Põhjasõda 1700 - 1721 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Põhjasõda

· SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: ­ Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul ­ Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ­ 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: ­ Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) ­ 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima ­ 1700. aasta sügisel koondusid vene väed Peeter I juhtimisel Narva alla ning alustasid oktoobri teisel poolel pommitamist ­ 1700

Ajalugu

4

doc

Põhjasõda ja Eesti pärast Põhjasõda

inimeseni. Maal valitses kaos, ringi hulkusid sissid endiste sõdurite ja talupoegade röövsalgad. Kuigi Rootsi maavägi oli purustatud, jäi tema merelaevastik veel üpris tugevaks. Riiki kimbutas rahapuudus. Sõda hakkas tõsiselt kurnama ka Rootsit ennast. 1718 sõjakäigul Norrasse Karl XII langes. Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust Venemaaga, kuid 1720 saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks. Seepärast sõlmiti 1721 Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eest, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga; Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning makti 2milj riigitaalrit kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA o Sõjast laastatud maa.

Ajalugu

7

odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik; osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Karl XI-1660. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI; oli Rootsi kuningas 1660­1697; alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni, pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest. Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G

Eesti ajalugu

3

rtf

Õpiku konspekt.

Peatoiduks oli endiselt rukkileib. Võeti kasutusele läätsed. Kõige rikkam oli talurahva laud pulmade ajal, seal pruuliti ka ohtralt õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsat kõrtside rajamist (populaarsed talupoegade hulgas). Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Riietuse kujunemisel oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung (peamiselt Rootsi). Talurahvakultuuri juurde kuulus ka lahutamatult torupill. 26. Põhjasõda 1700-1721 Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli 17 saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ja nad sõlmisid liidu Rootsi vastu.Raskustest hoolimata (näljahäda, kuningas Karl XI suri, uus kuningas Karl XII oli kogenematu) säilitas Rootsi oma sõjalise võimsuse. Sõja algus. Põhjasõda algas ööl vastu 12. Veebruari 1700 aastal, mil Saksi väed ründasid Riia linna (edutu piiramine)

Ajalugu

37

pptx

ROOTSI AEG

vägede eest, lõpetas töö augustis Põhjasõja eel · Poola · Taani · Venemaa · Venemaa ja Poola suhted head · Rootsi liitlased Inglismaa, Pranstusmaa ja SaksaRooma Keisririik olid seotud probleemid · KarlXII · 1699. aasta sõlmisid August II Tugev, Peeter I ja Frederik IV liidu Rootsi vastu · Rootsil sõjaline võimsus  Peeter I, August II Tugev, Frederik IV Põhjasõda 17001721. a · Ööl vastu 12.veebruari 1700. a, Rünnati Riia linna · Suvel Taani väed vallutasid rootslaste valdusi Saksamaal · Sügisel olid Vene väed Narva all · Boriss Sermetjev tungis 5000 ratsaväelasega Virumaale · Narva lahing, Rootsi10 500 vs V/m30 000 · Peeter I põgenes teadmatutel põhjustel ning jättis oma väed Hertsog de Croyle Põhjasõda · 1701. a lahkusid Rootsi väed Eestist · Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel kaitsesid Liivimaad garnisoni ja väliväed

Ajalugu

24

pptx

Rootsi aeg Eestis

Eduka õppetöö puhul oli võimalik saada stipendiumi. Tartu ülikoolis õppis palju rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Eestlastest õppis seal Johannes Freyer. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused: Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu. Rootsi soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. Poola soov saada tagasi oma kaotatud alad. Taani soov saada ülemvõim Läänemerel. Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja saada tagasi kaotatud alad. Sõja käik 1700. a Sõda algas 12. veebruaril 1700. aastal, kui August II Saksi väed Riiat ründasid, ent edutult. 1700. aasta suvel vallutas Taani rootslaste valdusi Saksamaal, kuid Rootsi väed sundisid Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, oktoobris asuti linna pommitama. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväega Virumaale, seda armutult laastades. Kui Rootsi vägi Pärnust Rakverre liikus, oli neil venelastega

Ajalugu

11

odt

Põhjasõda

Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Rootsi laevastik saatis maale dessandi Taani pealinna Kopenhaageni juures. Oma vägede eesotsas merre hüpanud Karl XII juhtimisel purustati kaldal oodanud Taani väed. Traventhali rahu kohaselt astus Taani augustis 1700 sõjast välja. Narva lahing

10.klassi ajalugu

18

docx

Põhjasõda ja Peeter I referaat

12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada.[6] 1.2Sõja algus Sõda algas 22. veebruaril (Juliuse kalendri järgi 12. veebruaril) 1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli väga tagasihoidlik.Rzeczpospolita tundis end Augusti poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas Augustiga liitusid algul vaid üksikud magnaadid, sealhulgas vürst Hieronim Augustyn Lubomirski. Kuulnud Riia ründamisest,

Ajalugu

Kommentaarid (0)