Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige Plebei- plebs-rahvahulk, ülejäänud kodanikud roomas, jäid jõukuselt alla. Patroon- rikas roomlane, eestkostja Klient- vaene roomlane Rahvatribuun- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse mis kahjustas plebeide huve Kaheteistkümne tahvli seadused- 450 eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused. Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud Senat- vanemate nõukogu
visata Romuluse ja tema kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool aga uhtus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla, ja kui see oli neid mõnda aega imetanud, kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud, kukutasid vennakesed oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehitamise üksi. Tema järgi saanudki linn Rooma nime. Puunia sõjad Esimeses Puunia sõjas (264-241 eKr) käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku ja seetõttu said esialgu ülekaalu kartaagolased. Kuid sõja kestel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merelahingute kogemusi, saavutasid roomlased mitu tähtsat võitu ja sundisid vaenlase rahu paluma. Kartaagol tuli osa oma valdusi roomlastele loovutada. Teises Puunia sõjas (218-201 eKr) püüdsid kartaagolased
Arhitektuur: kivi, hauakambridmastaba, astmikpüramiidid vaaraole, suurpüramiidid. Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsudega, püramiididainus säilinud maailmaime. Mesopotaamia Loodusolud ja eripärad: Asukohtjõgedevaheline maa, tsivil. Kujunes jõeorgudes Eripärakuivendustöid soistel aladel, niisutuskanaleid alamjooksudele, haritavat maad laiendati, kaasnes viljatuks muutumine, savi, avatus(kauplemine, sõjad, rüüsteretked) Sumerite linnriigid Templiühiskond temple umber koondunud kogukond, mis moodustas linna. Linna ümbruse maavaldused kuulusid jumalatele, mida juhtisid preestrid. Inimest peeti jumala orjaks. Karistuseks tuli uputus, näg, vaenlased. Linnadehitati savitellistest kindla plaani järgi. Väljaspool müüri lihtrahva elamud Leiutisedesimesed linnaehitajad, niisutus ja kuivenduskanalid, ratas, vanker, mõõdud kaalud, seadused, eepos
Sadi Nicolas Léonard Carnot 12klass Sadi Carnot sündis 1 juuni aastal 1796, ta oli Lazare Carnot perekonnas sündind vanim poeg. Ta lapsepõlv oli raske ja ebastabiilne, just Prantsusmaal sel ajal olnud raskete poliitiliste sündmuste tõttu (Prantsuse revolotsioon, Napoleoni sõjad jne.). Ta isa oli tihedalt seotud ka revolotsioonilise valitsusega ja Napoleoniga. Kõigele vaatamata sai ta hea hariduse, algul isa, pärast Lütseumis. Sealt edasi, 16 aastaselt astus ta polütehnikumi. Ta lõpetas selle edukalt 1814. Pärast lõpetamist liitus ta sõjaväega ja oli tänu isale väga tihedalt seotus ka Napoleoni 100 päevase uue valitsusajaga. Oktoober 1815 aga Napolenon saab lõplikult luau ja ta isa satub Saksamaale ilma naasmisvõimaluseta prantsusmaale
ilmneb, et kogukondi valitses tugev valitseja, tõenäoliselt preesterkuningas. Umbes viiesaja aasta pärast ühtne riik lagunes, hilisema pärimuse järgi võib väita, et viimaste valitsejate ülekohtu ja vägivalla tagajärjel. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim senisest nõrgem, see andis sõjaväelisele aristokraatiale võimaluse valitseja sõltuvusest peaaegu täiesti vabaneda. Tulemuseks olid kodusõjad ning maa killustumine. Osastisriikidevahelised sõjad lõppesid aastal 221 eKr. Võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale autoriteeti rõhutava nime Shi Huangdi. Shi Huangdi saatis pealinnast riigi eri piirkondadesse keiserlikud asevalitsejad, et tõsta oma isiklikku autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Lisaks käskis ta kogu maal ühtlustada nii kaalu- ja mõõdusüsteeme kui ka kirjaviisi. Tugevdamaks riigi põhjapiire stepirahvaste vastu,
kadusid. ARHAILINE AJAJÄRK- 800-600 eKr, tekkis riiklus ja linnriigid, kolooniad ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed), hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved,
poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises Maailmasõjas.
Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. Linnriikide suhted olid tihtipeale vaenulikud. Klassikaline periood (u 500-338 a. eKr) · toimusid Kreeka-Pärsia sõjad. · Kreeka hiilgaeg · Peloponnesose sõda · Sparta ülevõim · Makedoonia tõus Hellenismiperiood (u 338-30 a e.Kr) Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Pärast Aleksander Suure surma algasid aastakümnete pikkused sõjad Makedoonia väepealike vahel ja riik lagunes. Tähtsamaiks linnadeks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. Hiljem langesid kõik riigid rooma võimu alla. 3
Kuna inimese elu on niivõrd mugavaks muutunud ning elutempo võrreldes varasemaga on märksa kiirem, kasutatakse alati kõige lihtsamat ja teadaolevat varianti, kuigi on olemas võimalus alternatiivkütustele, mis on küll kallimad, aga sellega säästetakse loodust enda järglastele, aga mida jõukam inimene, seda enam kiputakse mõtlema, et pärast meid tulgu või veeuputus. Tänapäeval on suureks ohuks sõjad. Suurriikide omavaheline kemplemine mõjutab kõiki kõrval paiknevaid väikeriike ning sunnib neid valima pooli. Sõjad on tapnud palju süütuid inimesi ja hävitanud miljoneid kodusid. Võidurelvastumine ja väärate otsuste vastu võtmine riigipeade ja sõjajuhtide poolt on toonud esile ohu vallanduda III Maailmasõjal. Suurriigid nagu USA ja Venemaa on läbi aegade üksteisele naeratades ja hambaid risti hoides viisakusi öelnud, aga samas on omavaheline
Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka ja Makedoonia, 30. eKr langes viimasena Egiptus
Prantsuse-Preisi sõda (1870-1871) võimaldas Saksamaale väga suure kontributsiooni (tasu sõja eest) ja Elsass ja Lothring idaosad. 19. saj lõpul tekivad imperialistlikud vastuolud NN vanade koloniaalriikide(Prantsusmaa, Hispaania, Suurbritannia) ja noorte kiitesti arenevate tööstusriikide(Saksamaa, USA, Jaapan) vahel. 1894 saavtab USA tööstustoodangu mahult esikoha maailmas . Viimati nim riigid hakkavad taotlema Esimesed imperialistlikud sõjad Need on sõjad, mida suurriigid peavad väljaspool oma teritooriumi. Hiina-Jaapani sõda 1894-1895 Võiduks sõja tulemusena sai Jaapan Hiinalt Taiwan ja Penghu saared ning Hiina pidi tunnustama Korea iseseisvust. Hispaania USA 1898 Sisetülidest vapustatud Hispaania kaotab kontrolli oma asumaade üle Vaikses ookeanis ja Kariibimeres ja USA omandab Kuuba Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Ülejäänud saared müüb Hispaania Saksamaale (1899). Inglise Buuri 1899 1902 19. ja 20
Kriis lahendati diplomaatilisel teel, sest oli karta, et sõja korral Inglismaa toetab Prantsusmaad, Saksam. polnud sõjaks veel valmis. Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus säilisid. Teine Maroko kriis 1911 puhkes rahva ülestõusu mahasurumisega tekkinud võimalusest Prantsusmaal Maroko okupeerida. Inglismaa võimalik sekkumine leevendas läbirääkimiste tulemusi: Saksam. leppis tükikesega Prantsuse Kongost ja Prantsusmaa sai protektoraadi Maroko üle. Balkani sõjad: Balkanimaade iseseisvumise põhjused olid Türgi nõrkus, Venemaa toetus slaavi rahvastele. Esimeses Balkani sõjas 1912-1913 olid Balkanimaad Türgi vastu, et vabastada Türgi alla jäänud Albaania ja Kreeka alasid. Türgile jäi ainult Konstantinoopol. 1912 tunnistati Albaania iseseisvust. Teises Balkani sõjas 1913 astusid Serbia, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria vastu (nendega liitus revansitaotluses ka Türgi). Bulgaaria sai lüüa, kaotas isegi ammuseid alasid, sõja tulemusel tugevnes
Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks - toit, raha, eluase, riigi poliitika. Peamised surma põhjused arenenud maades: südame- veresoonkonna haigused, vähk, õnnetused (liiklus, olme, tööstus, looduskatastroofid), kuriteod (vägivald, terroriaktid).Rahvastiku vanuseline koosseis vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem. Peamised surma põhjused arengumaades: toidu- ja veepuudus, sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS, sõjad, ka loodusõnnetused.Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge. Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile
Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed tõrjuti Liivimaalt ning maa jagati 3 riigi vahel: Põhja-Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale, Saaremaa Taani võimu alla Moskvast sai Poola kõrval Ida-Euroopa arvestatavaim jõud Itaalia jäi rikkalikult killustatuks Rooma rüüstamine Tulenes sellest, et Itaalia sõjad polnud edukad Karl V palgasõdurite poolt 1527. a Palgasõdurid mõnitasid katolikku kirikut riietusid paavstiks ja sundisid roomlasi oma jalgu suudlema. Nunnad tiriti kloostritest bordellidesse Rüüstamise käigus tapeti üle 30 000 inimese Euroopa ja muu maailm Euroopa mõju maailma majandusele ja kultuurile suurim ajaloos Euroopa rahvad suurimad maadeavastajad ja kolonisaatorid Asustasid Ameerika mandri ja kehtestasid oma kolooniavõimu Aafrika ja Aasia kontinentidel
inimesi tihtipeale ka hoolivad ja mida hoiavad. Oleks huvitav ja kasulik mõelda sellele, kuidas tänapäeval suhtutakse kodumaasse ja oma rahvusesse. Tänapäeval on vastakaid arvamusi selle kohta, mis see kodumaatunne ja rahvuslus üleüldse on. Ilmsesti on see kodumaatunne ja ka armastus oma rahva ja isamaa vastu kõikidel inimestel erinev. Küllap on erinevatel ajaperioodidel inimesed suhtunud oma isamaasse erineva tundega. Inimeste suhtumist oma kodumaasse on mõjutanud mitmed sõjad, okupatsioonid, küüditamised ja võõrvõim. Esimene ja Teine maailmasõda määrasid paljude inimeste elusaatuse, sest väga paljud olid sunnitud kodust lahkuma, põgenema välismaale või minema sõtta. Need, kes lahkusid teise riiki, pidid kohanema uute oludega ja kodumaatunne oli vaid mälestus, mida eneses edasi kanti. Peale sõdade toimusid ka küüditamised, millega kaasnes veel suuremaid probleeme
püüdis araablasi rünnata Tunises, ingnoreerides oma nõuandjaid. Kuna tegemist oli aasta kõige kuumema aastaajaga, siis armeed laastasid haigused. Samuti suri kuningas ise. The numbering of crusades is problematical. The Eighth Crusade is sometimes counted as the Seventh, if the Fifth and Sixth Crusades are counted as a single crusade. The Ninth Crusade is sometimes also counted as part of the Eighth. Ristisõjad väljaspool Vahemeremaid ja hiliskeskajal Ristisõdade alla käisid kõik sõjad kristlaste ja paganate/ketserite vahel. 1) vendide ristisõjad 1147-1185 1147 kui Clarivaux abt Bernard värbas II ristisõtta sõjamehi andis ta õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda nii kaua kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147 toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, see kukkus haledalt läbi. 1160ndaist-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega, samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I, kuna Valdemar oli
Samuti oli majanduselu muutunud rahvusvaheliseks,sõda oli kõigile kahjulik ning polnud riiki,kes oleks teadlikult päästa valla maailmasõda. Kuid tähtsamad ja suuremad põhjused miks sõda puhkes on järgnevad: 1. Alahinnati ohtu : Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud ka selle ärahoidmiseks.Ka arvati,et Euroopas võivad puhkeda,vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning sellised lokaalsed sõjad kestavad lühikest aega ega kujune laastavaks. 2. Sõda romantiseeriti : Levis kujutelm,et sõda on romantiline,ülev ja hiilgav.Leidus paljude hulgas ka neid,kes soovisid ning hirmu ja samas ka põnevusega sõda ootasid.Paljude hulgas,kes sõda ootasid,polnud ainult sõjaväelased ja relvatöösturid ,vaid hoopis Euroopa lihtrahvad. 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid : Maailmas ei eksisteerinud organisatsioone,mis suutnuks kiirelt
suurenenud alates 1990 aastatest. Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Öeldakse, et religioon, uudishimu, raha ja sõjad on neli olulist liikumapanevat jõudu. Kõik nad on otseselt või kaudselt kaasa aidanud ka tubaka võidukäigule saamaks popu-laarseimaks inimesetapjaks maailmas. On teada, et maailma elanikkonna täiskasvanud meestest suitsetab 47% ja naistest 12%. Eestis suitsetas 1997.a. 42,3% meestest ja 19,6% naistest (Statistika 2001,Tln). 1.1 Suitsetamise ajalugu Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri
Osariigid peavad omama suuremat võimu. Nende arvates peaks USA olema rohkem Konföderatsioon (st riikide liit), mitte aga Föderatsioon (st liitriik). Esimestel aastakümnetel ajas USA kõigi riikide suhtes sõbralikku ja neutraalset poliitikat. Peatähelepanu tuli keskendada oma riigi ülesehitamisele. Samas olid aga sündmused Euroopas väga teravad. 1789. aastal oli Prantsusmaal alanud revolutsioon, mis tegi lõpu kuningavõimule selles riigis. Sellele järgnesid Napoleoni sõjad. 1812. aastal puhkes järjekordne USA-Suurbritannia sõda, mis kestis aastani 1815. Lahingud toimusid peamiselt USA idarannikul. Osa Briti vägesid jõudis isegi Ühendriikide uue pealinnani Washingtoni. Tookordne president James Madisson oli sunnitud pealinnas pagema ja Briti sõdurid süütasid presidendi maja ehk Valge Maja, mis oli valminud aastal 1801. Sõja võitis USA, sest Suurbritanniat nõrgestasid sõjad Euroopas. 1815. aastal allkirjastati rahuleping. Selle kohaselt
On olemas alternatiive, mille edasiarendamisel saaks luua tulevastele põlvkondadele sarnased lõbustused mootorspordi valdkonnast, lihtsalt naftasaadused vahetuksid alternatiivide vastu. Samas siis võiks just mootorsport muutuda huvitavamaks, kuna kui omavahel panna võistlema elektriauto gaasiautoga, siis võib olla põnev vaadata just selle nurga alt, et milline alternatiivne tehnoloogia on parim. Üheks vägagi suureks ressursside ebaefektiivseks kasutuskohaks on sõjad. Arvestades kui palju ressursse sõjatehnika peale kulub, ja arvestades kui suuri kahjusid pommitamistega tehakse, siis võiks öelda, et sõjad on ühed ressursside ebaefektiivse kasutamise musternäidiseks. Tohututes kogustes metalli, erinevaid keemilisi ühendeid ja samuti ka inimressurssi kulub enamjaolt mitte millegi pärast. Samas sõdu peetakse koguaeg. Kasutatakse tohututes kogustes materjale, millest saaks nii mõndagi inimkonnale kasulikku teha, kuid ei teha
1) Õigeusk (Vene tsaar Jumala asemik) 2) Isevalitsus 3) Rahvuslus Nikolai I arvas, et riik peaks sarnanema patriarhaalsele perekonnale. Riiki juhib, valitseb tsaar, Rahvas on suure perekonna liikmed, kes peavad kuuletuma ja alluma. Avalikku arvamust kui sellist ei eksisteerinud. Suur ideoloogiline ja poliitiline pinge. Välispoliitika Nikolai I ajal Nikolai I tahtis territooriumi laiendada. 2 sõda Pärsia ja Türgiga. Tulemusena sai juurde territooriumi. 1830/31 jäid sõjad katki, sest algas tormiline ülestõus Poolas, mis kuulus Venemaa koosseisu. Aleksander I kingitud konstitutsioon. Verine mäss. Nikolai I näitas, nii sise- kui välispoliitikas, et on väga range valitseja ja võitleb revolutsiooni vastu. Teda hakati Euroopas pidama despoodiks.
lahingus. 1704. aasta mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu satuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Et laeva mitte venelastele üle anda, lasi laeva meeskond end laevaga koos õhku. 12. juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. Sõda tõis kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika kohaselt kattis sõjakulud maa, millel sõjad peetakse. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksusi, kelle relvastus piirdus mõne venelastelt saadud püssilogu ja mõõgaga. Aktiivsem võitlus Eesti alal algas jälle 1708. aastal. Olulisim lahing leidis aset Vinni mõisa lähistel, see lõppes taas rootslaste kaotusega. Nimetatud sündmust kajastab Käsu Hansu kirjutatud ,,nutulaul", mille autorina peetakse teda esimeseks teadaolevaks eesti soost luuletajaks. 29. septembril 1710 kirjutati alla Tallinna lähistel Harku mõisas
poliitikas. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioontoimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Vana korra vihkamise tõttu lihtrahvas hakkas hävitama erinevaid kunstiteoseid, isegi hooneid ja katedrale. Selleks, et säilitada ja kaitsta kunstiteoseid, raamatuid ja erinevaid dokumente rajati kunstimuuseume, raamatukogusid ja Rahvuslik Arhiiv. Uuendati vana korra väliseid avaldumisvorme. Muudeti soengustiile, parukaid enam ei kantud. Kadus
Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides ning endiselt jagunes see mitmeks eriilmeliseks koolkonnaks. Karolingide kunstis võib esmakordselt märgata ka selliseid erinevusi, mis edaspidi süvenesid ja said eri rahvaste kunsti iseärasusteks. See on seotud prantslaste, sakslaste, itaallaste jt rahvaste kujunemisega. Skulptuur, näited? Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud. Hilisemad sõjad, segadused, aga ka lihtsalt ümberehitused on hävitanud tollased kirikud, kloostrid ja kindlused peale mõne üksiku erandi. KAROLINGIDE VÕIM Püüti leida eeskuju Roomast. 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine. Kultuuritase oli madal. Kirjaoskajaid mõni tuhat. ARHIDEKTUUR Sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis püstitati lossikabel. San Vitale kirik eeskujuks. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Sambad on toodud Itaaliast. Valitsev kirikutüüp basiilika
Hunt hunti ei hammusta, ning neiu tee kallima juurde oli vaba. Teada on ka tõsiasi, et armastus ei seisne ainult õnnes ja rõõmus, tihti tuleb ka kannatada. Kui keegi peaks kaotama oma kallima, kas saatuse või lihtsalt heitliku inimmeele tõttu, võib valu olla nii suur, et kaob soov edasi minna... Kuid siiski me, teades riske, otsime armastust, meie soov olla õnnelik ja jagada seda õnne kellegi kalliga on nii tugev, et sellele ei saa vastu metsikud tormid, verised sõjad, ega põhjendatud keelud. Omnia vincit amor.Armastus võidab kõik. [ohm-nee-ah weeng-kit ah-mohR; On huvitav, et kui meid ratsionaalseid ja omakasupüüdlikke isendeid- püüab oma võrku armastus, ei suuda me sealt välja ronida. Tihti me isegi ei proovi. Aeg, mille pühendad oma tunnetele ja suhetele kallite inimestega, ei ole kunagi asjata kulutatud. Kui su elu hakkab lõppema, millele sa mõtled? Mida sa hakkad kõige enam igatsema? Kas oma autot, raha
kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused, kus mõnikord osales ka kuningas ise. Seltskonna üritustel hakati pakkuma jäätist ja vahuveini. Kõik need suured pidustused nõudsid riigilt välja suuri summasid. Kuninga kuulsuse nimel pidas ta mitmeid sõdu, mis laostasid laiu alasid ja tõid hukatust tuhandetele inimestele. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa täitmiseks ei põlatud müüa aadlitiitleid või ametikohti, sest nii saadi suuri tulusid. Tema ajal pidas Prantsusmaa neli suurt sõda: Devolutsioonisõja, Prantsuse-Hollandi sõja, Pfalzi pärilussõja ning Hispaania pärilussõja. Louis tegeles üle kümne tunni päevas paberitööga ning vaba aega tal sisuliselt polnudki, sest dokumenditööst vaba aeg oli täidetud range päevaplaani järgi peetavate
Välispoliitika- Üleminek maailmapoliitikale tõi kaasa konoliaan vallutused Aafrikas *Majanduslikud ja poliitilised huvid põrkusid Inglism. ja Prantsu. , Aafrikas ja Lähis-Idas. ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused:vastuolud maailmasuurriikide vahel *võitlus kolooniate ümberjagamise pärast *võidurelvastumine. Sõjaajend: 28 juunil 1914 tapsid Serbia terrorist Sarajevos Austria-Ungari troonipärja. Sõdivad pooled: Keskriigid ja antant Tähtsamad rinded: Läänerinne ja Idarinne Positsiooni sõjad: Marne lahing, Verduni lahing, Somme lahing, Jüüti merelahing, Cambrai lahing, Caporetto lahing. Somme lahingu iseloomustus Inglismaa ja Prantsuse väed üritasid siin tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid. Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Inglastel õnnestus sakslastest läbi murda, kuid ei suudetud õigel ajal seda ära
Hellenismiperiood 4 - 1 saj eKr Hellenism idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levik tolleaegses maailmas. Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine
ja pidid maksma lunaraha. Kehtestati vabariik. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264 133 aastat eKr Konfliktid Kartaago riigiga (P-Aafrikas), omavahel 3 sõda Puunia sõjad. Esimene (264-241 eKr) Roomlased rajasid tugeva laevastiku; Kartaago palus rahu. Teine (218-201 eKr) väepealik Hannibal läbi Hispaania Kolmandas vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago 146. aastat eKr. 146. aastal eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, 133 aastal eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi (Väike Aasias) roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas.
üevaade Esimesed olümpiamängud toimusid aastal 776 eKr. Aasta 776 eKr. oli kreeklastel ajaarvamise alguseks. Olümpiamänge peeti seal 1169 aasta väitel iga 4 aasta tagant - kokku 291 korda. Oma suureima õitsengu saavutasid olümpiamängud Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgul 500-440 eKr.-kõige pidulikumad olid 475 eKr. Toimunud 75. mängud kus austati Salamise merelahingu võitijat Themisthoklest. Alates V saj. keskpaigast eKr. Hakkasid mängud alla käima - sõjad ja rüüstamised Kui Rooma alistas Kreeka linnriigid, algas 145 eKr. olümpiamängude ajaloos nn rooma ajajärk. 393 pKr. Toimusid viimased antiikaja mängud. Keiser Thareios I keelustas paganikud mängud, laskis olümpia purustada ning sealsed kunstivarad riisuda. VI saj. keskel toimusid tugevad maavärinad, mis katsid Olümpa varemetevälja 5-7 m. paksuse mullakihiga. Mängude korraldus Olümpiamängude ajal pidi valitsema ülekreekaline rahu - sõdimine sellel ajal oli keelatud
Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul 5.Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Sõjad, Lahesõda 1990-1991, Tsetseenia sõda jne. 6.Miks on naftamaad hakanud ehitama naftatöötlemistehaseid. Sest et nii on odavam. 7.Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? 8.Millises olekus ja millega transporditakse gaasi? Vedelasolekus, mööda gaasijuhtmeid. NAFTA TÖÖTLEMINE 1.Millisel põhimõttel töödeldakse ümber naftat? Destillatsioon 2.Milistel temperatuurivahemikel eraldub naftast bensiin, diiselkütus, kütteõli? Bensiin 40-
Nii kaua kuni ühtedel inimestel on olnud vara ja valdusi, siis on olnud teisi, kes neid endale ihkavad, kas või teise inimese elu hinnaga. Tavaliselt on sõda kahe või enama poole erimeelsuste vägivaldne lahendamine. Mis on aga sõdade sõnumiks, kui selline asi üldse eksisteerib? Selliseid aastaid, kui on rahu ja keegi ei sõdi, on väga vähe. Selline statistika, kui niisugune, näitab, et inimene lihtsalt ei suuda oma elu elada ilma sõdateta. Sellest järeldubki, et sõjad on ülimalt negatiivsed nähtused ning nad ei tohiks heameelt valmistada kellelegi. Vahel leidub siiski inimesi, kes on õnnelikud sõdade toimumise üle. Sellised inimesed ei pea arvatavasti sõjas osalema ja nendel on ükskõik, mis teistest saab. Siiski ei saa sõdade sõnum mingil juhul hea olla. Suurem osa inimesi ei suuda arvatavasti kunagi mõista, miks peetakse sõdasid ja miks peavad nii paljud süütud inimesed elu kaotama. Näiteks võib tuua romaani ,,Läänerindel muutuseta"
oleks inimestele olnud. Levis katk, mis hävitas suure osa elanikkonnast, aastail 1695-1697 oli laastavaim näljahäda kogu Eesti ajaloos, levisid tüüfus, düsanteeria. Suri iga viies inimene ehk umbes 70 000 inimest. Kokkuvõtteks võib öelda, et Rootsi aega üdini heaks vanaks ajaks pidada on vale. Sel ajal toimus küll palju positiivseid muutusi hariduse ja keele areng, kuid oli ka väga palju negatiivset. Sõjad, näljahädad, haigused kõik laastasid Eestimaad ning selle tulemusena oli aeg siiski pigem halb.
· Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõna kuriteoks.. · Reparatsioon sõjakahjude hüvitamine võitjariikidele · Desarmeerimine vägede ja relvastuse vähendamine · Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi · Parlamentarism - rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi).
algas 5 saj. eKr Kreekas · Preestrite asemel olid juba näitlejad · Tänaseni on säilinud tragöödiaid ja komöödiaid Dionysose kultus · Dionysos viljakus- ja veinijumal · Lihtsast jumala kummardamisest kujuneb välja täismõõtmeline kreeka tragöödia · 50-liikmeline koor + lava keskel asetsev Dionysose altar · Algul oli juttu jumala austamisest ja tema elust, hiljem lisati juurde lugusid pooljumalatest (heerostest, nende head ja halvad teod, sõjad, laste saatus, abielud) Korduvalt ümberehitatud Dionysose teater Ateenas tänapäeval Teater ... · ... koosnes ruumist, millel oli kolm põhiosa · Orkestra e. ringikujuline tantsuväljak, samasugune nagu see, kus esinesid koorilüürika ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester") · Skene, koht kus näitleja muutis oma välimust hiljem kujunes sellest lavatagune
Kuidas Esimene maailmasõda mõjutas Euroopa riikide ühiskonda ja majandust? 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule. Sellega lõppes 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud Esimene maailmasõda, mis oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas kõik varasemad sõjad. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust ja ühiskonda? Esimene maailmasõda oli kõige kallim seni peetud sõdadest. Kuna uute relvaliikide kasutuselevõtmine ning käibelolevate relvade täiustamine tekitas palju purustis ning kindlasti nõudis ka hulga raha. Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kuid kuna lagunesid impeeriumid siis katkesid ka majanduslikud sidemed, seetõttu
kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõjus rängalt ka Prantsuse majanduselule. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Preisi vallutatud Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa sai Tilsiti lepetega tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas vallutades sõjas Rootsiga Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatuslikud muudatused leidsid aset tsiviilelus. Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform.
Nimeta osalevad riigid. Kolmikliit : Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia; Antant- Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa 4.Kes olid valitsejad? Saksa keiser Wilhelm II, Vene tsaar Nikolai II, Austira Frace Joosep, Inglismaa Edward VII 5.Mida tähendab pr.keeles Entente Cordiale? Südamlik liit 6.Mis keel on diplomaatia keel? Prantsuse keel 7.Kuidas suhtuti sõtta? Euroopa tahtis sõda, romantiline 8.Mis soodustas sõda? Sõjatehnika areng, võidurelvastumine, sõjalised liidud õhutasid sõda 9.Millised sõjad toimusid enne 1.ms (5)? 1. Inglise-Buuri, 2. Vene-Jaapani, 3. Itaalia-Türgi, 4. I Balkani, 5. II Balkani 10.Mille leiutas Hiram Maxim? raskekuulipilduja 11.Keda nimetati Saksamaal kahurikuningaks? Krupp 12.Milline väeliik muutus väheefektiivseks? ratsavägi 13.Millega põhjendas kantsler Bülow sõjaks valmistumist? Saksamaa tahab olla haamer 14.Mis on sõja põhjuseks? Maa ümber jagamine, ressursid 15.Milline on Euroopa tugevaim riik, milline riik möödus temast sajandi algul?
palju legende. Kahe olümpia vahelist aega nimetati olümpiaadiks. Pealtvaatajateks võisid olla ainult vabad mehed ja vallalised naised. Need, kes reeglit rikkusid, ähvardas karistus, milleks oli tavaliselt künkalt allaviskamine, mis võis tähendada surma. Erandiks oli Demeteri preestrinna, kes istus kohtunike tribüüni. Olümpiamängud olid Kreeka rahva ülemaalilised rahumängud, mistõttu katkestati mängude ajaks kõik sõjad eriti Kreekas, et näidata austust mängude vast.
Ristisõja 12. sajandi lõpupoolel. Ainus edukas üritus toimus aga Vahemere teises otsas, Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, tegi peatuse ning aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem nad vallutasid veel ka Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali aladel ning neil õnnetus seal ennast ka kindlustada. Samal ajal algas ka esimene Põhja Ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad jätkusid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Eesti. Ristisõdijate põhivägede (Kuningas Louis VII ja Conrad III vägede) teekond oli selline: Püha-Rooma keisririik, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Pergamon, Antiookia, Jeruusalemm. Hingeline eestvedaja oli St. Bernard Clairvaux'st, kes oma kirjutistega propageeris ja põhjendas sõda. Ristisõdijate ees suleti kõik väravad ja neid kardeti kui katku nende metsikuse tõttu. Vastuseks
naistesse leebelt suhtunud ja võtnud arvesse nende nõuandeid. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõjad kestsid 1096. aastast 1270. aastani. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad. Samuti osutus edukaks Euroopa feodaaltsivilisatsiooni ning roomakatoliku kiriku edasitung Pürenee ps. ja Läänemere piirkonnas. Kuid need sõjad süvendasid vaenu läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel. 10) keskaegne haridus
Puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. (Molotov - Ribbentropi pakt.) Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tähtsamad sõjad Talvesõda (30. nov. 1939 – 13. märts 1940) Rünnak Pearl Harborile ( 7.detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945) Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. Enne seda teeb Hitler Berliinis enesetapu ja USA saadab kaks aatompommi Jaapanisse. Saksamaa ja Jaapan andisid alla ja sellega oli soda lõppenud.
621 Drakoni seadused 594 Soloni reformid Umb. 560-527 Peisistratose türannia Athenais 6/5.saj. ajalookirjutuse algus, logograafid – Hekataios jt. 510 Hippiase pagendamine Athenaist, demokraatia algus 509 Kleisthenese reformid ___________________________________________________________________________ 5.-4.saj. klassikaline ajajärk 500-449 Kreeka-Pärsia sõjad 494 Mileetose purustamine pärslaste poolt 492 pärslaste I sõjaretk Mardoniose juhtimisel 490 pärslaste II sõjaretk. Marathoni lahing 480 pärslaste III sõjaretk Xerxese juhtimisel. Salamise merelahing 478-477 Athenai I Mereliit (Delose Liit) 464 heilootide ülestõus Messeenias, III Messeenia sõda 525-456 Aischylos umb. 484-425 Herodotos 449 Kalliase rahu. Kreeka-Pärsia sõdade lõpp umb
Kätriin-Eliis Suurküla Kriisid ja sõjad pärast teist maailmasõda Küsimused Mis oli Berliini ülestõusu põhjuseks? Kes toetas Suessi kriisi ajal Egiptust? Uued pinged peale II Maailmasõda Lähis-Idas tekitas eelkõige pingeid Iisraeli riigi sünd, mis tõi kaasa vanade vastuolude teravnemise. Vastuolud suurenesid ka Aasias. Kommunistide võidule Hiina kodusõjas järgnes kommunistlike liikumiste mõju kasv. Euroopa soovis lääne abiga NSV Liidu alt pääseda, kuid tegelikult
Karl Vaino- EKP juht. Sündis Siberis eesti peres. Teemad: 1.) sotsialistlik majandus ja poliitiline süsteem- See tugines rangele plaanimajandusele. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitilne elu Nõukogude Liidu eeskujul. Loodi kommunistlik partei. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. 2.) NSVL põhiprobleemid 1960-1980'ndatel- Rahutused, sõjad jne 3.) Vastupanuliikumine NSVL'is- Metsavendlus, põrandaalused noorterühmad. 4.) Eesti NSV valitsemine Võim oli kommunistlikul parteil. Ühe partei süsteem kommunistlik partei,Üks ideoloogia kommunism,Võim koondus ühe isiku kätte,Inimõiguste rikkumine küüditamine,Kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke
* 1583 Põhja-Eesti Pljussa; Rootsi ja Venemaa. * 1629 Lõuna-Eesti Altmargi; Rootsi ja Poola. * 1645 Saaremaa Brömsebro; Rootsi ja Taani. * 1660 Ruhnu Oliiva; Rootsi ja Poola. --- * 1550 - ~300'000 (enne Liivisõda). * 1620 - ~100'000 (sõjad, 17. sajandi nälg); Harjumaa ja Kesk-Eesti. * 1695 - ~350'000 (loomulik iive, sisseränne kõik peale venelaste assimileerusid). * 1698 - ~300'000 (Suur nälg). * 1710 - ~150'000 (Põhjasõda ja katk). --- * Eestimaa kubermang Põhja-Eesti, keskus Tallinn, juht kuberner Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesis...
f. Louhi Põhjala emand (Ja põhjala) Kalevalale vaenulik maa. Louhi lubab Vle oma tütre, kui see talle Sampo toob. Kui V talt Sampo röövib, peidab ta kättemaksuks ära kuu ja päikese. 8. 50. runo lõpulaul kristlik sümboolika. Marjatta pohlamarjast sündinud poeg sõitleb Väinamöist, kes sõidab maa ja taeva vahele. 9. Erinevalt varasematest eepostest, kus kesksel kohal olid sõjad ja taplused, on "Kalevala" peatunnuseid sõjavastane rahumeelne vaim. Peategelane on vaimse alge, loovuse ja rahu läkituse kandja. 10. Kangelastes sisalduvad vastuolud (pos tegelastel nõrkused, neg tegelastel ootamatud helgemad loomujooned) annab alust nende psühhologiseeritud kujutamisele. 11. "Kalevala" paistab silma oma ühtlase poeetilise rütmi ja tiheduse poolest.
Prantsuse kuningriik on kriisis 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni algus
Ta oli ka karm ja halastamatu. Napoleon oli ka tujukas, ta võis sattuda raevuhoogudesse, mis mõnikord olid siiski teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. Isiklik elu Ta abiellus 1796 aastal kuid abielu jäi lastetuks ning ta lahutas 1810.aastal. Samal aastal abiellus ta uuesti. Abielust sündis poeg Napoleon II kes oli lühikest aega Prantsusmaa keiser. Tal oli ka kaks abieluvälist last. NAPOLEON I Napoleoni sõjad Prantsusmaa põhivastased olid Inglismaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria. . 1805. aasta sügisel vallutas ta Viini jt. Austria alad. Varsti saavutas Napoleon jälle võidu Austerlitzi lahingus vene ja austria vägede üle. Waterloo lahing Napoleoni vägedel oli ü´lekaal nii meeste kui relvastuse, eelkõige suurtükkide osas, kuid siiski võidsid selle lahingu inglased. Sõja kaotus tähendas Napoleoni jaoks
o Eestiüks kiiremini vananev riik Euroopas. o Teravamad probleemid: Pensionisüsteemi korraldamine Tervishoiuja hoolekande korraldamine o O1.01.2002 aasta seisuga oli Eesti rahvaarv 1 361 000 inimest. o Rahvastiku vanulist koosseisu iseloomustab vanemaealise osakaalu suurenemine. Rahvastiku muutumine kahel viisil: Loomulikult e. iibe teel Rännete e.migratsiooni kaudu Rände põhjused: 1)Tõukefaktorid(tööpuudus, loodusõnnetused, sõjad, riigi sisepoliitika) 2)Tõmbefaktorid(vabad töökohad, soodne maksupoliitika, tervislik elukeskkond) Tööjõudu iseloomustavad näitajad: a)Üldine haridustase b)Erialane ettevalmistus c)Välja ja ümberõppe võimalused ja soovid tööjõu hulgas Turumajanduslikus ühiskonnas esineb tööpuudus. Struktuurne tööpuudus töökohad on olemasaga puuduvad vastava ettevalmistusega töötajad. Varjatud tööpuudus e. alarakendatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
