Murdmaasuusatamise teoreetilise testtöö temaatika 1) Murdmaasuusatamise varustuse valik 2) Murdmaasuusatamise varustuse hoolduse põhimõtteid 3) Murdmaasuusatamise õpetamiseks vajalikud kohad – õppeväljakud, õppenõlvakud, rajad 4) Suusa - ja lumetunnnet arendavad tegevused 5) Paigalpöörded , nende sooritamine 6) Tõusuviisid ja nende sooritamine 7) Laskumisasendid ja nende sooritamine 8) Pidurdusviisid ja nende sooritamine 9) Astepööre – ja uisusammpööre ning nende sooritamine 10. Sahkpööre ja selle sooritamine 11. Kukkumine ja selle sooritamine 12. Vahelduvatõukeline kahesammuline sõiduviis ( klassika) 13. Paaristõukeline sammuta ja ühesammuline sõiduviis (klassika) 14. Uisusammsõiduviisid 15.Ilmastikuolude arvestamine suusatamisel 16.Ohutus ja turvalisus suusatamisel 17.Pikema matka sooritamise põhimõtteid 18.Eesti erinevad talispordialadeks sobivad piirkonnad ja keskused NB ! Testtöös 3 küs...
valitud erialal, ning õnn sattuda hea treeneri käe alla ning vigastusi vältides. · Tervisespordile peame ise tavaliselt peale maksma, õnneks küll sõltuvalt alast, ei pruugi väljaminekud olla märkimisväärsed. Erinevad tervisespordi alad Aeroobika, Cross-Trainer, Jalgrattasõit, Jooksmine, Jõuharjutused kummilintidega, Kepikõnd, Käimine, Matkamine, Rulluisutamine, Sõudeergomeeter, Suusatamine, Tervisekõnd, Ujumine, Veloergomeeter. Aeroobika - on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamine, kus haaratakse töösse suur osa lihaskonnast ja energiatootmine toimub hapniku osalusel. Vastavalt muusikale saab läbi viia erinevaid treeninguid, kergemaid ja raskemaid. Erinevaid aeroobikastiile on viimasel ajal lisandunud järjest enam. Eristatakse tugi- liikumisaparaati
Estonia Anna-Kaisa Adamson Estonia, officially the Republic of Estonia, is a state in the Baltic region of Northern Europe. It is bordered to the north by the Gulf of Finland, to the west by the Baltic Sea, to the south by Latvia, and to the east by the Lake Peipsi and the Russian Federation. The territory of Estonia covers 45,227 km2. The capital, Tallinn, has around 400000 inhabitants.Tallinn's ability to blend medieval architecture with Scandinavian modernity with all the comforts you'd expect from a modern, competitive and innovative capital. Estonian language, does not belong to the Indo-European group. It belongs to the Finno-Ugric language family, which also includes Finnish and Hungarian. Estonian dialects are divided into two groups, Northern and Southern, usually associated with biggest cities of those regio...
SUUSATAMINE AJALUGU 1.1. Kust on pärit vanim teadaolev suusk? Saksamaalt Hiinast Rootsist 1.2. Millal ja kus peeti esimesi murdmaasuusatamise võistlusi? 1767 Norra 1234 Aafrika 1912 Venemaa 1.3. Millal hakati pidama ametlike maailmameistrivõistlusi? 1925 1937 1853 1.4. Mis aastal peeti esimene avalik suusatamise võistlus? 1698 1843 1823 1.5. Kus ja millal toimusid esimesed taliolümpiamängud? 1932. a USA Lake Placid 1928. a Sveits Sankt Moritz 1924. a Prantsusmaa Chamonix 1.6. Milline piltidest kujutab Sotsi taliolümpiamängude maskotte? EESTI KUULSAMAD SUUSATAJAD 2. Millistel olümpiamängudel võitis Jaak Mae pronksmedali? Torino 2006 Salt Lake City 2002 Vancouver 2010 2.1. Mitmekordne olümpiavõitja on Andrus Veerpalu? Kolmekordne Pole kunagi võitnudki. Kahekordne. 2.2. Millise halva kogemuse osaliseks sai Kri...
9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu Suusatamine Salt lake city 2002 19. Erika Salumäe Jalgrattasport soul 1988 23. Kristina smigum Suusatamine Torino 2006 20. Erika Salumäe Jalgrattasport Barcelona 1992 24. Kristina smigun Suusatamine Torino 2006 21. Erki Nool 25. Andrus Veerpalu Kergejõustik Suusatamine Sydney 2000 Torino 2006 26.Gerd kanter Kergejõustik
Suusatamine 1. Mis on suusatamine? a) mäest laskumine uiskudega b) spordiala, mis koosneb ujumisest, laskesuusatamisest ja rattasõidust. c) traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel 2. Mida kasutatakse suusatmises tasakaalu hoidmiseks? a) suusakeppe b) suuski c) suusakeppe ja suuski 3. Kust on pärit vanim suusk? a) Hiinast b) Norrast c) Rootsist 4. Mis spordiala on suusatamine? a) harrastus- ja võistlusspordiala
Tallinna Ülikool Sissejuhatus Murdmaasuusatamine on Eesti populaarseim talispordiala. Murdmaasuusatamine muutus populaarseks pärast Esimest maailmasõda, kui 1921. aastal peeti Tartus esimene suusavõistlus. Sellest on saanud iga-aastane traditsioon ja 1960. aastal alguse saanud Tartu Suusamaraton meelitab ligi nii professionaalseid kui ka amatöörsuusatajaid kõikjalt maailmast. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab südant ja vereringet, hingamist ning ainevahetust. Suusatamine on üks väheseid spordialasid, kus on üheaegselt koormatud ligi 90% lihastest. Võrreldes käimise ja jooksmisega, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele palju väiksem ning seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust.
Sport-kultuuri osa. Mõelgem, mis juhtuks, kui võtta inglastel ära kriket, leedulastel korvpall, uusmeremaalastel ragbi, hispaanlastel jalgpall või norralastel suusatamine? Kas pole nii, et sel juhul kaotaksid nad olulise osa rahvuslikust kultuuriidentiteedist? Ning igaüks võib ise lisada, millest ei loobuks mingi hinna eest eestlane. Me räägime tippspordist, tervisespordist, lastespordist. Tippsport pakub tunnet, tervisesport pakub tervist, lastesport pakub lootust. Või siis teisest küljest vaadatuna -- riikliku tähendusega spordist, kommertsspordist ning igamehespordist. Riikliku tähendusega sport kaunistab riiki, kommertssport
Idee autoriks oli Lauri Pihkala. Neil mängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. 2006.aastal FIS-i ehk Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni otsusel võisteldi Lahti MK arvestuses ainult suusahüpetes ja kahevõistluses. Salpausselkä mängud peetakse veebruaris-märtsis. Juba kolmandat aastat järjest osales Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) esindus Soomes Utti Jäägerrügementi poolt korraldataval pikamaa patrullsuusatamisel kaukopartiohiihtol. Suusatamine on pühendatud Soome kaugluure patrullide tegevusele Talvesõjas. Suusatada tuleb matkasuuskadega, jalas peavad olema saapad või kummikud. Muid piiranguid korraldajate poolt ei ole. Suusatamise oskus oli 1950ndal aastal pea et igal soomlasel selge, nii kooli kui ka tööle suusatati sel ajal. Kui inimesed alustasid elama linnades ei olnud enam suusatamine tööle ja kooli enam nii vajalik, aga nad jäid seda tegevust armastama ja nii tekkis neile suusatamisest kõva harrastus
1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney 2002 Andrus Veerpalu Suusatamine (15km Salt Lake City klassika) 2006 Andrus Veerpalu Suustamine (15km Torino klassika) 2006 Kristina Smigun Suusatamine Torino (7,5km+7,5km) 2006 Kristina Smigun Suusatamine (10km Torino klassika) 2008 Gerd Kanter Kettaheide (68,82m) Peking
Essee Sport kui elustiil ja eneseteostus Sport on hea meetod saama tugevam. Ta annab uusi kehalisi oskusi. See on väga tähtis kui sa oled poiss. Muidugi tüdrukule see on ka tähtis kuigi poiss peab olla tugevam kui tüdruk.Sport pole just ainult treen. See võib olla ka mõned harjutused mis sa saad teha kodus.Naiteks kükimine, press kikimine...ja nii edasi. See võib olla ka jooks või suusatamine kui see on talv.Kõik need harjutused tugevdavad luid ja lihaseid.Aga kõik on hea ainult siis kui sa teed seda mõdukalt.Nii nagu sa pead tõsta koormus aeglaselt,muidu võib-olla probleemid südamisega. Kui sa teed palju sporti siis on väga vajalik vesi. Vesi aitab taastada higine-soola tasakaalu.Vesi on kõige parem jook kui sa teed sporti,sest et vesi sisaldab kasulikud mineraalid. On vaja juua palju vett pärast treeni. Praegu meil on erinevad treeningud
Kehalise kasvatuse tasuline arvestus Uisustiili tehnikad Uisusammu tõuge: uisustiilis on jõu tootmise aeg märgatavalt suurem kui klassikastiili tõukel. Põlv ei tohi väga palju pöörduda sissepoole. Uisusammu jalatõuge algab alt keha keskjoonelt. Tõukele lisab pikkust ja kiirust siis, kui põlvi tõuke alguses kõverdada. Kui suusk pöördub servale, tekitab küljele suunduv surve edasiviivat jõudu. Keharaskus suunatakse kogu aeg otse suusale. Harrastajte üldviga on see, et suusk on kohe alguses liiga serva peal, mis vähendab tõuke jõudu ning ei taga piisavat kiirust. Seetõttu jääb tõuge lühikeseks. Keha raskuspunkt liigub nii küljellt küljele kui ka üles ja alla, sest keha sirutamine ja madalamasse asendisse laskumine annavad käetõukele ja pingutusele rohkem tõhusust. Kergelt ettepoole kallutatud asend kindlustab selle, et jõud on suunatud ettepoole, mis tagab selle, et raskuspunkt on suunatud jala etteotsa. V- nurk on palju suurem kui muudes ...
Kehakultuur on kehaliste võimete arendamine ja tervise tugevdamine. Kehakultuuri kõrgeim vorm ongi sport. Hulk spordiasid on tekkinud elust enesest. Näiteks squash tekkis kui vangis istunud mehel hakkas igav ja hakkas palli vastu seina taguma. Golf kujunes välja karjuse igavusest, mida leevendas kepiga lamba pabulate kaugustesse saatmine. Paljud spordialad on ka sellest tekkinud, kui inimesed tahtsid üksteisest mõõtu võtta, näiteks maadlemine, jooksmine, suusatamine. Lapimaal oli suusatamine mõeldud lihtsamaks ja kiiremaks edasiliikumis viisiks, siis taheti üksteisest mõõtu võtta, et kes on kiirem. Sellepärast ongi suusatamine nii populaarne Põhjamaades ja seal ollakse ka väga edukad. Paljudel riikidel on omad spordialad, milles nad on edukad, seetõttu on need muutunud ka populaarseks. Näiteks Indoneesias, Hiinas ja Malaisias on sulgpall põhimõtteliselt nende rahvusspordiala. Indoneesia on oma kahekümne viiest olümpiamedalist kaheksateist saanud sulgpallis.
võidu saavutamiseks. Veel üks minu lemmikutest spordialadest on jagrattasõit. Mulle meeldib jalgrattaga üksi sõites mõelda, aga veel parem on rattaga sõita kuhugile mitmekesi koos. Minuarust on jargratas väga hea transpordivahend ja ühtlasi ka minu lemmik. Suvel tuleb mõnikord tuju lihtsalt joosta, ja kui selline tuju tuleb jooksen lähima veekoguni, käin ujumas ja jooksen koju tagasi, harva käin ka talvel jooksmas. Suusatamine ja korvpall on alad mida ma niipalju ei harrasta, kuid siiski nad meeldivad mulle. Kehalise kasvatuse tunnis mängime palju korvpalli ja enda klassiõdedega mängides saab palju nalja. Tegelikult on ka suusatamine tore, kuigi ma vahel mõtlen, et ei viitsi. Kui oleks igakord päiksepaisteline päev ja mitte väga külm, suusataks ma heameelega tihedamini. Mulle meeldib sport, kuna see tekitab hea tunde, on tervisele kasulik ja kõige parem
Avinurme Gümnaasium Suustatmine Referaat Koostaja: Joanna Fjodorova Juhendaja: Riina Väät 2014 Sisukord 1. Suusatamine 2. Sõidustiilid 3. Suusatamise maailmameistrivõistlused 4. Võistlusalad 5. Ajalugu 6. Eesti suusatajad Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe
KOOL Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel Koostaja:Sinu Nimi Juhendaja:Õpetaja Nimi Tartus, 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avatseremoonia...................................................................................................................... 3 Olümpiakoondis..........................................................................................................................4 Iluuisutamine ja jäätants..........................................................................................................4 Maria Sergejeva ja Ilja Glebov ...........................................
Vastupidavustreening Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame töömahtu, langetab pulsisagedust, suurendab aeroobset töövõimet, suurendab ve...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat SUUSATAMINE Autor: Kristel Danneberg Juhendaja: Margit Randver Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................3 1 SUUSATAMINE..........
Essee Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eesti on väga suure rahvaspordikultuuriga riik. Paljud eestlased osalevad kõiksugustel rahvaspordi üritustel kogu perega. Rahvaspordi üritused ongi need, kus saab tunda end kui eestlane. Lisaks rahvaspordile on ka teisi spordialasid, mida vaadates on tunda, kuidas eestlased kokku hoiavad. Näiteks suusatamine. Kui on suurvõistlused suusatamises, siis on palju Tallinna baarid ja isegi Vabaduse Väljaks täis rahvast, kes hoiavad koos pöialt Eesti suusatajatele. Kui olid Olümpia Mängud ja Kristiina Smigun suusatas, siis oli terve Eesti rahvas teleka ees, vaatas ja elas kaasa meie Kikule. Ja kui ta veel võitis oli ikka uhke olla eestlane. Peale suusatamise on ka näiteks jalgpall. Jalgpallis pole küll eestlased niiväga Maailma tasemel kuid rahvas ikka vaatab ja elab kaasa omadele.
Sissejuhatus Olümpiamängud on kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said oma nime Olympose mäe järgi. See mägi asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud toimusid umbes 3000 aastat tagasi. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ja seal osalesid ainult mehed. Võitjatele pandi kaela suur pärg. Tänapäeval võistlevad olümpiamängudel nii mehed kui ka naised. On suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud. Mängud toimuvad erinevates riikides ja vaheldumisi iga kahe aasta järel. Olümpiamängud avatakse olümpiatule süütamisega. Olümpiatõrvikut kannavad tublimad sportlased. Avamispeol heisatakse valge olümpialipp, millel on viis värvilist rõngast. Rõngad tähistavad erinevaid maailmajagusid: sinine - Euroopa, must - Aafrika, punane - Ameerika, kollane - Aasia ja...
Niels Henrik David Bohr 7. oktoober 1885 18. november 1962 Elulugu Isa-Christian Bohr vend-matemaatik ema-rikkast juudi perekonnast 1912 Margarethe Norlund 6 last Kopenhaageni ülikool (õpilane->professor) jalgpall,suusatamine,purjetamine,lau atennis 1912 Inglismaa Ernest Perforeeri 1913 Usa-tuumapomm II maailmasõda-juudid Taani füüsik Aatomstruktuur Kvantmehaanika 1922 Nobeli preemia 1913-Bohri aatomiteooria Perioodilisustabel element 107-Bohrium Teoreetilise Füüsika Instituut
1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kümnevõistlus 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4 2006 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 38:01.3 2006 Kristina Smigun suusatamine (7,5 km + 7,5 km) 42:48.7 2006 Kristina Smigun suusatamine (10 km klassika) 27:51.4 2008 Gerd Kanter kettaheide 68,82 m Gerd Kanter: Gerd Kanter (sündis 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja. Pärast 1
Iga noore loomulik soov on olla terve ja kehaliselt hästi arenenud. Kehalise treeningu vajalikkust on noorematel õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatikaharjutuste oma. Spordi juures on lähtekohtades selgelt esikohal noor ning tema heaolu ja oskuste arendamine. Sport aitab noori eemal hoida halvast, pakub aktiivset puhkust ning vaheldust tavakoolile. Eestis on populaarsemad spordialad noorte seas kergejõustik, võrk- ja korvpall ning suusatamine (http://et.wikipedia.org/wiki/Sport ). Poiste seas on populaarsust kogunud rohkelt ka jalgpall. 4 SPORT LAAGRITES Et noorte aktiivsust suurendada, on laagrites sport ning liikumine suure tähtsusega. Noori äratakse hommikul üles hommikuvõimlemist tegema, minnakse matkale, korraldatakse erinevaid võistlusi , teatevõistlusi ning orienteerumismänge. Kutsutakse külalisi ,kellega koos õpitakse uusi tantsusamme, karate võtteid jpm
"Rootsi klassikaline ringkäik" Suusatamine, jooksmine, ujumine ja jalgratta sõit 1971. aasta Diplomid 23486 meest ja 4959 naist 10 inimest lõpetanud 25 korda Vasaloppet 90 km Märtsi esimene pühapäev Sälen/Mora Stockholmist 340 km põhjapool Engelbrektsloppet 60 km Veebruari esimene nädalavahetus Norberg Stockholmist 140 km Vätternrundan 300 km Motala; Stockholmi ja Göteborgi vahel Juuni keskpaik Reede 19.30 06.30 Pühapäev 1350 SEK ca 160 eurot Vansbrosimningen 3 km Juuli algus Västerdali lisajõgi Vanån 2 km, Västerdal 1 km Stockholmist 300 km põhjapool Lidingöloppet 30 km Lidingö Stockholmi saarestik Septembri viimane nädalavahetus
Kas kehaline kasvatus on vajalik? Kehaline kasvatus algab igal lapsel alates esimesest klassist. Ka varem teevad loomulikult väikesed lapsed sporti, kui nad alustavad kõndimist, jooksmist, mängimist. Aga kooli minnes muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet. Jooksmisega paraneb vastupidavus, mängimisel reaktsioon. Minu arvates on kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine. Enne igat teist tegevust peab keha soojaks tegema. Muidu pärast on lihased valusad. Võib isegi tegevuste käigus käe, jala ära nikastada, kui enne ei ole tehtud korralikult võimle-misharjutusi. Kasulik oleks teha ka igal ...
kallastega merelahe tähenduses Asukoht Romsdalsfjord asub Møre og Romsdal maakonnas, mille keskuseks on Molde, kus elab 25 000 inimest. Kuhu minna? Molde Panoraam 222 mäetippu 407 meetrit Romsdalseggen jalutuskäik vaatega fjordidele Saab harrastada ka mägironimist. Kuhu veel minna? Romsdali muuseum suurim muuseum Norras. Üle 50 vana hoone Rauma kalastussafari Romsdali mäed suusatamine Kuidas sinna saab? Tallinn Molde lend kestab 6 tundi (ümberistumine Oslos) Lingid http://www.visitnorway.com/uk/Articles/Theme/Fjordand mountains/Fjordguide/TheRomsdalsfjord/ http://et.wikipedia.org/wiki/Fjord http://www.lennupiletid.ee/et/lennupiletitebroneerimine/s2 http://www.global rooms.com/images/map_europe_norway.gif
2038-2042 Eesti Jalgratturite Liidu president 2033-2037 Eesti Juunioride maanteekoondise peatreener 2030-2032 Pro Cycling Team Astana sõitja 2026-2029 Sky Procycling profitiimi sõitja 2024-2025 Pro-Continental Cycling Team Europcar sõitja 2023 Amatöörklubi Team Pro Immo sõitja Keeleoskus: Eesti Emakeel Inglise Kõnes väga hea, kirjas väga hea Vene Kõnes keskmine, kirjas hea Arvutioskus: OpenOffice.org 3.3, Internet, Fl Studio 10, Ms Word Harrastused: Rattasport, suusatamine, lugemine Soovitajad: Siim Kaukver, [email protected]
Lumi sulaks ära ka muudes populaarsetes suusakuurortites. Alati populaarsest suusatamisest saaks vaid sisehallides harrastatav hobi. Kaoks ära maailmameistrivõistlused suusatamises. Seevastu kui kliima muutuks külmemaks, oleks igal pool rohkem lund ja suusatamine muutuks veelgi laiemalt levinuks. Me kõik oleme kuulnud sellisest spordialast nagu surfamine. Surfamine on lainelauaga murdlainetes sõitmine, mida suuremad on lained, seda parem.
Curriculum Vitae Nimi: Sander Karu Sünniaeg: 11. november 1990, Tallinn Aadress: Mustamäe tee 24-12 Tallinn 13131 Telefon: 55 232 434 (mobiil) Perekonna- seis: Vaba, vallaline Hariduskäik: 2008 Tartu Ülikool Magistriõpe, majandusteaduskond Magistritöö teema: kvaliteedisüsteemi rakendamine tootmisettevõttes 2009-2010 Tallinna Tehnikaülikool Eriala: tootmise planeerimine 2011 Tallinna 66 keskkool, reaalharu Täiendkoolitus: 2010 Tootmise planeerimine, AS Koolitusabi 2011 Erinevad juhtimisalased koolitused ja seminarid Teenistuskäik: Alates AS Lambimeister juuni 2011 tootmisdirektor Ettevõtte tegevusala: valgustite tootmine Põhilised tööülesanded: Tootmisprotsessi ...
Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta
Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Aasta : 2002,2006 Spordiala : suusatamine (15 km klassika) Tulemus : 37:07.4 ja 38:01.3 Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstariaunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus
Curriculum Vitae ISIKUANDMED Nimi: Eesnimi Perenimi Vanus: 36 Sünniaeg ja koht: 5. Mai 1973, Võru Emakeel: Eesti keel Sugu: Mees Perekonnaseis: abielus Laste arv ja vanus: 2 last, (poeg 11 a, tütar 7 a.) E-post: [email protected] Telefoninumber: 55 567 xxx HARIDUSKÄIK Koolid 1990 1994 Kehra Kutsekõrgkool Keevitaja/remondilukssepp Lõputöö: veealune keevitamine 1980 1989 Võru I Keskkool humanitaarharu Täienduskoolitus/Kursused Juuni 1996 Keevitaja täiendõpe, Tallinna mehaanikakool 1998 1999 Erinevad remondialased koolitused ja seminarid, Tallinna mehaanikakool TEENISTUSKÄIK 2004 k.a. AS Remonditehas autoremondi lukssepp Ettevõtte tegev...
Suusavarustuse valimine ja hooldamine Sinu Nimi Suuskade valik • Klassikastiili suusk peaks olema kuni 15 cm enda kasvust pikem • Uisustiili suusk peaks olema ligikaudu enda pikkune • Mida pikem suusk, seda paremini libiseb • Mida lühem suusk, seda parem juhitavus • Klassikatehnika suusk peaks olema jäikusest selline, et mõlema jalaga suuskadel seistes peaks olema suusa keskosa 5 – 15 mm õhus, ühel jalal täie raskusega suusal olles peaks olema suusa keskosa täielikult vastu maad • Vabatehnika suusk peaks olema jäikuselt selline, et alati on suusa keskosa minimaalselt õhus Suusakeppide valik • Klassikastiili kepid peaksid ulatama maast õlgadeni • Uisustiili kepid peaksid ulatama maast kõrvadeni • Mägisemal maastikul eelistatakse lühemaid keppe • Tasasemal maastikul eelistatakse pikemaid keppe • Jälgitakse reeglit, et vabastiili keppide pikkus peaks olema enda pikkus korrutada 0.9ga, klassikastiili keppe valides peak...
1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kergejõustik (kolmikhüpe) 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kergejõustik (kümnevõistlus) 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4 2006 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 38:01.3 2006 Kristina Smigun suusatamine (7,5 km + 7,5 km) 42:48.7 2006 Kristina Smigun suusatamine (10 km klassika) 27:51.4 2008 Gerd Kanter kergejõustik (kettaheide) 68,82 m 5.Eestlaste hõbemedalivõidud. 21 hõbemedalit.
TURIIIIISM -graafik õpikust(turism on kasvanud, sest inimestel on rohkem vaba aega-heaolu kasv, raha, liikumisvõimalused avatumad-transpordi areng N:lennundus) -Eestis on turism suurenenud, sest piirid läksid pärast taasiseseisvumist lahti. -Eestis on elatustase kasvanud, minnakse kaugemale-kallim. -Eestlane reisib rohkem kui keskmine Eurooplane. Turismi mõjutavad tegurid: -vaatamisväärsused -puhkamine -seiklused -ärireisid -jahiturism -kaubaturism -riigi majanduslik ja poliitiline olukord N:egiptus,tai,jaapan -haiguspuhangud -õnnetused -terroriaktid Turism ja puhkemajandus annab tööd paljudele: N:Egiptus -hotellid -transport -kauplused -giidid -meelelahutus -toitlustus -side MIDA KAUEM TURIST KOHAPEAL ON, SEDA KAUEM JA ROHKEM TA TARBIB. Turist peab ise tulema kauba juurde, mitte vastupidi. Populaarseimad paigad: Prantsusaa,Hispaania, USA,Itaalia, Hiina Käiakse palju Euroopas. N:Pead ette antud kriteeriumite põhjal turismi arengu ee...
Nooremates klassides on mõeldav vahelduv tegevus, mis koosneb lühiaegsetest intensiivsetest pingutustest vahelduvalt vähem intensiivse harjutamisega. Alates 12-14 aasta vanusest peab vahelduv tegevus üle minema katkestamatuks kestusharjutuseks. Tütarlastele on hästi vastuvõetav aeroobvõimlemiseks nimetatud rütmivõimlemise variant, poistele sobib ringtreening (pidev liikumine ja harjutamine küllaldase intensiivsusega!). Headeks vahenditeks on suusatamine, uisutamine, ujumine, jalgrattasõit ja muidugi jooksmine. Kuid samas ei tohi unustada, et keha täiuslikuks arenguks ja toimetulekuks igapäevaelus on tarvilik küllaldaselt arendatud lihaskond. Oskuste ja teadmistega varustamine on samuti kehalise kasvatuse ülesanne. Seepärast tuleb leida aega eri liikumisvormide (ujumine, suusatamine jm) omandamiseks. See võib aga ammutada lõviosa kehalise kasvatuse tunnist vaid siis, kui võib kindel olla igapäevases tunnivälises harjutamises.
Eesti murdmaasuusatamise ajalugu Kui kaugele ulatuvad suusaspordi juured Eestis, selle üle on aegade jooksul küll arutletud, kuid täit selgust ja vastust pole. Kindel on see, et suuski tundsid eestlased ilmselt nagu ka meie põhjanaabrid juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Näiteks uisusport saavutas tänu saksa rahvusest linnakodanikele eestlaste seas populaarsuse juba 19. sajandi viimasel veerandil. Ajal, mil Eesti kiiruisutajad võistlesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka mujal maailmas. Alles 19. sajandi viimasel kümnendil toimus Euroopas n-ö suusaspordi sünd. Seda on nimetatud ka taassünniks, kus muistne, peaaegu täielikult
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus ja puidutööstus osakond Iseseisev töö Juhendaja: Koostas: Õppegrupp: ev09 Tartu 2010 Ennemuistsel ajal läinud kord ühel koosviibimisel erinevate külade ja linnade loomad vaidlema. Et millises külas või linnas siis ikka elavad need kõige tublimad loomad, kes kõige tublimad loomad, kes kõige rohkem ja kõige paremini sporti teevad. Vaieldi mitu ööd ja mitu päeva, aga kokkuleppele ei jõutudki. Tüli paisus aga nii suureks, et vaidlesid terve maailma metsloomad omavahel. Otsustati siis, et korraldatakse loomade taliolümpia ja kohaks valiti kauge maa Kanada linn Vancuver. Hakati ka meil neid kõige paremaid sportlasi otsima. Mõned ka leiti. Kõige tublimateks peeti aga kolme jänes. Kikut Veerbalut ja Maed. Kiku oli ainus naissportlane. Nende metsloomade eriala oli suusatami...
Istuvat tööd tegevate inimeste arv on suurenenud. Istuva tööga kaasneb vähene aktiivsus ja ülekaalulisus. Suurenenud on energiarikaste toiduainete kättesaadavus ja tarbimine. Erinevad treeningud Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. ujumine suusatamine rattasõit vesivõimlemine kepikõnd uisutamine jooksmine elulstes tegevustes kõnd tantsimine Liikumine on vajalik tugevate luude, lihaste ja südame arenguks. Noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja -harjumus aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime.
Käima hakkas ikka varem, ehkki suusad olid juba olemas. Aastaga on ta edasi läinud, sõidab üsna kõrgetest nõlvadest üles ja alla. Kui Angela vanemad trenni viib, on Andorres, keda me Torreseks või Torruks kutsume, kaasas ja eks ta seal tunni jagu sõidab. Ta sai Soomes slaalomi põhiliikumised ka selgeks. Teised lapsed on samas eas suusatanud? Enam-vähem. Kõik on üsna varakult käima hakanud ja oma teisel talvel ehk esimesel võimalusel suuskadele tõusnud. Neile meeldis suusatamine kohe. Kui suuskadel püsti püsib, on see ju tore. Kui mäest laskudes enam aina ei kuku, on veel vahvam. Usud sa, et viisik võiks ja peaks saama headeks sportlaseks? Esmatähtis on sporti teha, tugevaks ja terveks kasvada. Kui nii noorelt alustada, on suusatamine treeningute ajaks selge, siis saab otsustada. Lapsed on seni treeninud heal meelel. Üritan neid igati aidata, sõidutehnikat sättida. Lastele meeldib nippe kätte saada.
Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine Südame ja veresoonkonna haigus kõrgenenud vererõhk suitsetamine vähene kehaline aktiivsus alkohol soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine vähene puu ja juurviljade tarbimine ülekaalulisus stress Kolesterool halb? Hea? Ebatervisliku toitumisega kaasneb "halva" kolesterooli tõus Normaalne Suureneb triglütseriidide sisaldus organismis hea kolesterool ei suuda halvast vabaneda ning kolesterooli see ladestub arterite seinale näit on alla 5,0 Tagajärg SÜDAMEHAIGUSED mmol/l Hea kolesteroolinäit vähemalt 1,0 mmol/l Ainevahetussündroom Istuva eluviisi ja rasvumise ...
Vähene liikumine võib viia ka mõningateni haigusteni. Samas ei tohiks aga üle oma võimete sporti teha, näiteks joostes väga pikka aega võib hiljem ka halb hakata. Kuid väljas mõistlikus koguses sporti teha on siiski tervisele kasulikum minu arvates. Mina teen sporti vabal ajal suhteliselt vähe, aga koolis kehalise tundides teen seda küll nii palju kui võimalik. Koolis on võimalik teha paljusid spordialasid näiteks ujumine, talvel suusatamine, pimelauatennis jne. Mulle meeldib sport, sest siis saab ka natuke koolis istudes ka liikuda. Liikumine annab mulle hea enese tunde ja mõnikord ka hea tuju ning jõudu tegeleda ka rohkem õppimisega. Liikumisest saan ma ka natuke energiat juurde. Kevadel ilusate ilmadega proovin ma ka rohkem liikuda värskes õhus. Kui ma aga olin natuke noorem tahtsin ma muidugi ka rohkem liikuda kuid nüüd eriti mitte kuna pole aega.
Tallinna Tehnikagümnaasium Murdmaasuusatamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Varustus................................................................................................................................................5 Riietus.......................................................................................................................................6 Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele.......................................................................................7 Kasutatud materjal.........
Üldarendavad harjutused Sellesse gruppi kuuluvad harjutused, mis tagavad noorsportlase üldettevalmistuse. Nende koostis võrreldes teiste harjutuste gruppidega on tunduvalt mitmekesisem. Üldarendavate harjutustega valikul tuleb silmas pidada: · noore üldettevalmistus peab tagama igakülgse kehalise arengu. Õige oleks kasutada selliseid harjutusi, mis mõjustaksid efektiivselt kõigi kehaliste võimete arengut ja laiendaksid eluks vajalike oskuste ja vilumuste ringi; · noore sportlase üldettevalmistuses peavad kajastama sportliku spetsiaalsuse iseärasusi. Üldettevalmistuse vahendeid tuleks valida (spetsialiseerida), pidades silmas treenituse ülekande efekti, viies miinimumini negatiivne ülekande efekt. Sporditreeningu üldarendavad harjutused täidavad järgmisi funktsioone: · oskuste ja vilumuste formeerimine, mille baasil, kasutades positiivse ülekande efekti, ...
KONTROLLTÖÖ KERGEJÕUSTIK 10.-12.kl 1. Kui pikk on staadioniring? 400 m 2. Nimeta jooksude liigid Lühi-(kuni 400m), kesk-(kuni1500m) pikamaa(alates 3000m), tõkke-, takistus ja teatejooks 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Odavise, kettaheide, vasaraheide, kuulitõuge 4. Nimeta hüppealasid. Kaugushüpe, kõrgushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi?(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse?(lubatud taganttuul) ja mis aladel seda arvestatakse. ...
Arnold Rüütel oli president 2001-2006 aastatatel. Preagune president on Toomas Hendrik Ilves. Ta on sündinud 26.detsember 1953. aastal Stockholmis. Enne presidendiks saamist oli ta nii poliitik, diplomaat kui ka Euroopa Parlamendi liige. Presitendiks sai ta 23.september, 2006. 29.august 2011 valiti ta ametisse uueks ameti ajaks. Tema ema nimi on Irene Ilves ja isa Endel Ilves. Toomas Hendrik Ilvese abikaasa on Evelin Ilves. Evelini Ilvese hoblid on suusatamine, uisutamine, lugemine, reisimine jne. Neil on tütar Kadri Keiu Ilves(sündinud aastal 2003).
Hertz Hegel Röntgen Kant VAATAMISVÄÄRSUSED Kuningalossid Brandenburgi väravad Potsdami lossid ja aiad Ulmi katedraal Kölni toomkirik Ajalooline Bremeni vanalinn SPORT Edukat sportlased: Enim harrastatavad alad: Tobias Angerer Jalgpall Claudia Nystad Jalgratasõit Axel Teichmann Tennis Michael Schumacher Motosport Jan Ullrich Ragbi Steffi Graf Suusatamine 2006. aasta seisuga olid spordiklubide liikmed enam kui 27 miljonit sakslast Einigkeit und Recht und Freiheit! LÕPP TÄNAN TÄHELEPANU EEST
mängimine Väike: 2 jalutamine 4-5 km/h, töö garaažis ning elektriliste tööriistadega, puutöö, töö restoranis, kodu koristamine, laste hoidmine, golf, purjetamine, lauatennis Keskmine: 0 jalutamine 5,5-6,5 km/h, rohimine ja kõplamine, raskuste kandmine, jalgrattasõit, suusatamine, tennisemäng, tantsimine Suur: 0 raske kandamiga mäkke kõndimine, puude langetamine, kaevamine, korvpall, mägironimine, jalgpall Põhiainevahetuseks vajalik toiduenergia: 1304.15 Aktiivsusest sõltuv lisaenergiavajadus: 543.40 Kogu päevane toiduenergia vajadus: 1847.55
Nii väikese riigi kohta elab seal inimesi üsna palju, sest rahvastikutihedus on ühe ruutkilomeetri kohta lausa 100 inimest. Umbes 45% Austria pindalast on kasutusel põllumajanduses ning 40% metsamajanduses. See teeb Austriast väga loodussõbraliku riigi. Sarnaselt Eestile võib seal ringi sõites näha väga palju puutumata metsi ning küntud põllumaid. Erinevalt Eestist on aga Austria väga mägine. Kui mina oleksin austerlane, siis oleks minu meelistegevuseks kindlasti suusatamine. Tänu mägisele profiilile on Austrias väga palju suusamägesid ning talvekuurorte. Austrias elades ei teki paljudel inimestel küsimust, kuidas oma vaba aega sisustada ning millise spordialaga tegeleda. Kuna ilmaolud ning loodus soosivad just talispordialasid, siis ongi need seal kõige populaarsemad. Austrias elades oleks minu elukvaliteet kindlasti parem kui Eestis, sest Austria asetseb Euroopa Liidu riikide hulgas elukvaliteedi võrdluses esimesel kohal. Seal on puutumata
Tervisesportlase treening Tervisesportlane on erinev kui tava sportlane. Sportlase kõrval seisab väljaõpetatud treener, jälgides iga tema sammu ja tegevust, tervisesportlane on aga ise enda treener.Kes on seadnud endale kõrged sihid ja väiksem oht ületreenida kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisesportlastel on kindlad reeglid.Algul tuleb püstitada mingi eesmärk kas soov kaalu langetada,kasvatada lihaseid või endas paremat enesetunnet tekitada.Tulemus sõltub sportlase saavutusest see ei tule kohe selleks peab vaeva nägema. Tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ning ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treenimiseks peab looma mingi kindla kava kuna mida teha sest kui jätta vahele mõni tree...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
