kaotuse vastu hüübimine, kehavõõra bioloogilise materjali vastu immuunsussüsteem) 2) Südametsükkel koosneb... ? a) süstolist vere väljutamine südamest b) diastolist südame nö puhkeaeg, mil veri voolab tagasi 3) Südame minutimaht... ? ... on löögisagedus korda süstoolne maht. Rahuolekus on see u 5-6l, kehalisel tööl isegi aga 25-30l. Sõltub a) löögisagedusest; b) süstoolsest mahust. 4) Veresoonte perifeerne vastupanu... ? ... on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks veri on). Tähistatakse: R. 5) Aglutinatsioon... ? ..
Hingamiselundkond Rakuhingamine glükoos lõhustatakse rakkudes lõplikult ning selle tulemusel vabaneb elutegevuseks vajalik energia ja moodustavad süsihappegaas +vesi. Glükoosi ja hapnikku kannab rakkudesse veri. Organism vajab hapnikku energiavahetuseks. Raku hingamine toimub mitokondris, seal tekib süsihappegaas. Hingamisteed : · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid. · Neel ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest
Peensooles lagundatakse süsivesikuid edasi ja muudetakse rasvad väiksemateks kerakesteks. Toidujäägid liiguvad peensoolest edasi jämesoolde. Jämesooles toimuvad toiduga käärimisprotsessid, mida aitavad läbi viia jämesooles elavad bakterid. Jämesooles toimub mineraalide ja vee imendumine verre. Järelejäänud toit väljutatakse päraku kaudu. Seedeelundkond on tihedalt seotud teiste elundkondadega.: Veri ja lümf viivad seedeelundkonnalt saadud toitaineid edasi teistele keharakkudele. Seedeelundkonna panevad tööle lihased ja närvid. 7 Seedeensüümid sünteesitakse teiste organite (kõhunääre, maks, põrn) poolt. 6. VERERINGEELUNDKOND 1. Ehitus ja paiknemine . Vereringe-elundkond koosneb südamest ja veresoontest. SÜDA
Peensooles lagundatakse süsivesikuid edasi ja muudetakse rasvad väiksemateks kerakesteks. Toidujäägid liiguvad peensoolest edasi jämesoolde. Jämesooles toimuvad toiduga käärimisprotsessid, mida aitavad läbi viia jämesooles elavad bakterid. Jämesooles toimub mineraalide ja vee imendumine verre. Järelejäänud toit väljutatakse päraku kaudu. Seedeelundkond on tihedalt seotud teiste elundkondadega.: Veri ja lümf viivad seedeelundkonnalt saadud toitaineid edasi teistele keharakkudele. Seedeelundkonna panevad tööle lihased ja närvid. 7 Seedeensüümid sünteesitakse teiste organite (kõhunääre, maks, põrn) poolt. 6. VERERINGEELUNDKOND 1. Ehitus ja paiknemine . Vereringe-elundkond koosneb südamest ja veresoontest. SÜDA
vastne. 22.Kus ja kuidas toitub limuksolge? Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Toit liigub läbi keha ühes suunas järk- järgult seedudes. 23.Vihmaussi teose ehitus, nahklihasmõigu mõiste. Vihmausii keha katab epiteet, mille all on kaks kihti lihaseid, kokku moodustavad nad keha seina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeseks. Toeste ja lihaste abil liigub vihmauss. 24.Vihmaussi vereringe ja südame ehitus. Vihmaussil on suletud vereringe, et veri voolab veresoontes. Veresoontes ringlev punane veri annab ussile roosaka värvuse. Südant vihmaussil ei ole, südamena talitlevad eesmised ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad. 25.Kes on kõhtjalgsed? Vereringe, paljunemine, tähtsus. Tigusid nimetatakse kõhtjalgseteks oma jala asetuse ja liikumisviisi järgi, vereringe on avatud, veri voolab osaliselt soontes ja osaliselt keha õõnsustes. Nende veri on sinakas roheline. Teod
kahjustub maks (tsirroos/muskaatmaks), neerud ja põrn (paistihkestus), hingamisteed ja maoaooletrakt (katarr/limaskestad sinakaspunased, jahedad, tursunud), naha tsüanoos ja võimalik nahaturse ja sinakus (hüpostaatiline anasarka, akrotsüanoos), vedeliku kogunemine kehaõõntesse- astsiit. Vasaku vatsakese puudulikkus- pais väikeses vereringes, parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. HÜPEEMIA Isheemia ischein- kinni pidama haima- veri kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), paresteesiad. Isheemia võib mööduda jälge jätmata või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (näit. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutuste ulatus
Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt. sarved, vill) ja isegi vahast. Nende ainete lagundamiseks vajalikke ensüüme toodavad nad kas ise või kasutavad sooles elavate sümbiontsete bakterite ja ainuraksete abi. Vedelat toitu imevatel putukatel on sageli suur mitmeosaline pugu, kuhu vedelik kogutakse. Sääskedel säilitatakse pugutaskutes nektarit, teistelt loomadelt imetud veri aga suunatakse otse soolde, kus see kohe seeditakse. Kui lasta sääsel imeda verd tilgast, mitte ohvri kehast, siis koguneb veri pugusse, kus ta roiskub ja põhjustab sääse hukkumise. Tagasooles toimub suurema osa toidus sisaldunud vee tagasiimendumine, mistõttu paljud putukad saavad läbi ajada vaid toiduga saadud veega. Tahked seedimisjäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda ehk seljasoon
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5
Vereringe elundid: · Süda. Töö on tsükliline kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lihase lõtvumine Lööb umbes 70 korda minutis s.o. südame löögisagedus ehk pulss Minutis läbib südant umbes 5 liitrit verd Koosneb erilisest lihaskoest südamelihasest, mis töötab automaatselt Südame vasakus pooles on hapnikurikas (arteriaalne), paremas pooles hapnikuvaene (venoosne) veri Neljaosaline Südametegevust reguleerib närvisüsteem koos hormoonidega (adrenaliin) Südameklapid tagavad vere ühesuunalise liikumise · Veresooned Südamest väljuvad suur veresoon aort ning kopsuarterid, mis viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Aort jaguneb südame läheduses kolmeks arteriks Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse ning sisaldavad hapnikurikast verd, v
-Mis paneb vere soontes liikuma- Võtame kõigepelat vererõhu. -Vererõhk ja selle mõõtmine- Vererõhk on rõhk,mida veri avaldub veresoonte seintele. Veresooned avaldavad südame väljapumbatavale verele takistust, mistõttu avaldatakse veresoonte seintele rõhku, mida nimetatakse vererõhuks. See on kõrgeim suurtes arterites, madalaim aga õõnesveenides (allpool atmosfääri rõhku). Süstoli momendil on rõhk arterites kõrgem kui diastoli ajal. Kõrgeimat rõhku nimetatakse süstoolseks ehk maksimaalseks, madalaimat diastoolseks ehk minimaalseks. Vererõhu mõõtmine toimub manomeetriga ühendatud
hingab kiirelt. Meie nahk kattub külma higiga. · Jalad käed on jääkülmad, viimaseks tekib ajuapaatsus st meie aju ei reageeri enam ümbritsevale. · Soki asend on pikali ja jalad kõrgemal · Arteriaalne ja kapillaarne ei ole eluohtlik · Veeni verejooks on eluohtlik, rõhku ei ole5 - 6l venoosne tume, paks · Arterites on rõhku 1,5 2l hele, vedel, pulseeriv · Arteriaalne veri ei hüübi kunagi · Venoosne veri ei hüübi siis kui inimene lõikab endal veenid läbi ja on soojas vannis sell ajal 1. Arteriaalset verd saab peatada käsitsi (pea, kael, väike laps) 2. Teisel juhul rõhkside (survepadjaga (haavale) 8kujuline side keeramisega, haavast kõrgemale. 3. Zgutt Kolju: Tekib peavalu, pearinglus, iiveldus Ei tohi anda tabletti, sest siis läheb hullemaks. Peavalu rohtu võib anda aga teisi rohtusid mitte.
INKLUSIOONID Etanoolist, formaldehüüdist, fenoolist vabanemine varuained rakus (glükogeen, lipiidid), sekretoorsed (näärmerakkudes), ekskretoorsed (väljutamisele Maksa ja neeru kuuluvad), pigmentinklusioonid (melaniin, lipofustsiin, rakkudes peamiselt hemosideriin) (ka veri, luuüdi naha fibroplastides) *Tsütoskelett Säilitab raku väliskuju, tagab organellide paigutuse ja liikumise *Mikrotuubul, ripse rakusisene transport, ripsmete ja viburite liikumine, kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi/meioosi ajal, raku kuju muutus ja liikumine, raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine. 9 tk ringis x 3 tk kimbus -> tsentriool *Tuum – pärilik info Iseloomusta pildil olevat kudet (rakud, rakuvaheaine, ülesanne).
Selle hulk 1.5L Diurees- kusetus Glükosuuria- uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus Hematuuria- vere esinemine uriinis Proteiinuuria- seisund, kui uriinis on leitav kogus valku avalise protseduuri käigus Nükotuuria- sage põietühjendus öösel Polütuuria- liigkusesus Oliguuria- vähekusesus, alla 400ML Anuuria-kuseeritise puudumine alla 100ml Tunnidiurees täiskasvanul 50-100ml, lapsel ............. 7. Südame veresoonkonnda süsteem Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Veenid on versooned, milledes veri voolab elunditest südame poole. Kollateraal- kõrvalveresooned Anastomoos- veresoon, millest võib veri voolata teise versoonde Kapillaar- kõige peenem veresoon, nähtavad mikrsoskoobi all. Kappilaarides toimub ainetevahetus vere ja kudede vahel. Erinevused arteri ja veeni seina ehituses: · Veenil on sein vähem vetruvam ja langeb kokku kergemini · Veenidel on tagasivooluklapid
Rühm:LP I (rühm II) Kuupäev: 25.03.09 Organismi vedelikuruumid, vere füsioloogia 1. Organismi vedelikuruumid on rakud, rakuväline piirkond. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, lümf ja vereplasma. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes rakkudele optimaalse elukeskonna tagamist. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad sisekeskkonna maht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisaldus. 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid( erütrotsüüdid,leukotsüüdid, trombotsüüdid) 6. Vere põhiülesanded on: homöostaas s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine, transpordifunktsioon (toitained, jääkained, hapnik, hormoonid, valgeliblede fagotsüteerimine, termoregulatsioon), kaitsefunktsioon. 7. Punaliblede ülesanne on hapniku transport. 8. Seda ülesannet täidab punalibledes sisalduv liitvalk hemoglobiin, milles
VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE HAAVADE LIIGID • Lõikehaav; • Rebimishaav; • Marrastused; • Põrutus (verevalum ehk hematoom); • Torkehaav; • Noahaav; • Kukkumine- luumurd; • Kuulihaav. VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale
4 aort 5 kopsuarter 6 kopsuveenid 7 12. hõlmased klapid 8 13. poolkuuklapid 9 vasak vatsake 10 parem vatsake 11 alumine õõnesveen Vererõhk kindlustab vere liikumise soontes. Ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas (veri ei saa tagasi valguda). Suur vereringe ehk kehavereringe algab südame vasaku vatsakesest, millest hapnikurikas veri paisatakse aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku, kus toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning süsihappegaasi, kusihappe ja teiste ainevahetusjääkide vastuvõtmine. Jääkaineterikas venoosne veri liigub kapillaaride venoossest osast peenikestesse veenulitesse, mis lähevad üle suuremateks veenideks. Need omakorda ühinevad ülemiseks ja alumiseks õõnesveeniks, mis suubuvad südame paremasse kotta. Väike
ÜLEMINE ÕÕNESVEEN JA ALUMINE ÕÕNESVEEN (VENA CAVA SUPERIOR ET INFERIOR) [TOOVAD VERD KOGU KEHAST, PÄRGURGE JA SÜDAME PISIMAD VEENID]; PAREM VATSAKE (VENTRICULUS DEXTER)→ VATSAKESEST VÄLJUB KOPSUTÜVI (TRUNCUS PULMONALIS) ; VASAK KODA (ATRIUM SINISTRUM)→KOTTA SUUBUB 4 KOPSUVEENI (VV. PULMONALES)[KANNAVAD ARTERIAALSET VERD KOPSUDEST SÜDAMESSE], VASAK VATSAKE (VENTRICULUS SINISTER)→VÄLJUB AORT (AORTA), MILLE KAUDU KANDUB ARTERIAALNE VERI ÜLE KOGU ORGANISMI. (JOONISTADA JA ALLKIRJASTADA): VÄIKE VERERINGE FUNKTSIOON- VERE OKSÜGENISEERIMINE KOGU KEHA HAPNIKUVARUSTUSE TAGAMISEKS, CO2 ELIMINEERIMINE ALVEOLAARÕHKU. VÄIKE VERERINGE ehk KOPSUVERERINGE ALGAB SÜDAME PAREMAST VATSAKESEST KOPSUTÜVEGA, MIS KANNAB VENOOSSET VERD KOPSUDESSE. KOPSUD→KAPILLAARID→4KOPSUVEENI KAUDU→SÜDAME VASAKUSSE VVR → PV → VK
saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake. Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare. Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub.Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas. Neeruhaigused Inimene on võimeline elama ühe neeruga, aga juhul kui kumbki neerud ei tööta, kasutatakse vere puhastamiseks kunstlikku neeru ehk dialüüsiaparaati. Selles tehisneerus liigub veri
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool VEENILAIENDID Referaat Laura Sikk Tallinn 2012 VARIKOOS – VEENILAIENDID Jalal on kolm veenisüsteemi: pindmised veenid, süvaveenid ja perforantveenid, mis ühendavad pindmist ja süvasüsteemi. Süvaveenide süsteemis toimub verevool liiges- ja lihaspumba abil. See tähendab, et lihaste kontraktsiooni tulemusena ja liigutuste tõttu liigestes liigub veri veenides alt üles raskusjõule vastassuunas. Füsioloogiline verevoolusuund kindlustatakse veeniklappide abil, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte
töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed, 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Südame tööd kiirendab pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt
Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. SELGROOG. 7 kaelalli. 12 rinnalli. 5 nimme. 5 ristluud. 3-5 ndrallid. Seljaaju on umbes 35-45cm pikk. (38g) Seljaaju vahetuks jtkuks on piklik aju, sellest eespool lal asub tagaaju. Aju pletikk on ENTSEFALIIT. Aju kesta pletik on MENINGIIT. Ajuprutus on raske kinnine aju ja koljuvigastus, ms tekib kukkumisel liiklusnnetustes vi lgist phe, kannatanu kaotab teadvuse, pulss on nrk ja kiire, nahk kahvatu ja niiske hingamine korrapratu (okiseisund).
pärinevast Läänemere merevaigust on leitud kirpe (näit. Palaeopsylla klebsiana), kellel olid olemas kõik tänapäevastele kirbudele iseloomulikud tunnused. Kirbuliste asukoht putukate süsteemis on üsna segane, tõenäoliselt on neile kõige lähedasemad mõned sääseliste (Diptera, Nematocera) sugukonnad ja koonulised (Mecoptera). (www.zbi.ee) Kirp Kirp suurendatult. (tarbija24) Toitumine Kirpude peamiseks toiduallikaks on elusolendite veri. On olemas kirpe kes söövad vaid inimeste, koerte või siis kasside verd. Veri on kirpudele väga tähtis, ilma selleta ei valmi emase kirbu kehas munad, sageli ongi veri selle põhjustajaks miks ei teki kirbu kehas suguhormoonid. Kirp võib elada ilma toiduta pikka aega. Tehti katse kus peeti kirpe, ent süüa neile ei antud. Kirbud pidasid vastu umbes aasta. Kui kirpe hoiti lagunenud orgaaniliste ainetega täidetud ruumis, pidasid nad vastu poolteist aastat.(www.zbi.ee)
Ta oli väga huvitatud vereringest inimese kehas. Enamik arste tunnustasid Galeni õpetusi ja arvasid, et kopsud juhivad verd kehasse. Harvey aga kahtles nendes tõekspidamistes ja uuris neid teaduslikult. Harvey viis läbi palju eksperimente loomade peal. Tema vaatlused näitasid, et klapid südames lasid verel liikuda ainult ühes suunas. Otsesed vaatlused elavate loomade südamelöökidega näitasid, et vatsakesed tõmbuvad koos kokku, lükates ümber Galeni teooria, et veri liigub ühest vatsakesest teise. Kui Harvey eemaldas töötava südame elavalt loomalt, lõi see edasi, tegutsedes nagu pump, mitte imev organ. Harvey kasutas ka matemaatilisi andmeid, et tõestada, et verd ei tarbita ära. Laibalt vere eemaldamine näitas, et süda suudab mahutada umbes 2 untsi verd. Arvutades südamelöökide arvu päevas ja korrutas selle 2 untsiga, näitas ta, et pumbatud vere kogus on palju suurem, kui kehasse mahuks
ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase
vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid taskuid. Aordi alguses kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Tähtsus: atrioventikulaarklapiga on koja ja vatsakese vaheline suue suletud, kõõlusekeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoest. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul.
moodustavad omavahel ühendatud __________ ja nendele kinnituvad ___________; _______________, mis peab tagama organismi kõikide elundite talitluse juhtmise; _______________, mille ülesendeks on gaasivahetus; _______________, kus toimub toidu ______________, mille saadused omakorda _______________ organsmi; seedimisest üle jäänud jäägid väljutab _______________; _______________ on ainuke elundkond, kus naistel ja meestel on organsüsteemi ehitus erinev; _______________, mille moodustavad veri, _______________ ja __________; _______________, mis võimaldab näha, _________, _________, __________, kompida ning säilitada tasakaalu; _______________, mille moodustab nahk; _______________, mille funktsioon on sünteesida hormoone. 1.5 Organiseerituse tasemed Täida tabel. Organiseerituse Näide Näide Näide tase Närvirakk Kude Veri
· võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid: · rasvkude · luu ja kõhrkude · veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · südamelihaskude Närvikude Ehitus: · koosneb närvirakkudest funktsioon: · ärrituste, erutuste vastuvõtmine ja edasijuht. · Sünaps- võimalik erutuse ülekonna · Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime ELUNDID Katteelundkond
Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused. Sidekudede hulka kuuluvad rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Kõhr- ja luukude -nende peamiseks ülesandeks on kaitsta siseorganeid ja olla organismile toeseks. Kõhrkude on elastne, luukude kõva ja ainult veidi elastne. Veri on omapärane kude, sest tema rakuvaheaine on vedel. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vere põhiliseks ülesandeks on transportida toitaineid, hapnikku, süsihappegaasi ning lisaks ka teisi organismile vajalikke aineid. Verel on ka kaitsefunktsioon.
veri edasi raskustungi toimel. Selle protsessi tagasiliikumist takistavad vastavad klapid. Rõhu muutumise veenides põhjustab rindkere liikumine hingates. Sissehingamisel rõhk langeb koguni alla atmosfääri rõhu, väljahingamisel aga tõuseb 2-5mm/Hg. Ka on veenivereringe suure venoosse süsteemi mahtuvusega. Väike vereringe Väike vereringe saab alguse südamest. Sealt paiskab parem vatsake venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad omakorda kapillaarideks. Kopsus toimub difusioon, mille käigus verest eraldub süsihappegaas ja punaverelibled seovad endaga hapniku ning liiguvad edasi veenidesse. Suur vereringe Suureks vereringeks nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest keha kõigi elundite arterite, vere kapillaaride ja veenide kaudu kuni südame parema kojani. Vererõhu erinevus veresoonkonna erinevates osades tagab vere katkematu voolamise veresoontes
nende abil kinnituvad neerud kõhuõõne tagaseinale. Neer koosneb pindmiselt paiknevast koorollusest ja sisemiselt paiknevast säsiollusest. Neeru struktuurilisfunktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Neerude vereringel on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toimimiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid ehk arterioole nimetatakse toomasoonteks. Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. Päsmakesest väljub teine arteriool ehk viimasoon.
Kopsud on rinnaõõneorgan, kus toimub õhuhapniku üleandmine arteriaalsele verele ja süsihappegaasi vastuvõtmine venooselt verelt. Peabronhide, veresoonte ja närvide sisenemise kohta kopsude siseküljel nim kopsuväratiks. Kopsud jagunevad kaheks pooleks ja sagarateks, mille arv on loomadel erinev. Bronhid lõpevad kotjate moodustiste alveoolidega. 17. Veresooned ja süda Veresoon on looma torukujuline elund (soon), milles voolab veri. Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse. Arteri või veeni sein koosneb sise, kesk ja väliskestast. Veresooni on kolme põhilist liiki: veenid, arterid ja kapillaarid. Mööda veene liigub veri südamesse tagasi, kuid mööda artereid liigub veri südamest eemale. Kapillaarid ühendavad veene ja artereid omavahel. Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan
Vastav gaas liigub kõrgemalt rõhul madalama suunas. Atmosfääri õhk mis siseneb kopsudesse, sisaldab N, O ja vähesel määral CO2. 0,01% on Co2-te puhtas õhus. Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 40 mmHg. PO 100 mmHg... selle tõttu liigub hapnik verre, veri muutub arteriaalseks ja seal on tema osarõhk ka juba 100 mm Hg. Co2 osarõhk kopsukapillaaride venoosses veres on 46 mm Hg, alveoolses 40 mm Hg. Osarõhkude diferents. Arteriaalses veres on osarõhk 40, mm HG. Venoosses veres on co2 osarõhk 46 mmhg ja hapnikul 40. Pärast gaasivahetust arteriaalses veres hapnik 100 ja co2 40. Alveoolides samad osarõhud, mis olid arteriaalses veres. Nende erinevuste tõttu toimub gaasivahetus kopsukapillaarides alveoolide ja..... vahel. Gaasivahetus veres
Neljas tase Viies tase Niivõrd suur, et kogu keha saaks hapnikuga varustatud Kuidas hingavad .... Selgroogsed Selgrootud Kopsud või lõpused Kopsud, lõpused, trahheed või Hapnikku transpordib kindlasti kogu kehapind veri, muidu ei jõuaks hapnik Osadel transpordib veri, osadel kõigi keharakkudeni aga imendub hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse Hingamine kehapinnaga Keha enamasti väike või ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ne tase erilise kujuga Kolmas tase Nad on väheaktiivsed Neljas tase
Glükagoon glükogeenist gly ensüüm, mis tagab glükogeenist glükoosi tekke o Diabeet insuliini tootmine häiritud Südame ehitus Asub roiete vahel otsaga kolmnurgas. - Arterid veresooned, mis viivad verd südamest välja - Veenid toovad verd südamesse - Paremale kotta tuleb hapnikuvaene, surutakse paremasse vatsakesse, viiakse kopsuarterisse, kopsudest pumbatakse hapnikurikkaks, kopsuveeni kaudu tuuakse arteriaalne veri e hapnikurikas veri viiakse vasakusse kotta. - Väike vereringe: parem vatsake-kopsuarter (hapnikuvaene e venoosne veri) kopsud (hapnikut juurde) kopsuveenide kaudu vasakusse kotta. - Suur veneringe vasak vatsake-aort-arter-kapillaarid-venoosne veri liigub südame paremasse kotta - Arterite vatsakeste vahel on poolkuu klapid, mis lasevad kõik läbi kuid tagasi ei lase - Südametööd mõjutab o CO2 tõus o Pulss arteri seina (veresoone seina) võnge
Maos jätkub seedimine maonõre abil. Kui maos on toitu piisavalt palju, siis öeldakse, et kõht on 3 täis. Poolseedinud toit liigub väikeste portsjonite kaupa peensoolde. Sinna avaneb kõhunääre, mis eritab seedenõret. Niisamuti avaneb sinna ka sapijuha. Sapp aitab seedida rasvu. Kõige aktiivsem seedimine toimub peensoolde alguses. Ülejäänud peensooles toimub juba vajalike toitainete imendumine verre. Rasvade lagunemisel tekkinud väikesed aineosakesed imenduvad lümfi. Veri ja lümf kannavad toitained iga üksiku rakuni. 4. Miks me vajame toitu Kõik organismid toituvad. Inimesed söövad nagu kõik loomadki. Meie igapäevased toiduained on leib, kartul, sai, või, muna, juust, vorst, piim, puuviljad, juurviljad ja nii edasi. Toitu on meil vaja kasvamiseks, liikumiseks, kehasoojuse säilitamiseks ja rakkude uuendamiseks. Samal põhjusel söövad kõik teisedki loomad. 5. Vereringe
Tema ülesanne on kaitsta keha väliskiirguse eest (UV-kiirgus).Eritab igasugused aineid (Nt:higi,rasv,vesi).Väljutavad jääkaineid.Naharakud sünteesitakse aineid. · 2.Sidekoe rakud asuvad hõredalt raku vaheaines. Ülesanne: organite sidumine. Sidekoe tüübid: kohev ehk elastne sidekude nahas, rasvkude nahas ja elundite vahel, luukude luudes, toes ja kaitse, kõhrkude kõhredes, toes ja kaitse. Veri ainete transport, lümf ainete transport. · 3.Rasvkude-3 ülesannet--varuained sisaldavad koes,pehmendab lööke · 4.Närvikude-on närvirakkudest ehk neuronitest koosnev loomade kude. · Lihaskude kontraktsioon e müfibrillied NärviKude. sünapsid. -keemilised-mediaator. -elektrilises. Elundkonnad. 1.katteelundkond 2.tugielundkond-luud , kõõl,lihased kõhned. 3.seedeelundkond. 4.hingamiselundkond. 5.ringelundkond. veri , veresooned , süda. 6.erituselundkond
närvirakud, mis on omavahel ühendatud närviväädiga) . Süda ja vereringesüsteem Süda paikneb kõhtmisel Süda paikneb selgmisel poolele ning on kahe- kuni poolel (mõnikord puudub) ja neljaosaline. Veresoontes enamasti on pikk ja torujas. voolab veri, mille paneb See paneb vere liikuma. ringlema süda. Vereringesüsteem on Vereringesüsteem on enamikul avatud: veri voolab suletud: veri ringleb oma teel osal oma teest veresoontes, ainult veresoontes. osal aga elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
