Laiuss (0)

Laiuss
Laiuss on laiussiliste sugukonna laiuslaste perekonda kuuluv parasiit . Laiussi pikkus on tavaliselt üle 10 meetri, ulatudes isegi 20 meetrini. Ussi laius 1-2 cm. Laiuss areneb täiskasvanuks umbes ühe kuu jooksul ja võib elada isegi kuni 25 aastat . Laiussi vaheperemeheks on kala. Laiuss põhjustab inimesel haigust, mida nimetatakse laiusstõveks või difüllobotrioosiks. Inimene nakatub süües toorest või halvasti töödeldud kala.
Tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid, kuid kujuneda võivad ka B vitamiini puudus ja  aneemia ehk kehvveresus .
Haiguse levikuala on põhiliselt Skandinaaviamaad, Ida-Euroopa, Tsiili ja Argentiina .
Laiussi munad satuvad haigestunute väljaheitega vette, kus nad satuvad koorikloomade ja kalade sisse. Inimene nakatub, kui sööb pooltoorest või vähesoolatud mageveekala . Peensooles kinnitub täiskasvanud uss iminappadega sooleseina külge ning muneb päevas ligi miljon muna, mis väljuvad organismist pärasoole kaudu. Seega on inimene pidevalt nakkusohtlik.
Enamasti kulgeb laiusstõbi kaebusteta.
Vahel esineb ebamugavustunne kõhus, iiveldus , oksendamine , kõhulahtisus, kaalulangus, nõrkus ja jõuetus.
Harva võib laiuss põhjustada soolesulgust. Sel juhul tekib äge kõhuvalu ning haige vajab operatsiooni.
Kuna laiuss tarbib hulgaliselt B12-vitamiini, võib ta põhjustada selle vitamiini puudumisest tingitud aneemia ehk kehvveresuse. Kasutatakse tablette , mis võetakse sisse ühekordse annusena. Sellest ravist tavaliselt piisab.
B12-vitamiini puudulikkuse puhul tehakse ka asendusravi vitamiinidega.
Koostas: Gen Alev
Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Laiuss ,