Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel (0)

ÜLDMÕÕTMISED
1. Tööülesanne.
Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.
2. Töövahendid.
Nihik , kruvik, mõõdetavad detailid.
3. Töö teoreetilised alused.
3.1. Nihik.
- Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips
põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse
kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku)
täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk
mõõt.Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm.
- Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm.
4. Töökäik.
4.1. Mõõtmised nihikuga.
1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus.
2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud
mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem.
Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viiest erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt
Ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga.
ARUANNE
Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud.
Meie ülesandeks oli välja arvutada kolme katsekeha keskmine mõõt ja nende kesmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. Töövahendiks oli nihik, mille mõõteviga oli 0,01mm. Esiteks valisime viie katsekeha seast välja kolm meile sobivat. Kõigiks kolmeks katsevahendiks olid erinevad silindrid . Mõõtsime silindrite põhimõõte viiest erinevast kohast, et välja selgitada nende keskmine, antud juhul siis kõrguse ja diameetri keskmise. Teades diameetri ja kõrguse keskmist arvutasime välja keskmise tulemuse ja konkreetse mõõtetulemuse vahe, seda siis tehes niimoodi , et lahutasime keskmisest konkreetse tulemuse. Suhtelise vea saime kindla valemi abil, absoluutse vea jagasime kõikide diameetrite summaga ja korrutasime sajaga.
Tabel 1.
Mõõtmise nr
d1
∆ = h - hi
h
∆ = h - hi
1
22, 35mm
0,06mm
72,89mm
0,01mm
2
22,42mm
0,01mm
72,86mm
0,04mm
3
22,53mm
0,12mm
72,89mm
0,01mm
4
22,22mm
0,19mm
72,95mm
-0,05mm
5
22,54mm
0,13mm
72,93mm
-0,03mm
d1=22,41mm
∆=-0,102mm
h=72,90mm
∆=-0,028mm
δ=-0,0658…≈-0,07%
δ=-0,0180…≈-0,02%
Tabel 2.
Mõõtmise nr
d1
∆ = d1 – di
h
∆ = h – hi
1
23,97mm
-0,02mm
29,86mm
0,01mm
2
23,95mm
0,0mm
29,85mm
0,02mm
3
23,94mm
0,01mm
29,86mm
0,01mm
4
23,93mm
0,02mm
29,90mm
-0,03mm
5
23,94mm
0,01mm
29,86mm
0,01mm
d1=23,95mm
∆=0,012mm
h=29,87mm
∆=0,016mm
δ=0,0077…≈0,01%
δ=0,0103…≈0,01%
Tabel 3.
Mõõtmise nr
d1
∆ = d1 - di
h
∆ = h - hi
1
17,76mm
0,08mm
38,93mm
0,22mm
2
17,81mm
0,03mm
38,98mm
0,15mm
3
17,83mm
0,01mm
39,05mm
0,08mm
4
17,89mm
-0,05mm
39,42mm
-0,29mm
5
17,93mm
-0,09mm
39,28mm
-0,15mm
d1=17,84mm
∆=-0,052mm
h=39,13mm
∆=0,178mm
δ=0,0335…≈-0,03%
δ=0,1148…≈0,1%
ÜLDMÕÕTMISED
PRAKTIKA ARUANNE
Õppeaines: FÜÜSIKA
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI 11
Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya
Esitamiskuupäev:30.09.2014
Tallinn 2014