Seedimata osad ja muld heidetakse päraku kaudu välja. See on väärtuslik, huumust sisaldav aiamaa väetis. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda. See kergendab taime juurtel mullasse tungimist, ka õhk ja vesi pääsevad hõlpsamini mulda. Nii töötab vihmauss varakevadest hilissügiseni, olles aedniku ja põllumehe parim abiline. Talveks ja põuaajal tungivad vihmaussid sügavamale pinnasesse, kaevates urge 2 - 3 meetri sügavuseni. Suured pinnase selgrootud mängivad olulist osa pinnaseprotsesside regulatsioonil, kuid nende seas on vihmaussid kõige tähtsamad pinnase viljakuse ülalhoidmisel ja toiteelementide efektiivsel ringlusel. 8. Millised tegevused hävitavad vihmausse? Vihmausside jaoks toidukättesaamise küsimus väga oluline. Enamik liike on aktiivsed ka sügisel seni, kuni esimesed öökülmad algavad. Samuti on oluline eemaldada aiamaalt nii vähe orgaanilist
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.1 KÜSIMUSED Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1.Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organismid sarnaste tunnuste alusel ühte rühma 2. Põhitaksonid kõrgemalt madalamale eesti ja ladina keeles alates riigist *... Riik Hõimkond Klass Selts Sugukond Perekond Liik Hõimkond Phylum (Ph; P) (ingl. Phylum) Alamhõimkond Subphylum (SbPh; SubPh; SbP) Ülemhõimkond Superphylum (SpPh; SupPh, SpP) Divisio (D) * Klass Classis (Cl; C) (ingl. Class) Alamklass Subclassis (SbCl; SbC) Ülemklass Superclassis (SpCl; SpC) * Selts Ordo (O) (alam- , ülem-: SbO; SpO) * Sugukond Familia (F) (SbF; SpF) * Perekond Genus (G) (SbG; SpG) * Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid
abil mitmeks samasuguseks osaks. 2) Kahekülgne sümmeetria, kus saab jaotada looma ühe telje abil kaheks identseks pooleks. Selgroogsetel saab olla vaid kahekülgne sümmeetria. Suur osa selgrootutest saab elada veekeskkonnas, selgroogsed aga mitte. 2. Iseloomusta selgrootuid loomi. Selgrootutel loomadel pole selgroogu. Neil on vähe arenenud närvisüsteem ja algeline aju. Meeleelundeid neil peaaegu ei olegi. Selgrootud moodustavad kogu maailma loomadest suurema jao, ligi 98%. Neil on kaks sümmeetriavormi: 1) kiireline sümmeetria, kus saab jaotada looma mitme telje abil mitmeks samasuguseks osaks. 2) Kahekülgne sümmeetria, kus saab jaotada ühe telje abil kaheks identseks pooleks. Paljudel selgrootutel on toeseks kitiinist või sarvainest kest, nt vähilistel ja tigudel. Osadel, nt ussidel on pehme naha all kehavedelik. Neil võib olla, kas suletud või avatud vereringe. Suletud vereringe puhul
või kahest idulehest) mükoriisa- ehk seenjuur- sümbioos seene ja taimejuurte vahel võsu- taime maapealne osa kiirelise sümmeetriaga õis- keha kaheks ühesuguseks pooleks jagamiseks saab sümmeetriatelje läbi keha keskpunkti tõmmata mitmest suunast kahekülgse sümmeetriaga õis- keha saab kaheks ühesuguseks pooleks jagada vaid pikisuunalise, mööda keha keskjoont kulgeva telje abil V. LOOMARIIK - SELGROOTUD 1. Võrrelge selgrootuid ja selgroogseid loomi. Kokkuvõtvalt: Selgroogsed Selgrootud • kehasisene toes • väline toes • hästi arenenud närvisüsteem, • Närvisüsteem lihtsa ehitusega, närvide mis koosneb pea- ja seljaajust võrgustik, lihtne aju ning närvidest • vereringe alati suletud • vereringe kas suletud, sageli avatud
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(difusiooni teel),
6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid Monofüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende viimane ühine eellane ja selle kõik järeltulijad. Näiteks: imetajad, linnud, katteseemnetaimed. Parafüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende kõigi viimane ühine eellane; mingi osa järglastest on mingil põhjusel rühmast välja arvatud. Siia ei kuulu kõik viimase ühise eellase järglased. Nt.: selgrootud, protistid, kalad. Polüfüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane. Ehk: viimane ühine eellane ei jaga rühmale iseloomulikke tunnuseid. Nt.: vetikad, lendavad selgroogsed, puud. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute
vastastikku kasulikus kooselus she sümbioosis 35) Paljunemine: peamiselt vegetative 36) Kasvukoht Ei kasva seal kus on taimede jaoks soodsad tingimused eluks, sest nad ei kasva kiiresti ja ei suuda konkureerida kõrgete taimedega. 37) Tänu samblikele saab esinemise järgi hinnata õhu puhtust, sest nad on õhku saastvate ühendite suhtes tundlikud. 38) Roll looduses 1) toiduks loomadele 2)taimede pioneer- elutingimuste loojad 3)esmase mullakihi loojad Selgroogsed ja selgrootud 39) Tunnus Selgrootud Selgroogsed Toes Kitiinist lubiainest või lihastest toes, Luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) mis paikneb keha pinnal(välimine toes) Süda Süda asub seljapoolel Süda asub kõhupoolel Närvisüsteem Närvisüsteemi keskne osa asub Närvisüsteemi keskne osa asub seljapoolel(peaaju ja
Kõik kommentaarid