Sõdu on peetud inimajalooalgusest saati. Algselt küll ellujäämise eesmärgil (toiduhankimine ning uutele, söögirohkete aladele liikumine). Siiski varsti hakati sõdima lihtsalt võimu pärast ning teiselt poolt oma kaitsmiseks. Viimase saja aastaga on muutunud drastiliselt sõdimisviisid. Sõda on muutunud nüüd juba neljamõõtmeliseks: merel, õhus, maismaal ning kübermaailmas. Samas, ajaloost on teada, et maailma võimsaim sõjavägi oma hiigelaegadel oli just Rooma sõjavägi. Rooma sõjavägi koosnes laias plaanis kolmest osast. Need kolm suuremat jaotust olid: tuumikvägi (sealhulgas praetoorid ehk keisri ihukaitse, linnakohordid, tuletõrje), teiseks leegionärid (kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks abiväed (mittekodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Praetoorid loodi püsivaks üksuseks Augustuse poolt 27 eKr. Neid kutsuti cohors praetoria
On karastunud lahinguis me kuulsusrikkad Ka internatsionaalne kohus tahab tegemist väed On parim kaitse rünnak nii ütles keegi vist Me kuulsusrikas sõdur hoiab automaati käes Pane valmis mõõk ja rist Ja ootavad sind ordenid või ootab tinakirst Ta lumivalged hambad kaunistavad naeratust Sõjavägi kohustab rahvavõimu toetama Päikses särab kaunis maa Afganistan Kui pahale afgaanile saab pihta kaevikust Ta täidab kohustust On karastunud lahinguis me kuulsusrikkad Ja sinine on taevas ja silme eest on must väed Me kuulsusrikas sõdur hoiab automaati käes Ta lumivalged hambad kaunistavad
Rooma vallutused Roomlased vallutasid oma valitsemisajal palju riike. Kõigepealt Itaalia ning hiljem seejärel ka enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Aga millest tuleneb roomlaste suur edu vallutustel ? Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikest, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani, kuid Rooma armee peamise osa moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi . Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pikkade viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mille ülesandeks oli rinna kaitsmine. Kuid
nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek • Sõjavägi jäi Eestisse režiimi kindlustamiseks • Sõjavägi elanikele ränk koorem • Eesti „Oma sõjavägi“ • 1956.a saadetu laiali Lembit Pärn Moskva kontrollimehhanismid • 1944-1947.a Üleliidulise Kommunistliku Partei Keskkomitee-sovetiseerimiseks • Teise sekretäri institutsioon Täname kuulamast!
VANA-ROOMA SÕJAVÄGI Rooma sõjavägi koosnes laias plaanis kolmest osast. Need kolm suuremat jaotust olid esiteks: tuumikvägi (sealhulgas praetoorid st keisri ihukaitse, linnakohordid, tuletõrje), teiseks leegionärid (st kodanikkonnast moodustatud sõjavägi) ja kolmandaks Auxilia ehk abiväed (mitte-kodanikest moodustatud sõjavägi). Selline üldjaotus püsis suhteliselt muutumatuna läbi terve riigi ajaloo. Vana-Rooma autasude loend Pärjad olid kõrgemad aumärgid. · CORONA TRIUMPHALIS - võidupärg, kõrgem üksikisiku aumärk, millega autasustati ülemjuhatajaid suurlahingu võitmise eest. Algselt oli tegu loorberipärjaga, hiljem valmistati see kullast ja nimetati ümber CORONA AUREA. · CORONA MYRTAEA - väeosa piiramisrõngast vabastamise eest antav mirdipärg. · CORONA CIVICA - kaassõduri elu päästmise eest antav tammepärg. · CORONA MURALIS - müüripärg, mis anti esimesena vaenlase kindlusemüürile tunginule....
Egiptuses on hieroglüüfkiri , Mesopotaamias aga kiilkiri. Mesopotaamias ei pööratud eriti tähele panu elule pärast surma. Egiptuses aga usuti, et surnu sattus Osirise riiki. Pärast surma toimus matuseseremoonia, mis kestis kaua. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda pandi kaasa ehteid, riideid jpm. Seintele raiuti püramiidiraamatud. Egiptuses vana riigi ajal puudus sõjavägi. Uue riigi ajal oli aga alaline armee. Toimus sundvärbamine. Sõjavägi moodustus jalaväest, eliitväest ja hobukaarikutest. Lisaks olid veel võõramaa palgasõdurite üksused. Mesopotaamias aga seevastu kutsuti sõjavägi kokku konkreetsel vajadusel ainult. Teenistusse astuti vaid Kuninga käsul. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses oli silmapaistvad ehitised. Egiptuse hieroglüüfkiri Mesopotaamia kiilkiri
Kas poisid peaksid minema sõjaväkke? Eesti Vabariigis on Põhiseadusega kehtestatud, et mehed vanuses 18-27a on kohustatud käima ära sõjaväes. Kui noormees jõuab sellesse vanusevahemikku, saadetakse talle Kaitserssursside ameti poolt kirjalik kutse arstlikku komisjoni tulemiseks määratud kuupäeval. Kuid kas see on normaalne võtta iga mehe elust 8 või 11 kuud sunniviisiliselt või tuleks sõjavägi muuta vabatahtlikuks? Sõjaväes käimine omab positiivseid külgi. Öeldakse, et seal saab poisikesest mees. See väljendub selles, et tegeletakse aktiivse füüsilise treeninguga, õpitakse voodit üles tegema, harjutakse enda järelt koristama, õpitakse lugupidamist ja palju muud. Kaks kõige paremat kasutegurit on see, et poisid jaotatakse kahte gruppi. Ühed hakkavad autojuhtideks ning saavad seal endale juhiload teha. Teine grupp hakkab juhi omadusi
EGIPTUS JA MESOPOTAAMIA. KRONOLOOGIA EGIPTUS Vana riigi periood ( u. 2700-2200 aastat eKr.) * Püramiidid * Tsivilisatsiooni teke * Religiooni alged Vaheperiood * Sisesegadused * Kodusõjad * Mitu sõltumatut ala Keskmise riigi periood (u. 2000-1650 aastat eKr.) * Teeba valitseja ühendas Egiptuse ühtseks riigiks * Pealinnaks Memphis, usukeskuseks Teeba * Elukutseline sõjavägi Vaheperiood 1650-1550 eKr * Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased * Riik oli taas jagunenud Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla
Absolutism Absolutism riigivalitsemisvorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Miks tekib? paljudes riikides taheti stabiilsust, taheti ühte inimest, kes juhiks riiki. Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine
sõjavägi eurppolastele alla. 1814. aasta kevadel vallutasid liitlased Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta pagendati Elba saarele. Pagendatud Napoleon jälgis Prantsusmaa sündmuseid. Salaja lahkus ta oma sõdurite ning lähikondlastega Elba saarelt. Napoleon tegi Eurooplastele pakkumise sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud. Nii algas uus sõda ja sõlmiti uus prantsusmaa-vastane koalitstioon. Algas sõda, mil Napoleoni sõjavägi jäi eurooplaste omale poole miljoni mehega alla. Sellises ebavõrdses lahingus langesgi eurooplaste sõjavägi, pärast Napoleoni 100 päevast taasvalitsemist. Napoleon loobus taas troonist, ning ta viidi uuesti saarele, kus ta varsti suri. Napoleon oli erakordne valitseja ja selle kohta annavad tunnistust tema juhtimisoskus ja ka tema oskused vaenlastega manipuleerida. See kõik teeb temast ajaloo ühe suurima väejuhi.
valitsejad seisuste esinduskogusid kokku kutsumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt. Kuninga sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Absolutistlik riigikord ei tähendanud iseenesest veel piiramatut omavoli ega õigusetust. Arusaam, et kuningad on vastutavad üksnes Jumala ees, võimaldas neile küll piiramatu võimu oma alamate üle, kuid kuningas pidi järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Absolutisiajastu ametnikkond kujunes suures osas väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas teenistusse võtta pigem madalama päritoluga inimesi, kelle truuduses võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi. Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku
Kas Eestil on vaja sõjaväge? Et sellel teemal arutleda peaks tegema endale selgeks mõned mõisted. Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip.Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kas on siis meil seda vaja?? Kuigi Eesti riik on väike, tal on vaja kaitset. Kaitse...
ühiskonnaga. Ka Spartas oli naistel väga suur roll. Sparta naised pidid sünnitama tugevaid uusi kodanikke ja kuna mehed olid sõjaväes kontrollisid ka perekonna valdusi. Tänu sellele said Sparta naised nautida staatust, võimu ja austust, mis ülejäänud maailma naistele jäi kättesaamatuks. Minu arvates see oli äärmiselt positiivne, sellise meestekeskse ajajärgu kohta. Positiivsete joonte alla kuulub kindlasti Sparta võimas sõjavägi. Juba varajases nooruses sõjaväkke pandud poistest sirgusid vaprad ja halastamatud mehed, kes ei kõhelnud surra oma riigi eest. Sparta sõjavägi oli ka hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Sparta sõjavägi oli tuntud paljudes maades ja see oli paljude silmis võitmatu. Selline tugev sõjavägi tagas teistele spartalastele kindlustunde, mida said pakkuda vaid vähesed selle aja riigid.
sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule, sama sajandi lõpul vallutasid nad ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle rahva. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda, kuid Sparta ei arenenud kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Minu arvates oli see negatiivne, sest neil tekkis omavahel palju erimeelsusi. Kuna neile allus sõjavägi ning nad täitsid riigi kõrgema preestri kohstusi, tekkis neil palju konflikte ja tülisid. Positiivseks aga saab lugeda seda, et kahekesi küsimusi läbi arutades tegid nad otsuseid, mis olid rahvale kasulikud. Spartas kujunes range kodanike kasvatamise süsteem. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega
aasatl kodusõda III Kodusõda I Kuningas ja parlament kehes leeris *Kuninga toetajad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi pooldajad kaupmehed, tööndusega tegelevad kihid ja puritaanid II Oliver Cromwell-i armee *Armees kindel kord *Sõdurid hästi varustatud *Palka maksti reguraalselt III Charles I põgenes Sotimaale *Armeed saavad lahingutes lüüa * Sotlased annavad suure raha eest kuninga parlamendile välja. IV Kuninga hukkamine I Parlament ja sõjavägi *Lahkhelid parlamendi ja sõjaväe vahel *Äärmuslikud puritaanid soovisid kiriku täjelikku sõltumatust riigist. *Sõjavägi nõuab kuninga hukkamist *Sõjavägi tungis londonisse *Mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma II Puhastatud parlament *Charles I-sel raiuti pea maha V Cromwelli valitsus I Inglismaa vabariik *Parlament laiali *Oliver Cromwell ja ta sõjaväele jäi võim II Oliver Cromwelli valitsemine
Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad kohalikukkude omavalitsemine Sõjavägi koosnes palgasõduritest. · Hellenistlik kultuur Keskused Aleksandria, Pergamon, Ateena, Antiookia - palju uusi linnasi. Teadus eraldi teadused · Kirjandus stiil, riigialam, luule. · Filosoofia hingerahu (õnne) küsimus · Muutused religioonis segunemine e sünkreteism. · Kunst korintose stiil (sammaste kapiteelid keerulisemad), ilmalikud hooned (Aleksandria
4/12/ 10A Ajateenistus või palgaarmee Tänapäeval on väga aktuaalne teema kas ajateenistus või palgaarmee. Mina isiklikult olen ajateenistuse poolt. Järgevalt toon poolt ja vastu argumente. Nagu öeldakse, teeb sõjavägi poisist mehe. See on üpriski tõekspidav ütlus, kuna sõjavägi õpetab ja kasvatab. Sealne range distsipliin tuleb pikas perspektiivis üsnagi kasulikuks. Samas on see ka kui iseseisvuskursus, kus saavad ajateenijad ennast proovile panna, kasvatada kohusetunnet ja vastutust. Eks endalgi ole kuidagi turvalisem tunne, kui elada koos mehega, kes on läbinud ajateenistuse. Mõne inimese jaoks on on ajateenistus ka selles suhtes hea, et siis saab peale
Vihma enamjaolt ei sadanud. Kunstlikud niisutussüsteemid. Vana riik: Sellest ajast pärinevad püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Rangelt hirearhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud piiramatule võimule. Usk ning jumalad. Riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks. Keskmine riik: Teeba valitseja ühendas maa uuesti ühtseks riigiks.Pealinn viidi küll tagasi memphisesse, kuid teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Elukutseline sõjavägi sai alguse. Kuningate võim ulatus ka kaugemale. Pärast keskmist riiki, riik taas lagunes. Uus riik: Taastati riigi ühtsus. Võimsuse hiilgusaeg. Hobukaarikute kasutamine. Sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Vaarao Thutmosis 3. Suhted naabritega olid tihedamad. Tähtsaim usukeskus Teeba(paiknes peajumal Amon-Ra) Sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel.Vaarao Ramses 2 sõlmis rahulepingu.(Palestiina jäi egiptusele, Süüria hetiitidele.) Riigi
puhul käskis staabikapten Feliks-Johannes Tannenbaum 24.dal veebruaril korraldada sõjaväeparaad läbi Pärnu. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis Endla teatri lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna.Sellele hiilgavale päeval eelnes palju kannatusi, kuid need kandsid vilja, sest peale I maailmasõda nõrgenes tsaarivõimu tähtsaim alustala, nimelt sõjavägi. Tänu sõjaväe nõrgenemisele oli võimalik Maapäeval välja töödata PÕHISEADUS , ning luua oma riik. Sõja tagamaad ja põhjused: Sõjal oli 2 head põhjust, nimelt tahtis Nõulogude Venemaa , et Eesti jääks nõukogude liitu, mis aga tähendas põhimõtteliselt seda, et Eesti oleks taaskord Venemaa osa. Eestlased aga tahtsid täpselt vastupidist, ning see oldi ka saavutatud. ISESEISVUS. See oldi saavutatud aga väga pingelises olukorras, nimelt I maailmasõja keerises
võim äärmiselt nõrk (5.-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris naturaalmajandus, keskaja lõpus nn. linnamajandus · alaline sõjavägi, üleminek sõjaväe · Keskaja algul eksisteeris rüütlite kohustusele sõjavägi, alates 15. saj palgasõjavägi, ratsavägi kaotas oma tähtsuse, esiplaanile nihkus jalavägi, sest kasutusele võeti tulirelvad
2. Parlamendi vägede etteotsa pürgis maa-aadlik Oliver Cromwell *Ta kehtestas armees kindla korra *Sõdurid olid truud ja neile maksti palka *Charles esimese väed said paljudes lahingutes lüüa ning kuningas põgenes Sotimaale *Sotlased andsid raha eest kuninga parlamendile välja 3. Tekkisid tülid parlamendi ja nende enda sõjaväega *Sõjaväes olevad puritaanid soovisid kiriku sõltumatust riigist *Parlament piirdus anglikaani kiriku reformimisega 4. Sõjavägi nõudis Charles esimese hukkamist *Lahkhelide süvenedes tungisid Cromwelli väed Londonisse *Mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma *Uuendatud parlamendi moodustatud erikohus mõistis Charles esimest türanniks ja ta hukati Cromwelli valitsus 1. Inglismaa kuulutati vabariigiks *Riiki valitses Oliver Cromwell ja tema sõjavägi *Parlament saadeti laiali 2. Rahvas kartis ja vihkas Cromwelli *Cromwell kehtestas karmid igapäevaelu reeglid
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas. Neil ei olnud võimalik ka sõjaväes edasi teenida, sellepärast vähenes sõdalaste hulk. Talupojad müüsid või pid...
süvenesid. Et vallutussõjad lõppesid, muutus järjest raskemaks orjade hankimine. Orjade nappusel hakkasid suurmaaomanikud järjest rohkem kasutama kohalike renditalupoegade tööjõudu. Hilise keisririigi ühiskond oli rangelt seisuslik. Impeeriumi elanikud jagunesid kahte seisusesse auväärseteks ja madalateks.Kõrgemal postitsioonil olevad inimesed olid kohustustest vabastatud, madalad olid aga maksukohustuslikud. Hilise keisririigi aegne sõjavägi jagunes piiriäärseks väeüksuseks ja liikuvaks sisearmeeks. Jalaväe kõrval suurenes nüüd ka rakserelvastuses ratsaväe osatähtsus. Uute väeosade moodustamiseks vajati rohkem sõdureid. Mindi sundvärbamisele. Rooma sõjavägi oli vanaaja lõpuks suurel määral barbariseerunud. Sõjavägi oli küll võistlusvõimeline, kuid kaugenes üha ühiskonnas juurdunud väärtustest. Sõjaväe barbariseerumisest sai Lääne Rooma riigi languse peamisi põhjusi.
Niiluse tähtsus: ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Niisutussüsteemid, terasside rajamisega püsis tulvavesi kõrgematel oruservadel. Vana riik (2700-2200a eKr) * Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas * Kujunesid välja trivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik (2000-1650a eKr) * Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate orgu 1
sisemaal olevate kindluste (1628) määrati, et ainult (Sõdurkuningas Friedrich väljakuulutamine, mis hävitamine, hugenottide parlamendi kinnitatud Wilhelm I); talupoegade andis pärimisõiguse ka vastupanu mahasurumine, makse peab maksma ning tööpäevade vähendamine; naistele; Ülestõusjad püüti Nantes'i edikti laene tegema; parlamenti uute toiduainete maha suruda; sõjavägi tühistamine, intendandide võis laiali saata vaid tema kasutuselevõtt (kartul); reformiti (teatud summa ametisse seadmine enda nõusolekul (1641); sõjad (Austria pärilussõda maksmine sõjaväe jaoks, kohalikuks valitsemiseks, vaabariigi 1740-1748 ja sõjaväekohustus); edikt viljakaubanduse väljakuulutamisega (19. Seitsmeaastane sõda 1756- finantsreform (kehtestas vabaduse kohta
a üritas Hitler Baieris võimu haarata, kukkus läbi, pandi vangi, kus kirjutas ,,Mein Kampf" Riigipäeva hoone põlemapanek 1933, süüdistatakse kommuniste Peatatakse kõikide teiste erakondade tegevus Sureb Weimari vabariigi president Hindenburg, Hitler uusi valimisi ei korralda ning võtab võimu enda kätte Hitlerist saab Führer · Hitleri-Saksamaa majandus, siseolukord, rassiteooria, sõjavägi. Majandus: võeti riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu, antarkia loomine, idapoolsete alade vallutamine, sõjaliste kulutuste kasv, rahva elatustasemel ei lastud langed, et säilitada poolehoid, uute töökohtade loomine, palgad riigi kontrolli all, ametiühingute likvideerimine, kauplemine balkani ja Lõuna-Ameerika riikidega (tooraine).
· üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. 4) Iseloomusta absolutismi aegset sõjaväge ha ametnikkonda. Ametnikkond - nende ülesanne oli tegelda monarhi poliitika täide viimisega. Nt: koguda makse, märkida võlgnikud jne koosnes peamiselt madalama päritoluga isikute hulgast (kuna nad olid kuningale poliitika täide viimisel lojaalsed, sest allumatuse korral võisid nad positsiooni kaotada) Sõjavägi- algne sõjavägi polnud alati ustav kuna võidi olla sellel poolel kes rohkem maksis ning kokku tuli ainult sõja käikudeks. Kuningal oli vaja alalist sõjaväge, mida saab koguaeg kasutada ja millele toetuda. Algselt moodustasid alalise sõjaväe sõdurid kellele maksti palka ja hiljem teenistus kohuslased st kes värvati sõjaväkke. Selle tulemusena ei moodustunud sõjavägi enam aadlitest, mis tõttu võis seda suurendada. 5) Millised olid merkantilistlik majandus poliitika iseloomulikud jooned?
"Kui Philippos II võitis Chaironeia lahingu ,olevat aga poeg isale kurtnud: ,,Isa võidab ära kõik,mis jääb üle minule." Aleksander vallutab ja avastab Aleksandri noorus tekitas kreeklastes lootust vabanemisele.Puhkenud ülestõusudega tuli aga noor valitseja kiiresti toime. 334.aasta kevadel eKr. Viis Aleksander oma 30 000 jalameest ja 5000 ratsanikku üle Hellespontose Väike Aasiasse ja astus Pärsia territooriumile.Ümmarguselt 40 000 mehest koosnenud Pärsia sõjavägi seadis ennast lahinguvalmis väikese Granikose jõe kõrgel kaldal.Jões alanud võitluses purustati Pärsia sõjavägi.Selle koosseisus olnud Kreeka palgasõdurid piirati sisse.Ellujäänud 2000 kreeklast kuulutati reeturiteks ja saadeti orjadena Makedooniasse.Esimese aastaga vallutas Aleksander kogu Väike Aasia. Pärast Granikose võitu mööda Väike Aasia rannikut lõunasse liikunud Aleksandrit tervitasid kreeka linnad kui Pärsia ikkest vabastajat.
Sparta ja Ateena riiklik ja ühiskondlik korraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas põhines vallutustel. Riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise
peamine probleem maksude kehtestamine Parlament Saatis parlamendi laiali, kuid Sotimaal mässu mahasurumiseks vajas ikkagi Charles I ajal 1640- kokku tulnud parlament esitas kaebuste nimekirja, kuningas saatis uuesti laiali samal aastal uuesti kokku (pikk parlament); 2 koda kuningas ei või enam laiali saata, maksud kehtestatakse parlamendi nõusolekul Parlament Parlament ja sõjavägi usuküsimustes erimeelt vabariigi ajal 1648- Cromwell korraldas parlamendi puhastuse: ülemkoda laiali, alamkojas vaid independendid. Alles päraparlament Parlament Taastas parlamendi ülemkoja Stuartite Parlamendi moodustasid toorid ja viigid restauratsiooni ajal Parlament 18. Parlamentarismi kindlustamine sajandil Enamuspartei juht- peaminister 1707- Inglismaa ja Sotimaa parlamentide ühendamine
kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. 5.Merkantilism ja Colbert (lk 43)
Magistraadiks saamine ja riigiasjades osaleda. senatisse kuulumine andis võimaluse Senat- vanemate nõukogu, mis kujundas poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis oli suursuguste roomlaste seas endiselt sõjandust ja rahaasju. Kuulus 300 kõrges hinnas. senaatorit. Rahvakoosolek- Rahvakoosolekud ei Sõjavägi- Esialgu koosnes sõjavägi toimunud enam peale vabariiki. kodanikest, hiljem aga elukutselistest Senat- alitseja nõuandja. Suursuguste palgasõduritest. roomlaste seas endiselt kõrges hinnas, kuna andis võimaluse teha poliitilist karjääri ning tagas mõjukuse. Sõjavägi- Oli palgavägi.
Kuulsaimate Vietnami sõja fotode hulka kuuluvad foto väikesest jooksvast tüdrukust, kes on napalmirünnakust põlenud, ja foto My Lai külas toimunud vietnamlaste massimõrvast, mille korraldasid USA sõjaväelased.(pilt 1) Pilt 1Rahvusvahelisest Herald Tribune'i arhiivist esiletõstud: Ameerika Ühendriigid ründasid Põhja-Vietnamit 1965. aastal. Sõjafotograafia ajalugu näitab, et fotod sõjast võivad pöörata avaliku arvamuse sõja vastu ning seega näeb sõjavägi võitlusfotograafiat kui kaheteralist mõõka, millega tuleb olla ettevaatlik. Kui aus olla, siis peab sõjavägi käima mööda noatera: liiga vähe tsensuuri võib panna sõjajõud lahinguväljal ohtu ning võib kallutada avaliku arvamuse sõja vastu. Liiga palju tsensuuri aga paneb samas avalikkuse ja ajakirjanikud imestama selle üle, mida varjatakse. Lahesõjas proovis USA armee kontrollida ajakirjandust ja peaaegu kõike sõjafotograafiaga seonduvat lahingutsoonis
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja armee ja sõjapidamine Referaat Martin Aron 10.a klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord 1. Tiitelleht lk.1 2. Sisukord lk.2 3. Sissejuhatus lk.3 4. Kreeka lk.4-6 5. Rooma sõjavägi lk.7-10 6. Kasutatud kirjandus lk.11 Sissejuhatus Sõjad said alguse eraomanduse tekkides ja ühiskonna jagunedes antagonistlikeks klassideks. Klassiühiskonnas on seaduspärane nähtus. Relvavõitlus, mida peetakse klassiomaste majandus või poliitilise eesmärkide saavutamiseks ja mis on sisuliselt klassiomase poliitika jätkamine vägivallavahenditega, võib toimuda eri maade klasside või ka ühe maa eri klasside vahel
rindel*Metsavennad hävituspatlajoni vastased, nende eesmärgiks oli kodumaa vabastamine võõrvägedest*,,Orzeli" juhtum Poola allveelaev tuli Eestisse, kuid eestlase ei võtnud väga midagi ette*Annektreerimine riik liidab enda külge territooriumi, mis eelnevalt on kuulunud teisele riigile*Okupeerimine võõras sõjavägi hõivab teise riigi maaala*Ultimaatum ilma läbirääkimisdeta esitatud nõue/nõuded*Eesti Leegion Eesti väeosa Saksa armee koosseisus*Omakaitse vabatahtlike kaitseorganisatsioon Saksa okupatsiooni ajal*Riiklikud Kunstiansamblid Nõukogude tagals moodustatud ansambel, mis pidi oma esinemistega sõdurite moraali üleval hoidma*Ehituspataljon mobiliseeritus eestlase Nõukogude
absoluutse võimuga riigipea, rahvusvahelises suhtes kehtis kinlaksmääratud etikett. Sõjapidamine oli tugevalt seotud ühiskonna poliitilise arenguga. Muutus poliitilises korralduses tõi kaasa ka muudatusi sõjapidamises. Revolutsioon ühes valdkonnas kutsus selle esile ka teises. 2. Prantsuse revolutsiooni mõju sõjanduse arengule Pärast suurt revolutsiooni kehtestatud kors pidi end kaitsma, kuid revolütsionääridel puudus professionaalne sõjavägi. Ainuke võimalus teha sõjaväe oli kutsuda vabatahtlikke teenistusse. Sõjavägi oli proffesionaalsete sõjaväelaste juhtimise all. Uus olukord riigis andis aadlikest ohvitseridele võimaluse ends näidata sõjakunstis. Sõjanduslikkud uuendused muutsid armee mobiilsemaks ja effektiivsemaks: kasutusele võeti vabalt liikuvad laskirid, paindlikum suurtükituli ja ahelike asemel rünnati kolonnidega. Samuti koos taktika uuendusega, tuli ka relvastikku uuenemine : võeti kasutusele relvadele
Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks,keskmiseks ratsaväeks ja kergratsaväeks.Pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu (1648a) hakkas ratsaväe osatähtsus sõjapidamises vähenema,sest selle ülalpidamine oli kallis ja pealegi tähendas tollane sõjapidamine eelkõige kindluste piiramist.Loodi sõjaväe riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu:autasud,vormiriietus,relvastus,määrustikud,kehtestati väeüksuste normkoosseisud. Suured toidulaod olid magasinid,kust sõjavägi sai toiduaineid ka sõja ajal. Muutused sõjakunstis Sõjakunst sisaldab endas kahte komponenti: taktikat ehk õpetust, kuidas võita lahingut,ning strateegiat ehk õpetust,kuidas võita sõda.Uusajal muutus valitsevaks joontaktika ja kurnamisstrateegia. Joontaktika oli lahingukord,kus jalavägi jagati kolmeks: eelväeks,peajõuks ning järelväeks; ning need asetati viirgudena tegutsema ühele joonele. Jalaväe tiibadele,vahel ka jalaväeosade vahele,rivistati ratsavägi
Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Palgaarmee Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna üldine majanduslik edenemine ning kuningavõime tugevnemine rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Palgaarmee komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. Sõja eel pakkus riik (kuningas) teada-tuntud eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülem omakorda jagas välja patendid kompaniide komplekteerimiseks
Süüdistused olid alusetud, sakslased tegelesid lihtsalt pealtkuulamisega. Isegi monarhistid olid juba tsaari vastu. 1916 talvel tapeti Rasputin, aga see ei suutnud tsaari mainet taastada. VEEBRUARIREVOLUTSIOON Algab suure streigilainega. Eesotsas on Budilovi relvatehaste töölised. Meeleolu on sarnane 1905. aasta revolutsioonile: miitingud, meeleavaldused jms. Tsaar ise oli sõjas. Kuberner üritab saata rahva peale sõjaväge, aga sõjavägi hakkab üle minema rahava poolele. 8. märtsil (Naistepäev) tulid naised tänavale pottide ja pannidega, neile saadeti sõjavägi peale, aga sõjavägi ei tulistanud. 28. veebruar on võim linnas on ülestõusnute käes. Tsaar hakkas rongiga Petrogradi sõitma, aga sõjavägi ei lase teda Pihkvast edasi. Ajutise Valitsuse delegatsioon tegi tsaarile ettepaneku loobuda troonist, ning 3. märtsil astus troonilt tagasi Ajutise Valitsuse kasuks
Üks kubermang. · Autonoomiaseadus osaline iseseisvus 20.märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa+ P- Liivimaa kubermang. Selle juurde pidi valimiste teel moodustama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu. Haridus, usk, kultuur (30.märts 1917) 1. Kõrgemad organid lubati moodustada. Seadusandlik Maapäev (63 liiget) ja Täidesaatev Maavalitsus K.Päts 2. Emakeelne algharidus · Oma sõjavägi Vn Ajutise Valitsuse toetusel loodi Rakverre 1. Eesti Polk. Juht Aleksander Tõnisson. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu suurendada. · Suuremad parteid 1917 1. Eesti Demokraatlik Erakond K.Konik 2. Eesti Maarahva Liit K.Päts 3. Eesti Tööerakond J.Vilms 1918 Päästekomitee (Konik,Päts,Vilms) õigus EV välja kuulutada. 23.veebr Pärnu. Eesti 1918
KGB: · Jälgis ja kontrollis ühiskonda · Surus maha nõukogude vastased ilmingud · Tagas kõrgete ametnike julgeoleku · Sedas välisraadioid · Kontrollis välismaalasi · Teostas väli ja vastu luuret · Tegi koostöödkõigi ühiskonna kihtide esindajatega nuhkimis otstarbel. KGB kõrval tegutses ka siseministeerium, mis võttis üle miilitsa ülesanded. Nõukogude võimu kindlustamiseks jäi eestisse ka sõjavägi, algul 120000 meest. Nende kätte koondus ligi 90000 ha maad (Baldiski, Pakri, Sillamäe) Sõjaväelastele tuli peale maa anda suur osa uutest elamispindadest. NÖ. Eesti oma sõjavägi tegutses 8. Laskurkorpuse baasil, kuni1956 aastani.
· 12. saj eKr rändasid Mesopotaamiasse sisse aramealased · 9. saj allutati Babüloonia Assüüria ülemvõimu alla · 721705 eKr vallutati Iisraeli riik · 680669 eKr vallutati Egiptus; Assüüria saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse · 668627 eKr lasi Assurbanipal kokku koguda kuulsa Ninive raamatukogu UusBabüloonia riik (626539 eKr) · 626 eKr lõi Babüloonia Asüüria alt lahti hävitati pealinn Ninive; purustati Asüüria sõjavägi ja seeläbi ka Asüüria riik lõplikult · 605561 eKr UusBabüloonia hiilgeaeg rajati Paabeli torn, rippaiad (Nebukadnetsar II) · 597 eKr vallutati Jeruusalemm, likvideeriti Juuda riik; 586 eKr hävitati Jeruusalemm · Järgneb Pärsia ülemvõimu periood Riigikorraldus kuningad · Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülem, kohtumõistja, seaduseandja, talle alluti · Kuningas pidi tagama alamate heaolu, riigi julgeoleku; arvestama kõrgkihiga
Feodaalsuhete kujunemine Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistasid
abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Võimaliku sõja vältimiseks otsustas Eesti valitsus järele anda ning kirjutas lepingule alla. Kuna Eesti on väike riik ning siinne sõjavägi ei oleks suutnud suurel määral vastu astuda kõvasti suurematele vägedele, oli vaja liitlasi leida ning Eesti nägi Venemaast natukenegi kasu. Peale lepingu sõlmimist nõudis Venemaa Eestilt valitsuse vahetamist. Kuna Venemaa sõjavägi oli tunduvalt suurem, siis ei olnud mõtet vastupanu ostutuda ning Eestist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Kuna olukord riigis muutus- venelased hakkasid Eestlaste vastu relvi tõstma ning hakkasid toimuma massitapmised, siis otsustasid paljud Eestimaa pinna oma jalge alt pühkida. Palju lahkus koos tavainimestega ka kirjanikke ja luuletajaid. Neil enamikel oli plaan kodumaale peale sõja lõppemist naasta, kuid üldjuhul seda ei juhtunud. Väga suur
et populatsiooni vähendada on kehtestatud nn. ühe lapse poliitika, mis teisisõnu on ülerahvastatust leevendav pereplaneerimispoliitika § Seadus viidi ellu 1979. aastal ning kehtib arvatavasti veel vähemalt kümme aastat § Arvatakse, et vahemikus 19792011 on ära hoitud ligi 400 miljoni lapse sünd § Vaatamata ühe lapse poliitikale sünnib Hiinas iga viie nädala jooksul miljoni võrra rohkem inimesi kui sureb Sõjavägi § Hiinal on hetkel maailma suurim aktiivne sõjavägi, kasutada on ligi 2.3 miljonit sõdurit. § Hiinal peaks olema ka maailmas suuruselt teine sõjaväe eelarve. Suuruseks arvatakse 115 miljardit dollarit § Hiina valitsuse sõnul hoitakse sõjaväge puhtalt kaitseks Infrastruktuur § Hiinas on hetkel kõige rohkem telefoni kasutajaid, ligi 800 miljonit § Hiinas on ka kõige rohkem interneti kasutajaid 2011. aasta lõpuks oli neid üle 500 miljoni § Hiinas on pikim rongiteede võrgustik, üle 9000km
330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. -4- 3. Riigikorraldus Riigil oli neli pealinna: Susa, Ekbatana, Persepolis, Babülon Pärsia oli tsentraliseeritud hea sisekorraldusega riik. Oldi tolerantsed vähemusrahvuste ja usundite suhtes. Kuningas oli absoluutne valitseja, tema abilised koondusid õukonda. Sõjavägi oli koondunud piirkondade kaupa traditsioonilisel alusel, seetõttu oli sõjavägi väga heterogeenne. Sõjaväe eliitüksuseks olid pärslastest koosnevad 10000 surematut. Ohtralt kasutati ka palgasõdureid, enamasti kreeklasi. Laevastiku tuumiku moodustasid Foiniikia laevad. Riik jagunes satraapiateks, keda juhtisid satraabid. Satraabid olid piirkonna maksukogujad ja sõjaväe juhid.Satraapide tegevust kontrollisid nn. Kuninga silmad. Kuningad arendasid teedeehitust. Tähtsaim oli Suur Kuningatee, mis laius Susast Sardeisesse
augusti rünnakud · Hiljem selgus, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki · 2. augusti rünnaku kohta on ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada · USA väed sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta · Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada · Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust · 1965 - USA alustab Põhja-Vietnami pommitamist, · USA sõjaväelaste arv Vietnamis kasvanud 125,000ni · 1966 - USA sõjavägi Vietnamis kasvab 400,000 meheni · 1967 - Ameerika sõjaväelaste arv kasvab 500,000ni · 1968 - My Lai veresaun, USA sõjaväelased tapavad ühes Vietnami külas 347 tsiviilisikut, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. · Avalikuks tuleb My Lai veresaun · 1969 aasta aprilliks on Vietnamis hukkunud 33,000 USA sõjaväelast · Sama aasta 15. novembril leiab Washingtonis aset suur rahu demonstratsioon · 1971 - Vietnamisse on jäänud ~325,000
Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000. Palju aitasid kaasa sõja edasisele käekäigule erialustel löögiüksused, s. h. Kuperjanovi pataljon. 12. detsembril 1918 saabus Inglise laevastikueskaader, tulid ka Soome vabatahtlikud. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis lõpuks Punaarmee pealetungi edasiliikumise peatada. Suurt rolli selles mängis ka paranenud sõjatehnika. Relvastusega varustas Eesti armeed peamiselt Suurbritannia
Sõjaväekohustus ka naistele- jah või ei? Tänapäeval on palju ühikonnas juttu olnud teemast, kas sõjavägi peaks olema ka naiste jaoks või siiski jätta nõrgem sugupool sellest välja. On mitmeid riike, kus see on juba kohustuslik, näiteks Iisrael. Mina arvan, et on hea, kui igaks olukorraks (ka hullemal juhul sõjaks) on valmis nii naine kui mees, kuid samas usun, et naine peaks jääma koju, hoolitsema ja kaitsema eelkõige tulevasi põlvkondi. Seega jään oma otsusega erapooletuks, kuid kui tõesti
vaenlasele vastu astuda.Ka suur osa Eesti rahvast on sellisel arvamusel,kuigi Eesti ajalugu on näidanud,et ka väikerahvas on suuteline oma jõududega vaenlasele vastupanu osutama.Seega oleks eestlastle sõjaväge siiski tarvis. Üks oluline argument,miks paljud inimesed pooldavad sõjaväe kaotamist,on ,et Eesti Kaitsevägi ei suudaks vaenlasele vastupanu osutada.See väide on küll õige,aga on ka mitmeid vastuargumente.Esiteks sõjalise olukorra puhkemisel,kui Eestil on sõjavägi,suudab ta vaenlasele vastu astuda.Kui aga sõjaväge pole,vallutaks vaenlane kergelt Eesti.Kuigi Eesti kuulub NATO-sse,ei tule NATO väed kohe Eestile appi,vaid selleks kulub mingi aeg.Ei saa ju lootma jääda teiste riikide abile,sest pole ju kunagi kindle kas meile tullakse appi.Eelkõige tuleks eesti meestel anda enda poolt kõik,et kaitsta rahu meie maal.Ja NATO-gi saab kaitsta vaid neid riike,kes aitavad iseennast ja ei looda vaid teiste peale.Seetõttu on Eesti sõjaväe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
