Eestlane sõjas ja võõrvõimude all (0)

Eestlane sõjas ja võõrvõimude all
Teise maailmasõja ajal esitas Venemaa Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Võimaliku sõja vältimiseks otsustas Eesti valitsus järele anda ning kirjutas lepingule alla. Kuna Eesti on väike riik ning siinne sõjavägi ei oleks suutnud suurel määral vastu astuda kõvasti suurematele vägedele, oli vaja liitlasi leida ning Eesti nägi Venemaast natukenegi kasu.
Peale lepingu sõlmimist nõudis Venemaa Eestilt valitsuse vahetamist. Kuna Venemaa sõjavägi oli tunduvalt suurem, siis ei olnud mõtet vastupanu ostutuda ning Eestist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Kuna olukord riigis muutus- venelased hakkasid Eestlaste vastu relvi tõstma ning hakkasid toimuma massitapmised, siis otsustasid paljud Eestimaa pinna oma jalge alt pühkida. Palju lahkus koos tavainimestega ka kirjanikke ja luuletajaid . Neil enamikel oli plaan kodumaale peale sõja lõppemist naasta, kuid üldjuhul seda ei juhtunud. Väga suur osa Eestlasi hukkus ka põgenemisteel kas Soome või Rootsi, sest paadiga on see retk ilma pikemalt ette plaaneerimata käsile võtta siiski üsna absurdne ning kuna paatides oli rohkem rahvast, kui oleks ehks pidanud, läksid paljud paadid, teel vabadusse, põhja.
Suur osa kodumaale jäänud inimestest aga küüditati Siberisse. Esimestena katsuti ära vedada võimalikult palju tähtsamaid riigi inimesi ning kirjanikke. Kirjanikele tähendas see üsna suurt kaost, sest sel ajal ei lubatud neil oma teoseid avaldada. Kui juhtus mingi ime, et peale suuri kontrolle ja muutmisi lubati teosed avaldada, ei jõudnud need siiski vene ajal Eestisse.
Olukord Eestis oli üüratult halb. Peale seda, kui Eesti sai tagasi oma riigi ning rahval tekkis võimalus Siberist tagasi oma kodumaale tulla, ei olnud paljudel enam kodusi, kus elada ning lähedasi, kellega aega veeta.
Minu meelest on olnud meie rahvast siiski väga vapper , peale kõike üleelatut, hoida meie kultuuri ning tavasid.
Merili