Barokk on kunsti- ja muusikastiilis, mis tekkis 16 sajandil. See sõna on ise pärit portugali keelest barroco, mis tähendab ebäkorrapärast, midagi kummalist, tavatud ja lopergust pärlit. Miks tekkis barokk. Suurmeistrid barokkiajastul. Barokki esimeseks tekkimise põhjus oli kiriku lõhenemise ja kirikuosatähtsuse vähenemise tõttu. Kirikuosatähtsuse vähenemisega tuli esiplaanile inimene. Minu arvamus on, et kirk ja usud on tekkitanud palju erimeelsusi, mis on kaasa toonud totaalse muutumise tänapäeva, kuigi usk on toonud endaga kaasa ususõdad, selle pärast olekski targem hoiduda usust. Teiseks põhjuseks olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi ja otsustasid tähtsama. Kolmandaks põhjuseks, aga barokki uue stiili kujunemise periood (1600- 1750). Barokk- kultuur oli rahutu, dünaamiline, liialdatud ja teatraalne, mis on vastand renessasi harmoonilisele muusikale.
Püüab aru saada kes on lugejad, et ta ei räägiks liiga palju, mis inimestele on tüütu ja et ta räägiks samas piisavalt palju, et viia inimesed mõistmiseni, sellest kes mõtleb abstraktselt. Inimesele on omane soov kogeda ja tajuda midagi uut, mis pakuks huvi. Midagi, mida me juba teame on igav uuesti peas läbi töötada. Kuigi see teadmine võib olla eelarvamus koos pisikeste arusaamatute faktidega. Sel juhul parem põgeneme. Autor on toonud oma kirjutises näite metafüüsikast. Hegel ütleb: "Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata." Nii arutleb Hegel kuidas oleks siis parem inimesi lepitada nende mõistetega, mille eest nad põgeneda tahavad. Oleks võimalus teha seda natuke sajala. Ilma, et mõistega kohe publikut hirmutaks ning selle asemel neid vaikselt selleks hoopis ette valmistades. Vastasel juhul mõiste kohene ette söötmine hirmutaks neid liialt.
Mitte igaühele Mitte igaühele õnneks ei antud selgesti näha, mitte kõigile õnneks ei antud selgestu kuulda, armastada palavalt isamaad, kannatada temaga. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. Kas olete näinud? Kas olete näinud laeva, mis mastita? Kas olete näinud laeva, mis tüürita? Kas olete näinud, mis meestel on südames, kui meri käib keeru ja sadam on silma ees ja sisse ei saa!
inimeste süü, sest jaama reaktor viidi ebastabiilsesse olekusse turvasüsteemide katsetamisel ning see viis reaktori purunemiseni. Ent sellest lähtudes on miinuseks vast ka see, et kuna tuumaelektrijaamade ehitamine on väga kallis, siis ütitatakse jaamu tööl hoida viiamase piirini, kuigi teatakse, et see on ohtlik .. Tuumaelektrijaam - üks tõhusamaid elektritootmise võimalusi praegu ja ka tulevikus. Kuid nagu õeldakse, siis head ei ole ilma halvata, nii on ka tuumaenergiaga. Ta on toonud meile küll mitmeti kahju ning vaadates minevikku, tundub, et seda tuleks pigem karta .. Kuid kuna peab mõtlema ka tuleviku ja tulevaste põlvede peale, siis usun, et energiakriisi vältimiseks või siis vähemalt selle edasi lükkamiseks on tuumaenergia üks ainukesi ja parimad viise.
toimus aastal 585 eKr. On oletatud, et sai selle päikesevarjutuse täpse daatumi teada Babüloonlastelt. On spekuleeritud, mis ütlustest ja tegevustest kuuluvad Thalesele ja mis on talle omistatud hiljem, kuid sellegipoolest on hilisemad pidanud Thalest oma eeskujuks. Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Andmed Thalese kohta on väga napid. Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti kaudu maal; samuti püramiidide kõrgust nende varju pikkuse põhjal. Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Thalesest teatakse liiga vähe, et tema ideid rahuldavalt rekonstrueerida, kuid tema järeltulijad,
Näiteks võib tuua Ameerika Ühendriigid, mille rahvastik on enamasti multikultuurne. Selle tõttu leiab Ameerikast palju inimesi, kelle esivanemateks on mitme erineva rahvuse esindajad ning nende inimeste jaoks on oma rahvusliku kuuluvuse määramine pea võimatu. Multikultuursuse tõttu on nüüdseks Ameerika põlisrahvus, indiaanlased, peaaegu, et täielikult välja surnud. Järelikult on globaliseerumine Ameerika Ühendriikides kaasa toonud negatiivseid nähtusi. Probleemi sügava juurudumise tõttu on sellele pea võimatu täieliku lahendust leida, kuid üheks leevendavaks võimaluseks oleks põlisrahvuste identiteedi edasikandmine ja hoidmine, et ei toimuks päris täieliku väljasuremist. Oma rahvuse identiteedi hoidmine pole aga probleemiks vaid multikultuursetes ühiskondades. Ka väikseid rahvusi on globaliseerumine palju mõjutanud. Teadlaste hinnangul on praegu maailma 6500 keelest ligi pooled hääbumas
kaeblike tunnetega: ,,Siin istun kase alla, / kuis enne istunud ma; / kui enne, tuul kisub puist lehti / ja keerutab nendega." Koidula käsitleb sügist vastandlikult Liivile. Sügis on kui kurb olevus , kes võtab üle sooja suve ilu: ,,Ei sa teadnud tänada / suve sooja! / Kui ta ilud tulid tooma sind." Kevadet kiidab Koidula mitmetes teostes, tuues ülistavalt esile kevadele iseloomulikke, kuid inimlikke tunnuseid: ,,Noor kevade ju jälle tulnud, / hulk õisi sulle kaasa toonud - / tal läki vastu õhinal! / ... / Et veel nii palju õnne näeksin, / nii palju õisi näha saaksin - / kes oleks seda uskunud!" Koidula laseb kevadet paista oma luules hea inimesena, kes ootamatult igal aastal koputab uksele, samas tuues kaasa sületäis lilli. Kevade on ärkamisaeg kogu elusloodusele, mis tirib oma veetlevusega kaasa Koidulat luuletama. Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu
venelaste, poolakate, soomlaste, rootslaste ja muude rahvaste poolt. Kindlasti avaldasid meie kultuurile suuremat mõju need riigid, mis vallutasid Eestimaa enda võimu alla. Millised varasemad kultuurid on jätnud oma jälje meie kultuuripilti? Võib öelda, et Eesti kultuuri on rohkesti mõjutanud Venemaa. Olles Vene tsaarivõimu all, jäi Eesti rahvale külge nii mõndagi. Näiteks on eestlased-vanad taarausulised, kes harjunud piima ja koduõlut jooma-vene asjast kaasa toonud teejoomise kultuuri. Kes siis enne vene aega teetassiga peenutses, kui omal vaadis õlu käis? Eestlased on omaks võtnud ka mõningaid vene keelseid sõnu, mida kasutatakse igapäevaselt. Näiteks sõnad: davai ja bõstro. Venemaal on suur osa ka Eesti arhitektuuris: peaaegu kõik koolimajad, lasteaiad, kultuurimajad, kaubandusjooned, tööstused on ehitatud Nõukogude Liidu rahade eest ja projekteeritud nõukogude arhidektide poolt. Näiteks võib tuua Põltsamaal asuvad kino ja endise
1558-1583 Liivi sõjas sai Rootsi endale Põhja- Eesti. Venemaa Suur rahvastik. Ivan IV Julm (1533- Segaduste aeg pärast Ivani surma, 1584) vallutas naabruses asuvad tatari näljahädad. Võimuterror. riigid ja võttis endale tsaari tiitli. Vassiili III suur ühendaja. Muutis riiki tugevaks isehakanud troonil Boriss Godunov (1598-1605) Itaalia Itaalia sõjad ei toonud vallutajatele Itaalia sõjad 1494-1559. Habsburgide linnriigid edu- Itaalia säilis. Itaalial väga hea ja Prantsuse kuningate vahel. Itaalia kultuur ja peened kombed. Sai sai rängalt kannatada. Rooma tuntuks hiliskeskajal kui üks Euroopa rüüstamine Karl V palgasõdurite rikkamaid riike ja linnastunumaid poolt 1527.a mais. 1559.a sõlmiti piirkondi. Tekkisid käsitööettevõtted Hispaanlastega rahu, säilisid aga ja Itaalia pangad
vahendid, mida saame kasutada ja mis on riskid, mis sellega kaasnevad. Olen nõus Mihkel Pärnoja kirjutatud artiklis olevaga, et globaliseerumine on paratamatus ja Eesti võimalused seda mõjutada on küll olemas, kuid piiratud, ning meie peaksime hoopis ära kasutama globaliseerumisega kaasnevaid võimalusi ja tõrjuma negatiivseid mõjusid. Eesti on küll püüdnud, kuid meie soov olla ajaga kaasas ja lüüa kaasa ülemaailmsetes küsimustes on toonud ka pahameelt. Nii mõndagi negatiivset mõju on meie riigile ja rahvale tunda. Globaliseerumine on mõjutamas meie liigilist koosseisu, kasvõi naaritsate näitel, et sisse toodud Ameerika naarits on välja söömas Euroopa naaritsat, kes esialgu siin pesitses. Suurim kartus eestlaste silmis, minu hinnanguil, on meie keele ja kultuuri pärast, millele pööratakse suurt tähelepanu. Minu arvates on üheks negatiivseks mõjuks aga see, et Eesti sõltub väga palju, kui mitte juba täielikult,
Oleme muutuste kiirteel 21. sajand on endaga kaasa toonud palju uut ja huvitavat. Viimaste aastatega on ühiskonnas toimunud palju muudatusi. Kõik protsessid liiguvad kiiremini kui kunagi varem. Iga muutus toob endaga kaasa nii head kui halba. Millised eluvaldkonnad on muutunud eriti kiiresti? Elutempo kiirenemises mängib olulist rolli tehnoloogia areng. Kahekümne aastaga oleme astunud sammu tehnikamaailma, kus igal pool näeme masinaid. Arvutisüsteemide abil on
lahenenud, kuid teised mitte. Millised probleemid on olnud aktuaalsed läbi sajandite? Need, mis endiselt alles, ootavad lõppu. Kas ja kuidas on võimalik neid lahendada? Probleemide lahendamise eest aga ei vastuta ainult kindel grupp inimesi valitsuses. Mida saab selleks tavakodanik teha? Läbi sadade aastate on kõneainet pakkunud mitmed probleemid. Esimesed, mis mõttesse tulevad, on riikidevahelised konfliktid, mis tihti viivad sõjaliste kokkupõrgeteni ning minevikus on endaga kaasa toonud mitmeid sõdu. Samuti pean tähtsaks ka rassismi, nälja ja kultuuritaustade erinevuse teemasid. USA-s sai hiljuti presidendiks mulatt Barack Obama. Võiks arvata, et nüüd kaob riigis ka rassism, kuid nii see ei ole. Ka kultuuritaustade erinevus tekitab ühiskonnas suuri arusaamatusi ja erimeelsusi. Ka meie klassil on selle teemaga oma kogemus. Kuna üks meie õpetajatest on moslem, kerkib usuteema tunnis väga sageli üles. On
Eesti Euroopa Liidus - positiivsed või negatiivsed kogemused? Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. Mail 2004, 2011 aasata 1. Jaanuaril läksime üle ka Euroopa Liidu ühisrahale- eurole. Euroopa Liit on toonud kaasa palju positiivset kuid ilmnema on hakanud ka suured probleemid. Euroopa Liidu ühed põhiväärtused on vabadus, võrdsus ning solidaarsus- iseenesest üllad eesmärgid, kuid kohati minnakse nendega liiga kaugele. Väheneb religiooni osakaal, üritatakse kaotada rahvuslikke erinevust ning sallimatust, mis kohati tundub naeruväärne ning lõhub peretraditsioone. Eesti seisab silmitsi kõigi nende probleemidega. Näiteks geipaarid,
näiteks polnud nii lennuväge ega ka vajalikus koguses tanke. Seega võib väita, et Nõukogude Liidul oli suur sõjaline jõud, millele Eesti ei oleks suutnud vastu panna. Kuna eestlased on üpriski väike rahvas, siis massiline kaotus oleks ka ohustanud elanikkonna jätkusuutlikust. Hoolimata sellest, kas eestlased oleks sõjast väljunud võitjatena või mitte, siis rahvaarvu järsk langus oleks kaasa toonud drastilisi muudatusi ühiskonnas ja igapäevases elukorralduses. Samuti ei saa kindel olla, et pärast tohutut verevalamist oleks Eesti olnud võimeline riiki ülal pidama ja edasi arenema paremuse suunas. Paljud aga ütlevad vastuväiteks, et sõjalist vastupanu esitades oleks hilisemad repressioonid olnud leebemad, sest vaatamata sellele, et kaotus oleks olnud pääsematu, siis vastu sõdinud riigiga oleks ehk oldud järeleandlikumad kui riigiga, kes koheselt alistus. Sel juhul oleks aga
OIDIPUS 1. Millised sündmused Teeba linnas olid toonud preestrid ja noored poisid palvetama kuningalossi ette. (Tsitaat teoset) 2. Kuidas püüdis Oidipus pääseda ettekuulutusest, mille ta enda kohta teada sai? 3. Kes on Teireseias ja millist rolli mängib ta Odipuse elukäigus? 4. Mida saab tragöödiast teada Oidipuse kasuvanemate kohta? 5. Millise karistuse määrab Oidipus Laiose mõrtsukale enne, kui ta teada saab, kes see on? Millise karistuse määrab Oidipus pärast iseendale? 6
Kolmekümneaastane sõda 23. mail 1618. puhkes Kolmekümneaastane sõda. See sõda oli maailma esimene moodne sõda, kus katoliiklaste ja protestantide vaheline konflikt muutus võitluseks ülemvõimu pärast kogu Euroopas. Pikaleveninud sõda ei toonud erilist edu kummalegi poolel, kuid võitjateks võib siiski lugeda protestante.. Hukkus palju inimesi ja laostati maid. 1555. aastal sõlmiti usurahu Augsburgis. See seisnes sellest, et iga väikse riigi valitseja määras oma alamate usu. Nii jaguneski Saksamaa killustatus katoliiklikuks ja protestantlikuks. 1618. aastal suurenesid Böömimaal pinged katoliiklaste ja protestantide ning Habsburgide ja teiste kuningakodade vahel. Sõja ajendiks saigi Praha kuningalossis
bensiinimootriga töötavad autod aastaks 2040 ja tuua asemele elektriautod, mida paljud inimesed juba kasutavad. Aastal 1983 kui esimest korda üldse käivitati internet, on hakkanud tehnoloogia arenema suure kiirusega ja see areng on muutunud maailma nii, et inimesed, kes sünnivad täna ei oskaks kahekümmne aasta pärast ilma selleta elada. Paljud nutikad seadmed ja muud leiutsied, mis on tehtud on teinud elu huvitavamks, rohkem meelelahutust toonud ja aidanud neid, kes on vajanud abi. Igal noorel Eestis on nutitelefon, mis teeb inimesel elu lihtsamaks, aga need on ka põhjustanud uusi probleeme näiteks sõltuvust, selja probleeme, stressi, ärevust... Nutitelefonid lasevad meil ükskõik kellega mistahes maailma nurgast suhelda. Need telefonid nagu tooks meid lähemale üksteisele, aga samas mitte. Me suhtleme rohkem ekraani kaudu kui näost näkku, mida kakskümmend aastat tagasi ei teinud.
Nutitelefon on muutumas kaasaskantavaks arvutiks. Tegevuste arv, mida nutitelefoni abil teha ei saa, on väga väike. Telefonide kaamerad on võimelised tegema paremaid pilte, kui spetsiaalsed kaamerad. Koolis on nutitelefon väga hea abimees igas õppeaines. Keele tundides on kasutamiseks saadaval erineva otstarbega sõnastikud ja matemaatika tundides on telefon taskuarvuti asendajaks. Iga probleemi korral võib leida abiks mõne rakenduse, mis aitab hädast välja. Infoühiskond on toonud juurde palju uusi probleeme. Suurimaks probleemiks hetke maailmas võib lugeda meediat. Meedia teeb iga väikse asja suureks ning tavaliselt on spekulatsioonidega vägagi liialdatud. Erinevate juhtumite, näiteks õnnetuste puhul, avaldatakse teooriaid ja arvamusi, millest ei oskaks palju inimesed eales tulla. Meediat kasutatakse palju ka inimeste manipuleerimiseks. Riikides nagu Venemaa ja Põhja-Korea, kus seis on hetkel väga kriitiline, kasutatakse propagandat
anonüümsem polüloog, nt foorumid, teemaportaalid, postiloendid, veebipõhised õpikeskkonnad, ettevõttesisene kommunikatsioon jt); 5) veebipõhised suhtlusvõrgustikud (nt Facebook, Orkut jt) Mida on arvutisuhtlus keelele kaasa toonud? ● Teksti saab mitmeid kordi ja kiiresti teksti parandada, pikki tekstiosi kergesti ümber tõsta, tõsta lõike kergesti ühest tekstist teise jms. ● Saab kasutada erinevaid märke või pilte. ● Arvuti on toonud kaasa mõned uued kirjalikud teksti- ja suhtlustüübid: e-mailid, netikommentaarid, MSN dialoogid, jututoad, Twitteri minitekstid, kollektiivse kirjutamise (wiki- kirjutamine) jms. ● Mahupiirang, mitmed tekstitüübid (SMS, Twitter) lubavad ainult väga lühikesi saadetisi, millesse kirjutaja peab oma sõnumi ära mahutama( see õpetab teksti senisest tihedamalt sõnastama, aga nõuab ka tihti erinevaid lühendamisi ja väljajätteid).
Sport kui aken maailma Selleks,et üks riik saavutaks ülemaailmse tuntuse,ei pea ta omama suuri rahalisi ressursse ega asuma troopilises paradiisis.Seda on juba jõudnud tõestada Eesti sportlased,kes hiilgavate tulemustega on jätnud märgi maailma spordiajalukku. Kui eestlaste käest küsida,milline spordiala on toonud meile ülemaailmse kuulsuse,siis suurem osa vastaks,et suusatamine.Tõsi,suurepäraseid tulemusi olümpiamängudel on saavutanud Kristina Smigun,Andrus Veerpalu ja Jaak Mae,kuid staarhetkedeks ongi jäänud mõned kuldse helgiga medalid.Miks kiputakse unustama teisi eestalstele üle maailma kuulsust toonud spordialasid ja räägitakse ainult tuntuimaist-talispordist?Põhjus võib olla see,et Maarjamaa suurimad ärimehed toetavad praeguse aja suusatähtesid ja nii saavad nad rohkem
Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda nagu läänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi just idarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski- Tsernovtsõ joonel. 1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917
Tuumaenergia kasutamine kogub populaarsust eelkõige arenenud riikides, kuna peale suure ja kalli arendustöö, on tegu ka suhteliselt loodustsäästva alternatiiviga. Selle tootmisviisiga saadud energia ületab kasutegurilt mitmeid kordi fossiilsetest kütustest tuleneva energiahulga. Tingituna suurest kasutegurist, tekib ka loodusele kahjulike toksilisi aineid minimaalselt, kuna väikese koguse uraani lõhustumisel lõpptulemusena saadud energiahulk, on piisavalt suur. Inimkonnale on toonud tuumaenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks suurt kasu; suurtel ja rikastel riikidel ei ole ka probleemiks kaasata suuremahulisi arendustöid tuumajaamade ehituseks. Eesti kui suhteliselt väike riik, ei omaks suuri eeliseid tuumaenergia kasutamist fossiilkütuste põletamisele, peale asjaolu ,et viimased on taastumatud ja kunagi otsakorral. Energia tootmise omahind jääks väiksemate koguste tõttu, kalli ehituse ja hoolduse tulemusena praegusele tasemele või suure
Kuidas on aeg mõjutanud inimeste väärtusi? Aja möödudes muutuvad ka inimesed. Kontrast 20.sajandi ja 21.sajandi väärtuste vahel on väga suur. Mis muutusi on sajandivahetus kaasa toonud inimeste väärtustes ja väärtushinnangutes? Tänapäeva ühiskonna üheks tunnuseks on majanduskriis. Doris Kareva räägib oma jutustuses ,,Keset keerist", et majanduskriisi üheks haruks on hariduskriis. Varem läksid õppima vaid need, kes seda tõesti tahtsid. Praegusel ajal sunnitakse haridust peale, kuna ilma selleta töökohta ei saa. Seega haridust ei väärtustata enam. Tähtis on vaid lõputunnistus. Majanduskriisi teiseks haruks on eetikakriis
,,Tulbid" Jeff Koons ,,Kutsikas" Jeff Koons ,,Jänes" Jeff Koons ,,Sekreedid" Tony Cragg ,,Ferryman" Tony Cragg Kuna tänapäeval on kunstiga harjunud publikut üha raskem üllatada käsitlevad paljud kunstnikud oma teostes sünni, seksuaalsuse ja surma teemasid ning ründavad harjumuspäraseid norme ja tabusid Inglise kunstnik Damien Hirst on toonud surma vaatajate ette võimalikult neutraalsel kujul, eksponeerides oma teostena terveid või pooleks saetud loomade laipu formaldehüüdiga täidetud klaaskastides hulpimas. Damien Hirst Damien Hirst ,,Neitsi ema" Damien Hirst ,,LSD" Damien Hirst Damien Hirst ,,Skull" 20. sajandi lõpus ootas ees uus revolutsioon tehnoloogiline revolutsioon.
Linna peal jalutades leiangi ühe mõnusa trahtri. Astun sinna sisse. Kuna kõht on mul väga tühi, tellin endale suure seaprae ning lasen hea maitsta. Minu kõrval istuvad kaks meest. Nad pakuvad mulle veini, ega ma siis ometigi ära saa öelda. Jutu käigus tuleb välja, et nemadki on kaupmehed, küll aga kohalikud. Üks neist rääkis huvitava loo, kus olevat raehärraga päris kõvasti tülli läinud, kuna too ei lubanud tal uhkeid riideid kanda, mis ta oli ühest Flandria linnast toonud. Kell hakkas niipalju saama, et seadsin oma sammud sadama poole. Näengi laeva, mis parajasti just sadamasse sisse sõitis. Peagi tuli kapten samuti laevalt maha. Lähen tema juurde ning küsin, kuidas sõit läks. Ta näitas minu kaubad ette ning võin rahul olla. Venemaalt oli tulnud ilusaid karusnahku, suured potitäied mett ja vaha. Usun et need lähevad kindlasti väga ruttu kaubaks. Mõned karusnahad viin kindlasti koju ka, müün seal maha. Üks araabia
Eesti Euroopa Liidus positiivsed või negatiivsed kogemused? Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, mis leidis aset 1. mail 2004. aastal, on endaga kaasa toonud nii positiivseid kui ka negatiivseid kogemusi, mis on mingil määral puudutanud meid kõiki. Mina ei oska kindlat seisukohta võtta, sest näen liitumises nii head kui halba. Esimeseks negatiivseks aspektiks pean fakti, et Euroopa Liit pole täielikult läbipaistev, ja just see omadus on demokraatia juures väga oluline. Olen lugenud, et Euroopa Liit on sõlminud mitmeid salajasi määrusi, mis mõjutavad kõiki liikmesriike. Kohati meenutab see ühendus
Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt" Oma artiklis käsitleb Hegel abstraktselt mõtlemist tolle aja ühiskonnas. Oma arvates teavad kõik, mis on abstraktne mõtlemine, kuid Hegeli arvates see päris nii ei ole. Paljude arvates, on abstraktne mõtlemine sobilik vaid neile, kes ei suuda oma mõtteid selgelt väljendada. Leidub aga ka neid, kes siiski suudavad mõelda abstraktselt, neid küll aga on vähe. Teoses on ta abstraktselt mõtlemist näidetega esile toonud. Esimeses näites võib lugeda, kui erinevalt on võimalik pealtnäha tavalist mõrvarit käsitleda. Enamuste jaoks on ta lihtlabane mõrvar, kes ongi oma tegudega oma karistuse välja teeninud. Abstraktselt mõtlevat inimest on ta kirjeldanud väga mõtlevana, sest tema jaoks abstraktne inimene hakkab enda jaoks looma erinevaid seoseid selles osas, mis on õhutanud mõrvarit oma tegusid tegema ning üritavad selgeks teha, kas nn mõrvar siiski on nii koletu inimene nagu enamus arvavad
Hegel väidab, et kõrgseltskonnas mõeldakse küll abstraktselt, kuid ei julgeta seda tunnistada, sest sellega võib kaasneda oht, et abstraktne mõtleja naerdakse kaaslaste poolt välja.Eelarvamus ja austus abstraktse mõtlemise vastu on nii suured, et need, kellel hea nina, siin juba ette satiiri või irooniat haistavad. Hegel ütleb et abstraktset mõtlemist esineb kahel viisil : kas määratlemisega või siis üldistamisega.Oma põhiideede kaitseks on Hegel välja toonud mitu näidet. Esimene näide seisneb mõrtsuka hukkamispaigale viimisega, ehk siis määratlemine. Lihtrahva jaoks pole ta muud kui mõrtsukas. Inimesetundja taastab aga sündmuste käigu, mis on kurjategijat vorminud ja avastab, et kerge üleastumise eest on seda inimest karistatud ülearu karmilt, mis teda ühiskonna vastu on kibestanud, näeb esimest vastupanu sellele ühiskonnale, mis teda välja ajas ja tema jaoks enesesäilitamise nüüd vaid kuriteo läbi võimalikuks tegi
valdkonnas. Samuti on see odav ja kõigile lihtsaim viis. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis seesama progress on samal ajal komplitseerunud nii elu lõppu üldisemalt kui ka konkreetsemalt suremist ennast. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki loomulikuks ja soovitavaks ning kus inimesel on elutahe täielikult kadunud, kuid ka surmal ei lasta tulla. Ilmseks sedalaadi potentsiaalsete olukordade allikaks on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma
kui Sakasamaa võim tugevnes väljaspool Euroopat.Atandi riikidel oli võim maailamas. Võitjaks võib pidada ka kogu ühiskonda.Sõdadega alati kaasneb tehnika areng, mis hiljem võetakse kasutusele ka igapäevaselt.Atandi riigid kui ka Keskriikide vahel käis võitlus parema tehnika nimel, kellel paremad tankid, kellel paremad lennukid, kellel paremad relvad ja kahurid.See suunas riikide raha arendustöödele, mis võimaldas luua uusi ja paremaid lahendusi, mis oleks toonud kaasa eelise või isegi võidu rindel.See on iroonline, kuid ühiskond peab olema tänulik Esimesele maailmasõjale. Suurim kaotaja olid kindlasti Saksamaa.Ta kaotas Versaille'i lepinguga üks kahenksandik oma territooriumist, kuna pidi loovutama piirialu.Saarimaa, mis oli majanduslikult üks kõige tähtsamaid tulu ja arengu allikaid Saksamaal, siis nüüdsest oli see Rahvasteliidu halduses.Võitis sellega ka Prantsusmaa, kes sai Saarimaa söekaevandused oma valdusse.
Naaberrahvaste kallaletungi korral võidi arvestada mõjuka liitlasega ning riia linna rajamine ning elav kaubandus tõotas tuua kõikidele majanduslikku kasu . 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid.Relvastatud vastupanu nad ei osutanud. Muistne vabadusvõitlus 1208 aastal jõudisid ristisõdijad eestimaa pinnale. 1210. eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing andis eestlastele palju eneseusku. Vastastikku tehti palju sõjaretki ,aga edu ei toonud need kummalegi osapoolele. Kurnatuse ja katku tõttu sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. alustati uue hooga võitlust.Sakslased ja liitlased latgalid tegid rüüsteretki Ugandisse ja Sakalasse. Aasta pärast oldi sakala ja ugala ristimisele sunnitud. 1217. korraldasid ugalased koos sakslastega sõjakäigu venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega .Kahe osapoole vahel toimus lahing Otepää
Kas eestlane on olla uhke ja hää? Eesti riigis on rahvuslus alati tähtis asi olnud. See on kaasa toonud iseseisvuse, hoidnud eestlust süte all 45 aastat peidus ning olles jälle välja tärganud, vabaduse toonud. Samuti on rahvuslus mitmeid inimesi esile tõstnud ning ka surma saatnud. Kuid kas eestlane olla on tulus või toob see kaasa hoopis otsatu ikke? Eesti Vabariigi on välja võidelnud eestlased, kes armastasid oma kodumaad ja andsid selle nimel oma elud, et vabadus püsiks. Aastail 1918-1920 oli Vabadussõda, mille võit andis kindlustunde suure Venemaa eest. Julgust oma riigi üle andis veel juurde Tartu rahuleping, mille alusel peaks tegelikult Eesti pindala veelgi suurem olema
Põlvkondadevahelised suhted muutuste lainel Heaoluühiskond on kaasa toonud muutused nii perekonnastruktuuris, kui sotsiaalsfääris. Sündimus on vähenenud ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvanud. See kõik on omakorda kaasa toonud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis varahommikust hilisõhtuni nii mõisniku põllu peal, kui ka oma aialapikesel ning loomalaudas. Tööle olid rakendatud nii lapsed kui vanavanemad. Tihti elasid koos mitu põlvkonda. Lapsi oli palju ühes peres ja pesast kaugele ei kiputud
Lüüdia liitlane ning Lüüdial olid kultuurilised sidemed Babülooniaga, kus teati, et päikesevarjutused tekivad tsükliliselt umbes 19 aasta tagant. Ei babüloonlased ega Thales teadnud, miks selline tsükkel esineb. Samuti olevat ta olnud üks esimesi insenere, kes sai hakkama vägitükiga--ta juhtis eemale Hylase jõe vood, et kuningas Kroisos ( Lüüdia kuningas) saaks selle ületada. Andmed Thalese kohta on väga napid. Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti kaudu maal; samuti püramiidide kõrgust nende varju pikkuse põhjal. Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Säilinud pärimuste kohaselt pidas Thales algaineks (oleva archeks) vett. See võib esmapilgul olla raskesti mõistetav
Kenno Mardi 10.C Isamaa, see on koht, kus avasin silmad ja koht, kus sulen silmad Juhan Liiv „Sinuga ja Sinuta“ Isamaalineluule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tuge- vaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. “Sinuga ja Sinuta”- “mu silm ta pinnal igatsevalt uitis”. Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma.
sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. 13. Selgita globaliseerumise ühte positiivset ja ühte negatiivset külge majanduslikult arenenud riikidele. Globariseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogia, toodete jms. ülemaailmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Positiivne: kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. 14. Eestisse on mitmed rahvusvahelised ettevõtted rajanud enda tütarettevõtted. Nimeta 2 negatiivset tagajärge sellega seoses.
Eesti Euroopa Liidus positiivsed või negatiivsed kogemused? Eesti liitus Euroopa liiduga 1. mail 2004 aastal. Eeesti kuulub juba 9 aastat Euroopa liitu ja selle ajaga on toimunud palju muudatusi meie riigis. Euroopa liidus olemine on kaasa toonud palju muudatusi nii häid kui ka halbu. Euroopa liidu suurimateks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Üheks positiivseks muudaduseks on viisa, mis muutis Euroopa liidu liikmes riikide vahelise reisimise vabaks. See muutis inimeste elu mugavamaks, nii tööd otsivatele inimestele kui ka suurendas turismi. Tudengitel on ka lihtsam minna nüüd välismaale õppima tänu sellele viisa vabadusele. Samuti on lihtsam reisida ja laiendada oma silmaringi.
see niivõrd hea seadus talurahva jaoks. 1816. kinnitas Aleksander I uue Eestimaa talurahvaseaduse ja 1819. aastal Liivimaal. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks, aga kogu maa tunnistati mõisnikule. Pärisorjuse asendas teoorjus- maad tuli mõisnikult rentida, talupoeg pidi ka edaspidi kohustusi täitma, senised normeeritud koormised asendati niinimetatud vabade rendilepingutega. Esialgu ei toonud uus talurahvaseadus mingeid märgatavaid muudatusi, endiselt võis tegeleda vaid põlluharimisega, vabaduse kasutamisvõimalused olid napid- mõisnikke võis vahetada aga linna elama mineku ja kubermangust lahkumise lootus puudus, kuna linna minekuks oli nõutud vähemalt 120 000 meeselanikku ning kubermangu piiri ületamiseks 140 000. Nende numbriteni ei küünditud. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad, kuhu valiti ka esindajad. See oli magus samm ja talurahval oli suurem sõnaõigus. Kui
4 ning soovi põgeneda probleemsetest olukordadest. Isegi, kui enesevigastamine lõppebki surmaga, ei ole see üldjuhul siiski planeeritud. (Hawton ja James, 2005). Jennifer J. Muehlenkamp on väga hästi kokku võtnud David E. Klonsky uurimuse autoagressiivse käitumise kohta enda artiklis "Self-Injury: A Research Review for the Practitioner." Klonsky on välja toonud põhjused, miks inimesed end tahtlikult vigastavad. Tema uurimuse kaudu on üheks tähtsaimaks põhjuseks enesevigastamisel eneseregulatsioon ehk negatiivsete ja tugevate tunnete väljendamine. Emotsioonid nagu viha, ärevus ja frustratsioon esinevad enne enesevigastamist ning taolise käitumise tagajärjel mainitud emotsioonid justkui kaoksid või saaksid mingisuguse leevenduse ja inimest valdab rahulolutunne. Olgugi et on olemas teatud psühholoogilised ja bioloogilised seletused, mis
Kivirähk, Andrus sündinud 17. augustil 1970. aastal on hariduselt ajakirjanik, kes on lõpetanud Tartu ülikooli. K. on sotsioloog Juhan Kivirähki vend. K. on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. K. alustas humoreskidega 15-aastaselt. K. töötab Eesti Päevalehes. K. sai kuulsaks 1990 aasta alguses Ivan Orava lugudega. Kivirähu kuulsaim raamat on ,,Rehepapp". K. on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. K. kirjutab lugusid seeriatena, kus tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailma nähakse.
Click icon to add picture Peipsi madalik Peipsi madalik o Peipsi-äärse madaliku moodustavad Lämmijärve ja Pihkva järve äärsed madalad alad, mille kõrgus on kuni 40 m üle merepinna. o Soo osatähtsus on Peipsi madalikul Eesti suurim (42%). Emajõe-Suursoo sookaitsealal Emajõe parempoolne suudmelähedane lisajõgi Kalli jõgi Mullastik o Peipsi-äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Järvselja looduskaitseala
Tema ja paljude teiste tolleaegsete humanistide mõte oli luua sõdadeta Euroopa, kus eurooplased saaksid nautida jõukust, mida nad on põlvkondade jooksul oma targa ja tubli tööga loonud. Sellega peaks olema juba ammu tõmmatud kriips alla sõjakoledustele Euroopas. Eesmärgiks oleks, et nendest ajaloolistest vigadest õpiksid tulevased põlvkonnad, et nad oleksid targemad, et vältida neid tohutuid purustusi ja inimohvreid, mida sõjad on Euroopas ning kogu maailmas toonud. Kuid kahjuks on tänapäeval vähe õppust võetud kibedast ajalookogemusest, ikkagi toimuvad inimsusevastased kuriteod ja ei taheta või ei julgeta anda neile õiglast hinnangut. Pärast Teise maailmasõja ametlikku lõppu on maailmas relvakonfliktides tapetud üle 76 miljoni inimese, praegugi kestab kuus sõda. Jälle kõlavad preventiivse sõja doktriini seisukohad, mille põhjal võib suurriik sõjaliselt sekkuda väiksema riigi siseasjadesse või
tarbekaupade tootmine jäi tahaplaanile. Kõik kolm riiki rikkusid relvade tootmisega ka Versailles'i rahulepingut. Inimesed olid samas rahul, et tööpuudus oli likvideeritud, kuid neid valdas ka pahameel, sest puudusid eluks vajalikud kaubad. Kõik kolm riiki rikkusid relvade tootmisega ka Versailles'i rahulepingut. Plaanimajanduse kasutusele võtmine parandas oluliselt Saksamaa ja Venemaa majanduslikku olukorda, Itaaliale aga märkimisväärseid muutusi ei toonud. Erinevalt Itaaliast ja Saksamaast võttis Venemaa majanduse parandamiseks kasutusele ka sund kolhoseerimise, kuid see tõi rohkem kahju kui kasu. Talunikud pidid kõik oma ülejääva vilja riigile andma ning sellest sai alguse suur näljahäda. Saksamaa majandusliku tugevnemisega muutus riigi välispoliitika üha agressiivsemaks. Juba 1935.aastal loodi Wehrmacht. Järgmisel aastal marssisid Saksa
töötukassa noore ja karjäärinõustaja koostöös sobiva praktika-, töö- või õppekoha. Seda kõigile noortele, vajadusel rahastades täiendavaid õppekohti ning luues intensiivseid ja mahukaid koolitusprogramme, suunamaks noori otse valdkondadesse, kus on tööjõupuudus. Sest raisatud aeg ning tulevased sotsiaaltoetused ong veelgi kulukamad. Selleks võib kasutada algul Euroopa rahasid ning see oleks kõigi osapoolte huvides. Idee on väga hea, kuid millegi pärast pole toonud soovitud tulemust. Peamiseks probleemiks on noorte enda initsatiiv. Juba mõne aja laiselnud nooruk pole harjunud tööd tegema ning seetõttu ei taha paljud tööandjad noortele suunatud programmidega koostööd teha. See omakorda kitsendab valdkondi kus töötutele rakendust leida. Võib arvata, et ma teen oma väljaöelduga paljudele tööd otsivatele noorukitele ülekohut, kuid lähtudes enim oma kogumusest, ei nõustu ma vabandusega, et töökohti lihtsalt pole. Lõpetades keskooli oli mul
jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised (nn tähelepanu kontrollmehhanismi algseadistus; attentional control setting) mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist? 1) Märkame tulemust, mida ootame 2) Märkame seda, mis on meile tuttav/mõistetav 3) Ei pööra tähelepanu asjadele, mis pole varem kasu toonud 4) Pöörame tähelepanu asjadele, mis on toonud märgatavat kasu/kahju 9. Mida tähendab tähelepanu kallutatus? Too näiteid, mil moel võib tähelepanu olla kallutatud? 10. Nimeta või kirjelda stiimuleid või omadusi, mis on tavaliselt tähelepanu tõmbavad? · Intensiivsus · Bioloogiline tähtsus (n. Ohtu sisaldavad signaalid) · Ootamatus · Korduvad, korrapärased signaalid korrapäratute hulgas
säilinud kirjalik allikas Wanradt-Koelli katekismus, mis on pärit aastast 1535. See näitab, et meie rahva ja riigi ajalugu on olnud üsna lühike, kuid ega see ei tee eestlasi teistest viletsamaks. Eesti riik on olnud ,,magusaks suutäieks" mitmetele naaberriikidele. Selle maa pinda on laastanud paljud sõjad ja seetõttu on eestlased pidanud kannatama pidevalt võõrvõimude vahetumist. Küll on seda maad endale allutada tahtnud Saksamaa, küll Venemaa. Need võimuvahetused on toonud eesti rahvale palju negatiivset, sest võõrvõimu all olles, on üritatud eestlaste iseteadvust alla suruda ja keelt ning kultuuri välja suretada. Seetõttu võib meie keelest leida palju sarnasusi nii saksa kui ka vene keelega. Ometi ei ole kõik võõrvalitsejad toonud endaga kaasa ainult halba. Asjata ei nimeta eestlased 17.sajandit kuldseks Rootsi ajaks. Rootsi riik oli arvamusel , et kõik inimesed peavad saama osa
Tekib küsimus, miks tõde on parem, kui jõu kasutamine? Hea ja kurja võitlus on kestnud sajandeid. Kumbki neist ei ole peale jäänud. Sama olukord on ka tõe ja jõu vahel, kus kumbki ei anna alla. Oleks ideaalne, et nad koos eksisteeriksid, kuid elus ei juhtu seda sageli. Ajaloost näiteid võttes on mõlemad vahelduva eduga peale jäänud. Kord on see jõud, mis muudab riikide vahelisi suhteid sajanditeks. Teisalt on peale jäänud tõde, mis on toonud nii head kui halba inimkonnale. Eestlased mäletavad aega, mil Maarjamaa ei olnud vaba. Vene väed sisenesid meie kodumaale, kuna jõustruktuurid ei olnud võrdsed. Välispoliitika oli vett vedama läinud ning siinsetel riigijuhtidel oli valida, kas sõda või elu võõra võimu all. Soomlased olid paremas seisus Mannerheimi kaitseehitiste rajamisega ja üleüldise sõjalise valmisolekuga.
Mina külastasin 4. jaanuaril Nokia Kontserdimaja ja käisin seal vaatamas Jim Jacobsi ja Warren Casey mängufilmi ,,Grease'' ainetel kirjutatud muusikali ,,Grease''. Selle teose lavastas Georg Malvius, kes on õppinud põhierialana näitlemist ja lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu ning peale õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Malvius on lavale toonud 63 näidendit, 20 ooperit ja 75 muusikali kokku kümnes riigis. Vanemuises on ta lavale toonud muusikalid nagu ,,Jesus Christ Superstar'' (2004), ,,Evita'' (2009), ,,Mary Poppins'' (2011) ja teised ning veel hulgaliselt operette ja draamalavastusi. Talle on antud kokku 14 auhinda kunstiliste saavutuste eest, neist kaks parima lavastaja tiitlit Eestis: ,,Viiuldaja katusel'' (1991) ning ,,Oliver'' (2003). Teose kunstnik oli Ellen Cairns Sotimaalt, kelle ülesanne oli vaatajatele luua ettekujutus
Ameerika Ühendriigid Ingrid Tagel 9.c "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu" Majanduse ümber häälestamine Rahvusvaheline valuuta dollar Ainus vastane NSV Liit Võistlus relvastumises NSVLi ja USA vahel 196070 võeti vastu seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Sisepoliitiline võimuvõitlus II maailmasõda ei toonud suuri muutusi Võimuvõitlus vabariikliku ja demokraatliku partei vahel Demokraatia raskused ja saavutused Hirm kommunismi ees Mustnahaliste olukord 1954 tunnistati põhiseadusevastaseks eraldi koolid 1960 võeti vastu seadused, mis parandasid mustanahaliste elu Mustanahaliste olukord Vietnami sõda 19591973 LõunaVietnami toetamine 1960 saatis USA sõjanõunikke PõhjaVietnami toetas NSVL 1973 kirjutati alla kokkuleppele Kahe aasta pärast sai
Kolhoosikorra lagunemise järel jäid maad sööti, mis lõi ideaalsed tingimused kobraste laialdaseks levikuks. 90ndate alguses toimus palju röövraiet ja ebaseaduslikku raiet. Maareformi mõjul põlised põllumassiivid metsastusid ning toimus ka metsastamine. Maaelu on uute võimaluste otsingul, mille tulemusena on tekkinud turismitalud. Ehitusbuumi ajal ehitati palju rannaaladele, seetõttu on hulgaliselt ebaseaduslikke ehitusi. Liitumine euroopa liiduga on endaga kaasa toonud uued tehnoloogiad ja tootmishooned ning põllumajandustoetused. Kasvatatakse hulgaliselt energiavõsasid. On olemas ka Natura alad. Europrojektide põhjal on näiteks ehitatud uusi teid, jalgrattateid, matkaeradu jne. Pokumaa rajamine. Viimasel ajal on toimunud valglinnastumine, rahvas valgub suurtele põllumassiividele. Vanasid ning mahajäetud talusid on palju, üldjuhul minnakse maalt ära, kuid on ka inimesi kes tulevad maale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
