liiva- soola mass msegu on 10 g C%segu = mNaCl 100%/ msegu Andmed: msegu = 10g ; mNaCl = 5,19 g C% = 5,19 g 100% /10 g = 51,9 % Vastus: NaCl protsendiline sisaldus liiva- soola segus on 51,9% e) Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes NaCl tegelikust massist liiva- soola segus. = saadudmNaCl - tegelikmNaCl = 5,19g 10 g = -4,81 g Suhteline süstemaatiline viga. % = saadudmNaCl - tegelikmNaCl / tegelik mNaCl 100% = -48,1 % Vastus: süstemaatiline viga on -4,81 g ja suhteline süstemaatiline viga -48,1%. 6. Kokkuvõte: Katse õnnestus osaliselt, sest liivaosakesed sattusid filtripõhja ummistades sedasi vee läbivoolu. See aga pikendas oluliselt katse aega ja nii oli vajaik filtri liigutamisega aidata vee läbivoolu. See võis aga katse tulemusi mõjutada. Üldiselt oli katse sooritatud positiivselt.
Kohastumine- (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kohastumus- populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus- individuaalne genotüübi valikuväärtus; suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke- uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahele. Liigiteke on mikro- ja makroevolutsiooni eraldusprotsess. Liik- populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste
Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline ja suhteline kontsentratsioon ehk kogunemine linnaregiooni, ees- ja vastulinnastumises toimub vähenemine ehk dekontsentratsioon, ja taaslinnastumises jälle kogunemine. See üldistatav mudel on pärit Lääne-Euroopas 1980. aastate alguses läbi viidud empiirilistest uurimustest linnade ja nende tagamaade kohta. Linnastumise puhul kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. Alguses toimub absoluutne tsentraliseerumine ja kontsentreerumine ning keskuse rahvaarv suureneb
Sublimatsioon - M tahkest olekust gaasilisse või A gaasilisest tahkesse A üleminek T Evaporatsioon aurumine E Kondenseerumine A gaasilisest olekust D vedelasse üleminek U S Vee kolm olekut ja oleku muutustest vabanev või neelduv energia M Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastaval...
Newtoni rõngad- läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad. 6.Valguse murdumine: Murdumisnäitaja- väljendab valguse levimise kiirust aines. Aine absoluutne murdumisnäitaja- näitab, mitu korda on valguse kiirus antud keskonnas väiksem kui vaakumis. Mida väiksem on valguse kiirus aines, seda suurem on aine optiline tihedus. Valguse murdumine- Valguse levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. ns suhteline murdumisnäitaja langemisnurk murdumisnurk v murdumisnäitaja Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus normaali poole. N1 peab olema väiksem kui N2 7. Valguse dispersioon: Disperisoon- aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine absuluutne murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Laineteooria- valgus on ruumis leviv liikumine
paarid omavahel kokku valada enam-vähem korraga, kiiresti kõik läbi segada, käivitada kell ning oodata hägu tekkimist algul teises, siis kolmandas ja lõpuks neljandas paaris, milles on Na2S2O3 kontsentratsioon kõige väiksem. Reaktsioonikiiruse sõltuvus Na2S2O3 kontsentratsioonist Na2S2O3 H2O Aeg Reaktsioonikiirus Katseklaasid Na2S2O3 suhteline maht τ ν=1/τ e paar maht cm3 kontsentratsioo cm3 min min-1 n 1 6 0 6 0,5 2 2 4 2 4 0,598 1,67
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatu...
Kirjelda küllastunud auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt V: Auru, mis on vedelikuga dünaamilises tasakaalus, nimetatakse küllastunud auruks. Küllastunud auru rõhk isotermilistes protsessides sõltub ainult gaasi temperatuurist ja ainest (sest aurumine ja kondenseerumine on küllastunud aurus dünaamilises tasakaalus, erinevad ained aga aurustuvad sama temperatuuri juures erineva kiirusega). 15. . Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? V: Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse suurust, mis arvuliselt võrdub ühes kuupmeetris õhus sisalduva veeauru hulgaga grammides. Õhu suhteline niiskus näitab, kui kaugel on õhus leiduv veeaur küllastusest. Õhuniiskust mõõdetakse hügomeetriga. 16. . Mis on kastepunkt? Mis juhtub siis, kui kastepunkt langeb alla 0 kraadi? V: Temperatuuri, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma, nimetatakse kastepunktiks. Kui kastepunkt jääb alla 0°C, siis vedelat vett muidugi
Pakkumise hinnaelastsus Nõudmise sissetulekuelastsus Ristelastsus Tundlikkus hinnamuutuste suhtes: mandariinid vs sool Mandariinide tundlikkus on suurem sest neil on rohkem alternatiivkaupu Mida rohkem asenduskaupu seda tundlikum on hinnamuutuste suhtes Elastsust mõjutavad tegurid Asenduskauba arv ja lähedus Kauba kasutusvõimaluste arv Kulutused kaubale Tarbija kohanemisaeg Hinnatase Elastsus = suhteline muutus koguses / suhteline muutus hinnas Q Q = p p Sõltumata hinnast joon iga päev 5 tassi kohvi mitte-elastne Rongipileti hinna langemine suurendab reisijate arvu ent see ei kata tulemi vähenemist ? Kui õunte hing langeb 10% siis söön ma neid poole rohkem elastne Ülesanne: P=10-Q 26.02 Majapidamisteooria Majapidamine - majandusüksus millel on ühine eelarve ja sissetulek ning
!"# $ %% & ' '()*''(+*'&+( %% , - %%$ .- ,, /0 0 Katseandmete tabel Silindri inertsimomendi määramine. l = ......±........., m = ......±........., d =......±......... Katse t i t, s o t, s (t i t) 2 , s 2 sin I, kg m 2 I t , kg m 2 nr. 1. 2. 3. 4. 5. t .......... .......... Arvutused ja veaarvutused m=0.2258 kg 2 10 4 kg d r 0.02990 m 2 d 5 10 5 m 2 m g 9.818 2 s t 1.52604 s t 4, 0.95 2.8 (t t ) 2 1.89952 10 4 5 i 1 i (t n t )2 1.89952 10 4 t j t n1, 2.8 ...
7 4.3. Relativismi mitmekesisuse ja sõltuvuse tees Relativismi mitmekesisuse tees (kultuurirelativism) see on antropoloogiline tees, mis tunnistab moraalireeglite erinevust ühiskonniti. Relativismi sõltuvuse tees tees, millele vastavalt individuaalsed teod on õiged või väärad sõltuvalt selle ühiskonna iseloomust, kus nad sooritatakse. 8 4.4. Kas moraal on suhteline? Eetiline relativism (ER)väidab, et on. ERi plussiks võib pidada seda, et kuna puudub sõltumatu alus teiste kultuuride kritiseerimiseks, siis peaksime olema teiste kultuuride moraali suhtes sallivad (see võib ära hoida paljud konfliktid). ERi vastu räägib see, et sellel lähenemisel on oht kalduda anarhistlikule individualismile. 9 4.5. Relativismi kriitika Võib hävitada ühiskondlikku stabiilsust ja
Elektrostaatilise voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine 7 Pingekõvera ostsillogramm ja moonutuste hinnang 7 Tulemuste analüüs 7 Töö eesmärk Tutvumine kõrgepinge saamise viiside ja pinge mõõtmise meetoditega. Katseseadme põhimõtteskeem a.) b.) Mõõtetulemused Temperatuur 20°C Õhurõhk 765mm/Hg Õhuniiskus 18 Suhteline õhutihedus 765 273 + 20 = 1,0 760 273 + 20 ; Kp=1,0 Katse nr. Katse 1 nr.2 Keskmin Kaugus e kaugus Nr. U1, V cm cm U2, kV Nr. U1, V U2, kV 1
Füüsika kordamisküsimused 1.Mis on murdumine? Murdumine on valguse suuna muutumine kahe keskkonna piiril. 2.Murdumisseadus? +valem Ütleb, et lagunemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv sin v1 suurus, mida nimetatakse suhteliseks murdumisnäitajaks. ns = sin = v2 3.Kuidas on seotud absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja? Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna (selle, kuhu laine läheb) absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna (selle, kust laine tuleb) absoluutsesse v1 c n1 n2 murdumisnäitajasse ns = v = = c n2 n1 2 4.Kuidas muutub lainepikkus ja sagedus murdumisel? Valguse sagedus on määratud valgusallikas toimuvate protsessidega ja see ei olene,
tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks
Reaktsiooniks kuluva aja loen reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. Teen 5 katset, millest igal järgneval vähendan Na2S2O3 ruumala 10cm3 võrra, mille asemel lisan vett. Algul valan kokku vee ja Na2S2O3 ning samal ajal kui lisan lahusele juurde HCl panen käima ka stopperi. Ajamõõtmise lõpetan, kui keeduklaasi all oleva ruudulise paber ruute pole võimalik enam näha. Mõõtmistulemused: Katse 2M Na2S2O3 reaktsiooni suhteline log c log v nr Vee HCl kontsentratsioon, c aeg (s) kiirus v Na2S2O3 ruuma lahuse (mol/dm3) (1/s) Lahuse la ruuma ruumala (cm3) la (cm3) (cm3) 1 50 0 5 0.2 13 0,077 -0,70 -1,11 2 40 10 5 0
1. Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte. Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pi...
ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt.Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi ...
Makromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Mikromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla täpselt samas kvantolekus. Tõrjutusprintsiip määrab näiteks ära, kui palju elektrone saab olla aatomite elektronkihtides 4. Mis on absoluutkiirus, milline on valguse kiirus. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et valguse kui väljalise objekti jaoks pole liikumine suhteline, vaid vastupidi absoluutne. Suhtelisteks osutuvad hoopis pikkus, aeg ja mass. Absoluutkiirus on suurim võimalik kiirus, millega levib väli ainelise objekti suhtes. See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama (absoluutkiiruse konstantsuse printsiip). Valguse kiirus vaakumis ehk absoluutkiirus c = 299 792 458 m/s. Valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune. 5. Mis on klassikaline füüsika ja milline on kaasaegne füüsika.
summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Näiteks sisaldab õhk mahuliselt 21% hapnikku ja 79% lämmastikku. Kui üldrõhk on 1,0 atm, siis hapniku osarõhk = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks = 0,21750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. ... vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (= 2,0 g/mol) suhtes Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus tk ja tm vastavalt kuiva ja märja termomeetri näidud [1 °C]; H õhurõhk [1 mm Hg]; psühromeetriline tegur, mis sõltub õhu liikumise kiirusest [1 K-1]. Õhurõhk määratakse tavaliselt aneroidbaromeetri abil. Seejärel leitakse õhu absoluutse niiskuse A [1 mm Hg] ja küllastunud veeauru rõhu P [1 mm Hg] abil (viimase saab tabelist 1-4) õhu suhteline niiskus R %), kasutades valemit: A R= 100% Pk . (2) Aspiratsioonipsühromeetri "märg" termomeeter tuleb enne töö algust niisutada spetsiaalse pipeti abil (pipett tuleb lükata kaitsehülssi ning tuleb vältida psühromeetri pööramist asendisse, kus ventilator jääks allapoole)
ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID Sotsiaal-majanduslikud tegurid ühiskonna struktuur seadusandlus, normid konkurents, pakkumine, hinnatase jne Millised on hinnaelastsuse erinevad variandid? Kuivõrd mõjukas võib olla hinnasoodustuskampaania erinevates tooterühmades, mida iseloomustab erinev hinnaelastsus? Toodete jaotamine sõltuvalt nende hinnaelastsusest Eristatakse: Ülielastsed tooted (nõudluse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, näiteks hinda vähendati 10%, kuid müük kasvas 30%) harva ostetavad tooted ja kõrge emotsionaalse lisaväärtusega tooted/teenused Normaalelastsusega tooted (hinna ja nõudluse suhteline muutus on võrdväärne) keskmise emotsionaalse lisaväärtusega tooted/teenused Alaelastsed tooted (hinna suhteline muutus on suurem kui nõudluse muutus) sageli
gaas, kui teisi gaase segus ei oleks. Xi – vastava gaasi moolimurd segus. Moolimurd- segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arv summaga Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). See on ilma ühikuta suurus ja näitab mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja
muutuse suhtes. 19 Nõudluse hinnaelastsus. Elastsuskoefitsient. Arvutusvalem Nõudluse hinnaelastus kirjaldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Elastsuse suurust väljendatakse elastuskoefitsendi kaudu, mis mõõdab hinna suhtelise koguse muutuse põhjustatud nõutava koguse muutust. - Q P E= : Q P 20 Elastne, mitteelastne ja ühikuelastne nõudlus. Näidata joonisel Elastne Nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Hinnaelastuskoefitsent suurem kui 1. Mitteelastne Nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Elastuskoefitsent on väiksem kui 1. Ühikuelastne Nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Elastuskoenfitsent on võrdne 1. 21 Nõudluse elastsuse mõjurid Asenduskaupade arv Hüvise tähtsus Hinnamuutusega kohanemise aeg (pikem=elastsem)
9% e) Arvutan katse süstemaatilise ning suhtelise süstemaatilise vea, võttes arvesse, et õppejõu poolt oldi öeldud, et NaCl protsendiline sisaldus peaks tulema 60%. Leian esmalt tegeliku NaCl massi liiva-soola segus. mNaCl = C%segu * msegu/ 100% Andmed: msegu = 10g ; C%segu = 60% mNaCl = 60% * 10/ 100%= 6 g. Leian süstemaatilise vea ning suhtelise süstemaatilise vea ∆ = saadudmNaCl - tegelikmNaCl ∆ = 8,79 – 6 g = 2,79 g Suhteline süstemaatiline viga. ∆% = saadudmNaCl - tegelikmNaCl / tegelik mNaCl ∙100% ∆% = 8,79 – 6 g / 6 g ∙100% = 0.35% Vastus: süstemaatiline viga on 2,79 g ja suhteline süstemaatiline viga 8,78% 7. Kokkuvõte Selle katse käigus õnnestus määrata keedusoola protsendiline sisaldus liiva-soola segus. Samuti sai käsitleda keemia katsete puhul kasutatavaid töövahendeid ning tutvuda meetodiga mis võimaldab eraldada aineid segust.
tundmatu. Nt : Võrde põhiomadust kutsutakse mõnikord ka ristkorrutiseks. Sagedus näitab, kui tihti mingi sündmus toimub. Suhteline sagedus näitab, kui suure osa moodustab kindel sündmus kõikide vaadeldud sündmuste arvust. Suhtelist sagedust väljendatakse protsentides . Sagedustabel kirjeldab sündmuste esinemise sagedust. Näiteks sagedustabel õpilase vanuste kohta, klassis on 30 õpilast. P = k/n K = soodsate võimaluste arv, N= kõigi võimaluste arv Vanus Sagedus Suhteline sagedus 15 20 20/30 ~67% 16 3 3/30~10% 14 7 7/30 ~23%
kujutist välgatab kõrval ja silma liikumised salvestatakse. Null vergentsi 11.Mille poolest erinevad geomeetriline ja empiiriline horopter? Horopter, mida tajume, on empiiriline horopter. Empiiriline horopter on laiem, kõik punktid ei asu ringil (VMR-l), ei ole alati ringi kujuline. Geomeetriline horopter on teoreetilise horopteri ring, kus kõikidel korrespondeeruvate punktide paaridel on sama võrdne nurk silmakesksest esmasest nägemissuunast. 12. Mida näitab suhteline suurendus R? - R on suhteline suurendus kahe silma reetina kujutiste vahel. 13. Kuidas nimetad empiirilise horopteri ja VMR-i kõveruste vahelist erinevust, mis saab alguse fiksatsiooni punktist? - Abaatiline kaugus, Hering-Hillebrandi kõrvalekalle. 14. Mis on abaatiline kaugus? fiktsatsiooni punkti kaugus, kus AFPP horopter on lame. (1-6m). 15. Mida näitab horopteri kohta võrdlus H = 0, H < 0, H > 0. H=0, siis empiirilise horopteri kõver on täpselt VMR-l.
Millega tegeleb staatika?Staatika uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. (nt kui kõik jõud on võrdsed, siis keha on tasakaalus) 4. Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. (nt lind lendab, inimene kõnnib, auto sõidab jne)5. Miks öeldakse, et liikumine on pidev? Liikumine on pidev, st keha ei saa ühtegi punkti oma trajektooril läbimata jätta.6. Miks öeldakse, et liikumine on suhteline?Liikumine on suhteline, st üks ja sama keha võib samaaegselt erinevate kehade suhtes liikuda erinevalt. (nt parv liigub vabalt allavoolu. Kalda suhtes ta liigub, kuid vee suhtes mitte, sest jõe vee kiirus ühtib paadi kiirusega) (nt meile tundub, nagu Maa oleks paigal ja Päike tiirleks ümber meie. Samas teame, et Maa tegelikult pöörleb ümber oma telje ja tiirleb samas suure kiirusega (30 km/s) ümber Päikese)7. Ülesanded
· Kui mutub pakutav kogus, siis muutub ka hind · Kui muutub pakkumine, siis pakkumiskõver nihkub Maksimumhina kehtestamisel tekib turul puudujääk. Maksimaalne seadusega kehtestatud hind Miinimumhinna kehtestamisel tekib turul ülejääk. Minimaalne seadusega kehtestatud hind Turunõudluskõver saadakse kõikide nõutavate koguste summast kindla koguse koral. Tarbijate arv turul on nõudluse mõjur. PT 3 Elastne nõudlus/ pakkumine nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline hinna muutus Elstsuskoefitsent kajastab nõudlse/pakumise elastsuse astet Nõudluse hinnaelastsus koefitsent: EQ; P = -Q:Q : P:P Nõudluse hinnaelasstsuskoefitsent on alati negatiivne, sest iga hinnatõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise Täielik elastsus hinna väike muutus põhjustab lõppmatult suure nõutava või pakutava koguse muutuse.(nõudluskõver horisontaane)
· t+1 mingi ajavahemik · B sünnid · D surmad · I immigratsioon · E emigratsioon Võib väljendad ka biomassina või mahuna (puud/ha) Populatsioon · Populatsiooni tihedus on populatsiooni isendite arv teatud maa-alal Absoluutse tiheduse mõõtmise meetodid: 1. Kõikide isendite loendus (suurulukite uurimisel) 2. Väljapüük (erandjuhtudel, näiteks väikeste tiikide kalastiku uurimisel) 3. Proovialade meetodid (taimepopulatsioonide uurimisel) Populatsioon · Suhteline tihedus Tihti piisab teadmisest, kas alal A on rohkem isendeid kui alal B või kas ala A isendite arv aastast aastasse muutub Suhtelise tiheduse teadasaamiseks arvutatakse indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi, aga mitte tihedust ennast (väikeimetajate iga-aastased lõksupüügid, imetajate väljaheidete või jälgede registreerimine) Populatsioon · Populatsiooni arvukuse muutustel on neli peamist põhjust: 1. Sisseränne e migratsioon 2
keha, et see keha hakkaks pinna suhtes liikuma. v Fh N Seisuhõõrdejõu moodul avaldub valemist Fh = µ N , (4.7) kus N on selle jõu moodul, mis neid pindu kokku surub, µ nende pindade suhteline hõõrdetegur. F NB! Valemis (4.7) ei tohi suuruste h ja N kohale kirjutada vektorimärke, sest nende vektorite moodulid on võrdsed, kuid suunad erinevad. Enamikel juhtudel on pindu kokkusuruv jõud põhjustatud raskusjõust. Vaatame seda kaldpinnal asuva klotsi näitel, v.t. järgnev joonis. Pindu kokkusuruvaks jõuks on klotsile mõjuva raskusjõu projektsioon risti kaldpinna tasandiga: N = mg cos . Fh
mõhk = õhk V0 g mõhk = 1,29 3 0,297 dm 3 = 0,383 g dm 3. Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest m3 = m1 - mõhk m3 = 138,06 g - 0,383g = 137,677 g m ja CO2 mass ( CO2 ) vahest. mCO2 = m2 - m3 mCO2 = 138,26 g + 137,677 g = 0,583 g m 4. Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest CO2 ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2). mCO2 D= mõhk 0,583 g D= = 1,5 0,383 g M gaas = D 29,0 g M gaas = 1,5 29,0 = 43,5 mol 5. Leida süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2) MendelejevClapeyroni võrrandi abil. mCO2 mCO2 R T
Suhteline sagedus tunnuse väärtuse esinemise arvu f suhe väärtuse koguarvu n ning seda väljendatakse kas kümnendmurrnuna f/n või osana protsentides f/nx100%. Sagedustabel kaherealine tabel, mille ühes reas on tunnuse (x) erinevad väärtused ja nende esinemise sagedused (f). Jaotustabel sagedustabeli kolmas rida, jaotus protsentides w% - kuhu arvutatakse arvud valemiga. Sagedus-jaotustabel tabelis on olemas tunnuse väärtused, esinemise sagedus ja suhteline sagedus. Diagramm ehk arvjoonis on andmete esitamise graafiline viis, mis aitab neid paremini analüüsida ja nähtuste olemusest hästi aru saada. Võrdlusdiagramm diagramm, mille abil saab võrrelda kahe või enama nähtuse mahtu. (tulp-,joon-, või lintdiagramm) Struktuurdiagramm diagramm, mille abil saab millegi koostist iseloomustada. (sektordiagramm, kastidiagramm, tulpdiagramm) Jaotushulknurk, jaotuspolügoon sirglõik diagramm, mis vastab jaotustabelile.
lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas; langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks konstantne. Suhteline murdumisnäitaja Suhteline mrdumisnäitaja - teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes. Murdumisnäitaja võrdub valguse levimise kiiruste suhtega keskkondades, millede lahutuspinnal valgus murdub. Absoluutne murdumisnäitaja Absoluutne murdumisnäitaja -näitab mitu korda on valguse kiirus antud keskkonnas väiksem kui vaakumis.
Aeg on füüsikalne suurus ( saab mõõta, arvuliselt väljendada ) Aeg on pöördumatu ( Saab ainult edasi liikuda ) Aeg on pidev ( ei ole võimalik ajavhemike üle hüpata) 12. Nimeta aja mõõtmise alused ja too selle kohta näiteid! Aja mõõtmise aluseks on võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste nähtustega või ka muutumata kiirusega protsessi . Nt Päikseloojang, Kuufaaside muutumine. 13. Mida tähendab, et liikumine on suhteline? Too näide! liikumine on suhteline st et üks ja sama keha võib ühe keha suhtes liikuda ja teise suhtes olla paigal. 14. Selgita liikumise erinevaid mudeleid ja too iga mudeli kohta 2 näidet! 1. Kulgemine: kõik kehad liiguvad sarnaselt, keha asend ruumis ei muutu. 2. . 2.Pöörlemine Kehad liiguvad mööda sama pöördumistelje esineva ringjoone. Kehaasend ruumis muutub. 3. 3.kuju muutuminedeformatsioon, kus keha kehapunktidevahekaugused muutuvad 3.1
kontsentratsiooni ja katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. 1) Tugevuspiir Rm – maksimaaljõule vastav pinge. Rm = Fm/So Fm – maksimaaljõud So – teimiku algristlõike pindala 2) Voolavuspiir Rp – vahemik, kus materjal pikeneb ilma jõu kasvuta. Rp = Fp/So 3) Katkevenivus A% - suhteline pikenemine purunemiseni protsentides Lu Lo A= 100 Lo Lo – teimiku algmõõtepikkus Lu – teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Servhüdrauliline tõmbekatse-masin, löökpendel, erinevatest materjalidest katsekehad (teras
g 29,0 ° mol g ρ= 3 =1,29 dm dm 3 22,4 mol m=ρ ×V mg mõhk =1,29 3 × 278,5 cm3 =359,27 mg cm 3) Arvutan kolvi ja korgi massi ning selle järgi CO 2 massi: m3=m1−mõhk =145,24 g−0,35927 g=144,88 g mCO =m2 −m3=145,41 g−144,88 g=0,53 g 2 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest arvutan süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes, kasutades valemit: mgaas D= mõhk 0,53 g D= =1,476 0,359 g Saadud suhte järgi leian süsinikdioksiidi molaarmassi: M gaas D= ⇒ M gaas =M õhk × D M õhk g g M CO =29,0 ×1,476=42,8 2 mol mol 5) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil:
Meil on kasutada patareitoitel töötav profilomeeter Surtronic 10, mis mõõdab pinnakonaruste keskmist hälvet Ra. Surtronic 10 parameetrid: Mõõtmed 105x61x17,5mm Mass- 130g Mõõteühik - mikromeeter (µm) Otsaku liikumise ulatus ristisuunas - 5mm Mõõteotsaku liikumise kiirus- 2mm/s Anduri tüüp piesoelektriline Mõõteotsak (nõel) teemantist, raadiusega 5-10 µm Surve mõõteotsakule 10mN (1g) Mõõtemääramatus 5% + 0,1 µm Töötingimused õhutemperatuur 5-40°C, suhteline õhuniiskus 90%. Patareid - SR44, 6tk, patareide tööiga üle 10000 operatsiooni, säilivus üle 1 a. Töö käik: Enne kasutamist kontrollisin mõõteriista kalibreerimise õigsust kasutades selleks karbis olevat etalonplaati. Nihutasin kaitsekatte mõõteotsakupealt eemale ja seadsin mõõteriista vertikaalselt plaadile nii, et kaks noolekest mõõtotsaku kohal oleksid ka plaadi kohal.. Vajutasin käivitusnupule ja hoidsin mõõteriista kinni. Paari sekundi pärast ilmus skaalale näit
ühte katseklaasi mõõta 6 ml Na2S2O3 lahust, teise 4 ml Na2S2O3 ja 2ml destileeritud vett, kolmandasse 3 ml Na2S2O3 ja 3 ml destileeritud vett, neljandasse 2 ml Na2S2O3 lahust ning 4 ml vett. Katses mõõta aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Mõõdetud ajavahemikud tuleb fikseerida. Katseklaasid Na2S2O3 H2O Na2S2O3 Aeg Reaktsioonikiiru e paar maht ml maht suhteline min s ml kontsentratsioo n 1 6 0 6 0.41 2.44 2 4 2 4 0.7 1,43 3 3 3 3 0.86 1.16 4 2 4 2 1.41 0.71 reaktsioonikiirus
........................ 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .................................................................. 7 1.9 Rõhk ................................................................................... 7 1.10 Rõhu mõõtmine ..................................................................... 8 1.11 Temperatuur .........................................................................9 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus .............................................10 2.1 Jahutamise üldpõhimõte ................
........................ 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .................................................................. 7 1.9 Rõhk ................................................................................... 7 1.10 Rõhu mõõtmine ..................................................................... 8 1.11 Temperatuur .........................................................................9 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus .............................................10 2.1 Jahutamise üldpõhimõte .................
ABSOLUUTKIIRUS · Valguse kiirus on Maa liikumiskiirusest küll 10 000 korda suurem, kuid teadlased olid veendunud, et nende täpne eksperiment suudab seda väikest erinevust ilma kahtlusteta registreerida. · Teadlaste üllatus oli aga suur, kui ka katsete kordamisel ei suudetud valguse levimisel Maa liikumisega samas ja vastassuunas märgata mingit erinevust! Newtoni mehaanika aluseks oli teadmine, et liikumine on suhteline. Liikumine sõltub vaatlejast ja võib erinevate vaatlejate jaoks olla vägagi erinev. Kuulus Michelson-Morley katse kinnitas aga vastupidist: valguse kiirus on absoluutne! Valguse levimiskiirus ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest. Valguse kiirus on kõigi jaoks sama, on kõikides taustsüsteemides ühesugune. · Seda fakti, et valguse kiirus vaakumis on absoluutne ja ei sõltu valgusallika ega vaatleja
antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS. Nõudluse hinnaelastsus- kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral.
· materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; · metallide korrosiooni vältimine; · materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; · värvimuutus; · pragunemine; · liimide ja värvide nakke kadumine; · betooni karboniseerumise vältimine; · energiakulu vähendamine; · tõmbuse vältimine. 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk, suhteline niiskus, küllastustemperatuur. Õhk on gaaside segu. Reaalne õhk ei ole kunagi kuiv, s.t. ta sisaldab ka veeauru molekule ehk veeauru. Veeauru hulka õhus võib iseloomustada: · veeauru absoluutse hulgana õhus · veeauru osarõhuna õhus · suhtelise niiskusena Veeauru küllastussisaldus (vsat) antud temperatuuril õhus olevatele veemolekulidele vastav teatav kontsentratsiooniline piir väljendatuna g/m3;
lammi ja soodisetted. Troopilised õhumassid ja selle liikumine? Troopiline õhumass on õhumass, mis kujuneb troopika piirkonnas. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. Selletõttu on troopiline õhumass väga soe. Õhuniiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Absoluutne, suhteline niiskus, temperatuurAbsoluutse niiskuse all mõistetakse ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduvat veeauru massi. Suhteline niiskus ehk relatiivne niiskus on õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhe, mis on väljendatud protsentides- sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja veeauru mahutavus on suurem. Relatiivne niiskus on tavaelus kõige tuntum ja ka inimese poolt kõige paremini tajutav niiskuse karakteristik. Kui väljas on udu või sajab
Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis. Leida tuli seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Leida tuli ka gaasilise aine molaarmassi, kasutades kolme erinevat meetodit, nendeks olid molaarmassi leidmine kasutades gaasi suhtelise tiheduse võrrandit, moolide arvu ja Clapeyroni võrrandit. Sissejuhatus Gaasi suhteline tihedus: m1 M 1 D= = m2 M 2 Gaasi absoluutne tihedus: g mol dm3 /¿ ¿ Vm¿ (¿¿ mol) M gaas ¿ ρ0=¿ Mass: m=ρ0 ∙V 0 Moolide arv: 0 3 V (dm ) n= dm 3
Mõisted Mool – ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm) Molaarmass – ühe mooli aine molekulide mass grammides Avogadro seadus – kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Daltoni seadus – keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus Suhteline tihedus - ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Ideaalgaaside seadused Boyle’i – Mariotte’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla kogus egaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const Gay – Lussac’i seadus – konstantsel rhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses
kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. okosüsteemiga(mets) Biomass-pinnaühikul leiduvate organismide Elementaarpopulatsioon-liigi väikseim elusaine hulk massi-või energiaühikutes elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires Produktiivsus- energia sidumise ja biomassi Populatsiooni tihedus on populatsiooni ülesehitamise määr ajaühikus pindala-või isendite arv teatud maa-alal ruumalaühiku kohta Suhteline tihedus teadasaamiseks arvutatakse Primaarproduktsioon- autotroofsete indeksid, mille suurus näitab vahet või muutusi organismide kasutatud energia, mis aga mitte tihedust ennast. moodustab toiduahela I astme kogutoodangu Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite Brutoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi koguarv mingil ajamomendil kogutoodang Sündimus-ajaühikus sündinud isendite arv
Taju 1. Millised on sügavustaju monokulaarsed tunnused? Tunnused: · Interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · Varjud ja valgusnurk · Õhuperspektiiv · Tekstuurigradiendid · Tuttav suurus · Suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + tekstuurigradient · Liikumistunnused Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Silma läätse kumeruse muutumine ehk akkomodatsioon. Silma jõudvas optilises voos on eristav parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga. Sügavustaju tunnused võivad olla: · Okulomotoorsed · Monokulaarsed · Binokulaarsed
Toon aga esile järgmise punkti. Kes on selles süüdi, et meie privaatsust rikutakse? Mingil määral saame selles vaid iseennast süüdistada. Inimesed on internetiajastu ise loonud ning selle mugavuste kõrval peame ka arvestama ohtude ning tagajärgedega. Maailm on täis kuritahtlikke inimesi ja enese ning perekonna kaitseks tuleb ette võtta erinevaid meetodeid. 2014. aastal peaksid inimesed juba kursis olema virtuaalmaailma võimalike ohtudega. Seega, privaatsus on suhteline. Tihti sisestavad inimesed enda andmed erinevatele veebilehtedele ega loe kasutustingimusi. Hiljem avastades, et nende andmed on kusagil tundmatul veebilehel, arvavad nad, et nende õigusi ning privaatsust on rikutud. Nii see aga ei ole. Sellise juhtumi puhul on inimene ise süüdi, et ei lugenud hoolikalt läbi kasutustingimusi (Tuisk, M. 2014). Teisalt vaadates on see kui eetikakoodeksi rikkumine. Kasutustingimusi pannakse absoluutselt igale saidile meeletult ning pika jutuna
õhutoru ristlõikes. Seega tootlikkust võib avaldada valemiga L = v F 3600 , (1) L ventilatsiooniseadme tootlikkus [m /h ] , 3 kus v õhu keskmine liikumiskiirus õhutoru ristlõikes [m/s], F ventilatsiooniava pindala [m ] . 2 Kontrollimaks katse tulemusi tuleb arvutada suhteline erinevus teoreeriliste ning katseliste tulemuste vahel. Seda saab teha kasutades valemit: L Lteor R = katse 100 % , (2) L teor Lkatse Ventilatsiooniseadme mõõdetud tootlikkus [m /h ] , 3 kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
