. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 1 1 Tähistused Sümbolid on toodud tähestiku järjekorras. Kreeka tähed on järjestatud vastavalt eestikeelsele hääldusele. Tähiste alaindeksid sõltuvad kontekstist, ülaindeksid mitte. 2,71828 viimane oluline tüvenumber; alakriipsu pole märgitud, kui parempoolseim number on viimane oluline tüvenumber; δ suhteline viga; δk korduvmõõtmise suhteline viga; ∆ absoluutne viga; sümbolile võib järgneda füüsikalise suuruse tähis; ∆k korduvmõõtmise absoluutne viga; n mõõtmiste arv; ∂ osatuletis; tuletis mitme muutujaga funktsioonist üle ühe muutuja; σ standardhälve;
Kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamistingimustega.Kohastumise tulemusel tekivad organismidel adaptatsioonid, mida nimetatakse kohastumusteks. Kohastumus- Populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilimist. Kohasus-Individuaalse genotüübi valikuväärtus; Suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke-omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonnas. Liik- looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila Lõhestav valik loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, selline valik toimib juhul, kui nende insendi
C%1 (massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1)= 2,00% C%2 (massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2)= 2,50% C% (otsitav massiprotsent)= ? 5. Katseandmete Leida C%: töötlus ja tulemuste analüüs Leida NaCl-i mass: Leida NaCl lahuse molaarne kontsentratsioon: Leida NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus: Katse suhteline viga: Katse suhteline süstemaatiline viga: 6. Kokkuvõte või Laboratoorse töö ülesandeks oli lahuse valmistamine tahketest ainetest, järeldused kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu ning ainete eraldamine segust. Segu, mida ma kasutasin, sisaldas 6,5 g naatriumkloriidi. Katsete tulemusena sain mina vastuseks 6,2 g. Seega oli eksimus umbes 3%
20 =1,226E-11 U A ( C´X 2 ) =2,8 2,78744E-21 20 =3,306E-11 Dielektrilise plaadi paksus: d '1=3,5 mm d '2=3,2 mm d '3=3,1 mm ' d 4 =3,1 mm d '5=3,1 mm d´ =3,2 ±0,217 mm ' U A ( d´ ' ) =2,8 0,12 20 =0,217 Plaadi suhteline dielektriline läbitavus: 1 = =2,162± 0,174 3 2,13337 1- (1- ) 3,2 4,99879 2 2 U C ( )= ( U A ( d´ ) ) +( ' U A ( d´ ' ) ) =0,174 d d Veendun õigsuses: C´ C´X 1 ( +1) X 0 2 3,72499E-10 3,373E-10 Tulemused ja järeldused:
3 184,0 28,0 m +7,4 m 27,00 0,98 27,02 4 212,0 80,0 m -2,8 m 79,95 0,05 79,95 5 292,0 48,33 -5,3 m 48,04 0,29 48,04 m 6 340,30 =338,80 =338,82 340,36 340,33 Absoluutne viga: d=340,36 - 340,30=0,06 m Suhteline viga: 1. Kõigepealt arvutasin punkti nr. 6 joone keskmise pikkuse alguspunktist. 2. Järgmisena leidsin lõigu pikkused, lahutades järgmisest joone pikkusest eelmise. 3. Peale seda arvutasin välja I S horisontaalprojektsiooni. Kaldenurga olemasolul tegin seda järgmiselt: Korrutasin lõigu pikkuse cos kaldenurgaga. Kõrguskasvu olemasolul aga järgmiselt: Lõigu pikkus ruudus miinus kõrguskasv ruudus ning seejärel vastusest võtsin ruutjuure. 4
materjali purustamiseks, kui sama materjal +24 C juures. Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
Kui üldrõhk on 1,0 atm, siis hapniku osarõhk pO2 = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk pN2 = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks pO2 = 0,21750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Moolimurd on segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Difusioon. Aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus. Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M 1 D m2 M 2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku ( M H 2 2,0 g / mol ) M gaas Dõhk 29,0
Nt. Mingi taimeliik, rajajaefekt väike osa populatsioonist rändab välja ja asustab kuskil maa. Nt. Gröönimaa asustamine Looduslik valik Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilisest tegurist Kohastumine on teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine mitmes liigis, kohanemine teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine ühes liigis. Keskkonnast tingitud:talvitumine, kasulik organismi rühmale:mesilased Suhteline kohastumus kohastumus pole ideaalne kõigis tingimustes - 1 kktegur võib tingida kohastumusstrateegiaid. Nt. talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile. Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline niss, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline
Arvestustest 1.2 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.2 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/20,00 Hinne 8,00, maksimaalne: 10,00 (80%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kapital on: Valmis 19 20 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Kuva korraga üks aken Märgista a. Pika eluega hüvis Lõpeta ...
tahetakse otsust langetada. Tunnus jaguneb sõnaliseks (silmavärv) ja arvuliseks (kinganumber), mis jaguneb omakorda pidevaks (võib omada igat reaalarvulist väärtust) ning diskreetseks. Statistilises reas on andmed suvalises järjekorras. Variatsioonireas on andmed kasvavas või kahanevas järjekorras. Sagedustabeli esimeses reas on tunnus x, teises sagedus f. Jaotustabeli esimeses reas on tunnus x, teises suhteline sagedus W. Jaotushulknurk e. jaotuspolügoon on jaotustabelile vastav sirglõikdiagramm. Statistilise vahemiku e. klassi optimaalse arvu määrab N . Jooniseks saadakse tulpidagramm e. histogramm. Karakteristikud jagunevad kohakarakteristikuteks (keskmine, mediaan, mood) ja hajuvuse karakteristikuteks (muutumispiirkond, kvartiilid, hälve, dispersioon, variatsioonikordaja). Aritmeetiline keskmine x on tunnuse kõigi väärtuste summa ja väärtuste (objektide) arvu jagatis
Henry Cavendish (10. oktoober 1731 24. veebruar 1810) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Avastamislugu: Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Avastust kirjeldas ta teoses "Katsed kunstliku õhuga" (1766). Seetõttu peetakse teda üldiselt vesiniku avastajaks. Keemiline sümbol: H Aatomnumber:1 Suhteline aatommass:1 Elektronide paigutus: Molekulivalem:H2 Suhteline molekulmass:2 Keemistemperatuur:253 °C Värvuseta, lõhnata, maitseta, väikese tihedusega (kergeim tuntud gaas); kergesti süttiv ja väga hea redutseerija. reageerimisel hapnikuga moodustab vee. Kui vesinik seguneb õhuga, moodustab see plahvatusliku segu, mis süttib kasvõi ühest sädemest. klaasivalmistamisel Lähteaine ammoniaagi, vesinikkloriidi ja metanooli tootmisel kütuseelementidena(Kütuseelemendid toodavad elektrit, kasutades
AO4 ehk MS Excel (Andra-Liis ja Marina 12.kl) 1. Mis on lahter? 2. Kuidas muuta ridade ja veergude suurust? 3. Kuidas toonida üht pealkirja tabelis? 4. Kuidas ja miks vormindatakse lahtreid? 5. Mis on lahtri suhteline ja lahtri absoluutne aadress? 6. Valemite koostamine põhimõtted! (+; - ; *; / ) 1. Iga tabeli ruudukest nimetatakse lahtriks e pesaks. Lahter (cell) on rea ja veeru ristumiskoht. Veeru täht ja rea number moodustavad aadressi, näiteks: A1, B2, K25 2. Vaikimisi on iga lahtri pikkus 10 tähemärki. Kui lahtrisse sisestatav tekst on pikem, siis näidatakse temast seega ainult 10 esimest tähte. Kogu tekstinähtavale toomiseks tuleb nihutada lahtri või rea
• Värvitud pinda võib puhastada 1 kuu möödumisel värvimisest. • Puhastamiseks kasuta vee või neutraalse (pH 6-8) puhastusaine lahusega niisutatud pesukäsna või -lappi. Interior Kitchen • Ohutu tervisele ja keskkonnasõbralik. • Peaaegu lõhnatu . • Hea kulumiskindlusega ja mustust hülgav. • Kahjulik tarbides suurtes kogustes. Füüsikalised ja keemilised omadused • Välimus ja lõhn : valge viskoosne vedelik. • Suhteline tihedus:1,2-1,3 sõltuvalt värvitoonist . • Lahustuvus vees: hästi lahustav • Lahustuvus solventides: ei lahustu Värvimine ja värvitingimused • Sega värvi Interior Kitchen enne kasutamist hoolikalt. • Vajadusel vedelda veega kuni 10% värvi mahust. • Ühtlase toonierinevusteta värvipinna saamiseks sega värvimisnõusse valmis piisav kogus toonitud värvi. • Värvi 1-2 korda rulli, pintsli või pihustiga. • Värvitav pind peab olema puhas ja kuiv.
ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Ühe mooli gaasilise aine korral =const=R, kus R universaalne gaasikonstant n mooli gaasi kohta kehtib seos P V = n R T (Clayperoni võrrand) Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem D== Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH = 2,0 g/mol) suhtes Dõhk= Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel °=g/dm Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad
0 PV T 0 V = 0 PT Gaaside tiheduse valem: g M gaas [ ] 0 mol ρ= 3 dm 22,4 [ ] mol Õhu mass: mõhk = ρ0 õhk ⋅ V0 Suhteline tihedus: m1 D= m2 Katse süstemaatiline viga, kus 44 g/mol on CO2 tegelik molaarmass: g E A =M −44,0 mol Katse suhteline viga: ¿ M CO −44,0∨∙ 100 ES = 2 44,0 Moolide arv: V0 n= Vm Clapeyroni võrrand: m PV = RT M Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud mõõteseadmed: tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, baromeeter, termomeeter Kasutatud töövahendid: ~300 ml korgiga varustatud kolb, viltpliiats, CO2 balloon, Kasutatud ained: CO2, H2O, õhk
4. Jälgides õhu temperatuuri muutustega kaasnevaid ilminguid on kergem tõdeda, et soe õhk suudab siduda rohkem niiskust(veeauru)kui külm õhk. Sooja õhu jahtumisel muutub õhk tihedamaks, veeauru mahub temasse vähem ning õhus ja temaga kokku puutuvatel pindadel hakkab see aur väikeste piiskadena veelduma ehk kondenseeruma(pindadel tekib kaste, õhus udu või vihm). Temperatuuri, mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab, nimetatakse kastepunktiks. Kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%, mis tähendab, et antud temperatuuril on õhu niiskussisaldus maksimaalne. Mida suurem on suhteline õhuniiskus, seda aeglasem kuivamine. Inimesele sootsaim õhuniiskus on (40-60%) sellise õhuniiskuse juures tunneme ennast mugavalt, sest nahalt higina eralduv niiskus imendub kiiresti õhku ja keha loomulik jahutus toimib tõhusalt. Kui suhteline õhuniiskus on juba üle 75% tunneme ennast ebamugavalt, sest nahalt eralduv niiskus kuivab väga aeglaselt ja jahutus ei toimi. 5
gaase segus poleks. Moolimurd - segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga. Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 29,0 g/mol) või vesiniku (Mvesinik=2,0 g/mol suhtes) Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel
Seega peab kehtima järgmine seos: ( ) ( ) Seda seost teisendades saame omakorda: Seega on asendamise piirmäär leitav ka piirkasulikkuste suhtena: Optimaalse valiku korral teeb tarbija valiku mille korral asendamise piirmäär on võrdne suhtelise hinnaga, ehk tarbija soov kaupu vahetada langeb kokku turu poolt pakutava võimalusega kaupu vahetada. Seega kehtib optimaalse valiku korral järgmine seos: Kus on suhteline hind. Kui asendamise piirmäär väljendab tarbija soovi kaupu vahetada, siis suhteline hind näitab, kuidas on võimalik olemasolevate hindade juures kaupu vahetada. 14 Käesolevas ülesandes on optimaalse valiku korral asendamise piirmäär: Ehk = -1 Asendamise piirmäär on üks, mis tähendab seda, et optimaalse valiku korral kulutab tarbija ära oma
soola mass msegu on 10 g. C%segu = mNaCl 100%/ msegu Andmed: msegu = 10g ; mNaCl = 9,05 g C% = 9,05 g 100% /10 g = 90,5 % Vastus: NaCl protsendiline sisaldus liiva- soola segus on 90,5% e. Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes NaCl tegelikust massist liiva- soola segus. = saadudmNaCl - tegelikmNaCl = 9,05g 10 g = -0, 95 g Suhteline süstemaatiline viga. % = saadudmNaCl - tegelikmNaCl / tegelik mNaCl 100% = -9,5 % Vastus: süstemaatiline viga on -0,95 g ja suhteline süstemaatiline viga -9,5%. 6. Kokkuvõte : katse õnnetunud.
=0,456 3 0,25 dm dm NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. (msegu = 10 g) mNaCl∗100 6,674 g∗100 C segu = = =66,74 msegu 10 g Katse süstemaatiline viga (saadud mNaCl = 6,674 g, tegelik mNaCl = 6,5 g) ∆=saadud mNaCl −tegeli k mNaCl =6,674 g−6,5 g=0,174 g Suhteline süstemaatiline viga saadud m NaCl −tegelik mNaCl 0,174 g ∆= ∗100 = ∗100 =2,68 tegelik mNaCl 6,5 g Kokkuvõte või järeldused Suhteline süstemaatiline viga jääb 5% sisse. Katseliselt saadud lahuses oleva NaCl suurem mass võrreldes tegeliku NaCl kogusest võis tuleneda sellest, et katseseadmete küljes võis eelnevalt olla juba väike kogus NaCl-i. Samuti
A y IP=375+630 000=630 375 m B x PL=1550+6 555 000=6 556 550 m B y IP=2000+630 000=632 000 m 5. Arvuta koordinaatide järgi joonepikkus HD=√( x 2−x 1)2 +( y 2− y 1)2 31−(−52,5) ¿ ¿ 2+( 40−7,5)2 89,6 mm ¿ ¿ HD=√ ¿ Vastus: Koordinaatide järgi joonepikkus HD=89,6 mm Lab. töö nr. 4 Koordinaatide määramine Koostas: Juhendas: 6. Võrdle ja arvuta joone suhteline viga (f_lub=1/500), kas tulemus mahub piiridesse? Kui ei mahu, kontrolli oma mõõtmisi. 1 f= Dk D D=89,6-89=0,6 mm 89,6+89 Dk= =89,3 m 2 1 1 f= ≈ 89,3 149 0,6 Vastus: Arvutuste teel sain teada, et joone tegelik pikkus on 0,6 mm võrra pikem. 1 1 1
100300 Pa * 0,303dm 3 * 273K V0 = = 0,279dm 3 101325Pa * 294 K 2) Õhu tihedus normaaltingimustel ning õhu mass kolvis 29 0 = 1,295( g / dm 3 ) 22,4 mõhk = 1,295 * 0,279 0,361g 3) Kolvi ja korgi mass ning CO2 mass m3 = 147,97 - 0,361 = 147,61g mCO2 = 148,5 - 147,61 = 0,54 g 4) Süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning süsinikdioksiidi molaarmass. mCO2 D= mõhk 0,54 D= 1,496 0,361 M gaas = 1,496 * 29,0 43,38 g / mol 5) Süsinikdioksiidi molaarmass Mendelejev-Clapeyroni võrrandi abil 0,54 * 8,314 * 294 M CO2 = 43,43( g / mol ) 100300 * 303 6) Katse süstemaatiline ja suhteline süstemaatiline viga = 43,38 - 44 = 0,62
(101900 Pa - 2493,1Pa - * 0,0084dm * 273K 3 100 V0 = 0,0077 dm 3 101325 Pa * 294 K 2) Katses reageerinud metallitüki mass 24,3 * 0,0077 m= 0,0084 g 8,4mg 22,4 3) Suhteline viga 8,4 - 8,3 % = * 100 1,2% 8,3 · Kokkuvõte Viisime läbi katse reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu ja reageerinud metallitüki massi mõõtmiseks. Katse oli suhteliselt edukas, kuna suhteline viga oli kõigest 1,2%. Viga võis tuleneda sellest, et reaktsioon ei toimunud päris lõpuni.
MALTOOS, KITIIN, KITOSAAN, INULIIN, TREHALOOS Kristiina Kahr Kadri Kalvik 12. kl MALTOOS Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist. Keemiline valem on C12H22O11. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Hüdrolüüsil moodustub glükoos. MALTOOS Suhteline magusus on 0,5. Vähem magusam kui suhkur. Maltoosi kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos lahustub vees hästi ja on magusa maitsega. KITIIN Kitiini monomeeriks on GlcNac (N-atsetüülglükosamiin). Kitiin on krabide, homaaride, putukate eksoskeleti materjal, mida homaaride ja krabide puhul tugevdab kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Lülijalgsete kõva kooriku ja rakuseinte materj...
ristiks, lohistada vasakut hiireklahvi all hoides üle lahtrite, kuhu on vaja valemit kopeerida. Absoluutne aadress kopeerimisel ei muutu ja jätkab viitamist samale lahtrile, millele ta viitas lähtekohas. Absoluutsel aadressil on nii veeru tähise kui rea numbri ees dollarimärk $. Kopeerimisel suhteline aadress muutub, absoluutne aadress mitte. Valemite loomine Valem algab alati võrdusmärgiga = Valemi sisestamiseks: 1. Klõpsa lahtril C2 2. Trüki = 3. Klõpsa lahtril A2 4
Koormus võllile FV =F R +2 F f =3300+ 2∙ 207=3714 N F kr 95000 Keti tugevuse varutegur S= = ≈ 27> [ S ] =7,4 (Lisa, Tabel 2). F R + F t + F f 3300+0,8+207 Rihmülekande eelised: Kettülekande eelised: Kõige lihtsam ja odavam ülekanne Ülekandes puudub suhteline libisemine Töö on vaikne Kompaktsus, kui ülekantav võimsus on sama Hooldust tavaliselt ei vaja Võllidele mõjuvad jõud on väiksemad Rihmad on hõlpsasti paigaldatavad ja Suhteliselt odav vahetatavad Rihmad summutavad võllidelt ülekantavaid Puudused: võnkumisi Suhteliselt ranged nõuded paigalduse täpsusele
Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? | 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19. Mida tähendab sotsiaalne sidusus? | 20. Kas vaesus on Eestis tõsine probleem? Põhjendage oma arvamust. 1. Kas Eesti on teadmusühiskond? Teadmusühiskond ühiskond, mille majanduses ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, töös hinnatakse paindlikust; ülikoolid ja uurimisasutused on olulised ühiskonna institutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. 2
suheldakse. Nt. kui inimene on ainult isikute keskel, kellel on probleemid alkoholiga, siis on ka tal suur risk saada alkohoolikuks. Inimene kaotab oma töö aga elamiseks on raha vaja. Nii tekivad probleemid ja isikul ei ole enam kindlat sissetulekut, mis võib lõpuks välja viia vaesuseni. Eesti elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli 2006. aastal 19,5% ning rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda (6). Vanuse rühmiti oli suhteline vaesus suurim pensioniealiste hulgas neist kolmandik elas vaesuses (2). Selle peamiseks põhjuseks oli 65- aastaste ja vanemate sissetuleku aeglasem kasv. Sündivus väheneb ja ei ole nii palju töölisi, kes suudaks vanemate inimeste pensionid kinni maksta. Leibkonna sissetulekud ja kulutused sõltuvad selle suurusest ja ülalpeetavate liikmete arvust töötavate liikmete kohta (7). Vaesuse risk suureneb perekondades, kus lapsi kasvatab vaid üks vanem või laste hulk ulatub üle kolme
2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined. 3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus elamutes 37 3.1 Meetodid 37 3.1.1 Sisekliimaparameetrite mõõtmine 37 3.1.2 Sisekliima hindamiskriteeriumid 38 3.2 Tulemused 40 3.2.1 Väliskliima 40 3.2
( + 7,4m ) 2 = 1,14m 2 × 24,0m d 5 = ( + 2,8m ) 2 = 0,05m 2 × 75,0m d 6 = ( - 5,3m ) 2 = 0,27 m 2 × 52,12m 2 Horisontaalprojektsioon : IIS = d i - d i S1 = 31,0 - 0,03 = 30,97 m S 2 = 58,0 - 0,096 = 57,90m S3 = 100,0 - 0,07 = 99,93m S 4 = 24,0 -1,14 = 22,86m S5 = 75,0 - 0,05 = 74,95m S6 = 52,12 - 0,27 = 51,85m Joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga: Absoluutne viga d = d 1 - d 2 d = 340,15 - 340,08 = 0,07 m Suhteline viga 1 1 = N d kesk ÷ d 1 1 1 = = N 340,12 ÷ 0,07 4859 Vastus: Punkti nr Joone Lõigu Kaldenurk IS Kaldest IIS pikkus pikkus kõrguskasv horisontaal- tingitud horisontaal- algus- projektsioon parand projektsioon punktist
valge, siis satub ta segadusse, ning see tõde jääb temale suhteliseks. '' Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused need, mis töötavad. Näiteks, kui minu arust on korvpalli mängimine parim vabaaja sisustamise meetod, leidub ka inimesi, kellele ei meeldi üldse korvpalli mängida. Sellest saab järeldada, et pragmatismi tõeteooria on erinevate inimeste vaatenurkadest väga erinev ehk suhteline. Alguses, kui ma esseed kirjutama hakkasin, mõtlesin,et mis on kindlalt absoluutsed tõed. Esimesena mõtlesin kohe, et matemaatilised tõed on iglajuhul, kuid kui pikemalt mõtlema hakkasin, jõudsin hopis teisele järeldusele. Näiteks, kõik inimesed teavad et üks pluss üks võrdub kaks, kuid tegelikult väikesed lapsed seda enamjaolt ei tea. Samuti on maailmas ka inimesi, kes on kas sündides või õnnetuse tagajärel saanud endale raske ajukahjustuse, mille tagajärjel nad ei suuda
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö käik 1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus L on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse 1. 2. Määrake keerdvõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitav väiksem ketas). Tulemused kandke tabelisse 2. 3. Mõõtke lisaketta ja tema ava läbimõõdud D1 ja D2 ning mass m. 4. Asetage lisaketas põhikettale ja määra...
0.042 a1= 0 , 746 *96485 =1.015 *10 -14 8, 314* 298 e Leida hõbejodiidi lahustuvuskorrutis: L= a1* aI- = 1.015 *10 -14 * 0.0814= 8.258 * 10-16 Võrdlen saadud tulemust teoreetilise lahustuvuskorrutise väärtusega. Kirjandusest leian, et AgI lahustuvuskorrutis 25 C juures on 8.1 * 10 -17 8.1 * 10 =17 -8.258 * 10´-16 Suhteline viga: =0,9 = 90% 8.258 * 10 -18 Suhteline viga näitab, et tulemus pole täpne, kuid antud meetodiga on ikka võimalik soola lahustuvuskorrutis määrata.
Andmed: msegu = 10g ; mNaCl = 5,08 g C% = 5,08g 100% /10 g = 50,8 % Vastus: NaCl protsendiline sisaldus liiva- soola segus on 50,8% e) Arvutasin katse süstemaatilise vea, lähtudes NaCl tegelikust massist liiva-soola segus: = saadudmNaCl - tegelikmNaCl = 5,08g 6,5 g = -1,42 g Arvutan katse suhtelise süstemaatilise vea: % = saadudmNaCl - tegelikmNaCl/tegelik mNaCl 100% = (5,08g 6.5g / 6.5g) 100%=- 21,8% Vastus: Süstemaatiline viga on -1,42 g ja suhteline süstemaatiline viga -21,8%. 6. Kokkuvõte või järeldused: Leidsin arvutuste abil keedusoola sisalduse segus ning seejärel arvutasin katse süstemaatilise ja suhtelise süstemaatilise vea. Kuna suhteline süstemaatiline viga tuli ligigaudu -21% võib sellest järeldada, et ei lahustanud soola piisavalt ja suur osa soola jäi liivasegusse.
laiuse suunas määratud täisnurksushälve olla suurem kui 5 mm/m. 1.1.4 Tasapinnalisus Tasapinnalisus tuleb määrata standardi EN 825 järgi. . Tahvlite ja plaatide puhul ei tohi tasapinnalisuse hälve olla suurem kui 6 mm. 1.1.5 Mõõtmete stabiilsus Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril ja niiskusel tuleb määrata standardi EN 1604 järgi. Katse tuleb teha pärast 48-tunnist hoidmist temperatuuril (23±2) ºC ja suhtelisel niiskusel (90±5) %. Paksuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1%. Pikkuse suhteline muutumine ja laiuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1%. Tasapinnalisuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1 mm/m. 1.1.6 Tõmbetugevus paralleelselt pinnaga Tõmbetugevus paralleelselt pinnaga tuleb määrata standardi EN 1608 järgi. Käsitsemiseks peab toote tõmbetugevus paralleelselt pinnaga olema piisavalt suur, et kanda täissuuruses toote kahekordset kaalu. 1.1.7 Tuletundlikkus
Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile väiksema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on 1, siis on pakkumine hinna ühikelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile sama suure pakkumise suhtelise muutuse. 7. Nõudluse hinnaelastsus
määrata veel kolmas koordinaat − kaugus nivoopinnast mõõdetuna mööda loodijooont. Seda suurust nimetatakse punkti absoluutkõrguseks ehk altituudiks. Joonisel 2.4 on punkti O absoluutkõrgus tähistatud H O ja punkti P absoluutkõrgus H P . Punkti kõrguse võib määrata ka vabalt valitud nivoopinna suhtes. Sel juhul nimetatakse punkti kõrgust suvaliseks ehk suhteliseks kõrguseks. Joonisel 2.4. on punkti O suhteline kõrgus H OSuht ja punkti P suhteline kõrgus on H PSuht . Vabalt valitud pind võib olla suvaline pind, näiteks õpperuumi põrand. Geodeetiline kõrgus h on selle punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali (vertikaalne sirge). 1992.aastast on kasutusel rahvusvaheline ellisoid GRS-80 (Geodetic Reference System), mille suhtes on määratud riigi geodeetilise põhivõrgu punktide geodeetilised kõrgused GPS mõõtmistega (Global Positioning System). 4
5. Millised on absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? -Absoluutne eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest tõhusamalt -Suhteline eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest suhteliselt väiksemate kuludega ehk toomiskulu on väiksem Sõltuvalt suhtelisest eelisest on võimalik kasutada ressursse efektiivsemalt, tootes seda tooded, millel on tootmiskulu väiksem ehk siis, mille tootmisel on suhteline eelis. Teisi tooteid on kasulikum sisse importida. Rahvusvahelises kaubanduses ei ole kasu määraja ainult tootlikkus ehk siis absoluutne eelis, vaid pigem ühe kauba tootmise tootlikkus võrrelsed teise kauba tootmise tootlikkusega. Ehk siis tähtsamat rolli mängib suhteline eelis. Kasu võib ka siis saada kui kõigi toodete toolikkus on madalam (absoluutne eelis puudub). Konkurentsis on võimalik läbi lüüa siis kui toodad toodet,
Kui üldrõhk on 1,0 atm, siis hapniku osarõhk pO2 = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk pN2 = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks pO2 = 0,21750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Moolimurd. Segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga Difusioon. Aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus. Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 g/mol) suhtes Dõhk = Mgaas / 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass
ρ0 = Mgaas (g/mol) / 22,4 (dm3/mol) Leian kolvi massi m3 = m1 – mõhk = 152,37 g – 0,374 g = 151,996 g Nüüd arvutan välja CO2 massi mCO2 = m2 – m3 = 152,51 g – 151,966 g = 0,544 g Kuna CO2 molaarmassi arvutatakse suhtelise tiheduse abil, siis tuleb leida CO 2 suhtelise tiheduse õhu suhtes. See on suurus, mis näitab, mitu korda on antud gaas teisest kergem või raskem. m(CO 2) 0,544 g DCO2 = m( õhk) = 0,374 g = 1,45 Antud juhul on suhteline tihedus CO2 massi ja õhu massi omavaheline suhe, siis saame selle ümber teha nende molaarmasside vaheliseks suhteks, teades, et õhu keskmine molaarmass on 29,0 g/mol. M (CO 2) DCO2 = M (õhk) →M(CO2)=DCO2*M(õhk) MCO2 = 1,45*29,0 = 42,05 g/mol Arvutuste kohaselt tuleb välja, et süsinikdioksiidi molaarmass on 42,05 g/mol. Lähtudes molaarmassist, arvutan välja absoluutse vea. ∆ = MCO2 – 44,0 g/mol = 42,05 g/mol – 44,0 g/mol = -1,95 g/mol
Leida trafo vaseskaovõimsus Pcu? Primaarpoole nimivool In Vaseskao võimsus 1/2 nimikoormusel Pcu Vastus: Vaseskadu nimukoormusel 11,03 W 1 2. Ühefaasilise trafo primaarpoole nimipinge on 400 V ja nimivool 6 A. Tühijooksul on sekundaarpinge 36 V. Trafo suhteline lühispinge uk% = 7%. Kui suur on trafo primaarvool ja sekundaarvool, kui sekundaa Nimipinge U1n 400 V nimivõimsus I1_n 6 A Sekundaarpinge tühijooksul u2_t 36 V trafo primaarvool I Trafo suhteline lühispinge uk% 7 trafo sekundaarvool I2n Leida trafo primaarvool I?
Taustsüsteem Taustkeha+Koordinaadid+Kell (Liikumise kirjeldamiseks on vaja) Taustsüsteem : 1) Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused) 2) Mitteinertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes kiirendusega. Inertsiaalne maapind, liikumisvahendid mis liiguvad üksteise suhtes sirgjooneliselt. Klassikalises füüsikas liikumine suhteline, koordinaadid, kell ei sõltu taustsüsteemi valikust. Ajakulg ei sõltu kiirusest, pikkusest, mõõtmed, koordinaadid, mass. II Relativistlik füüsika selle füüsika areng al. 20. saj algusest kuni praeguseni. Relativistlik füüsika toetub kahele postulaadile. (Postulaat väide mida ei tõestata) 1) Postulaat. Valgusekiirus vaakumis on kõikides inertsiaaltaustsüsteemides ühesugune ja ei sõltu valgusallika liikumise kiirusest. ( Kui liigud rongis valguskiirusega siis
dielektriku pinnaühikute omavaheline mahtuvus, C3 – dielektriku pinnaühiku mahtuvus ülemise elektroodi E1 suhtes, pv – dielektriku mahtuvus, ps – dielektriku pinnaeritakistus. [1] 3. Arvutused ja mõõtetulemused Lahenduspinged taandatakse normaaltingimustele valemiga (1). Kus Ul0 – lahenduspinge normaaltingimustel, U1 – lahenduspinge tegelikel atmosfääritingimustel, k – õhu niiskust arvestav tegur, δ – õhu suhteline tihedus. Õhu suhteline tihedus leitakse valemiga (2). (2) Kus p – õhurõhk mmHg, t – õhu temperatuur ᴼC. Õhu elektriline tugevus leitakse valemiga (3). (3) Kus El – elektriline tugevus, S – elektroodide vahekaugus cm, δ – õhu suhteline tihedus.
Lahuse aururõhk: kui lahustunud aine on mittelenduv, siis on lahuses oleva lahusti aururõhk alati väiksem puhta lahusti aururõhust. Kui lahuse mõlemad komponendid on lenduvad, siis lahuse aururõhk on summa mõlema komponendi aururõhkudest. EHK Daltoni seadus: lahuse üldine aururõhk võrdub komponentide aururõhkude summaga: p = p1 + p2. Aururõhu suhteline langus lahuse kohal on võrdne lahustunud aine moolimurruga. , kus . p10 p X 2 1 X1 X2 p10 Lahuse keemistemperatuur: Vedelik keeb tingimustes, kus tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahus keeb kõrgemal temperatuuril kui puhas lahusti.
7. Joonestage sõltuvuse I a = f ( I s ) graafik. 8. Määrake graafikult kriitiline solenoidvoolu tugevus I sk e 9. Arvutage valemist (2) magnetiline induktsioon B ja seejärel (1)-st elektroni erilaeng . m Võrrelge tulemust tabeliväärtusega ja hinnake suhteline mõõtehälve. Arvutused Algandmed U A = 24,0 ± 0,2V I sk = 1,25 ± 0,1A N µ 0 = 4 10 -7 = 12,57 10 -7 A2 N 2067 Bk = µ0 I sk = 12,57 10 -7 1,25 = 8,328 10 -3 T l 0,39 e 8U a 8 24,0 C
arvutatud kogujuurdekasv -181,7745 220,7425 tegelik juurdekasv (olemasolevate koordinaatide alusel) -181,8510 220,6670 viga f -0,0765 -0,0755 fs= 0,107515 0,0059 0,0057 Fslubat 0,063164 (1/5000) Fsprakt 0,000340 suhteline parand x -0,000242 suhteline parand y -0,000239 siinus 0,90383377 0,49974806 -0,55823594 -0,47482226 arvutatud parandid paranditega juurdekasvud koordinaadid parandiga X Y X Y X Y 1030,300 866,487 0,001 0,001 1,7195 1,6817 1032,019 868,169 0,018 0,018 -30,1883 68,4496 1001,831 936,618
Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta plaati ka mikroorganismid ega hallitusseened. Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni ajaga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääks talvel vahemikku 25...45% ja suvel 30...60%. Kasutuskohad kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu
PROTSENDID 1 terve = 100 = 100% 1 = 1% = 0,01 100 100 1 = 0,1 = 10% 25% = 1 = 0,25 10 4 · Ühte sajandikku tervest nimetatakse protsendiks (%) Protsendi leidmine arvust Kalle elab majas, mille juurde kuuluva maatükki suurus on 2800m². Vastavalt korteri suurusele kuulub talle sellest maatükkist 15%. Kui suur on Kalle maa? (leia 15% 2800-st) 1) vastus 1% kaudu 100% = 2800m² 1% = 2800m² : 100 = 28m² 15% = 28m² · 15 % = 420m² 2) osamääraga arvutamine Hariliku murruna = 15 · 2800m² = 420m² 100 Kümmnendmurruna = 0,15 · 2800m² = 420m² Vastus : Kalle maa on 420m² suur. Arvu leidmine protsendi järgi Mari luges raamatust 20lehekülge. See on 10% kogu raamatust. Mitu lk on selles raamatus? 1) Leian 1% lk arvust = 20lk : 10 = 2 lk 2) leian terve raamatu (...
2,33∗49 100 ))∗9,3∗273 =8,58 cm3 P O∗T 101,375∗293 Katses reageerinud metallitüki mass V 0∗M 8,58∗24,3 m= = =9,3 mg 22,4 22,4 Suhteline viga saadud m Mg −tegelik m Mg 9,3−8,1 ∆= = ∗100 =14,8 tegelik m Mg 8,1 Kokkuvõte ja järeldused: Antud suhteline viga, mis oli tunduvalt suurem lubatust, võis tuleneda sellest, et katset sooritati juba 4. korda, silmaga mõõtes ei ole võimalik saada täpset tulemust ning lisaks võis põhjuseks olla katsetajate kogenematus.
jagatud keha alg ristlõikepindalaga. 5. Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus, voolepiir ja tinglik voolepiir? 1)Tugevust ja plastsust. Tugevus- materjali võime purunemata taluda koormust. Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakendatud koormuse mõjul keha kuju ja mõõtmeid. Peale jõu kadumist säilitada oma deformatsioon. 6. Mis on katkevenivus, katkeahenemine? katkevenivus on suhteline detaili pikenemine protsentides , ja ahenemine detaili suhteline ristlõike pindala muutus protsentides. 7. Missugust materjali omadust iseloomustab katkevenivus, katkeahenemine? Plastsust 8. Millised on materjali plastsusnäitajad? Katkevenivus ja katkeahenemine 9. Mis on löökpaindeteim? Mis on selle katse eesmärk? Löökpaindeteim seisneb sisselõikega proovikeha purustamises pendellöömikuga ja purustustöö või löögisitkuse määramises 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
