Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Laboratoorne töö 4
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
25.09.13
Tallinn
Töö eesmärk.
Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste
seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine.
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid .
  • Kippi aparaat või CO2 balloon ;
  • korgiga varustatud seisukolb (300 cm3);
  • tehnilised kaalud;
  • mõõtesilinder (250 cm3);
  • termomeeter ;
  • baromeeter.

Töö käik.
  • Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). (Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale.)
  • Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel.
  • Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2).
  • Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord .
  • Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m(2)) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0.17 – 0.22 g).
  • Kolvimahu (seega ka temas sisalduva gaasimahu)määramiseks täita kolbmärgini toatemperatuuril oleva veega ja mõõta vee maht 250 cm3 mõõtsilindri abil.
  • Kuna kogu vesi korraga mõõtsilindrisse ei mahu, mõõta kolvis oleva vee maht kahes jaos ja tulemused liita.
  • Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris katse sooritamise momendil .
Katse andmed.
m1 = 138,06g
m2 = 138,26g
m(2) = 138,25g
P = 102400Pa
t = 21ºC
T = 294K
V = 317cm3 = 0,317dm3
Katse arvutused.
  • Arvutada, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]).
  • Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leida õhu tihedus normaaltingimustel ning selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk).
  • Arvutada kolvi ning korgi mass (m3) vahest
    ja CO2 mass () vahest.
  • Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest ja mõhk arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2).
  • Leida süsinikdioksiidi molaarmass M(CO2) Mendelejev –Clapeyroni võrrandi abil.
  • Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2) ja suhteline süstemaatiline viga.
    • 4. ülesande järgi.

    • 5. ülesande järgi.

    Järeldused.
    Ülesandeks oli süsinikdioksiidi molaarmassi määramine ning gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine. 4. ja 5. Punktis leidsime kahel erineval moel süsinikdioksiidi molaarmassi. Täpsemaks osutus Mendelejev–Clapeyroni võrrand (5. ülesanne), kuigi mõlema variandiga oli tekkinud viga üsna väike. Viga võis tekkida süsinikdioksiidi juhtimisel kolbi, kas ebatäpse aja jälgimise või kolbi mitte piisavalt kiiresti korgiga sulgemise tõttu.
  • Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #2 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #3 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kätlin Teder Õppematerjali autor
    Laboratoorne töö 4

    Sarnased õppematerjalid

    Keemia protokoll 4
    3
    docx

    Keemia protokoll 4.

    Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon (Elmemesser gaas; 50bar; 15L/min; 99,7% CO2), korgiga varustatud seisukolb (300cm3), tehnilised kaalud (KERN 440-33; d=0,01g; max=200g) mõõtesilinder (250cm3), elavhõbeda termomeeter(jaotus 2o C; skaala ulatus -2 kuni 54o C), aneroid-baromeeter (jaotus 0,1 kPa; skaala ulatus 79,8-106,4 kPa,). Antud töös kasutatakse aja ja reaktiivide kokkuhoiu mõttes süsinikdioksiidi balloonist. Töö käik 1

    Keemia ja materjaliõpetus
    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    5
    docx

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu,temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi.Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1),

    Keemia alused
    Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu-temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine
    6
    docx

    Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine.

    Laboratoorne töö nr 4 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. 3. Töö käik  Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud  300 cm3 kuiv kolb (mass m1).Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale.  Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et

    Keemia ja materjaliõpetus
    Labor 4 raport
    2
    docx

    Labor 4 raport

    1. Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat. Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi.

    Keemia ja materjaliõpetus
    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    14
    docx

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja

    Keemia alused
    Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 4
    6
    docx

    Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 4

    Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm 3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots

    Keemia
    Protokoll 4
    3
    doc

    Protokoll 4

    Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Nimi, Rühm, Matrikli nr. Õppejõud: Nimi Aeg: kuupäev Ülesanne Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehniline kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Töö käik/Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1. Kaalun tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm3 kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2. Juhin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgin, et vooliku

    Keemia ja materjaliõpetus
    Keemia alused-süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    18
    docx

    Keemia alused: süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesandeks on laboratooriumis gaaside saamine. Samuti õppida tundma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ning rõhu vahel. Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvutamiseks (CO2) kolvis normaaltingimusel (V0) kasutatakse valemit: 0 PV T 0 V = 0 PT Gaaside tiheduse valem: g M gaas [ ] 0 mol ρ= 3 dm 22,4 [ ] mol Õhu mass: mõhk = ρ0 õhk ⋅ V0 Suhteline tihedus: m1 D= m2

    Keemia alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun