Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel (0)

1 Hindamata

Lõik failist

ÜLDMÕÕTMISED
1. Tööülesanne.
Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.
2. Töövahendid.
Nihik , kruvik, mõõdetavad detailid.
3. Töö teoreetilised alused.
3.1. Nihik.
- Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips
põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse
kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku)
täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk
mõõt.Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm.
- Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm.
4.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel #1

Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel #2

Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel #3

Tutvumine nooniusega-Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vaadesiim Õppematerjali autor

Tutvumine nooniusega Nihiku kasutamine kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel

Sarnased õppematerjalid

pdf

Füüsika aruanne 1: üldmõõtmised

ÜLDMÕÕTMISED Aruanne Õppeaines: Füüsika Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11 Juhendaja: I.Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 1.Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 2.Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid(3-silindrit,2 plaati) 3.Töö teoreetilised alused 3.1. Nihik -mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number(mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. -Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik

Füüsika

doc

ÜLDMÕÕTMISED - Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED. 1.Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.

Füüsika

docx

Üldmõõtmised: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 03.12.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt