b. Käsitluslaad oli pinnaline: · Puudusid varjud ja värvivarjundid. c. Ruumilisus puudus: · Tähtsam inimene oli suuremana kujutatud. d. Maagiline mõju: · Kujutatud vaenlane pidi olema maha paisatud · Või jahiloom nooltest läbitud. Mesopotaamia 1. Loodusolud ja eripärad a. Asukoht: · Kreeka keeles jõgedevaheline maa Eufrat ja Tigris (praegune Iraagi ala) · Tsivilisatsioon kujunes jõeorgudes. b. Eripärad: · Soistel suudmealadel tehti kuivendustöid. · Vihmavaestel alamjooksudel ehitati niisutuskanaleid. · Haritavat maad laiendati kõrbe arveil, millega kaasnes sooldumine ja viljatuks muutumine. · Ehitusmaterjaliks oli savi (sisseveetavad puit ja kivi olid kallid).
samuti ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Mesopotaamia kunst. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. ...
5. Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal a) primaarne tsivilisatsioon esmane tsivilisatsioon , kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. b) Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilistatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt. Vana-kreeka kreeta saared u. 2000ekr). c) vanimad tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede viljakates orgudes mesopotaamia (eufrat ja tigris, u 3000 ekr) ; egiptus (niilus, u 3000 ekr) ; india (indus, 2500 ekr) ; hiina (huanghe, 1600 ekr) ; peruu (u 1200 ekr) ; kesk-ameerika (u 1200 ekr). d) Tekkimise eeldused viljelusmajandus ja paikne eluviis. Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki. Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. e) Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta) võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). ;
teistest piirkondadest sõltumatult, oma sisemise arengu tulemusena. - Sekundaarne (e teisene) tsivilisatsioon - kõrgkultuur, mis on välja kujunenud primaarse tsivilisatsiooni naabruses, saades sellelt mõjutusi. Primaarsed tsivilisatsioonid olid: PIIRKOND JÕGI AEG Mesopotaamia · Eufrat u 3000 eKr · Tigris Egiptus · Niilus u 3000 eKr India · Indus u 2500 eKr Kreeta u 2000 eKr Hiina · Huang He u 1600 eKr Kesk-Ameerika ja u 1200 eKr Peruu 3.5. Varajaste tsivilisatsioonide sarnased tunnused:
Ürgaeg 1. Homo sapiens- mõtlev inimene 2. 3 peamist kunstiliiki- maalid, skulptuurid ja arhitektuur. 3. Vandaalid olid inimesed, kes vallutasid Rooma vandaalitsemisega. 4. Vandalism- näiteks inimesed, kes lõhuvad võõrast vara, noorukid, näiteks pilluvad kividega aknaid sisse. 5. Ürgajal leidus koopamaale. 6. Kiviaeg sai oma nime kivist tööriistade ja muude hädavajalike kivist tehtud asjade järgi. Pronksiaeg sai nime aga tänu pronksesemete kasutuselevõtule. 7. Kuulsaimad koopamaalid avastati Prantsusmaal ja Hispaanias 20 000 aastat tagasi. 8. Koopamaalid tekitavad tunde, nagu need loomad maali peal oleksid päris, kuna võitlusstseenid jne ( näiteks härgadega) on väga reaalsed ja tundeküllased. 9. Koopamaalidel kujutati peamiselt loomi. Piisoneid, härgi jms. 10. 1) Menhirid- maasolevad kivimürakad. 2) Dolmenid- kivimürakad, millele oli peale asetatud üks suur kivi. 3) Kromlehhid- kahe ...
· Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest · Lihtrahvas jumalatega kokku ei puutunud MESOPOTAAMIA Ra-päikesejumal Osiris-allmaajumal Looduslikud olud Thot-kuujumal, keele ja kirja andma Horos-vaarao kaitsejumal · Kahe jõe vaheline ala Eufrat ja Tigris Anubis-surnutemaailmas inimeste tegude kaaluja · Põhjas ja kirde kiltmaa, lõunas ja edelas Araabia kõrb Hathor-naisjumal Seth-põua ja põuatuule jumal · Vihma sajab vähe Isis-viljakuse ja armastuse jumalanna · Niisutati ja kuivendati kunstlikult Amon-päikesekettajumal, Teeba kaitsejumal, samastati Ra-ga · Külluses savi ja pilliroogu
...........11 2.1.3. Uus riik...............................................................................12 2.2 Egiptuse skulptuur..............................................................................14 3. MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE VÕRDLUS.............................................16 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................17 1. MESOPOTAAMIA Mesopotaamia tähendab kahe jõe vahelist kultuuri ning ühiskonda Tigris ja Eufrat. Nendes orgudes ei olnud kivimurde, see tähendab seda, et suurem osa ehitistest püstitati põletatud tellistest, mis aegade jooksul murenesid ja muutusid tolmuks. Isegi kivist skulptuure tehti harva, enamjaolt tehti graniidist või liivakivist. Mesopotaamia riikide kunst oli väärtuslik panus Vanade Idamaade kunsti, sest Mesopotaamias kasutatud arhitektuuri ja kujutava kunsti süntees, kus arhitektuur ja kujutav kunst teineteist
ka teadmised, tavad, uskumused, kunstiteosed, ühiselu viisid jne. 3 Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused Vanimad kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede kallastel, piirkonnis, kus paiknesid ka vanimad põlluharimise tekkekolded: Lähis-Idas tekkisid kõrgkultuurid alal, mida nimetatakse Lähis-Ida viljakaks poolkuuks. Selle parempoolses otsas voolavad jõed Eufrat ja Tigris. Nende jõgede vahele jäävat ala nimetatakse juba ammustest aegadest Mesopotaamia - Kahe Jõe Maa. Poolkuu vasakpoolses otsas asub Egiptus, mille kõrbeid elustab neist läbi voolav Niiluse jõgi; Hiinas kujunes kõrgkultuur Huanghe jõe orus; Indias oli kõrgkultuuri arenemispiirkonnaks Induse jõe org. Niisutusviljelus. Taim vajab kasvamiseks hapniku juurdepääsu, sobivat temperatuuri ja niiskust. Hapniku juurdepääs tagati mulla kobestamisega, õige aastaaja valimine taime
See avastus andis aimu vaaraode matmisrituaalidest. · Ramses II - valitses 13. saj eKr. Oli suur sõdija ning sõdis nt Hetiitide vastu. Ükski teine vaarao ei lasnud ehitada nii palju templeid ning tihti lisas ta oma nime ka teiste vaaraode mälestistele ja kujudele. · Kleopatra - valitses 51-30 a eKr kuni Egiptus langes Rooma riigi koosseisu. Mesopotaamia Loodusolude mõju ajaloole · Mesopotaamia e Kahe jõe vaheline ala. Südameks jõed Eufrat ja Tigris. Sellest tingtuna sai alguse sealne tsivilisatsioon. Tugevaimad riigid: ajalised piirid ja nende panus · Sumerid - 3000-2500 eKr Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad. Paljude asjade esmaleiutajad (ratas, kiilkiri, õlu) · Akadi riik - 2300-2100 eKr Eriline keel, mida võib pidada tolle aja lingua franca'ks. · Vana-Babüloonia - 1800-1600 eKr
Levandist on leitud üle 20-ne varase asula. Suurim neist on Jericho (4 ha.), suuruselt teine on Tell Aswad ( 2,7 ha.) ning kolmandal kohal Mureybat ( 0,4 ha.) Edela - Aasia hõlmab selliseid alasid nagu Mesopotaamia, Anatoolia, Araabia poolsaar ja Levandi. Selle piirkonna koosseisu kuuluvad tänapäeval: Süüria, Saudi Araabia, Palestiina, Liibanon, Jordaania, Iraak, Iraan, Iisrael, Lõuna Türgi, jne. Sellesse piirkonda kuuluvad ka jõed: Eufrat, Tigris ja Jordan, - mis on olnud väga olulisel kohal linnade tekke ja arengu juures. Neoliitikumi võib lugeda ajatsükliks, mil toimusid suurimad muutused inimevolutsioonis. Seda perioodi peetakse ka tõelise tsivilisatsiooni alguseks. Tihti kutsutakse seda etappi tänu sel ajal sündinud märkimisväärsetele saavutustele neoliitiliseks revolutsiooniks. Tekkisid linnad, religioon omistas sotsiaalse tähenduse, leidsid aset olulised arengud kunsti-,
umbseintega ning kogu elutegevus toimus siseõutes. Suured pidustused, laadad ja rahvakogunemised olid linnast väljas. Samuti oli Assuri linn Lõuna-Mesopotaamia ja Väike-Aasia vaheliseks kauba sõlmpunktiks ning 614 eKr Assuri linn purustati meedlaste poolt. Babüloonia linnad: Babülon, Babüloni linna ajalugu sai alguse Vana-Babüloonia ajast. Babülon asetses strateegiliselt väga heas kohas – seal, kus Tigris ja Eufrat teineteisele kõige lähemale jõuavad. Teisel aastatuhendel eKr, sai Babüloonia suurrigiks ning Babüloonia muutus väikelinnast, Ees-Aasia suurimasks majanduslikuks, poliitiliseks ja kultuuriliseks tsentrumiks. Arvatavasti oli vana Babülon ümbritsetud ringmüüri ning vallikraaviga. Vallikraav oli nii lai, et seda nimetati Hammurabi jõeks. Linna keskel oli arvatavasti suure siseõuega kindlustatud loss nind tsikuraat peatempliga
, samuti ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat enne ja nüüd Babülonis Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme.
o Hieraatiline kiri hieratikos preesterlik o Demootiline kiri demos - rahvas, rahvakeelsed tekstid · Haridus ja teadus o Arstiteadus palsameerimine o Matemaatika o Astronoomia päikesekalender o Geomeetria o Kirjandus hümnid jumalatele, surnute raamatud, ilukirjandus - Sinuhe jutustus Mesopotaamia · Looduslikud olud - Mesopotaamia - jõgedevaheline maa, Tigris ja Eufrat, kuivus (lõunas), niiskus (põhjas, mägede lähedal; suudmealadel), vajadus maad niisutada ja kuivendada, loodusvarad: savi, pilliroog, suhteliselt avatud - vajadus kivi, puidu järele; kultuurikontaktid ja konfliktid; püsivat ühtset tugevat riiki ei kujunenud, rahvad- sumerid päritolu?, semiidi rahvad · Põhiperioodid- o Sumeri linnriigid u 3000-2340 e.Kr, palju linnriike, võeti kasutusele kiilkiri,
· Geograafiline asend- jõgede lähedus, taimekultuuride kasvatime üleujutatud kallastel · Surnute kultus- arusaam, et ekisteerib teispoolsus · Suured sakraalehitised- Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid, Egiptuse templitel palju sambaid, suured massiivsed jumalakujud · Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis IV tahvel- kirjeldab teekonda seedrimetsa V tahvel- Mehed võidavad Humbamba. Tekitavad jumalatele pahameelt VI tahvel- mehed jõuvad tagasi Uruki
Nende alade kliima oli erinev. Rannikualadelt pehme mereline, sisemaal aga kontinendiliselt karm. Suur osa Bütsantsi territooriumist oli kaetud mägedega, mille kivine pind ei sobinud põlluharimiseks. Sisemaal oli sademeid niivõrd vähe, et korralikud saagi saamine nõudis kunstlikut niisutamist. Mäed raskendasid ühenduse pidamist riigi erinevate osade vahel. Mägijõed ei olnud laevaga sõidetavad ega ei sobinud seetõttu ka kauba edasitoimetamiseks. Veerikkad jõed nagu Doonau, Tigris ja Niilus jäid aga riigi äärealadele. 6 Rohkem oli aga kasu mereteedest, sest bütsantslased olid kogenud meresõitjad. Nad kandsid hoolt meresõidu ohutuse eest ja neid ei ahvatlenud tundmatute mereteede otsimine, kuid ammu tuntud marsruute kasutasid nad oskuslikult, seega mitte alusetult ei nimetanud nad vahemerd ''Meie mereks''. Sadamate juurde ehitati kõrgeid tuletorne, mille tipus põletati öösiti kuivi, päeval aga niiskeid puid.
alates 1980. aastatest ei ole tema pesitsemist Eestis enam täheldatud, niisis on ta meil kohaliku haudelinnuna välja surnud. Mujal Euroopas levib aga rabapistrik mitmeski riigis. Mõned looduskaitsebioloogid ütlevad, et liik on ökoloogiliselt välja surnud (ecologically extinct), kui teda on järel nii vähese arvul, et tema mõju teistele liikidele on tühiselt väike. Näiteks bengaali tiigrid (Panthera tigris bengalensis) on suures osas oma levilast ökoloogiliselt välja surnud, sest looduses on neid alles nii vähe (üle maailma kokku vaid 2500 – 4000 isendit, sealjuures näiteks Hiinas alla 50 isendit), et nad ei suuda oma saakloomade populatsioonidele enam olulist mõju avaldada. Väljasuremise vältimiseks püüavad looduskaitsebioloogid anda soovitusi ja juhiseid liikide kaitseks ning vajaduse korral ka nende populatsioonide turgutamiseks ja ökoloogiliseks taastamiseks.
Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. 2. VANA-MESOPOTAAMIA KUNST 5 Vanimad kõrgkultuurid ja nende keskused Mesopotaamia, mille keskus Babülon ja Egiptus, mille keskuseks Kairo, Teeba Usundi mõju kunstile: seal oli polüteistlik usund Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumeridpärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie
kõrgtasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid · TEKKE EELDUSED · Looduslikud faktorid · Jõed, veekogud · Maavarad · Koos elavad suuremad inimrühmad · Välja kujunenud hierarhia ning ka valitsemine · Põllumajanduse väljakujunemine · Metallide töötlemis oskus · Suhtlus ja algne kaubandus · TEKKEKOHAD · Mesopotaamia ehf viljakad poolkuu alad · Tigris ja Eufrati jõgede kallastel Lähis-Idas · Aeg umbes 5000e.K.r · Sumeri rahvus-ratta leiutajad;Akkadi riik · Linnakultuur-jeeriko, Uruk, Ur · Hilisemate Pärsia ja Babülooni impeeriumide ala · Hiina,huange ja jangtse orgudes · India,induse jõealadel · Egiptus-võimsaim vana-aja tsivilisatsioon VANA-EGIPTUS Umbes 3000e.Kr-30e.Kr · PERIOODID · Vana-riik-2686-2181e.Kr · Keskmine riik-2134-1782e.Kr · Uus riik-1570-1070e.Kr
Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000 a eKr oli see kasutuskõlblik, sai põlde rajada. 4000 a eKr on asukateks sumerid. Maailma vanimad rahvad. Lühikest kasvu, pikad sirged juuksed. Õppisid põldu harima. Külvati mutta ja saadi aastas 2 saaki
Ning selle põhjuseks ei olnud alati mitte tavaline telgipsühhoos, mis tekib ninapidi koos elamisest, vaid tihti just nimelt kultuurilised erinevused ja neist põhjustatud suhtlemisraskused. Nii et kui Heyerdahl ühest küljest tõestas koostöö võimalikkust, siis tõestas ta ühtlasi sellega kaasnevaid raskusi, mis vähem ekstreemses olukorras võinuks ettevõtmise nurjatagi. Seda temaatikat on huvitavalt analüüsinud Senkevits. Hiljem tuli veel Tigris, millega Heyerdahl sõitis Mesopotaamiast Indiasse ja tõestas sellisegi kultuurikontakti võimalikkust. Tervikuna ei hinda arheoloogid Heyerdahli tegevuse puhtteaduslikku saaki väga suureks. Ta jäi amatööriks, kelle teooriates on palju soovmõtlemist. Kõige väärtuslikumaks võib pidada lähenemisviisi ennast julgeid eksperimente, mis igal juhul on meie teadmisi avardanud ning julgustanud meid nägema ootamatuid kultuurisidemeid.
Rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega- seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit. Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi(5166 meetrit kõrge)- samuti koht, kus ühtivad nelja riigi piirid. Türgi topograafiline kaart Vetevõrgustik Jõed Enamik Türgi jõgedest suubuvad meredesse, mis ümbritsevad maad. Tigris ja Eufrat ühtivad ning suubuvad Pärsia lahte. Türgi pikimad jõed Kizilirmak, Yesilirmak ja Sakarya suubuvad Musta merre. Teised tähtsamad jõed voolavad Marmara, Egeuse ja Vahemerre. Aasia poolne Türgi on enamasti mägine, kuid leidub ka tasandikke- näiteks Kuzilirmaki jõe delta. Järved Kui võtta arvesse järvede rohkus, siis Ida-Türgis on neid rohkem, kui läänes. Just idas asub Türgi suurim järv Van( 3713 km²). Tegu on vulkaanilise tekkega soolajärvega.
Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine. Tsivilisatsioon e kõrgkultuur- Sisemiselt hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tunnused: · karja ja viljakasvatus · varanduslik jagunemine · kirja olemasolu · ühiskondlik tööjaotus · riikluse kujunemine · kitsa kultuuri areng (teadus, kirjandus) Paiknemine: jõgede ääres Eufrat ja Tigris Ristiusu kirik keskajal Suur kirikulõhe. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine. M. Lutheri õpetus. Kuningareformatsioon Inglismaal. Suur kirikulõhe- Lõhenemise eeldused tekkisid 398.aastal seoses rooma impeeriumi jagunemisega kaheks riigiks. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamiseks. Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele
Enki maa Osiris taaselustuv loodus Nannu kõige oleva ema Ra päike Utu päike Anubis - allmaailm Ereskigal allmaailm Erinevused · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal kui Egiptus. Oli avatud vaenlastele. · Tigris ja Eufrat ei olnud nii hästi laevatatavad. Elulaad paljuski ebastabiilsem. Lisaks poliitilisele ebastabiilsusele. · Sumeris oli kirjaoskus veidi laiemalt levinud. · Sumeris oli kuningas jumala ja rahvaste vahendaja, Egiptuses vajas vaarao võimu teostamiseks ametnikkonda. · Sumeris oli pigem linnatsivilisatsioon, Egiptuses oli tegemist pigem maaühiskonnaga. · Egiptuses usuti sünnipäraselt surematusesse ning pühendati palju energiat teispoolse elu ettevalmistamisele,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maai...
ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
Leitud paks,jumalanna kuju,rõhutatud sootunnustega,vilja kandev,viljakust stimuleeriv,istub kuhitise peal(miks mägi-mäe junmalannade pärast) Ema(pallike jalgevahel)laps jalgevahel vms.tema ümber kaslased,vb metsiku looduse emand(leopardid).Palju kujutisi,naised alasti,suguelunditega,varaste põlluharijate rohked leiumaterjalid.Ei kipu olema paksud nagu see teine paks. 10-7 at põlluharimis kultuur ja karjakasvatus kultuurid. Mesopotaamia-jõgede vaheline,Eufrat ja Tigris. Eufrat oli kunstlik niisutus,põlluharimine 6000 ekr ulatuslik asundus,väikese mastaabilised niisutussüsteemid. 6000 eKr. Eufrat ja Tigris ujutavad üle ettearvamatult,siis kui vili valmis .kuid niilus ujutas üle õigel ajal.Etteaimamatute üleujutuste vastu oli rajda kaitsetammesid. 5000-4000 (II p) eKr-kiire ühiskondlik areng. 5000 at vase kasutamise algus.Kivi ja luu leidude kürval 4000 at algusest tõendid meresõidu kohta
toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on kõrgreljeefiks tahutud kaks sambale toetuvat elukat. Mükeene ümbrusest on leitud omapäraseid maa-aluseid kuppelhaudu, mis on sarnased idamaade haudehitistega. Arheoloogid on kindlaks teinud, et sealsel alal on olnud 9 linna. Kahe jõe maa - Mesopotaamia IV-III aasatuhat e.m.a. Niiluse suudmest itta voolab kaks suurt jõge, Eufrat ja Tigris. Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. On leitud, et just Tigrise ja Eufrati vahel asus paradiisiaed. (Mesopotaamia asub praeguse Iraagi aladel). Mesopotaamias elavate rahvaste ajaloo võib jaotada nelja ossa: sumerlased, Vana-Babüloonia, Assüüria ja Uus-Babüloonia. Seal arenes kultuur, mis on vähemalt niisama vana kui Egiptuse oma. Sumeri rahvale kuulub maailma esimene eepos - "Gilgames" , mille sündmused on pärit 4000
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
