Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine (0)

Süsinikdiokssidi molaarmassi määramine
Töö ülesanne ja eesmärk
Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis. Leida tuli seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Leida tuli ka gaasilise aine molaarmassi, kasutades kolme erinevat meetodit, nendeks olid molaarmassi leidmine kasutades gaasi suhtelise tiheduse võrrandit, moolide arvu ja Clapeyroni võrrandit.
Sissejuhatus
Gaasi suhteline tihedus:
Gaasi absoluutne tihedus:
Mass:
Moolide arv:
Clapeyroni valem:
, kus R on universaalne gaasikonstant ning R= 8,314 J/mol ⋅K
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Mõõteseaded:
balloon , 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter , baromeeter
Kasutatud ained: , vesi
Kasutatud uurimis - ja analüüsimeetodid ning metoodikad
Tehnilistel kaaludel tuli kaaluda korgiga varustatud kuiva kolvi mass (). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale.
Balloonist juhiti 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeti kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti. Kolbi juhiti 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, seejärel suleti kolb korgiga ning kaaluti veelkord . Kolvi täitmist jätkati konstantse massi (mass) saavutamiseni.
Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täideti kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdeti mõõtesilindri abil.
Katse sooritamise momendil fikseeriti termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris.
Katseandmed
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Õhu () mahu arvutamine kolvis normaaltingimustel (). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi. Õhu tiheduse leidmine normaaltingimustel ning selle kaudu õhu massi leidmine kolvis .
Õhu massi arvutamine:
Arvutada kolvi ning korgi mass () vahest
ja mass vahest
Katse süstemaatiline viga ( tegelik molaarmass on 44 )
Ja suhteline viga
molaarmassi leidmine moolide arvu kaudu:
Arvutada kolvi ning korgi mass () vahest
ja mass vahest
Katse suhteline viga ( tegelik molaarmass on 44 )
Leian molaarmassi Clapeyroni võrrandiga:
Õhu massi arvutamine:
Arvutada kolvi ning korgi mass () vahest
ja mass vahest
Clapeyroni valemist:
Leian suhtelise vea
Kokkuvõte või järeldused
Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis. Leida tuli seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Leida tuli ka gaasilise aine molaarmassi, kasutades kolme erinevat meetodit, nendeks olid molaarmassi leidmine kasutades gaasi suhtelise tiheduse võrrandit, moolide arvu ja Clapeyroni võrrandit. Nende meetodite võrdlemisel selgus, et kõige väiksem suhteline viga saadi molaarmassi leidmisel moolide kaudu. Võimalikud vea tekkimise põhjused on näiteks mõõtmistulemuste ebatäpne lugemine või arvutuste ümardamine .
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
Töö ülesanne ja eesmärk
Laboratoorse töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal ja metallitüki massi arvutamine.
Sissejuhatus
Reaktsioon :
Moolide arv:
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter
Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0 - 10,0 mg metallitükk , Mg (nr 46)
Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad
Katses leiti magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal.
Katseseadeldis koosnes kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis olid täidetud veega. Üks bürett oli ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega.
Esmalt eemaldati katseklaas ning puhastati see destilleeritud veega. Seejärel tuli büretid sättida ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel.
Katseklaas tuli tihedalt ühendada korgiga, tõsta üks büretiharu teisest 15-20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutunud, oli katseseade hermeetiline ja võis alustada katset. Vastasel juhul tuli kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Seejärel tuli büretid taas ühele kõrgusele viia ja eemaldada katseklaas.
Metallitükk tuli panna filterpaberi sisse ja siis seda niisutada destilleeritud veega. Väikse mõõtesilindriga tuli mõõta 5-6 milliliitrit 10% HCl lahust.
Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, tuli asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust ning katseklaas tuli sulgeda hermeetiliselt. Seejärel tuli iigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas ning võeti näit ühelt büretilt ()
Katseklaasi järsult liigutades tuli kukutada metallitükk happesse, loksutada , et paber võimalikult hästi avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, tuli lasta eraldunud vesinikul 2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma , pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada . Seejärel tuli liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit
Samuti tuli fikseerida õhurõhk ja temperatuur ruumis.
Katseandmed
Vee nivoo büretil enne reaktsiooni
Vee nivoo peale reaktsiooni
Eraldunud vesiniku maht
Gaasi rõhk büretis (võrdub õhurõhuga kui vee nivood on samas tasapinnas)
Temperatuur t° =
Veeauru osarõhk temperatuuril t°
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs
Leian suhtelise vea:
Kokkuvõte või järeldused
Laboratoorse töö eesmärgiks oli arvutada metallitüki mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Katses tekkinud vea põhjuseks võib olla ebatäpne mõõtmistulemuste mõõtmine või arvutuskäigus liigne ümardamine.