Jaan Kaplinski "Hinge tagasitulek" (0)

Jaan Kaplinskit lugedes
Jaan Kaplinski on sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus. Ta on eesti meeskirjanik ja samuti ka tõlkija. Tema isa on poola rahvusest õppejõud Jerzy Kaplinski ja ta ema on eestlannast tantsijatar Nora Raudsepp-Kaplinski. Kahjuks on Jaan Kaplinski vanemad surnud.
Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Ta on töötanud veel ka paljudes erinevates kohtades. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega . Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna , kuulus Eesti Kongressi ja aastail 1992-1993 Riigikokku. Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet ja praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal.
Jaan Kaplinski on kirjutanud 17 luuleraamatut, mina valisin nende hulgast välja 1990. aastal valminud poeemi "Hinge tagasitulek". Selles raamatus ta räägib, et hinged on ära rännunud ja, et ta üritab neid tagasi kutsuda. Ta teeb seda sauna ja saunalaudi abil. See toimub nii, et ta paneb kausi lihaga saunalaudile, lootes, et hinged naasevad. Aga hinged ei tule, sest eesti rahvas ise ajas oma hinged ära. Veel saab hingede kohta teada nii palju, et nad ei tea kuhu minna, aga et Tondisaarel pidavat neid olema nii palju, et isegi nõel ei mahu ka enam sinna püsti seisma. Jaan Kaplinski ütleb veel, et ka tema hing on ära ja, et und ei tule. Veel ütleb ta ka seda, et kõik käivad hingetuna ringi ning hingavad hingetut hingeõhku. Korraga sa avastad, et sinu maailmal ja sinul endal pole enam keskpuntki, pole kohta kust sa neid hingekesi, omaenda kadunud hinge, tagasi koju hüüad. Kaplinski sõnul on kadunud hinged ja nad on väsinud tulemast. Kuid ta usub, et kuskil kelleski elab või puhkeb hingeke uuesti.
Alguses ma ei saanud selle luuleraamatu mõttest aru. Märkisin vaid tähtsamad kohad välja. Kui olin lõppu jõudnud ja siis uuesti sirvisin oma välja märgitud kohad üle, taipasin, et eesti rahvas on hingetu ja, et nad on selles ise süüdi. Hinged on lahkunud ja neil pole plaanis naasta. Peale aru saamist meeldis see mulle väga ja pani mõtlema eesti rahva peale. Ja minu arvates on see tõsi, et eesti rahvas on hingetu, kuid leidub ka erandeid nagu ka Jaan Kaplinski ütles raamatus. Ka minus tekkis hingetu tunde.
Indrek Kadak