Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Ta on töötanud veel ka paljudes erinevates kohtades. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 1992-1993 Riigikokku. Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet ja praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Jaan Kaplinski on kirjutanud 17 luuleraamatut, mina valisin nende hulgast välja 1990. aastal valminud poeemi "Hinge tagasitulek". Selles raamatus ta räägib, et hinged on ära rännunud ja, et ta üritab neid tagasi kutsuda. Ta teeb seda sauna ja saunalaudi abil. See toimub nii, et ta paneb kausi lihaga saunalaudile, lootes, et hinged naasevad
Suvigi on Lääne-Eestis jahedam kui Ida-ja Kagu.Eestis. Sügis on seevastu mere ääres soojem ja kestab ka veel siis,kui Kagu-Eestis on juba talvekülmad. Sügisel jahtub suur veekogu aeglaselt, soojendades rannikualasid ja saari.(2,lk 14) 5. Kokkuvõte Töö on kirjutatud Eesti ilmatikust. Seda tööd kirjutades sain teada,et isegi Eesti siseselt erinevad temperatuurid, mitte küll väga palju aga ikkagi. 6. Kasutatud materjalid 1. Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo Loodusõpetus 6. Klassile 1 osa 2.Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo Loodusõpetus 6. Klassile 2 osa
Tõrva Gümnaasium Marili Ilisson 12 a klass Jäätmeprobleemid Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2010 Jäätmeprobleemid Rahvastiku arvu suurenemine toob paratamatult kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed.
Luule analüüs Haiku Võrdlus, metafoor Isikustamine Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud üle 40 raamatu Toetub kindlale elutunnetusele Ignoreerib tihti zanripiire Minu lemmikluuletus Istuksin terve öö õites toominga all
nooremteadur, hiljem vaneminsener, tegeledes muu hulgas inimese ja looduse suhete küsimustega. Aastal 1968 sai Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega, Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastatel 19921995 Riigikokku. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet, kellega on tal 6 last: Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauris Kaplinski, Ott-Siim Toomet, Elo-Mall Toomet ja Märt- Matis Lill. Jaan Kaplinski välismaal Jaan Kaplinski on tänapäeva Eestis üks tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21
Tabelid. Päringud ja kokkuvõtted; otsifunktsio Kopeerida eelmisest tööst "kirjanurk". Sisestada oma andmed otsifunktsioonid Siia kirjutage oma üliõpilaskood kood: 164790 Variant Filter1 0 Filter2 4 Risttabel1 0 Risttabel2 kõik Kokkuvõte 4 Filtreerida arendatud filtri (advanced filter) abil teisele töölehele variantidega määratud andmed (2 päringut). Koostada kaks risttabelit (PivotTable) ja kokkuvõte (Subtotal). Vajadusel võib lisada tabelitesse lisaveerge valemitega abiandmete arvutamiseks. Leheküljel 'Abi' on tabelid, mida saab kasutada otsifunktsioonides vajalike andmete leidmiseks. NB! Valemites kasutada nimesid. Variandid leitakse üliõpilaskoodi numbri järgi, kirjutage see lahtrisse nimega kood. Variant 0 1 2 3 ...
viljandimaalt), Piret Milderberg, Lembe Maria Sihvre, Leenamari Pirn, Keret Altbere, Tatjana Mokhrjakova, Sveta Aleksejeva, Kersti Roosmaa, Inna Smirmova, Tiia Mets, Mare Rannast, Maaja Kalle, Pille Pattal. Mulle omale torkasid kohe silma Ave Maseri töö ,,Perekond" - võib olla seda ka sellest, et see rippus keset ruumi
Sünnikuu Nimi Sünniaeg Sugu aastaaeg Tähtkuju Elisabeth Mullari 25.10.1971 naine Sügis Kaljukits Marju Vaask 21.05.1951 naine Kevad Kaljukits Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi Kaljukits Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi Kaljukits Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi Kaljukits Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis Kaljukits Annemai Kodi 21.02.1961 naine Talv Kaljukits Risto Tosso 10.05.1981 mees Kevad Kaljukits Argo Järv 29.01.1954 mees Talv Kaljukits Toomas Lohk 3.01.1950 mees Talv Kaljukits Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv Kaljukits Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis Kaljukits Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad Kaljukits Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv ...
Ruila Põhikool 9.klass Kaiti Järvela REFERAAT Eesti sümbolid Juhendaja : Tiia Rosenberg 2010 SISUKORD: · Eesti Lipp ja selle ajalugu · · Eesti riigivapp · · Eest rahvus hümn · Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS : Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp,vapp, hümn , kuid ka rahvuslind ja rahvuslill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus. Eesti Lipp ja selle ajalugu : Sinimustvalge lipp sündis 4.juunil 1884 aastal. Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset
Tekstitöötlus Väino Tuisk Eesnimi ja perekonnanimi: Tiia-Triin Tomson 1. Pane vanasõnades sõnad õigesse järjekorda, jälgi ka kirjavahemärke: Kus vaesel õigus või kehval kohus! (Kus vaesel õigus või kehval kohus!) Tõsi tõuseb ja vale vajub. (Tõsi tõuseb ja vale vajub.) Laiskus ning hooletus on vennakesed. (Laiskus ning hooletus on vennakesed.) Söö mis küps ja räägi mis tõsi! (Söö mis küps ja räägi mis tõsi!) Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. (Homseks hoia leiba, aga mitte tööd.) 2. Pane järgmises tekstis tühikud õigesse kohta: Väga paljud on seisukohal, et raha ei ole elus tähtis. Nad arvavad et tähtis on õnn ja sõprs. Teised arvavad et õnn on küll tähtis aga oma koht on ka rahal. Täiesti õnnelikud võivad nad olla kui neil on raha ja sõbrad. On ka inimesi, ...
02.77 37702279844 Tarvo Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 Tarvo Tarvo Niit 05.02.55 35502057094 Tarvo Tarvo Savest 26.07.52 35207263531 Tarvo Count 5 Tatjana Tatjana Svarts 24.11.83 48311242126 Tatjana Tatjana Roosimägi 09.12.50 45012097324 Tatjana Tatjana Ots 21.02.71 47102215268 Tatjana Count 3 Tiia Tiia Sauga 13.03.67 46703134714 Tiia Tiia Jaansoo 27.04.72 47204274033 Tiia Count 2 Tiina Tiina Niitsoo 04.06.89 48906041220 Tiina Tiina Vaarmann 16.05.80 48005161116 Tiina Tiina Öpik 27.06.83 48306275732 Tiina Count 3 Toomas Toomas Hunt 14.02.57 35702147076 Toomas Toomas Kikkas 22.05.61 36105224261
ARVUSTUS Ludvig van Beethoven Missa solemnis soolokvartetile, koorile ja orkestrile, op. 123 2. detsembril käisin ma kuulamas Estonia kontsertisaalis Beethoveni Missa solemnist. Esinesid Pärnu Linnaorkester, tütarlastekoor ,,Ellerhein", koormeister Tiia- Ester Loitme, Eesti Rahvusmeeskoor ning koormeister Andrus Siimon. Solistid olid Heli Veskus (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Tõnis Tamm (bass). Dirigent oli Paul Mägi. Ludvig van Beethoveni elu viimasel kümnendil valmisid tema kaks suurteost- Missa solemnis ( Pidulik missa) D-duur, op. 123 ja 9. sümfoonia d-moll, op. 125. Need teosed on nimetatud kaksikõdedeks: kui esimeses püüdleb Beethoven Jumala poole, siis viimases inimlikkuse poole. Missa solemnise kirjutas helilooja lootuses, et seda esitatakse suurejoonelise liturgiamuusikana pidulikul teenistusel ertshert...
klass Järva-Jaani Gümnaasium 2013 Sisukord Muusikaline haridus ja karjääri algus. Esinemised nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kellega on koostööd teinud. Loomingust. Albumid. Perekond. Info. Muusikaline haridus ja karjääri algus Karl Madis on sündinud 1959.aastal Tallinnas. Lapsepõlves õppis 5 aastat viiulit ja laulis lastekooris ,,Ellerhein" Heino Kaljuste ja Tiia Ester Loitme käe all. 1984.aastal lõpetas Karl Georg Otsa nimelise muusikakooli saksofoni klassi Aleksander Rjabovi juhendamisel. Tähelepanuväärne muusikukarjäär sai alguse esimesest esinemisest Eesti Televisioonis 1979.aasta maikuus. Järgnes väike paus kui sai veedetud kaks aastat sõjaväeteenistuses. Peale sõjaväge, 1981.aastal loodi ansambel Mahavok tuntud muusikutega: Karl Madis, Heini Vaikmaa, Kalev Aas, Peeter Oronen, Raul Arras, Kristjan Kirme ja Sven Himma.
liikumine lapse kõne arengut ühe ajuosa stimuleerimine aktiveerib kogu aju. Kui sinna juurde lisada veel erinevad laulukesed või salmikesed, on see igati lapse arengut toetav. Kõnearengu teadmised õpetajate töös · Abi kõne arendamisele (kõne kontrollimine ja vigade parandamine) · Õigeaegne kognitiivne areng · Töö tasandusgrupis (kõne-häirega lapsed) · Kõne-probleemide või -häire ilmsikstulek Kasutatud kirjandus · "Kõne areng", Tiia Tulviste, "Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" · "Kõnearendus", Karl Karlep · "Väikelapse kõne,keele ja tunnetustegevuse areng", Eesti logopeedide ühing (Ülle Kuusik,Birgit Kaasik,Ülle Lillipuu,Hille-Mai Seero,Marika Viks) · "Kuidas areneb väikelapse kõne?", Ökobeebi võrgustiku liige Kairi Koolme,( http://www.okobeebi.ee/?p=929 ) · " Mida tuleks teada lapse kõne arengust? ", Eesti logopeedide ühing, (http://www.teadlikvanem.ee/mida-tuleks-teada-lapse-
6.5 Tallinnas, Eesti vabariigi pealinnas, on palju kultuuriasutusi. (Järellisand, mõlemale poole tuleb koma) ÜTE Üte ehk pöördumissõna on nimetavas käändes olev nimisõna (FRAAS), mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse muust lausest kahe komaga. NT: Poisid, tulge minuga kaasa! (EES) Tulge minuga kaasa, poisid! (TAGA) Soovime sulle, kallis vanaema, palju õnne sünnipäeva puhul. (KESKEL) Võta päevik, Tiia, ja mine kohale! (KÄSK) IGAL JUHUL ON PANDUD KOMA!
Eesti Jooniest est Lastekirjandus 38211130833 Meelis Ilmamaa est est 38211130833 Meelis Eesti Raamest est Luuletused 38211130833 Meelis Eesti Riikli est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 38211130833 Meelis Sinisukk est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 38211130833 Meelis Kuldsulg est ing Tiia Rinne 38303010526 Jaan Elmatar est ing Liina Tordik 48305030944 Laine Elmatar est ing Jaan Kabin 38303010526 Jaan Elmatar est ing Pille Johanson 48305030944 Laine Fantaasia est ing Juhan Habicht 38303010526 Jaan Fantaasia est ing Juhan Habicht 48305030944 Laine
Tallinna tehnikaülikool Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Üliõpilase nimi ja eesnimi: Elena Õppejõu nimi ja eesnimi: Tiia Süld Tolmacheva Õpperühm: 072662 Kontrollitud: Töö : 3 Arvestatud: Töö pealkiri: Tselluloosi lämmastik- ja äädikhappeestrite saamine. Tselluloosi lämmastik- ja äädikhappeestrite saamine. Töö teoreetilised alused: Tselluloos [672(OH)3]n on Maal enim leiduv orgaaniline ühend. Ta moodustab taimerakkude kesta, olles seega taimede tugiaineks
Estonian University of Life Sciences Annotation Bibliography of ,,Agroecological Economics" by Paul Wojtkowski Author: Janno Ott Tutor: Tiia Krass Tartu 2011 Introduction I'm writing my book review about Agroecological Economics. Which is written by Paul Wojtkowski, who is very famous as leading proponent and analyst. This book presents a wide range of new and diverse techniques for sustainable agriculture for the purpose of enhancing economic interest. Since agriculture is growing really convivially, the emphasis is on changing from conventional agriculture to more efficient systems and practise
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 Kaupluse müügitöö analüüs – Lasnamäe Prisma Referaat Juhendaja: Tiia Kirss Tallinn 2014 Sisukord 1.Kaupluse üldandmed...................................................................3 2.Lasnamäe Prisma struktuur.........................................................3 3.Klienditeenindus..........................................................................4 3.1 Klientide teenindamine müügisaalis.....................................4 3.2Klientide teenindamine kassas...............................................4 4.Toote poliitika...............
Elva Gümnaasium Geenmuundatud organismid Referaat Sandra Lääts Klass: 12. klass (kaugõpe) Juhendaja: Tiia Kuresoo Elva 2017 Sissejuhatus Võtsin rakendusbioloogia referaadi teemaks enda jaoks huvitava teema, mis räägib geenmuundatud organismidest ehk GMO-dest. GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele ja niimoodi saadakse transgeensed organismid.
läheb. Sain lehitseda ka enda Unelmate Aia kogumikku ja leidsin sealt ka muid hetkel vajalikke nõuandeid lisaks. Kirjutada oli põnev ja pilte otsida tore. Selle kirjatööga sain ennast jälle täiendada ja natukese ehk jääb ka mälusoppi meelde. Põnev on katsetada lillede säilitamist uute nippidega ja ka erinevad peenra kujundusvõtted pakuvad mõtlemist. Kasutatud Kirjandus Kogumik ,,Unelmate Aed" Õpetaja Tiia Niiduviiri koostatud õppematerjal suvelilledest Hansaplanti kodulehekülg www.hansaplant.ee Pildid on pärit osaliselt google.com ja mõned enda pildistatud Norrast.
Eesti Jooniest est Lastekirjandus 38211130833 Meelis Ilmamaa est est 38211130833 Meelis Eesti Raamest est Luuletused 38211130833 Meelis Eesti Riikli est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 38211130833 Meelis Sinisukk est rootsi Vladimir Beekman Lastekirjandus 38211130833 Meelis Kuldsulg est ing Tiia Rinne 38303010526 Jaan Elmatar est ing Liina Tordik 48305030944 Laine Elmatar est ing Jaan Kabin 38303010526 Jaan Elmatar est ing Pille Johanson 48305030944 Laine Fantaasia est ing Juhan Habicht 38303010526 Jaan Fantaasia est ing Juhan Habicht 48305030944 Laine
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 8.a klass Röövritsikas Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2007 Sissejuhatus Röövritsikad kuuluvad putukate klassi, röövritsikaliste seltsi ning sugukonda. Röövritsikad veedavad oma elu, otsides putukaid, kellele oleks võimalik jahti pidada. Nad ei põlga nälja kustutamise eesmärgil ära isegi oma lähisugulasi. Kannibalistlikud kalduvused sunnivad röövritsikaid erakuelu elama. 2000 liiki, kellest kõige värvikirevamad ja omapärasemad elutsevad troopilistes ürgmetsades
Keila Kool Kristiina Justus MIINA HÄRMA Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila Kool 2015 Sisukord 1 1. Elulugu………………………………………………………………………… …….3 2. Looming………………………………………………………………………… …..5 3. Teosed………………………………………………………………………… ……..6 4.
esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist. Samal aastal astus ta ka Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. 1969. aastal abiellus Jaan Kaplinski kirjaniku Tiia Toometiga, kes on samuti olnud 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. 1970. Aastatel elas Kaplinski Tallinnas ja töötas botaanikaaias, hiljem kolis ta Tartusse tagasi ja on elanud vaheldumisi linnas ning suvekodus Võrumaal. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega, nimelt sõnastas ta kirja esimese versiooni. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna ja kuulus Eesti Kongressi ning aastail 19921993 Eesti Vabariigi Riigikokku
Tallinna Tehnikagümnaasium HUNT Referaat Koostas: Joosep Heinla 4.a klass Juhendas: Tiia Vainula 2013 Tallinn Levila Hunt on suurim kiskjaline koerlaste sugukonnast, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta elab peaaegu tervel põhjapoolkeral, väljaarvatud Aafrikas, Põhja-Ameerika lõuna osas ja igilume ning jääga kaetud aladel. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad ja idaeuroopa lambakoerad. Välimus
2003 Mixi Kirjastus est est 3,4E+010 Hendrik 2007 Mixi Kirjastus est est 3,4E+010 Riho 2001 Elmatar est ing Liina Tordik 4,9E+010 Helen 1997 Elmatar est ing Liina Tordik 3,9E+010 Karl 1997 Elmatar est ing Liina Tordik 3,8E+010 Meelis 2003 Elmatar est ing Tiina Muld 3,8E+010 Meelis 1995 Kuldsulg est ing Tiia Rinne 3,8E+010 Jaan 1997 Elmatar est ing Liina Tordik 4,8E+010 Laine 1995 Kuldsulg est ing Tiia Rinne 3,8E+010 Reijo 1995 Kuldsulg est ing Tiia Rinne 3,8E+010 Raivo 1995 Kuldsulg est ing Tiia Rinne 3,8E+010 Raivo 1996 Elmatar est ing Kaie Ehrenberg 3,8E+010 Aare 2003 Elmatar est ing Tiina Muld 4,8E+010 Annika 2003 Elmatar est ing Tiina Muld 3,8E+010 Kristjan
Ettevõtte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks ja kasu saamiseks. Suuremad tarnijad on: · Aida OÜ piima ja vorstitooted. · AS Balt-Hellin kondiitri tooraine. · Vilmix OÜ kondiitri tooraine. · Viciuani Baltic OÜ kalatooted. · Sacco OÜ puhastusvahendid. · AS Maag Grupp lihatooted. · Wiiberg Food OÜ köögiviljad. 1.2 Struktuur ja koosseis Treegeri Kohviku OÜ-l on kaks juhatuse liiget- juhataja Tiia Paosalu ja raamatupidaja Anne- Ly Ehman. Juhatajale alluvad kokad, kondiitrid, baaridaamid ja ettekandjad. Töötajad käivad tööl graafiku alusel. On kaks vahetust, praeguse seisuga töötab kohvikus 14 töötajat, nende hulgas kolm kondiitrit, kolm kokka, kaks sõõrikuküpsetajat, kaks ettekandjat, kaks baaridaami, üks raamatupidaja ja juhataja. Paide Kultuurikeskusese kohviku töötajate tööaeg oleneb väga palju üritustest, mille kestvus
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat TREEGERI KOHVIKU OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Tiia Paosalu, juhataja Särevere 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................2 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS.......................................................3 1.1
lõpetada. Nii kahju, kui see ka ei ole, on ka meie klass üks suur vaikiv enamus. Ma küll ei ole kindel, kui paljud seda märganud on, aga ka meie klassis on kiusamist ikka veel. Lisaks õpilaste omavahelistele kiusamistele võib ette tulla ka õpetajate kiusamist õpilaste poolt või vastupidi. Näiteks 2006 aastal oli juhtum, kus õpetaja olevat jätnud koolipoisi käe akna vahele. Ajaleht kirjutab sellest nii : ,,Kolm nädalat tagasi palus Kaali põhikooli inglise keele õpetaja Tiia Koel tagapingis istuval Martinil aken kinni panna. Et poiss seda ei teinud, tuli õpetaja poisi selja taha ja lõi akna ootamatult kinni. Üle klassi kostis kiljatus, sest paraku oli Martin kätt aknalaual hoidnud ja see jäi küünarnuki kohalt akna vahele. Tulist valu tundev poiss haaras viha maandamiseks laualt õpiku ja virutas selle õpetaja poole, see tabas aga hoopis klassiõde. Segadusse sattunud poiss puhkes nutma ja tormas klassist välja." Juhtum
korruptsioonis süüdimõistetud kurjategijatelt. Tagame range järelevalve kinnipeetavate üle Panustame oluliselt narkoennetusse Kuriteoennetuse suuname eelkõige noortele. Korrakaitse alustaladeks on politseipatrullid ja naabrivalve. Omavalitsusjuhid Harjumaal Harku vald - vallavanem Kaupo Rätsepp, abivallavanem Eddi Tomband, vallavalitsuse liige Andrus Braunbrück, volikogu esimees Helikar Õepa Jõelähtme vald - volikogu esimees Art Kuum, aseesimees Tiia Välk, abivallavanem Priit Põldmäe Keila vald - volikogu esimees Heiko Raamat Kuusalu vald - volikogu esimees Tõnu Tamm, vallavalitsuse liige Kunnar Vahtras Padise vald - vallavanem Leemet Vaikmaa Saue linn - volikogu esimees Valdis Toomast, linnavalitsuse liige Jüri Tümanok Viimsi vald - vallavanem Haldo Oravas, abivallavanem Jan Trei, volikogu aseesimees Mari-Ann Kelam IRL liikmeühendused Ettevõtjate Kogu- Tõnis Palts Ettevõtjate Ühendus- Vello Väinsalu
" Külvajat kui poleks leida, Poleks agronoomi tarka, Pagar ei saaks teha leiba leivapuudust tuleks karta. Sa tead vilja kasvuseadust, agrotehnikat ja teadust. Nimi Eerika Jurjeva ELUKUTSED . Loe katkend Tiia Toometi raamatust "Vana aja lood" ja täida lünk sobiva sõnaga (elukutsega)! Mis ametist on jutt? Vana aja trammid olid sinised ja konduktoriga . Vagunis oli kaks pikka pinki, kummagi seina ääres üks. Ühe pingi nurgas istus konduktor ja tõmbas kellanööri, kui kõik reisijad olid peal. Konduktor oli musta mantliga tädi, must nahkkott rihmaga üle õla. Konduktoril l oli suur piletirull. Piletirullist rebis konduktor pileteid, sõidurahad pani aga musta nahkkotti
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8. a klass Sipelgad Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2007 Sipelgad Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja
inimese tervisele. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on vaadelda radooni omadusi, tema ohtlikkust inimese tervisele, kus seda leidub ja kuidas seda mõõta. Uurimistöö teostamisel kasutati kirjanduses ja internetis leiduvaid materjale, ning viidi läbi katse radooni sisalduse määramiseks joogivees. Tänaksin isikuid, kes aitasid kaasa minu uurimistöö valmimisele: õpetaja Anu-Merike Eenmäed ja uurimistöö juhendajat Tiia Rüütlit. 1 Mis on radoon? Radooni nimetus tuleneb ladinakeelsest radio 'kiirgan'. Radooni varasemad nimetused on olnud ka emanatsioon ( või raadiumi emanatsioon), nitoon, aktioon, toroon tulenevalt päritolust (nimed anti erinevatele Rn isotoopidele, seda tollal teadmata). [1, lk 563] Aastal 1900 avastasid Marie ja Pierre Curie, et õhk, mis on kokkupuutes raadiumiga, muutub radioaktiivseks. Ernest Rutherfordi ja Frederick Soddy uurimine kinnitas, et raadiumist
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Äk11 Kaili Olgo STASTISTIKA KOOLI SÕIDUAEGADE KOHTA Uurimustöö Juhendaja: Tiia Leego Tartu 2011 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused...............................................4 3. Koondtabel sõiduaegade kohta......................................................................................6 4. Andmetöötlus..............................................
Põltsamaa Ühisgümnaasium Aeroobika Referaat Koostaja: Andra Lepper Klass: 11B Juhendaja: Tiia Jürisoo 2012 Sisukord SISSEJUHATUSEKS............................................................................................................................. 3 AJALOOST............................................................................................................................................ 3 AEROOBIKA STIILID............................................................................................
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid
Eesti suuremate raamatupoodide andmetel pole majandussurutis ega ka aasta algusest raamatutele kehtima hakanud kõrgem käibemaksumäär raamatute müügile eriliselt negatiivset mõju avaldanud, temaatiliselt on kasvanud eneseabiraamatute müük. «Käibemaksumäära tõus uue aasta alul pole tükiarvude poolest läbimüüki langetanud, küll on summaarselt täheldatav väike langus,» rääkis Postimees.ee'le Apollo Raamatute ASi turundusjuht Tiia Laul. «Käibemaksumäära tõus pole erilselt mõju avaldanud, kuna ka kirjastused suhtuvad lugejasse hoolivamalt ja on veidi hindu langetanud, selle tõttu hinnad kokkuvõttes eriti muutunud pole, väga väike tõus raamatuhinnas on vast märgatav,» selgitas ta. Hetkel kestab Apollos tema sõnul igakevadine sooduskampaania, mis toimub kirjastustega koostöös. «Üldine majanduskriis on viimastel kuudel ka raamatuäri mõjutanud. Selle taustal on kõrgema käibemaksumäära
Kolmas peatükk annab ülevaate tänapäevastest pulmakommetest. Siingi toob töö autor välja tegevused, mida tehti enne pulmi, pulmas ja pärast pulmi. Neljas peatükk annab ülevaate mujal maailmas toimuvatest pulmadest. Kõige parem kirjandusallikas, mis andis enamus infost, oli Piret Õunapuu ,,Eesti pulm". See on teos, mis kirjeldab Eesti pulmatraditsioone ennemuistsetest aegadest tänapäevani välja. Vaid ENSV aegseid traditsioone autor oma raamatus ei kirjelda. Suur abi oli ka Tiia Heinsaar'e ja Ene Vool'u "Hõissa pulmad" teosest. Lisaks kasutas autor erinevaid internetiallikaid. 2. Pulmasümboolika Pulma sümbolid on kindlasti ühed tähtsamad elemendid, milleta pulmade korraldamine võib ebaõnnestuda. Kõigile on ju teada, et peigmees kingib pruudile 3 kihlasõrmuse ja pärast paneb ka pruudile sõrme abielusõrmuse, pruudil on kombeks kanda valget kleiti. Ometi nii see traditsioon on ja jääb. (T. Heinsaar ja E. Vool 2003. "Hõissa pulmad") 2.1
7 Lember, Meeri 8 Lepp, Krista 9 Linnas, Tiiu 10 Meimer, Mirjam 11 Metsanurm, Ira 12 Nurme, Viljar 13 Olenko, Mati 14 Oras, Jaan 15 Otter, Kadri 16 Pelle, Valli 17 Poom, Pille 18 Pukk, Jaanus 19 Polikainen, Anne 20 Riis, Jaanika 21 Roos, Andris 22 Sepp, Marko 23 Soo, Kalle 24 Teller, Tiia 25 Täll, Kaupo 26 Välo, Mirjam 27 Vaikne, Luule 28 Vulle, Simm http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-2010/269-32-excel2010-kuupaeeva-ja-aja Sünniaeg Mitmes Eesnimi märk on koma? 1/3/1994 8 Kristi
2 1.2 Elu teine pool Tööle läks Jaan aastal 1964, kui töötas siis vanemlaborandina Tartu ülikooli arvestuskeskuses ja sotsioloogialaboris. Aastal 1968-1970 oli ta eesti kelle kateedri aspirant ning hiljem Tallinna Botaanikaaias nooremteadur ja pärast vaneminsener. Seal tuli tal tegeleda palju inimeste ja loodusega seotud küsimustega. Selle aja sees ehk aastal 1969 abiellus Jaan Tiia Toometiga, kes on samuti eesti kirjanik. Sellest abielust on tal ka kolm poega ja üks tütar. Tartusse pöördus ta tagasi aastal 1980, kus Tartu Ülikoolis juhendas noori tõlkehuvilisi. Kaplinski on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Jaan on seotud hiljem ka kuulsa 40 kirja koostamisega, kus ta sõnastas kirja esimese versiooni. Nüüd on ta peamiselt elanud oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. 1.3 Jaan Kaplinski tsitaadid
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari-Liis Jürna MK13-TE1 KAUBARÜHMA ANALÜÜS Juhendaja: Tiia Kirss TALLINN 2014 Mari-Liis JürnaKaubarühma analüüs Sissejuhatus Oma kaubarühma analüüsi töös valin toidukaupade alarühmast kohvi ning tarbekaupade alarühmast naha puhastusvahendid. Oma töös kirjeldan mõlema kaubarühma koostist, sisaldust, materjali, kasutamist, hooldust, säilitamist, ohutust, suuruseid, mahte, massi, kvaliteeti, päritolu. Kirjeldan tooterühma arengut, tootjad, ka maailmas, kaupade käitlemist, müüginõudeid.
,,Wikmani poisid" (Jaan Kross) 1988 Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1) Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis) 2) Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis ...
Töö on kirjutatud Eesti niitudest. Niidud on ühed liigirikkamad elukooslused. Sellepärast tuleb neid ka kaitsta. Tööd kirjutades sain teada, et niite on mitmesuguseid. Niidutaimestik sõltub mulla koostisest ja niiskusest. Niitudel elab palju loomi, eriti putukaid. Inimene saab niitude kaitsmiseks ise palju ära teha mitte teha seal lõket ega häirida loomi. Selleks, et niidud ei võsastuks, tuleb neid niita. KASUTATUD MATERJALID 14. Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo ,,Loodusõpetus 6. klassile" I osa 15. Eesti Entsüklopeedia 6. köide lk. 623 16. Hakan Pleijel ,,Ökoloogiaraamat"
Tallinna Sikupilli Keskkool 4. klass Ariana Kaseleht Neptuun Tiia Kaunis Tallinn 2009 1 Sisukord Avastamine.....................................................................................................................4 Neptuuni andmed...........................................................................................................5 Neptuuni kaaslased ja rõngad.........................................................................................6 Triton...............................................................
Keila kool "Eesti talupere 19.sajandil." Referaat 16.05.2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Eesti talurahva elu-olu. 3. Taluhooned, nende ruumid ja kasutamine. 4. Talupere suurus ja nende toidulaud. 5. Talupere tööd. 6. Kokkuvõte. 7. Lisad. 1.Sissejuhatus. 19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale,kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati endistviisi edasi, kus peremeheks oli ikka peremees ise.Ka toidulaud oli üsna kesine. 2.Eesti talurahva elu-olu. Kuni 19.sajandini oli talurahvas pärisorjuse all.Pärisorjus ei mõjunud mitte ainult talupoega...
Haldjatants Katrin Reimus Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1
oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Tunnustused 1. Eino Leino auhind (1992) 2. Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) 3. Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) 4. Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Perekond Jaan Kaplinski on abielus 1969. aastast Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja oli 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. Esimesest abielust Küllike Kaplinskiga on tal tütar Maarja Kaplinski (s. 1964). Jaanil ja Tiial on pojad Ott-Siim Toomet (s. 1970), Lauris Kaplinski (s. 1971) ja Lemmit Kaplinski (s. 1980) ja tütar Elo-Mall Toomet (s. 1981). Minu arvamus Valisin Jaan Kaplinski eelkõige selle tõttu, et ta oli tegelenud mitme erineva stiiliga- luule, proosa ja romaan. Olin endale seadnud eesmärgiks enne natukene tutvuda J
Reimo Oja 11c klass Rudolf Tobias Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstil...
Eesti teatri ajalugu Eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg". Kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval. See oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust. Elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Ehitati esimesed tõelised teatrihooned. Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises. 1906 avati Tartus teater Vanemuine ja 1913 Tallinnas teater Estonia. XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed. "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
