Templis pole istmeid nagu kristlikus kirikus. Kui siin istutakse, siis lihtsalt põrandale. Jalad peaksid aga olema tõmmatud enda istumise alla. Tai kultuuris on oluline, et pea oleks madalamal, kui Buddha kuju või ükski kohal olev munk. EETIKA Inimene tegutseb ja sellel võivad olla tema enda ja teiste jaoks head või halvad tagajärjed. Budistlik eetika tegeleb põhimõtete ja praktikatega, mis aitavad käituda viisil, mis pigem aitab kui kahjustab inimest. Buddha ütles, et tahtlus loeb: kui inimene tapab kellegi tahtmatult, siis pole ta moraalselt vastutav tapmise eest, kuid on süüdi hoolimatuses. Budistlik eetikakoodeks on tuntud viie põhimõttega. Need pole reeglid või käsud, vaid harjutamise põhimõtted, mida järgitakse vabalt ja rakendatakse mõistlikult ja tundlikult. Budismis tunnistatakse, et elu on keeruline ja sisaldab palju raskusi, ning seetõttu ei ole võimalik soovitada üht õiget käitumisviisi, mis on õige igas olukorras. Ja niivõrd ei
Põhjused, miks on suutnud Iisrael sõdades oma riiklust kaitsta: o Tugev ühendus kibutsite vahel, pole alla antud, hästi organiseeritud o Toetus teistel natside terrori all kannatanud riikidelt o Sõjarelvastus USAlt 6. USA tõus üliriigiks Läänemaailma võimsaimaks riigiks II MS järel muutus USA Sõja tõttu oli inimestel töökohti: puuduse tõttu suurenes tahtlus, millega suurenes tootmine Majandus hakkas jõuliselt arenema, elatustase tõusis hüppeliselt, kodudesse ilmus hulgaliselt uusi majapidamismasinaid ja tarbeesemeid -> beebibuum 5 Loodi liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada kommunismi levikut Makartism – Senaator Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute
suurenemise eest. A sõidab autoga mööda teed, talle hüppab ootamatult ette jalakäija, A ei taha otsa sõita, keerab järsult rooli ja sõidab vastu puud. 3-2-1-168-14. Mida osalisuse nõue tähendab? Ridaelamu põlemise kaasus: A näeb,et tema naabri B ridaelamuboks põleb ja läheb kustutama, B ei saa öelda, et sa ajasid minu asja vaid tegelt enda asja sest tuli oleks ka sinuni jõudnud (sama tahte kohta). 30. Mida tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui õigustatud KAA eeldus ning missugune on õiguslik olukord siis, kui asjaajaja eksib soodustatu isikus? Tahtluse puhul peab teadma, et tegemist on võõra asjaga ja teiseks peab ta kasvõi osaliselt tahtma teist isikut soodustada. 3-2-1-1-15. Võib olla, et asjaajaja ei tunnegi soodustatut või kui ta eksib soodustatu isikus. Nt A võtab oma hoole alla B koera (arvatavasti), hoolitseb jne aga tegelt
või kui ta õigusnormi nii tõlgendab, et see võimaldab teha temale (s.o rakendajale) sobiva otsuse. Mõlemad moodused on muidugi lubamatud. Õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks vajalikud otsustused tehakse enne õiguse rakendusakti vastuvõtmist. Eelnevad otsused on ühelt poolt abistava iseloomuga. Protsess jätkub otsustamisega. Otsustamine põhineb tajumisel (tajutakse nt asja suurust, kehavigastuste tekitamine, inimese surm), inimkäitumise tähenduse hindamisel (nt tahtlus, vigastamine, tahteavalduse andmine jne) või otsustaja sotsiaalsel kogemusel. 4.3. Tõlgendamise klassikalised viisid 4.3.1. Grammatiline tõlgendamine Olenemata tõlgendaja subjektist, ei saa ükski tõlgendus olla absoluutselt õige ja kehtida lõplikult igas järgnevas ajas ja ruumis, sest igal ajal ja ruumil on oma väärtused. Siiski ei tule iga ajavooluga kaasa minna. Ka ükski grammatiline tõlgendus ei saa lõplik olla.
1 Töösuhe ja selle reguleerimine Töökorraldus ettevõttes Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse. Töö tegemine on inimese igapäevane tegevus, et saavutada oma eesmärke. Siin müüb üldreeglina töötaja oma tööjõudu füüsilisele isikule või juriidilisele isikule. Seega tekivad tööalased suhted ja kellele müüakse oma tööjõudu, peab ka organiseerima kogu tööprotsessi ning tulemus mida saavutatakse kuulub seega tööandjale. Riik reguleerib vastavalt välja antud seadusandlusega selliseid ühiskondlikke suhteid ning ka töösuhteid vastavalt vajadusele. Seadustega on ära määratud töösuhte loomiseks vastavad võimalused. Ettevõtte kohustus on töökeskkonna korraldamine, seega üldvastutus lasub tööandjal ja tuleb...
Kohustuse täitmine sellise teo tegemine või sellest hoidumine, millega saavutatakse võlasuhte eesmärk. Täitmise kohaks - nimetatakse kohta, kus võlgnik peab tegema kohustuse täitmise esemeks oleva teo. Kohustuse rikkumine - on võlasuhtest tuleneva kohustuse: täitmata jätmine või mittekohane täitmine või täitmisega viivitamine. Süü vormid- hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Õiguskaitsevahendid sunnivahendid, mille eesmärgiks on: tagada võlgnikupoolne kohustuse täitmine, kõrvaldada rikkumise negatiivsed tagajärjed , õigussuhte tagasitäitmine või tulevikus mittejätkamine . Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja- : nõuda kohustuse täitmist; oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; nõuda kahju hüvitamist;
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustu...
liikmed saavad esitada muusikapala ainult neljakesi). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine on kohustuse rikkumine. Kohustust rikkunud pool vastutab rikkumise eest, v.a. juhul, kui rikkumine oli vabandatav. Seaduses või lepingus ettenähtus juhtudel vastutab isik rikkumise eest ainult süü olemasolu korral. Süü vormid on: · hooletus · raske hooletus · tahtlus Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada lepingus või seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Seaduse puhul on need järgmised: · nõuda kohustuse täitmist · keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest · nõuda kahju hüvitamist · taganeda lepingust või öelda leping üles · alandada hinda · nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist Oluline õiguskaitsevahend on tarbija taganemisõigus ...:
KASUTATUD NORMATIIVAKTID ja lühendid AÜS – Ametiühingu seadus, RT I 2000, 57, 372 … RT I 2009, 54, 643; Alaealisele lubatud kerged tööd, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 93, RT I 2009, 31, 195 ATS - Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228;… RT I, 04.03.2011, 1 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91, – RT I 2009, 31, 193 KLS – Kollektiivlepingu seadus, RT I 1993,20,353… RT I 2009, 5, 35 ITVS - Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus RT I 1996, 3, 57 … RT I 2009, 5, 35 PS - Eesti Vabariigi Põhiseadus, RT 1992, 26, 349…RT I, 27.04.2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute kooli...
liikmed saavad esitada muusikapala ainult neljakesi). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine on kohustuse rikkumine. Kohustust rikkunud pool vastutab rikkumise eest, v.a. juhul, kui rikkumine oli vabandatav. Seaduses või lepingus ettenähtus juhtudel vastutab isik rikkumise eest ainult süü olemasolu korral. Süü vormid on: · hooletus · raske hooletus · tahtlus Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada lepingus või seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Seaduse puhul on need järgmised: · nõuda kohustuse täitmist · keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest · nõuda kahju hüvitamist · taganeda lepingust või öelda leping üles · alandada hinda · nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 49
jäänud tulu sissenõudmise välistamine ebaõiglase ja diskrimineeriva iseloomuga. Tingimused: 1. töötaja on rikkumises süüdi, 2. kahju tekkimise ja töötaja süülise käitumise vahel on põhjuslik seos. Töötaja süü Süü vormid: hooletus - käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus - käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, tahtlus - õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kahju hüvitamise ulatus sõltub kahju tekitanud töötaja süü vormist. Hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlaksmääramisel on peamine tuvastada kogu kahju suurus ning tahtlikult, hooletusest või raskest hooletusest põhjustatud kahju (VÕS § 104 lõiked 2 kuni 5). Põhjuslik seos Põhjuslik seos kahjuliku tagajärje põhjustas töötaja konkreetne süüline käitumine. Seos peab olema
ma keskmist töötasu aja eest, mil töötaja oma töökohustusi rikkudes põhjustas ise tööseisaku. Täiendavalt on olukorda analüüsinud Riigikohus, kelle selgituste järgi ei kohusta seadus töötajat antud juhul nõudma tööandjalt tööd. Tööandjal on õigus keelduda töötasu maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tööle tulnud.41 VÕS § 104 lõike 2 järgi on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. 40 Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a otsus nr 3-2-1-136-07; Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus 41 nr 3-2-1-117-11. 77 3. ptk T öötaja ja tööandja kohustused § 36 / § 37 3. Keskmist töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud korras (TLS § 29 lõige 8). § 36
17.09.2020 TÖÖÕIGUS Seminari kava Tööõiguse olemus ja rakendusala. Küsimused, kaasused, ülesanded I teema. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (2 tundi) Tööõiguse olemus 1. Milline on töölepingu kõige olulisem tunnus ja miks? Miks kaitseb tööõigus eelkõige töötajat ja mida see tähendab? ❏ Töölepingu olulisemaks tunnuseks on see, et tööd tehakse alluvussuhtes, mille olemus seisneb ühelt poolt juhtimises ning kontrollimises ja teiselt poolt juhtimisele alluvuses ning kohustusi/ülesandeid/juhiseid täitmises. ❏ Tööõigus kaitseb eelkõige töötajat, sest ta on nõrgemaks pooleks töösuhetes võrreldes tööandjaga,...
(TSE, ametijuhend, käskkiri) temale pandud tööalaseid kohustusi. Materiaalse vastutuse kohaldamisel ei oma tähtsust, kas töötajat on ka distsiplinaarkorras karistatud. 3. on põhjuslik seos just selle T käitumise ja kahju tekitamise vahel, st et just see konkreetne käitumine põhjustas kahjulikud tagajärjed. 4. T on süüdi kahju tekitamises. Süü võib esineda tahtluse ja ettevaatamatuse vormis (kaudne või otsene tahtlus kergemeelsus, hooletus). Süüd kahju tekitamisel peab tõestama TA; võib eeldada T süüd, kui on sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse leping või kui T saab väärtusi volikirja või muu ühekordse dokumendi alusel. Kui üks neist tingimustest pole täidetud ei saa rakendada materiaalset vastutust. Piiratud materiaalne vastutus keskmise kuupalga ulatuses. Kohaldatakse kui T suhtes ei saa kohaldada täielikku
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. • Tingimused: – töötaja on rikkumises süüdi, – kahju tekkimise ja töötaja süülise käitumise vahel on põhjuslik seos. • Kahju hüvitamisel seadusest tulenev ülempiir puudub. Süü vormid: – hooletus - käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, – raske hooletus - käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, – tahtlus - õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. • Tööandja tuvastab, kas töötaja tekitas kahju süüliselt ja milline on süü vorm ning töötaja hoolsuse määr. Põhjuslik seos – kahjuliku tagajärje põhjustas töötaja konkreetne süüline käitumine. • Seos peab olema objektiivselt eksisteeriv, mille puhul üks asjaolu või tegevus tekitab paratamatult teise asjaolu või tegevuse. 15
arhailise õiguse tegevusvaldkonda aga taei kao kuhugi.Seega ei ole see absoluutne stabiilsus, kuid ta on muutuv stabiilsus (muutused, mis toimuvad mitmegeneratsiooni jooksul, nimetatakse aeglaseks muutumiseks ja kultuuris olija seda ei taju). Veritasu —ohver või ohvri sugulased maksid kurjategijale kätte, et taastada õiguskord. Talioon —karistus peabtäpselt peegeldama kuritegu(silm silma, hammas hamba eest).Arhailist õigust ei huvitanud tegija, ettevaatamatus ja tahtlus. Kahju tuli hüvitada—taastada endine õiguskord.Õigusemõistmise toimingu eesmärk on vana hea õiguse taastamine (rikutud olukorra taastamine, ennistamine).Arhailise õiguse 2 aspekti:1.Arhailine õigus kui sugukondlik õigus, on seotud kindla ajalise perioodiga. 2.Arhailine õigus kui eriline õigus ei ole seotud kindla ajaga. Iga arhailine kultuur Ei muutu kõrgkultuuriks.Talurahva hulgas eksisteeris arhailine õigus kuni XIX sajandini.Arhailine õigus ei vaja kirja panemist – suulisus
- § 3 (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. § 12. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. - § 13. (1) Isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud. 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? KarS § 2 Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
vähenemine, samuti kahju tekitamisega seotud kulud. Saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud. VÕS §§ 101, 103, 115, 128 3. Lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (3-2-1-149-05). 4. Töötaja on kahju tekkimises suudi: Hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. NB! Töötaja suu ei ole oluline, kui temaga on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe. (TLS § 72, VÕS §§ 104, 127) Töötaja suuvorm on tema vastutuse ulatuse määramise uks peamiseid kriteeriume. Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
vaid altkäemaksu / pistise võtjat. 1.2.6. Altkäemaks Saksa Riigi Kriminaalkoodeksis Suures osas XVII-XIX sajandil Euroopa riikide poolt kehtestatud kriminaalkoodeksites pöörati enim rõhku üldosas karistuse liikidele ning nende täideviimisele. Tähelepanu on selles osas vääriv 1857. aastal Vene Tsaaririigis vastuvõetud Kriminaal- ja paranduslike karistuste seadustik11, mille üldosas on sätestatud ka kaastäideviimine, tahtlus, osavõtmine ja muu selline. Sama seadus kehtis ka Eestis Nuhtlusseadustiku nimega kuni 1. veebruarini 1935, Venemaal kuni 1917. aasta oktoobripöördeni. Seadustiku põhjalikkus tuleneb hilisemast vastuvõtmisest võrreldes teiste kaasaegsete riikidega, mistõttu võib eeldada, et koostamisel võeti neid aluseks, eriti Code Penal mõju. Samuti Baieri 1813. aasta kriminaalkoodeks, kust pärineb ilmselt põhjalikult läbitöötatud kuriteomõiste.
Jah, karistatav on tegu - tegevus või tegevusetus -, kui see vastab süüteokoosseisu tunnustele, teo õigusvastasus ei ole välistatud ja isik paneb teo toime süüliselt. 111. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus, kavatsetus või ettevaatamatus, kergemeelsus, hooletus, motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 112. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Hinnata tuleb tegu põhimõttel, kas see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 113. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata?
· Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada VÕS-s ettenähtud õiguskaitsevahendeid. · Tingimused: töötaja on rikkumises süüdi, kahju tekkimise ja töötaja süülise käitumise vahel on põhjuslik seos. · Kahju hüvitamisel seadusest tulenev ülempiir puudub. Süü vormid: hooletus - käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus - käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, tahtlus - õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. · Tööandja tuvastab, kas töötaja tekitas kahju süüliselt ja milline on süü vorm ning töötaja hoolsuse määr. Põhjuslik seos kahjuliku tagajärje põhjustas töötaja konkreetne süüline käitumine. · Seos peab olema objektiivselt eksisteeriv, mille puhul üks asjaolu või tegevus tekitab paratamatult teise asjaolu või tegevuse. 33
kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Isiku tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 3 kohaselt vähendada sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alusel üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi reguleerib VÕS § 139 (samuti § 140) üksnes varalise kahju eest mõistetava hüvitise vähendamist ega kohaldu mittevaralise kahju hüvitamise korral (Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14). Seega võimaldavad eeltoodud sätted isiku tervise kahjustamise korral vähendada varalise kahju tekitamise eest
suhtes omavoliline valdaja. (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist. Kui omavoli on lõpule viidud ja sellega valdus omandatud, kuulub senisele valdajale õigus nõuda oma valduse taastamist ja sellest tulenenud kahju hüvitamist võlaõiguslikul alusel ja vajadusel panna see nõue maksma ka kohtu kaudu. Valduse äravõtja tahtlus ei ole oluline. Nõue on suunatud eelkõige varasema valduse taastamisele, mitte aga asja endise seisundi taastamisele. Nõudja peab tõendama valduse äravõtmise, selle ilma tema tahteta, kostja valduse, kahju tekkimisel kahju olemasolu ja kostja süü selles. KOHTULAHEND: 3-2-1-85- 07;3-2-1-83-09 Valdaja vastuväited 1. tõendada omavoli puudumist ja rikkumisetalumise kohustust. 2
TÖÖÕIGUSE SEMINARID 12.09.2017 19.09.2017 Seminari kava I teema. Tööõiguse olemus. Töölepingu eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest (4 tundi) Küsimused, kaasused, ülesanded 1. Tööõiguse olemus 1. Mida peetakse silmas tüüpilise töösuhte all? Millised on nn. ebatüüpilised töösuhted ning mis on viinud nende tekkimiseni? Mis ja kuidas mõjutab töö sisu ja selle tegemise korralduse muutumist praegusel ajal? Mis on tulevikutöö? - Tüüpiline töösuhe on töösuhe, kus töötaja töötab kindlas kohas ja kindlal ajal tähtajatu töölepingu alusel ning allub tööandja kontrollile. Ebatüüpilised töösuhted on rendi-töösuhe, kaugtöö, osalise tööajaga töö. Töö sisu muutub globaliseerumise, tehnoloogia arengu jms tõttu, tekivad tulevik...
Vastus: Kuritegu on vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. 305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah. 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Vastus: Objektiivsed tunnused: tegevus või tegevusetus, seaduses ette nähtud tagajärg. Subjektiivsed tunnused: tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Vastus: Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; 2) kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse- või
Tegu peab olema põhjuslikus seoses tagajärjega st. teatud tegu pidi tooma kaasa teatava tagajärje ehk tegu avaldus välismaailmas tekitatud tagajärje kaudu. Teo välised asjaolud ehk teo modaliteedid, milleks on aeg, koht ja viis ning iseloomustavad eritunnused ja teo objekt. Teo modaliteedid kirjeldavad olukorda, milles koosseisupärane tegu toimus. Subjektiivsed süüteokoosseisu tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid- hinnates teo toimepanija süüdivust, hädakaitse- või hädaseisundi või teiste teo õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu, vääramata jõu puudumist või selle olemasolu jne kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. 308. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid
tegevuseks. KarS § 83 lg 3 p 1 kohaselt ei nõua objekti konfiskeerimine kolmandalt isikult üksnes kaasaaitamist objektiivses mõttes, vaid ka seda, et kaasaaitamistegu oleks selle toimepanijale subjektiivselt omistatav. Omistatav on see juhul, kui kaasaaitaja suhtub objekti kasutamisse süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel vähemalt kergemeelselt. Seda enam tuleb kaasaaitajale omistada kaasaaitamistegu, mida toime pannes on tal objekti väärkasutamise suhtes tahtlus. Praegusel juhul teadis juriidilise isiku juhatuse liige, et ta asub autoga joobeseisundis sõitma. Selline teadmine tuleb omistada ka juriidilisele isikule, mistõttu oli kolmandal isikul kaasaaitamistegu toime pannes otsene tahtlus selle osas, et sõidukit kasutatakse kuriteo toimepanemisel. Seega on KarS § 83 lg 3 p 1 eeldused auto konfiskeerimiseks täidetud ja mootorsõiduki arestimine KrMS § 142 lg 1 järgi lubatav.
Ent enamasti peetakse demagoogia all siiski silmas inimeste teadlikku eksitamist. Demagoogilised võtted on laialt levinud poliitilises ja paraku ka õiguslikus argumentatsioonis. Enamasti tugineb demagoogia materiaalsetele loogikavigadele ning oskuslik demagoog püüab vältida formaalseid vigu. 10 Paljud autorid liigitavad tahtlikeks või mittetahtlikeks ainult materiaalseid vigu, jättes formaalsed vead omaette klassi. Allpool lähtutakse siiski seisukohast, et tahtlus ja loogiline kehtivus on üksteisest sõltumatud tunnused ega saa korraga olla liigituse aluseks, mistõttu formaalne loogikaviga saab ikkagi olla ka tahtmatu. 12 MATERIAALSED LOOGIKAVEAD Kui inimene pole arutluses esinevatest eksimustest ning demagoogiavõtetest teadlik, siis ei ole tal võimalik ennast ka teadlikult nende vastu kaitsta. Võtetest parema ülevaate saamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
