Ilmastikunähtused, (0)

1. Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha
säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja
kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju.
Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte.
Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks
eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas
võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki
gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel.
2. tahkis - halvasti kokkusurutav ,säilitab kuju,säilitab ruumala
Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala
Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala
3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent , mille sisaldus õhus pidevalt muutub. Õhus olev veeaur kogus muutub nii ööpäeva jooksul kui ka aastaaegade lõikes. Muutused on tihedalt seotud temperatuuriga ja omavad suurt tähtsust kliima kujunemisel.
4. küllastunud aur-aur antud temperatuuril, kus vedeliku auramine ja kondensantsioon on tasakaalus
Absoluutne niiskus-mis iseloomustab veeauru tihedust . Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides).
Suhteline niiskus- veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Mida kõrgem on veeauru temperatuur, seda rohkem mahub veeauru ühikulisse ruumalasse
5.ilmastik-suhteliselt pika ajavahemiku ilmade režiim
Kliima-mingile paikkonnale iseloomulik väga pika ajavahemiku ilmade režiim
Ilm- õhu hetkeseisund antud ajal, antud kohas
Ilmanähtused -vihm, lumi äike, rahe , udu jne.
6. ilmaelemendid -õhutemp, õhurõhk ,suhteline õhuniiskus , tuule suund, tuule kiirus
7.kastepunkt-temp, milleni õhk vm gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunud auruks, see tähendab, et kastepunktist allpool õhus olev veeaur kondenseerub
8.kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab, siis öeldakse, et tegemist on märgamisega.
Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kere kuju poole, siis öeldakse, et tegemist on mittemärgamisga. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates , millega peenikesed torud on ühendatud.
9. 1)Hüdroloogias on kapillaarnähtused tähtsad põhjavee liikumises. Põleva küünla tahis liigub kapillaarjõudude mõjul sulanud küünlarasva pidevalt põleva otsa poole.. Sarnast nähtust kasutatakse ära ka õlilampides, kus mööda tahti ülesliikuvaks vedelikuks on õli.2) Kapillaarnähtusi kasutatakse ära näiteks majapidamispaberi ja pesukäsna vettimavas mõjus. Sünteetilistes kangastes kasutatakse kangas leiduvaid kapillaare inimese nahalt higi ära juhtimiseks.
10.faas-aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused. Faas on struktuurivorm.
Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Näited: 1)kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse siis sellist siiret nim. veeldumiseks . 2)Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks . 3)Üleminekut vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks . 4)Ülemineku tahkest faasist vedelasse on aga sulamine . 5)Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. 6)Gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks .