Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Laiuss (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Laiuss #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor VesiKirp Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Lameussid

Iseseisevtöö Lameussid : Elupaik - Parasiitussid ehk nad elavad kellegi sees. Välimus ­ Väikesed , Lameda kehaehituseg Seedelundkonna osad -Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Toit ­ Toitub inimese ära seeditud toidust. Hingamiselnudkond ­ Hingavad difusiooni teel Erituselundkonna osad ­ Hästi arenenud protonefriidid Eritavad ­ lima Sigimine ­ On mõlemasugulised loomad , neil on nii emas kui isas suguelundid Muna areng ­ nt paeluss, ta laseb lahti ühe oma lülidest kus on üle 1000 muna - munad peavad saama välja värskeõhu kätte niiskesse kohta- Muna jõudis rohu sisse ­ sealt sööb ära ta lammas või lehm ­ loom tapetakse ära tehakse nt hamburger- inimene sööb hamburgeri ja uss hakkab inimese sees arenema . Kahjulikus - nõgestavad organismi , söövad inimese seeditud toidud . Nakatumise vältimine ­ ei tohi süüa toorest liha , kala

Bioloogia
thumbnail
1
pdf

Diffüllobotrioos ehk laiusstõbi

nimelt ei olnud vaja preparaati kaua uurida ja silte lugeda, et aru saada, millega konkreetselt on tegu, teisest küljest olid laiussid väga keerukad/keerdus ­ sõna otseses mõttes. Antud preparaadid olid ilmselt umbes 3-4 meetrit pikad (kindlalt ei julge väita seda just sellesama keerukuse tõttu). Laiusside pikkus on keskmiselt 3-6 meetrit, kuid võib ulatuda ka lausa 20 meetrini, laius 1-2 cm ja eluiga kuni 25 aastat. Haigust, millesse laiuss inimesi (tegelikult ka loomi) nakatuda võib, nimetatakse diffüllobotrioosiks. Seda põhjustab kaladega leviv nookpaeluss Diphyllobotrium latum. Laiusstõvesse nakatutakse süües toorest või halvasti töödeldud kala (mageveekala). Haigusest võivad kujuneda ka B12 vitamiini puudus ja aneemia, kuid tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid. Laiusstõbi levib põhiliselt Skandinaaviamaades, Ida-Euroopas, Tsiilis ja Argentiinas

Bioloogia
thumbnail
13
docx

HELMINTHIASES e. helmintiaasid

HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ­ ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu ­ paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus ­ Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) ­ Filaria

Füsioloogia
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

Suurematel ja aktiivsematel selgrootutel pole naha pind piisavalt suur, et varustada hapnikuga kogu keha. Neil on hingamiseks erilised elundid: lõpused, erineva kujuga kopsud või trahheed, mis on sopilised või harunenud, et hingamispinda suurendada. Kõigil selgrootutel ei transpordi hapnikku rakkudesse veri, osal imendub hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse. Lisa Mida väiksem loom, seda suurem on tema keha pindala ja ruumala suhe. Näiteks sebral 3 :1 ja hiirel 6 :1. * Miks ei saa kõik selgrootud omastada hapnikku läbi keha pinna? Selgrootute hingamiselundid (1-4): 1. Kehapind (näiteks vihmaussil); 2. Kopsud (näiteks skorpionil); 3. Trahheed (näiteks putukal); 4. Lõpused (näiteks krabil). Kes hingavad kehapinnaga? Kehapinnaga hingavate loomade keha on enamasti väga väike või erilise kujuga, näiteks mõni uss on pikk ja peenike, mõni lame. Sel juhul on keha pind ruumalaga

Bioloogia
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Erütrotsüüt

Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA................................................................................................

Füsioloogia
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

Paljunemiseks peab viirus tungima mõne organismi rakku. Erinevad viirused nakatavad erinevaid (vaid üht tüüpi) peremeesrakke, näiteks gripiviirus limaskestarakke. Rakku tunginud viirus paneb peremeesraku kas kohe või kunagi hiljem tootma uusi viiruseid. 5. Viirushaigused. Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine. Paljud viirused põhjustavad inimesel nakkushaigusi, millest osa võib lõppeda isegi surmaga. Inimene võib viiruseda nakatuda mitmel viisil. Siirutajatega : Puukentsefaliit, marutõbi. Toidu ja joogiveega : Viiruslik kõhulahtisus. Raseduse ajal haigelt emalt lootele : Punetised. Otseses kontaktis haigega, toidunõudega jt asjadega : Tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis. Vere jt kehavedelikega : AIDS, viiruslik maksapõletik (hepatiit). Õhu kaudu tillukeste piiskadega : Viiruslik nohu, gripp. Viiruste tungimist organismi takistavad keha kaitsetõketest kõigepealt nahk ja hingamisteede limaskestad

Bioloogia



Lisainfo

Lühireferaat

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun