Ilus õun, uss sees. Välimuse järgi hindamine on suhteliselt naiivne, kuna mitmed esemed ja ka inimesed tunduvad välisel vaatamisel väga kaunid ning ahvatlevad, kuid lähemalt uurima hakates võib juhtuda, et pettutakse rängalt. Nagu on öeldud, pole head ilma halvata. Seega peaks olema alati valmis ka läbikukkumisteks. Läbi elu on enamikel inimestel juhtivaks mõtteks ütlus, et mida rohkem, seda uhkem. Kuid kõik see, mida on suurtes kogustes ei pruugi olla sama kvaliteetne ja väärtuslik, kui see, mida alati natuke liiga vähe on. Alatasa tundub parem ju see, mida endal ei ole. Tihti soovitakse enamat, kui omatakse, ilma et väärtustataks piisavalt seda, mis on juba olemas. Miski justkui sunniks inimest otsima paremat elu. Pidev pürgimine lihtsuse ja mugavuse poole kaotab ka kergete tegevuste võlu ja naudingu. Tänapäeval on olemas isegi raamatud salvestatud lindile, mida saab kuulata ,,jooksu pealt". Kuid mõnusam on ju seada end sisse p...
Kontrolltöö USSID 1. Võrdle usside vereringeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 2. Võrdle usside seedeelundkonda. Seleta, millest erinevused on tingitud. 3. Millist ülesannet täidab ussidel nahklihasmõik? Too 2 näidet. 4. Kuidas vältida koduloomade nakatumist maksa-kakssuulasega? 5. Kuidas mõjuvad parasiitussid peremeeslooma? 6. Kirjelda nudipaelussi sigimist ja arengut. 7. Mis tagab paelusside piisava leviku? 8. Mida teha, et mitte nakatuda laiussiga? 9. Mida teha, et mitte nakatuda naaskelsabaga? 10. Milliste tunnuste alusel saab öelda, et ümarussid on lameussidest enam arenenud? (3) 11. Kirjelda liimuksolkme arengut inimeses. 12. Nimeta 4 Eestis leiduvat 13. Milline osa on mullas ja vees elavatel ümarussidel looduse aineringes? 14. Milline usside rühm on kõige enam arenenud? Põhjenda oma otsust (3) 15. Kirjelda vihmaussi sigi...
USSID Usside mitmekesisus. U s s id . L a m e u s s id Ü m a r u s s id R õ n g u s s id Im iu s s id P a e lu s s id S o lk m e d V ä h e h a r ja s u s s id H u lk h a r ja s u s s id K a a n id Lameussid Lameussid on lameda kehaga. Lameusside keha pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist 10 meetrini. Enamik lameusse elab parasiitidena teiste loomade sees. Paeluss Kuulub lameusside hulka. Koosneb kehast, kaelast ja päisest. Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja sigimiselundkona. Parasiitussina seedeelundkonda ei oma. Omab päris- ja vaheperemehe. Paeluss Paelussil on 800 1000 ...
Inimene nakatub süües toorest või halvasti töödeldud kala. Tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid, kuid kujuneda võivad ka B vitamiini puudus ja aneemia ehk kehvveresus. Haiguse levikuala on põhiliselt Skandinaaviamaad, Ida-Euroopa, Tsiili ja Argentiina. Laiussi munad satuvad haigestunute väljaheitega vette, kus nad satuvad koorikloomade ja kalade sisse. Inimene nakatub, kui sööb pooltoorest või vähesoolatud mageveekala. Peensooles kinnitub täiskasvanud uss iminappadega sooleseina külge ning muneb päevas ligi miljon muna, mis väljuvad organismist pärasoole kaudu. Seega on inimene pidevalt nakkusohtlik. Enamasti kulgeb laiusstõbi kaebusteta. Vahel esineb ebamugavustunne kõhus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kaalulangus, nõrkus ja jõuetus. Harva võib laiuss põhjustada soolesulgust. Sel juhul tekib äge kõhuvalu ning haige vajab operatsiooni.
Rästik on kõige laiemalt levinud ussiline, keda võib kohata 68`põhjalaiuskraadist kuni 40`lõunalaiuskraadini, lisaks kõigele on rästik ainus teadaolev mürgine madu Eestis. Asustus tihedus on kõikuv, mõnes kohas võib leida vaid 3-8 liigiesindajat, samas aga sobivas keskkonnas ehk nii öelda madude keskuses (koldes) võib neid leiduda kuni 90. Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu, kelle tunneb ära piki selga kulgeva tumeda siksakilise triibu järgi. Mõnikord võib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka üleni musti isendeid. Samuti võib seljal asetsev joonis olla ühtlane sikk-saki mustriga või siis näida tumedama triibuna, mis koosneb täppidest ja punktidest. Mõned sarnanevad oma värvilt nii silenastiku kui ka tava nastikuga. See arvatavasti ongi põhjuseks, miks tihtipeale peetakse nastikulisi ka mürgiseks. Selline värvi st. välimuse poolest sarnanemine mürgiste ja tava madude vahel tekitabki in...
Teistmoodi välimusega ussid Okkaline merihiir, paabulind-uss Okkaline merihiir (Aphrodite FAKTID Nimi tuleneb sellest, et ta keha on kaetud `'juustega'' Tema ladinakeelne nimi tuleneb Kreeka armastusejumalanna Aphrodite nimest, sest uss sarnaneb naise genitaaliga Võivad kasvada 20 cm pikkuseks Armastab elada mudastes põhjades Atlandi ookeani põhjaosa, Vahemeri, Põhjameri Paabulind-uss (Sabella pavonina) FAKTID Elab, kulgedes mööda Lääne-Euroopa rannikut ning Vahemeres Elab mudastes, liivastes paikades, mõnikord ka kivistes Uss elab toru sees, kus liivaosakesi hoiab koos lima Toituvad kombitsatega
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level ...
viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Nii nagu arenevad arvutid, arenevad ka viirused. TUNTUMAD VIIRUSED Michelangelo Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval hävitades kogu boot- ketta info. Interneti uss (worm) 2.nov 1988-USA Autoriks on Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erineb viirustest selle poolest, et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusesse e-mail teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times", mis aktiveerub siis, kui lugeda viirust sisaldavat kirja. Kõik kirjad teemareaga ,,Good
HÄÄLIKULUULETUS TIGU SASSIKENE PUHKAS TIGU SEENE ALL, SASSIKENE NIMEKS TAL. SEENEST MÖÖDUS USSIKE. SASS TALT KÜSIS: ,,MIS SA TEED?" USS EI MÕISTNUD SASSI KEELT, TEGI ,,SSS.." JA NÄITAS KEELT. SASS NÜÜD NAERDA KIHISTAS, USS VAID RÕÕMSALT SISISTAS.
silmad välja. Kui siil nüüd sitikat nägi, siis kohkus ta hirmsasti ja arvs, et sitikas on ära kõrbenud. Siili meel oli kurb ja pöördus tühja kõhuga metsa tagasi.Sitikas aga naeris rõõmust... Sellest ajast on aga sitikal kõva kuub ja paksud mustad tiivad. Siil aga enam sitikat ei puutu-kardab, et on liiga kõrbenud. 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma. Ise mätta otsast rõõmsaid möödaminejaid vaadates. Üks uss oli aga väga arglik ja liikus silmad maas. Ta sai aru, et see oli see uss, kes salvas
Hingamiselnudkond Hingavad difusiooni teel Erituselundkonna osad Hästi arenenud protonefriidid Eritavad lima Sigimine On mõlemasugulised loomad , neil on nii emas kui isas suguelundid Muna areng nt paeluss, ta laseb lahti ühe oma lülidest kus on üle 1000 muna - munad peavad saama välja värskeõhu kätte niiskesse kohta- Muna jõudis rohu sisse sealt sööb ära ta lammas või lehm loom tapetakse ära tehakse nt hamburger- inimene sööb hamburgeri ja uss hakkab inimese sees arenema . Kahjulikus - nõgestavad organismi , söövad inimese seeditud toidud . Nakatumise vältimine ei tohi süüa toorest liha , kala . Vältida saastunud vee joomist :). Imiussid Paeluss, ümaruss , uuskinea uss , Laiuss
sõjaks). Nimitz on täiesti omaette mõiste ja sõjalaevade puhul käibel ammusest ajast. Legendaarne admiral Chester William Nimitz (18851966), kelle järgi nimetatakse teatavat Ameerika Ühendriikide sõjalaevade sarja, alustas kahurilaeva komandörina ja teenis seejärel allveelaevadel. Saatuse tahtel oli just tema see, kes pidi 26. novembril 1945 Pearl Harbouris langetama Ameerika Ühendriikide lipu. Nimitzklass Sarja esimene alus, USS (United States Ship) Nimitz alustas seilamist sellest täbarast sündmusest kolm aastakümmet hiljem ja seni viimane, USS Ronald Reagan alles äsja, 2003. aasta juulis. Järgmise lennukikandja, mis saab nimeks USS George H. W. Bush, pandi pidulikult paika möödunud aasta septembris ja laev peab valmima käesoleva kümnendi lõpuks. Iga Nimitzklassi lennukikandja on nagu kõigi vajalike mikrostruktuuridega väikelinn. Laeval ei puudu
Muudame Bit 0, >Source signals> 1 ja Bit 1, >Source Signals> r2852: Bit 0: Timer 1...
Parameeter text-is muuda:
p1001(0) Fixed frequency 1, 1-st. Drive data set (DDS)- ,,50 Hz"
p1002(0) Fixed frequency 2, 1-st. Drive data set (DDS)- ,,-45 Hz"
nakatavad . Arvutiviirused . Esimene laialt esinenud ,,metsik" oli Pakistantist pärit Brian Vitus, mis sai avalikusks 1986.aastal. Järgmisel aasatal alustasid tegevust Jerusalem-levinumaid ja visamaid raaliviirusi,millest oh ohtralt erinevaid varjante. Viiruse tunneb ära ekraanil ilmuma Fraasi ,,Your PC is Stoned" järgi . stoned tähnedab argoos meelemõistuse kaotnult purjus või narkootikuimuuimas olemist. Interneti uss (worm) ( 2.nov.1988)-USA Autoriks osutus cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morrris. Erinevalt viirustesr ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi , vaid levib ja paljuned arvutivõrdus iseseisvalt . ,,Uss" nakastas lühiksese ajagad 6200 VAX-ja Sun-arvt , mis töötasid operatsioonisüsteemi unix teatud versioonidega . Kahju 98 miljon. USD . Interneti uss ``Good Times `` ( dets.1994) Mitte tavaline viirus, vaid asjatundlikult käimapandud kirjakett(viirust levitavad inimesed ise )
Kati 65,00 kr Juta 16,00 kr Rein 42,00 kr Siiri maksmata Siim 45,00 kr htrite arv piirkonnas Nimi Sugu Vanus Perekonnaseis Elukoht Nimi Jaak Juurikas m 18 vallaline Pärnu Jaak Juurikas Mati Mets m 22 abielus Tallinn Mati Mets Riina Tamm n 19 vallaline Tallinn Riina Tamm Juss Uss m 20 vallaline Tartu Juss Uss Tiit Tee m 21 abielus Pärnu Tiit Tee Kati Karu n 18 vallaline Pärnu Kati Karu Teele Kaja n 23 abielus Tallinn Teele Kaja Jaan Jalakas m 24 vallaline Haapsalu Jaan Jalakas
8.c 2011 Arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Ehtne viirus levib ühest arvutist teise nakatunud peremees-programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti, või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. Uss Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Usse võib liigitada järgnevalt: Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendus. Meiliussid - levitavad ennast meili teel. Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS. Nuhkvara Nuhkvara on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta
Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja isegi riistvara. Täpselt nagu inimesi nakatavate viiruste tõsidus varieerub lühikese gripi ja ebola vahel, on ka arvutiviiruste hulgas nii pisut häirivaid kui ka otseselt hävitavaid. "Klassikalise" viiruse levimiseks on vaja inimese abi, näiteks faili jagamist või meilisõnumi saatmist. Mis on uss? Uss, nagu ka viirus, on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid ta teeb seda automaatselt, kasutades arvuti funktsioone, mis on mõeldud failide või andmete transpordiks. Kui teie arvutisüsteemis on uss, võib ta iseseisvalt edasi liikuda. Usside võime massiliselt paljuneda kujutab endast suurt ohtu. Näiteks võib uss saata enese koopiaid kõigile teie aadressiraamatus leiduvatele e-posti aadressidele, teha sama igas järgmises arvutis, kuhu tal
diffüllobotrioosiks. Seda põhjustab kaladega leviv nookpaeluss Diphyllobotrium latum. Laiusstõvesse nakatutakse süües toorest või halvasti töödeldud kala (mageveekala). Haigusest võivad kujuneda ka B12 vitamiini puudus ja aneemia, kuid tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid. Laiusstõbi levib põhiliselt Skandinaaviamaades, Ida-Euroopas, Tsiilis ja Argentiinas. Kõige sagedamini leidub teda kohas, lõhes, haugis, forellis, siias ja lutsus. Peensooles kinnitub täiskasvanud uss iminappadega sooleseina külge ning muneb päevas ligi miljon muna, mis väljuvad organismist pärasoole kaudu. Seega on inimene pidevalt nakkusohtlik. Enamasti kulgeb haigus kaebusteta, kuid võib esineda iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kaalulangust, ebamugavstunnet kõhus, nõrkust ja/või jõuetust. Võib põhjustada ka soolesulgust, kuid seda tuleb ette harva. Sel juhul vajab haige operatsiooni.
KINNITUMINE: Maksakaanil on tal kinnitumiseks kaks iminappa. SISEEHITUS: Arenenud on ainult seede-, eritud-, sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringeelundkond ja hingamiselundkond puudub täielikult. Hingamiseks kasutavad nad varuainetest saadavat hapnikku. TOITUMINE: Toitub peremeeslooma maksast. Tema suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel ja umbselt lõppev sool. Jätkete kaudu toimub seeditud toidu jaotamine. Pärakut tal ei ole. Tahked toidujäägid eritab uss suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, nende kaudu erituvad vedelad ainevahetusjäägid. ARENG: Maksakaan on liitsuguline loom. Tema organismis on nii emas- kui ka isaselundid. Valminud munad munetakse peremehe maksa muna liigub soolde sealt välja rohule muna peab sattuma vette seal koorub munast vastne tungib vees elava teo maksa läbinud arengu teos tuleb vastne uuesti vette kinnitub mõne taime külge kui rohusööja looma sööb seda taime nakatub ta ussiga looma soolest
elavatest loomadesr Paljunemine Liitsugulise Liitsugulised Lahksuguline. Liitsuguline, Lahksuguline, Lahksugulised. d. kaks Muna alguses 2 arenevad moondega Isane asetab uss muneb vihmaussi nädalat õhu ja moondeta, areng. kombitsaga munad vahetavad niiskuse käes, vahetatvad Munevad seeemnerakud peremeha seemnerakke, selle aja jooksul seemnerakke, mantliöönde, emaslooma maksa, sealt limast tekib vastne, seemnehoidlas, veevooluga mantliõõnde,
Kure luid, konna päid Pesid puhtaks tarakani Vana varsa sääreluid · Rätsepmeister Kakaduu · Vares vaga, saba taga Õmbles mulle palitu Lendas üle Põhjanaba Eest oli kitsas Tagant lai · Singel vingel ninaprill Selle eest ta kolki sai Meil oli kodus krokodill Krokodill tegi palju nalja · Torni otsas istus uss Ajas lapsed toast välja Seda nägi väike Juss Tahtis toas tantsu lüüa Mis värvi oli uss Meie koogid ära süüa Seda ütled sina Ema võttis raagus viha Väike tatinina Andis talle üle piha Kas sul seda värvi on? · Kassid läksid kalale Vanamees, vanamees 66, ikka jalalt jalale Pooltesit hammast oli suus.
mullaosakestevahelised tühimiku). Paljudel hulkharjasussidel on hingamiseks igas kehalülis lõpus. Sigimiselundkond- Vihmaussid on liitsugulised loomad( st. isas ja emassugurakud valmivad samas isendis). Sellele vaatamata nad ise ennast ei viljasta vaid saavad munarakkude viljastamiseks seemnerakud teiselt ussilt. Munarakkude viljastamine toimub vöö piirkonnas. Kui kaks vihmaussi on seemnerakud vahetanud tekib vöö piirkonda limast kookon. Kookonisse muneb uss munad ja toimub viljastamine. Seejärel roomab uss kookonist välja. Kookonis arenevad viljastatud munadest vimaussid. VÄHEHARJASUSSID Esineb ~300 liiki. 1/3 neist eelistab elupaigana veekogusid. Nende hulka kuuluvad vihmaussid ja mudatuplased. Mudatuplased elavad veekogupõhjades ja neid kasutatakse kaladele toiduka( ka akvaariumikaladele)Väheharjasussidel ehk vihmaussidel pole pead. Vihmasussi keha esimeses kolmandikus on paksenenud osa vöö
hingama, sest mullas on sel ajal liiga umbne. Vihmaussil on valgustundlik nahk, ka tunneb ta puudutusi ja toidu maitset. Maa sees tunneb ta juba kaugelt muti liginemist. Kõiki tema ärritusi võtab ta vastu nahas asuvate tunderakkudega. Vihmaussil ei ole silmi, ka ei kuule ta. Vihmauss on jalgadeta ja liigub edasi roomates. Roomata saab vihmauss ringlihaste ja pikilihaste koostöö tulemusena. Ringlihased lubavad ussil ennast peenikesena ettepoole välja venitada, pikilihaste toimel uss jämeneb ja tõmbab tagaosa eesmisele järele. Edasiliikumisel on abiks ka harjased, mis asetsevad paariviisi vihmaussi kõhupoolel. Mullas liikumise teeb lihtsamaks vihmaussi limane nahk, mis aitab tal ennast paremini läbi mullaosakeste libistada. Maapinda tungib ta terava koonusetaolise pea abil. Keha kokkutõmbudes pea jämeneb, avaus mullas laieneb ja järk - järgult tungib uss mulda. Kui maapind on kõvem, niisutab ta seda süljega ja neelab mulla alla. Nii "sööb" vihmauss end maasse.
nende õõned vedelikku, soolikat ja muid siseelundeid täis. Kui pikilihased kokku tõmbuvad, suruvad nad kehalülisid lühemaks ja jämedamaks; ringlihased jälle pikemaks ja peenemaks. Sellised kokkutõmbelained liiguvad vaheldumisi eest tahapoole. Eespoolne osa peeneneb ja nihkub ettepoole, siis jämeneb ja tõmbab järgmisi, parasjagu peenenevaid lülisid järele. Tahapoole suunatud harjased ankurdavad paisunud lülisid uru seinte külge. Väga tihedast mullast võib uss end ka tasapisi läbi süüa. Vihmaussid neelavad kõike: huumust, liivateri ning kõdunevaid taimetükke koos seeneniitide, pisiloomade ja bakteritega. ,, Alumise korruse" loomad käivad maapinnalt taimelehti toomas. Seeditakse mitmesuguseid pisioleseid, eriti seeneniite, vetikaid ja ainurakseid. Suurem osa neelatud mineraalsest või orgaanilisest massist tuleb varsti ussi taguotsast välja. Kõdukihis liikuvatel ussidel pudeneb see lihtsalt siia-
võistlema. Ta kasutas ussisõnu, mis viis kõiki metsloomi ligemale ja loomad tulid kohale ja sõid rauhmehi. Kord andis Meeme Leemetile sõrmuse. Leemet ei teadnud, mis see on ja lootis, et see on see võti, mille abil saab leida Põhja-Konna. Ta läks koos Intsuga (ussiga) selle sõrmusega teele, lootes, et see viib teda Põhja-Konna juurde. Kuid ta kohtas lageda tee peal munka, kes arvas, et poiss on üksi ja märkas tal sõrmuse ning võttis talt selle ära. Kuid uss hammustas teda, munk kukkus ja suri. Sõrmuse saadi ta kõhu seest kätte ja Ints ütles, et see ei ole see vajalik võti. Kuid Leemet lootis ikka. Pirre ja Rääk-inimahvid. Lahked, mitte nii ranged vanade inimeste kommete suhtes kui Tambet. Külainimestel-Jumal ja Jeesus Kristus. Metsaelanikkudel-Haldjad. (kõik ei uskunud neid, nagu nt onu Vootele.) Pirre ja Rääk kasvatasid täisid. Nad kasvatasid kord kitsesuuruselist täid. Ints, Pärtel ja Leemet läksid kord selle täiga jalutama
Üks tuntumaid programme, mis võib kahju tekitada on kindlasti Trooja hobune. See viiakse huvialuste persoonide arvutitesse. Peale seda, kui programm on arvutist vajaliku informatsioon saanud, edastatakse see viiruse (troojalase) saatjale ning viirus hävitab iseennast. Kusjuures tihti ei pruugi infosüsteemide valdajad arugi saada, et neid on kahjustatud troojalaste poolt (Praust 1997, lk 180). Teisena võib välja tuua ussi. Uss (worm) on viirus, mis koormab arvutid järk-järguliselt, kuni arvuti lakkab töötamast tekkinud ülekoormuse tõttu. Siinkohal tasub mainimist fakt, et Trooja ning uss on alati seotud kindla isikuga, kellel on teiste suhtes halvad kavatsused. Viirus seevastu levib algsest autorist sõltumatult (Laanemäe 2003, lk 77). Üks tuntumaid viiruseid on Michelangelo, mis käivitub 6.märtsil ning hävitab ülekirjutamise teel kogu boot-ketta (Kaseorg & Leping 1998, lk 121 ja lk 122).
3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED 3.1 Kurikuulsad viirused 3.1.1 Michelangelo Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval 6. märtsil hävitades kogu boot-ketta info. 3.1.2 Interneti uss (worm) 2.nov. 1988 - USA Autoriks oli Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erinev viirustest selle poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi
Pahavara hakkas olema võimalikult varjatult ning seetõttu muutus ka eemaldamine aina raskemaks. Leiutati(ja leiutatakse) üha uusi viise kuidas varjata viiruse tegevust ning kuidas hiilida mööda viirusetõrjest. Enne Internetti levisid viiused disketidega, kirjutades end nende boot sectoritele. Nii käivitus viirus igal juhul. Esimesed viirused kirjutati Apple II-le ja Macintoshile, aga hiljem oli neid rohkem IBM PC ja MS-DOS-il. Esimene uss, ei olnudki kodukasutajate arvutitel, vaid serveritel. 1988 tuli esimene uss, mis siis kasutas levimiseks täpselt samasugust viisi nagu tänapäevased. 1970ndate algusaegadel ilmus esimene ussprogramm, mille nimi oli Creeper. Ta oli Tenex tüüpi süsteemis, mis oli väga populaarne sel ajal. See oli USA sõjaväe võgus ARPANET. Mõned ütlevad, et Creeper tehti ARPANETis Bob Thomase poolt(ta oli võrgu üks investoreid), proovimaks kuidas ta tehtud uss edasi liigub
palju kenam". Kust otsida tõde? Refrään on korduv osa. Üksindus on elu lahutamatu kaaslane ning paratamatult on elus teatud olukorrad, mis leiavad tee taas sinna, kus nad on juba olnud. Reeglina jääb refrään kõige paremini meelde, näiteks laulu puhul kuuleb seda ikka ja jälle ning see jääb kõlama, sööbides mällu. Elus võime palju asju kogeda mitu korda. Armastust, lapse sündi, millegi uue algust kui ka kurbust, leina ning üksindust. Üksindus on nagu uss, kes seestpoolt närib. Tungib mõistusesse, tunnetesse, närvidesse ja ka suhetesse. See on "uss", mis peatab optimistlikud mõtted ja tegutsemishimu. Tekib eemale tõrjutud tunne, mis viib kõik meeled ning mürgitab ja õõnestab hinge. Üksikud seiklejad mõtlevad palju oma eemale jäänud perele, kodule ja sõpradele. Nad on nii lähedal südames, kuid samas nii kaugel, et tekib igatsus. Meenuvad ühe laulu refrääni sõnad: ,,igatsus pole süüdi, igatsus teeb head, igatsus
EGEUSE KULTUUR Kreeta-Mükeene 3000-1200 eKr KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta 2000 a. eKr. Küklaadid saared Vahemeres. Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast. Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju "Lüüramängija"(2000 eKr) Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ca 1600 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane. Hoonel on kuni 5 korrust. Läbürint - Minotaurose vangla. Kuningaks oli Minos, kuningannaks Pasifae. Kuningas Minose nimest tuleneb väljend minoiline ajastu. Palees oli kanalisatsioon keraamilised torud. Palee konstruktsioonis olid puidust talad (seismiline piirkond!) ja allapoole ahenevad sambad. Valguskaevud - maja oli ehitatud nii, et kõik ruumid oleksid valgustatud. Herakleion (Heraklion, ...
palju kenam". Kust otsida tõde? Refrään on korduv osa. Üksindus on elu lahutamatu kaaslane ning paratamatult on elus teatud olukorrad, mis leiavad tee taas sinna, kus nad on juba olnud. Reeglina jääb refrään kõige paremini meelde, näiteks laulu puhul kuuleb seda ikka ja jälle ning see jääb kõlama, sööbides mällu. Elus võime palju asju kogeda mitu korda. Armastust, lapse sündi, millegi uue algust kui ka kurbust, leina ning üksindust. Üksindus on nagu uss, kes seestpoolt närib. Tungib mõistusesse, tunnetesse, närvidesse ja ka suhetesse. See on "uss", mis peatab optimistlikud mõtted ja tegutsemishimu. Tekib eemale tõrjutud tunne, mis viib kõik meeled ning mürgitab ja õõnestab hinge. Üksikud seiklejad mõtlevad palju oma eemale jäänud perele, kodule ja sõpradele. Nad on nii lähedal südames, kuid samas nii kaugel, et tekib igatsus. Meenuvad ühe laulu refrääni sõnad: ,,igatsus pole süüdi, igatsus teeb head, igatsus
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja Õppeaine P2NC.00.549 Keelekümbluse alused Kodutöö Juhendaja: Ene Kurme Narva 2015 Ülesandeid t suulise keeleoskuse arendamiseks 1) Laste vanus: 6.-7.a Tegevuse teema: „Riided ja jalatsid“ Eesmärgid: *Eneseväljenduslikud: laps saab kuuldust aru ja reageerib sellele sobivalt; saab küsimustest aru ja vastab õpetaja küsimustele õpitud sõnavara piires; *Keelelised: teab ja nimetab riietuste nimetusi ja kuhu neid pannakse; aktiviseerib varem õpitud sõnavara; kordab järele uusi sõnu ja kasutab neid mängutegevustes. Laps vastab küsimustele täislausega. Vahendid: karp, ilmakarud, karu riided Õ: Kas õues on talv või kevad? L: Kevad. Õ: Kevadel ärkavad loomad ja meil on küllas kaks karu – karupoiss ja karutüdruk. Aga kus on nende riided? Võib olla siin? Näitab suurt ka...
Paljunemisviisid Paljunemine tähendab endasuguste järglaste taastootmist. Paljunemisviisideks on: · Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemise viis, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks bakterite pooldumine, pärmseente või hüdra pungumine,areng vaneorganismi osast, nt õistaim võsust. · Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel. Eoseline paljunemine on iseloomulik sammaldele, sõnajalgadele ja seentel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Taimed paljunevad samuti suguliselt, näiteks valmivad õistaimede tolmukates isassugurakud, emakas emassugurakud
Elukoht- paras- ja troopikavöötmes (va Ohhoota meres) Liikumine- liigub vett läbi oma keha pumbates Okasnahksed Tsüstiidid ehk merikerad (Cystoidea) Kuna nad on välja surnud siis puudub nende kohta info. Lameussid Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) Toitumine- vaigukäigu epiteeli rakud, seentest Ceratocystis spp. ja Ophiostoma spp. Elukoht- puude peal, meelsasti mänd Liikumine- liigub nagu tavaline uss Rõngussid Harilik vihmauss (Lumbricus terrestris) Toitumine- lagunevad taimeosad Elukoht- Maa sees, maapinna lähedal Liikumine- liiguvad nagu tavalised ussid Tänan kuulamast!
· Paelussid elvad sooltes · Kollkasvalge värvusega nudipaleuus · 4iminapagavarustatud päis · taha poole jääb kitsas kael · paeluss on lihtsustunud sisseehitus · närvisüsteem on lihtne · erituselunditeks on 2pikk toru · sigimiselundid paiknevad igas lülis · seedeelundkond paelussid puudub · paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest · pael uss on liitsuguline loom · veis on nudipaelussi vaheperemees inimene aga pärisperemees · igal paelussil on oma vaheperemees
täitvad ajukeskused 4 Kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Talamus peamine informatsioonikeskus, emotsioonid Hüpotalamus haistmine; keha temperatuur Epitalamus ealine areng; ärkveloleku/une tsükkel Subtalamus motoorne keskus 5 Reguleerib lihaste koostööd, aitab säilitada tasakaalu Uss ja tätrakesed hoolitsevad automaatsete liigutuste eest Poolkerad tegelevad tahteliste liigutuste kontrolliga 6 Vahendab informatsiooni pea- ja seljaaju vahel; vastutab lihaste pingeseisundi eest 7 Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused 8 Reguleerib keha hoiakut ja lihaste toonust Paljude
hingavatel (kaladel) lõpused. Mida sopilisem on hingamispind, seda tõhusam on hingamine. Hingamiselundi hingamispind peab olema kogu aeg niiske, et see toimiks normaalselt. See on piisavalt suur, et kogu keha hapnikuga täita. Selgrootute hingamiselundid on kopsud, trahheed, lõpused, ning mõned selgrootud hingavad ka kehapinnaga, see hingamisviis on kõige lihtsam. Kehapinnaga hingavate loomade keha on enamasti väga väike või erilise kujuga, näiteks mõni uss on lame, mõni on pikk ja peenike. Sel juhul on keha pind ruumalaga võrreldes suhteliselt suur ja kõik keharakud saavad piisavalt hapnikku. Kehapinnaga hingajad elavad vees või niisketes kohtades, et hingamispind püsiks niiske. Vees püsib hingamispind niiske, kuid õhu käes kuivab see kiiresti. Seepärast on õhuhapniku hingamiseks sobivad elundid sügaval keha sees ja on ühendatud välisõhuga vaid kitsaste avauste kaudu, näiteks kopsud ja trahheed
EESTI RAHVAUSUNDIS VAIMU-JA HINGEKÄSITLUS Rahvausundi üldine taust · Rahvausund oligi ristiusu ja muinasaegse usu segu · Kirikus käivad inimesed tegid ka ohvriande ja ootasid koju surnute hingi · Puudub pühakiri Nähtamatud olendid · Nimetati: haldjateks, vaimudeks ja väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level Third level Fourth level · Rahvausundis on tähtis "vägi" Fifth level · Elu sünnitas Maaema · Metsas elasid oma vaimud, metsaemad ja metsaisad · Kõige tihedamad suhted olid inimestel ikka kodu, põllu ja majapidamisega seo...
" Frog vastused jaatavalt ja näitab oma realness kallutades tagasi oma pead ja lastes läbi seina korisev seeria ribits. Frog ütleb Katagiri et tekib maavärin kolme päeva pärast, palju suuremad kui mis tabas Kobe kuu aega varem. Rohkem kui 150.000 inimest sureb ja linna infrastruktuuri hävitamisele. Epitsenter on õigus alla Katagiri panga asukoht. Frog ütleb Katagiri et lõpetada maavärin ei juhtuks, kaks neist tuleb minna maa alla ja ei surelik võidelda koos Worm. Frog selgitab, et uss on hiiglane uss, mis on maganud sügavalt all Tokyo aastakümneid, tema silmad ja aju aeglasemalt atrophying. Worm neelab järelkajad kui ta magab ja asendab need impulsid raivosta kaudu salapärane keemilise protsessi abil. Kui raev ehitab teatud tasemeni, siis ta vabastab ta vormis maavärin. Frog ütleb, et ta tunneb mingit isiklikku vaenulikkus suunas Worm kuid Worm on siiski liiga ohtlik ignoreerida. Katagiri aktsepteerib seda seletust, kuid ta ikka ei saa
.................................. 4 3. SURMAENDED ........................................................................................... 5 4. UNENÄOD ................................................................................................. 6 4.1 Koer .................................................................................................... 6 4.2 Mutt ................................................................................................... 6 4.3 Uss ...................................................................................................... 7 4.4 Harakas ................................................................................................ 7 4.5 Kaaren ehk ronk ....................................................................................... 7 5. KOKKUVÕTE ............................................................................................. 8 6. KASUTATUD MATERJAL ...............................
Keegi napsas Mõmmit sabast. Mõmmi vaatas selja taha. Seal oli siplegas. Pisike sipelgas ütles: ,,Suur karu, ära istu siin!" ,,Miks?" küsis Mõmmi. ,,Sa oled meil ees," vastas sipelgas. ,,Näe, sina ole seal, siis sa ei ole ees!" Mõmmi astuski paa rsammu eemale. · Vaatame, kelle moodi me häält teeme, kui ütleme hääliku S. Kõik koos susistame häälikut S. Võimalusel kasutame peeglit, et näha huulte asendit. · Nöörist S tähe moodustamine nagu uss, saame siduda eelneva ülesandega üheks õppemänguks. · Millise kujuga on S? Kas me leiame rühmaruumist veel sarnase kujuga asju? Lapsed lähevad otsivad rühmaruumist sarnase kujuga esemeid, objekte. · Maalime ussi ja arutleme selle kuju üle (kuju kinnistamiseks). · Voolime lastega plastiliinist O või rõnga ja lõikame pooleks ning meisterdame S. · Kuidas me S kirjutame? Käsi jookseb nagu mööda teed. 5-6 a võib anda valged paberid ja
2. Mille analoogial võib religiooni seletada? Religiooni võib seletada maailmavaate analoogial. Et see on mingi uskumuste ja tavade kogum, millega inimene on harjunud ja tunneb end hästi. 3. Mida mõista religiooni all? Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks või pühadeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. 26: 1. Ilus õun, uss sees kasutaksin teemaveeretus meetodit. Kirjutaksin lihtsalt kõik ülesse, mis pähe tuleb ning seejärel nopiksin parimad mõtted välja. 2. Kas maailm väsib vihkamast? Koostada nimekiri ja sõnastada peamised küsimused, selleks et jõuda järeldusele, mida ma sellest kirjandist üldse ootan. 3. Igas inimeses on looja teeksin nimekirja teemadest, mida selle pealkirja juures on sobilik kasutada
Nookpaeluss koosneb 1000 lülist, millest igaüks on võimeline tootma 50 000 muna. Lülid erituvad väliskeskkonda väljaheidetega 3-5 kaupa. Ussimunad säilivad eluvõimelistena väliskeskkonnas mitmeid kuid ning nendega võivad nakatuda nii loomad kui erinevalt nudipaelussist ka inimesed. Osa vastseid tungivad ka inimorganismis läbi sooleseina ja liiguvad lihastesse ning erinevatesse organitesse, kus nad kapselduvad ja tekib tsüstitserkoos. Enamasti on sooles korraga üks uss, aga nad võivad inimeste sooltes elada kuni 25 aastat. 3-5 kaupa erituvad lülid roojaga ning sellest võivad nakatuda nii inimesed kui loomad. Ussimunad võivad keskkonnas eluvõimelistena säilida mitmeid kuid. Sealt satuvad need loomorganismi, kus nad arenevad vastseteks. Vastsed tungivad läbi sooleseina ning liiguvad edasi vöötlihastesse, kus nad kapselduvad. Nakatumine: Inimene nakatub väheküpsetatud sealiha söömisel. Oluline on hoolikas isiklik
Küsimused : 1. Mis on URL ? 2. Def . mõiste ISP. 3. Otsingmootori ning veebibrauseri kasutamine. 4. Mida tähendab termin RSS-materjalid? 5. Nimeta turvalise veebisaidi tunnuseid 6. Kuidas kasutada digitaalsertifikaati 7. Mida tähendab termin trükkimine 8. Nimeta 5 turvaohtu veebisaitidel 9. Mille poolest erinevad üksteisest järgmised asjad : trooja hobune ; arvuti viirus, uss, nuhkvara ja õelvara 10. Mis on tulemüüri ülesanne ? 11. Kui kellegi arvutist leitaks temapoolt sinna mitte paigaldatud tarkvara siis millised 2 turva sammu on ta jätnud tegemata? 12. Nimetage 5 võrgu tegevusega seotud ohtu (aktiivne võrgu tegevus) 13. Veebilehe kuvamine vahekaardil 14. Veebilehe värskendamine ja allalaadimesi peatamine 15. Peate oskama kasutada kõiki spikri funktsioone mida pakub veebibrauser või otsingmootor ( neti
............................................19 3 2.21 2000. aasta....................................................................................................21 3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED....................................................................24 3.1 Kurikuulsad viirused....................................................................................24 3.1.1 Michelangelo........................................................................................24 3.1.2 Interneti uss (worm) 2.nov. 1988 - USA..............................................24 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 ..................................................24 3.2 Laastavaimad viirused .................................................................................24 3.2.1 Loveletter .............................................................................................24 3.2.2 NewLove.............................................................................................
vedelikubilanss • Kehatemperatuuri osas (palaviku foonil suureneb niigi patoloogiline vedelikukadu) • Rehüdratasioon võib vastavalt seisundile toimuda kas p.o. või tilkinfusioonina (mõlemal juhul asendatakse nii vett kui soolasid) • Anibakteriaalne ravi määratakse ainult bakteriaalse diarröa puhul Sooleparasiidid Enterobioos: • Tekitaja Enterobius vermicularis • Mõne mm pikkune valge uss elab jämesooles ja väljub öösel anaalpiirkonda • Isenakatumise võimalus! Levib lastekollektiivides! • Režiim: oluline on hügieen ja igapäevane pesuvahetus Askaridoos: • Tekitaja Ascaris lumbricoides, 20-30 cm valge uss • Nakatutakse saastunud (mullase) toidu tarbimisel, isenakatumist ei toimu Paelusstõbi: • Nakatutakse toore kala söömisel • Isenakatumist ei toimu Lambliaas • Tekitaja ainurakne Giardia lamblia, põhjustab kõhuvalu, diarröad jne. Head õppimist!
17 Kirjakeel riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma aru saama; almus armuand; asine hinnatav, tähtis; hajuma laiali valguma; heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte...
Juba lasteaias kerkivad meie hulgas esile liidrid, kes haaravad kaaslaste üle võimu. Kooli minnes puutume kokku jälle teemaga. Tekivad juhtfiguurid, kes jahuvad võimu ja kuulsust. Tavaliselt on sellisteks ,, Barbie ,, moodi tüdrukud ja ,, Ken´i ,, moodi poisid, kes on nagu martsipanist tehtud ja kukuvad teisi kamandama ja kiusama. Väline ilu on aga väga petlik, sest tahest tahtmata on inimene pilt ilus aga teda natukenegi tundma õppides saad aru, milline uss ta tegelikult on. Ja selliseid on meie seas väga palju , kahjuks. Aga ma tean seda, et on olemas ka selliseid inimesi, kes on ilusad nii seest kui väljast, ja sellistega on lausa rõõm suhelda. Aga selliseid juhuseid võiks olla rohkem. Ma hindan väga inimese, kes suudavad teisi aidata. Mitte ei ole sellised, et kui tõesti on abi vaja siis vahib ainult pealt ja naerab. Ma tean inimest on ilus väliselt kui ka sisemiselt ja sisemise iluga toob ta väga palju rõõmu, nendele
VEAOHTLIKUD SÕNAD kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan) veenda – veennud / möönda – möönnud murdma – m...
Edgar Allan Poe Edgar Allan Poe oli kuulus Ameerika poeet, lühilugude kirjutaja, ajakirjanik ning kirjanduskriitik, kes elas aastatel 1809 1849. Tänapäeval tuntakse teda kui modernse kriminulli looja ning süngete novellide ja psühholoogiliste jutustuste ühe parima autorina. Poe kirjutas inimeste varjupooltest ning sellest, milleks kõigeks inimpsüühika ekstreemolukordades võimeline on. Ja seda kõike üllatuslike, kui mitte hirmsate puäntidega. Ta sündis Bostonis 19. jaanuaril 1809 a. ning jäi orvuks juba väikesest peast. Peale seda saadeti ta kasuvanemate (Allanite) juurde Richmondi elama. Aastal 1833 võitis Poe lühinovellide konkurssi ning kaks aastat hiljem sai temast kirjanduskriitik ajakirjale ,,Lõuna kirjanduskuller". Natuke peale seda abiellus ta oma 13 aastase n õoga,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
