- Arvestada aruandeaasta kasum (kahjum). Koostada kasumiaruanne skeem 2 järgi. Ülesanne 15 Koostada järgmiste andmete alusel kasumiaruanne skeem 1 · Valmistoodangu müügist saadi tulu 240000.- · Teenuste müügist saadi tulu 23000.- · Materjalikulu tootmises oli 76000.- · Materjalikulu teenuste osutamisel oli 4500.- · Palka arvesti tootmistöölistele 2100.-, millele lisandusid sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse · Teenuse osutajale arvesti palka 2300.-, millele lisandusid ettevõtte kanda jäävad maksud · Toodetele ja teenustele tehti reklaami 1400.- eest · Saadi tulu raha hoidmise eest pangas 150.- · Laekus laenuintress 12200.- · Müüdi põhivara soetusmaksumusega 12000.-, millelt oli arvestatud kulumit10500.-. Põhivara müügist saadi 5900.- koos käibemaksuga. · Arvesti administratsioonile palka 17000.-, millele lisandusid maksud
oskused on suureks kasuks. Koristajalt nõutakse vähemalt eesti keele oskust suhtustasandil. Koristaja brutopalgaks on keskmiselt 320. Kõik oleneb sellest, kui palju on puhkemajal külastajaid ning kui palju tuleb teha koristustöid. Palgaga seotud maksed toodud välja tabelis 1. Tabel 1 Töötajate palgad Palgakulu Amet Brutopalk Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmakse d Koristaja 320 106 3 429 Kokku 320 106 3 429 Raamatupidamisega hakkab tegelema raamatupidamisteenust pakkuv firma, Gatita Finants. Keskmiselt kuus tuleb maksta raamatupidamisteenuse eest 63. Toitu hakkab valmistama kohvik, mille transpordib ettevõtja ise kohale. 1.4. Vajaminevad vahendid
tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. 10. Millised isikud peavad olema registreeritud maksukohustuslaste registris? Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta: 1) maksukohustuslane; 2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik; 3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja; 4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses; 5) maksuesindaja; 6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega; 7) keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja; 8) käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks kohustatud isik; 9) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 41
Hoolekandeteenused) teoreetiliselt peaks olema riigi ülesanne, faktiliselt sellega tegeleb KOV, iga vald ise peab oma vaeseid ülal pidama, riik annab raha ja KOV ise otsustab ja jagab Sotsiaaltoetuste finantseerimine kolm sihtotstarbelist summat - sotsiaalmaks tööandja maks, 33%, isikustamata, selle kaudu finantseeritakse ravikindl. ja riikliku pensioni kindl., - töötuskindlustusmakse sihtotstarbeline summa, kantakse töötukassasse, nii tööandja (0,8%) kui ka töötaja (1,6%) panustavad, töötaja osaga finants. töötuskindl., tööandja osa: töötuskindl. koondamishüvitis, pankroti kulud - kogumispensioni makse 2% töötaja maksab ise, siis lisab riik II sambasse 4% - riigipoolne finantseerimine Skeem on oma olemuselt kolmeastmeline (kolme liiki hüvitised): peretoetused makstakse
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning t...
konkreetse numbrilise suurusena · Tulemustasud Majandustulemustelt makstav (tööandja kasumist või käibest vm majandustulemusest) Tehingutelt makstav (tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult) TÖÖTASU · Brutosummas · Töötasust arvestatakse maha töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed · Tunnitasu alammääraks 1,8 eurot · Kuupalga alammääraks täistööaja korral 290 eurot MAKSUD JA MAKSED · Maksuvaba miinimum (144 eur/kuus) · Töötuskindlustusmakse (1% + 2%) · Kogumispension (2%) · Sotsiaalmaks (33%) · Tulumaks (21%) TÖÖTASU VÄHENDAMINE TÖÖ MITTEANDMISEL · kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. · töötasu võib vähendada kuni kolmeks kuuks aastas mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla alammäära · vähemalt 14 kalendripäeva ette · pakkuma võimaluse korral teist tööd · õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega · Leping üles öelda 5 tööpäeva ette
jääb selle tõttu tööta · tööstusdemokraatiad viimaste all peetakse silmas tööstuslikult arenenud, kõrge elatustasemega ja samal ajal demokraatlikke riike · töötaja (ka: hõivatu) inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu · töötu inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd · tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) · töötuskindlustusmakse töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi · tükipalk tasu tööga loodus toodangu hulga eest U · uus majandus internetil ning sellega kaasneva arvutite ja telekommunikatsiooni (infotehnoloogia) arengul baseeruva majandussüsteem · uusklassikaline majandusteadus klassikalisel majanduskäsitlusel baseeruv majandusteaduse suund, mis lähtub ratsionaalsete ootuste hüpoteesist V
Tööandja kohustub maksma töötajale töötasu vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Pooled võivad kokku leppida ka töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel, näiteks iganädalaselt. Palgapäev peab olema töötajale kirjalikult teatavaks tehtud ja sisalduma töölepingus. Töötasu tuleb välja maksta rahas ja netosummana. Kokkulepitud töötasust arvestab tööandja maha maksud ja maksed. Viidatud maksud on eelkõige tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. Seadus eeldab, et töötasu makstakse töötaja määratud pangakontole, kuid pooled võivad kokku leppida ka töötasu sularahas maksmises. Juhul kui töötaja soovib saada töötasu sularahas, on soovitav määrata ka koht, kus ta saab sularaha kätte. Töötaja nõudmisel peab tööandja esitama teatise, mis sisaldab andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta tööstusdemokraatiad - viimaste all peetakse silmas tööstuslikult arenenud, kõrge elatustasemega ja samal ajal demokraatlikke riike töötaja (ka: hõivatu) - inimene, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu töötu - inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd tööturg - turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusmaksest laekunud summadest välja makstav töötuskindlustushüvitisi tükipalk - tasu tööga loodus toodangu hulga eest U uus majandus - internetil ning sellega kaasneva arvutite ja telekommunikatsiooni (infotehnoloogia) arengul baseeruva majandussüsteem uusklassikaline majandusteadus - klassikalisel majanduskäsitlusel baseeruv majandusteaduse suund, mis lähtub ratsionaalsete ootuste hüpoteesist V
majandustulemustelt makstakse välja järgmise kuu 20-ndaks kuupäevaks, siis nõudeõigus aegumine algab 21-st kuupäevast). Kui kokku lepitud töötasu maksmise päev langeb riigipühale, tuleb maksta eelneval tööpäeval. Töötasu makstakse rahas ja lepitakse kokku brutopalgana. Kokkulepitud töötasult peetakse kinni seadusega ettenähtud maksud ja maksed. Tööandja maksud on 1) Sotsiaalkindlustusmaks 2) Töötuskindlustusmakse Töötaja maksud 1) Tulumaks 2) Töötuskindlusmakse 3) Kohustusliku pensionikindlustuse makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku pensionikindlusega. Lisaks on võimalik kinni pidada töötaja avaldusel kindlusmaksed Muud hüved, milles lepitakse kokku (auto,telefon). Hüved peavad olema selgelt eristatud töötasust. Hüved ei lähe arvesse pensionikindluste arvestuses. Tööaeg on aeg ööpäevas või mingis ajavahemikus, mil töötaja tööülesandeid täidab samuti
majandustulemustelt makstakse välja järgmise kuu 20. kuupäevaks, siis nõudeõiguse aegumine algab alates 21. kuupäevast). Kui kokkulepitud töötasu sissenõutavaks maksmise aeg langeb riigipühale, tuleb töötasu välja maksta sellele eelnevaks tööpäevaks. Töötasu makstakse rahas ja lepitakse kokku brutosummana, st kokkulepitud töötasult peetakse kinni seadusega ettenähtud maksud ja maksed. Tööandja makstavad maksud ja maksed on: 1. Sotsiaalkindlustusmaks; 2. Töötuskindlustusmakse. Töötaja töötasult (brutotasult) kinnipeetavad maksud ja maksed on: 1. Tulumaks; 2. Töötuskindlustusmakse; 3. Kohustusliku kogumispensioni makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku pensioni-kindlustusega; 4. Lisaks on võimalik, et töötaja avalduse alusel peetakse töötaja töötasult kinni mitmesuguseid vabatahtlikke kindlustuse makseid (nende näitamine töölepingus ei ole tööandjale mõistlik). 5. Muud hüved, milles lepitakse kokku
Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS § 29 lg 2). Töötajale arvutatakse kokkulepitud töötasu brutosummana, millest arvestatakse maha seaduses töötasult ettenähtud maksud ja maksed: tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kui töötaja on liitunud II sambaga). Töötasu makstakse rahas ülekande teel töötaja või tema poolt näidatud pangakontole või poolte kokkuleppel sularahas. 16. Tööandja peab tehingutelt makstava tasu igakuiselt töötajale välja arvestama ja esitama arvestuse töötajale hiljemalt kuu lõpuks, mis järgneb arvestuse aluseks olevale kuule. 17
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; RISKIANALÜÜS selgitamaks välja ohud Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist ...
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning teha...
tähtpäeval. Maksude hilinemine või mittemaksamise korral lahendavad vaidluse maksuhaldur ja krediidiasutus. Tähtaeg FIE Juriidiline Deklaratsioonid ja maksud 2007 isik Iga kuu X* X Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja 10. kuupäev töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vorm TSD esitamine, kinnipeetud tulumaksu,sotsiaalmaksu töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse ülekandmine; X Deklaratsioon dividendide ja muude kasumieraldiste saajate kohta vorm INF 1 esitamine. Vorm INF 1 esitatakse ainult selle kuu kohta, millal väljamakseid tehti. Maksustamisele mittekuuluvate dividendide ja kasumieraldiste deklaratsiooni INF 11 esitamine
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik ...
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Mak...
mis jälgib kas Euroopa Liidu tulud on laekunud.) Ühiskonna valitsemine Ühiskonna majandusressursid 5) Ainelised · Omand, kapital 6) Vaimsed · Teadmised, kogemused 7) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 8) Inimkapital · Teadmised, oskused Riik ja majandus Riigi ülesanded majanduses: o Tagada kõrge tööhõive o Võitleb tööpuudusega (meetodid on järgnevad:) o Töötukassa o Töötuskindlustusmakse o Tööpraktika o Avalik töö o Töö harjutus o Palgatoetus tööandjale o Tagada hindade stabiilsus (väldib monopolide teket, tugevad riigiettevõtted, maksude tõstmine ja langetamine) o Tagada kõrge ja püsiv majanduskasv (maksude tõstmine ja langetamine, tagada eelarve tasakaal, avatud turud, ergutada eksporti) o Tagada õiglane sissetulekute jaotamine (astmeline tulumaks, miinimumpalga
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele, sõltumata sellest, kas need on väljamakstud või mitte. b) sotsiaalmaksud Eelneval alakirjel loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja ettevõtte poolt tasutav töötuskindlustusmakse. c) pensionikulu Ettevõtte poolt tekkepõhiselt arvestatud kulu seoses väljamakstud või tulevikus väljamaksmisele kuuluvate pensionite ja teiste töösuhtejärgsete hüvitistega. 8. Põhivara kulum ja väärtuse langus Materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt ja soetusmaksumuse
Töötasu Kui korrashoiukuludes ei sisaldu tasu masina korrashoiu eest, lisatakse masinajuhi töötasule veel teatud %. Juurdearvestusteks töötasule on 33% sotsiaalkindlustuseks, 0,5 % töötuskindlustuseks ja vastav % puhkusetasuks. up=p*(1+ph/100)*(1+(ms+mt+mp)/100) kus up - kulud masinajuhi töötasule, kr/h; p - masinajuhi tunnitasu, kr/h; ph - hoolduse lisatasu määr, % tunnitasust; ms - sotsiaalmaksu määr, %; ms - töötuskindlustusmakse määr, %; mp - puhkusetasu määr, %. Töötunni maksumus ettevõttesisesel tööl Leitakse, summeerides ülalloetletud kulud: Uo=A+I+H+K+E+uk+um+us+up; kus E - ettevõtte üldkulud kr/h (protsendina eelpool näidatud püsikulude ja muutuvkulude summast). 28 Kuna üldkulud lisatakse juba arvutatud otse- ja püsikuludele, siis erinevate masinate
Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on tööandjal õigus otsustada, mil viisil ta töötasu arvutab, muu hulgas otsustada, kas töötasu arvutatakse ja makstakse tööajapõhiselt (nn ajatöö) või soorituste arvu järgi (nn tükitöö). Töötajat peab teavitama töötasult makstavatest ja töötasust kinni peetavatest maksudest ja maksetest. Viidatud maksud on näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. Tööandja peab teavitama töötajat kõigist kokkulepitud hüvedest. Näiteks tuleb kirjalikult kajastada töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt on töötajal õigus kasutada tööandja omanduses olevat mobiiltelefoni, kinnisvara või ametiautot. Töötaja peab teadma tööaega ehk aega, mil töötaja on kohustatud tööülesandeid täitma. Töötaja
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Seadus eeldab, et tööandja kannab töötaja töötasu pangakontole, kuid pooled saavad kokku leppi- da, et töötasu makstakse sularahas (TLS 33 lõige 4). Seadus kohustab märkima kirjalikku dokumenti ka palgapäeva. Töötajat peab teavitama töötasult makstavatest ja töötasust kinni peetavatest maksu- dest ja maksetest (TLS § 5 lõike 1 punkt 5). Viidatud maksud on näiteks tulumaks ja sot- siaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. 3.6. Tööandja peab teavitama töötajat kõigist kokkulepitud hüvedest (TLS § 5 lõike 1 punkt 6). Näiteks tuleb kirjalikult kajastada töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt on töötajal õigus kasutada tööandja omanduses olevat mobiiltelefoni, kinnisvara või ametiautot. 3.7. Töötaja peab teadma tööaega ehk aega, mil töötaja on kohustatud tööülesandeid täit- ma (TLS § 5 lõike 1 punkt 7)
aastal. Maks või makse Maksumäär Tulumaks 22%1 Sotsiaalmaks, 33% millest pensionikindlustus 20% millest tervisekindlustus 13% Käibemaks 18% Töötuskindlustusmakse, 0,9% millest töötaja 0,6% millest tööandja 0,3% Kohustuslik pensionikindlustusmakse 2% 1 Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult ettevõttest dividendina välja võetud kasum, töötajate mitterahaline palgatulu (erisoodustused), samuti kaudne kasumi jaotamine kingi-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
