Inimene Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega.
16.Mille poolest erinevad hall- ja valgeaine, kus paiknevad? HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke, VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv Mõlemad kesknärvisüsteemis 17.Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid. PEAAJUOSAD Ajutüvi Kontrollib südametegevust, hingamist ja seedimist. Vaheaju ja seljaaju vahel. Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus. Asub kõige üleval. Mõhnkeha Infotöötlus. Kahe ajupoolkera vahel. Keskaju juhib koos seljaajuga keha automaatseid liigutusi, automaatselt silmade eest. Vaheaju all. Piklikaju Reguleerib südant läbivat verehulka, koos sillas paiknevate tuumadega ka hingamist ja seedimist. Une- ja ärkveloleku regulatsioon. Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera
aferentsed Viimanärvid Viivad erutuse KNS'st elundisse e. eferentsed Seganärvid Enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude 10. Erutus läbib närviraku polaarselt ainult ühes suunas dendriidilt neuriidile 11. Sünaps Neuronite puutekontaktid, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele 12. Refleks KNS'i vahendusel toimuv vastureaktsioon ärritusele 13. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegment nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis moodustab ühe spinaalnärvipaari ja neid on inimesel 31, mis jagunevad vastavalt asetusele 8 kaelaosas, 12 rinnaosas, 5 nimmeosas, 5 ristluuosas, 1 õndraosas. 14. Juhteteed Sidepidamine peaaju ja seljaaju vahel 15. Ülenevad juhteteed on sensoorsed ja kulgevad retseptoritest läbi seljaaju peaajju Alanevad juhteteed on motoorsed ja kulgevad peaajust seljaajju 16. Seljaajunärve on inimesel 31 paari 17
See vorm vastab alamate liikide põislootele, sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar-embrüolast. (sellest areneb loode) sisemised lootekestad:kusekott,vesikest-asub loode. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku- platsenta. Blastosüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine.algselt koosneb kahest rakukihist-lootelehest.välimine ja sisemine looteleht.Ürgjutt-muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks millest hiljem arenevad pea-ja seljaaju. Lootelehtedest arenevad elundid. 22. päeval alustab elutegevust süda. Otsene areng- vastsündinu sarnaneb täiskasvanuga. Moondeline areng- erineb vastsündinu täiskasvanust ja muutub selleks läbi vahestaadiumi. Täismoondega- putukad-vastne-nukkub-valmik. Vaegmoondega-jääb ära nuku staadium, prussakad, lutikad. Juveniilne orgnism kasvab tema elundkondade talitlus ja rflektoorne tegevus täiustub. Noorjärk e. juveniilnes., sigimisvõimeline e. generatiivne s., vananemisperiood
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale -
nakkuse saada ka näiteks ühiseid sööginõusid kasutades. Kõige levinum nakatumisviis on suudlemine HSV viiruse kandjaga. Herpese viirus jääb inimese kehasse kogu eluks ning organismi kaitsevõime vähenemisel võib haigus ägeneda. Tekepõhjused Nakatumise järel jääbki viirus organismi, liikudes nahalt tundenärvide kaudu seljaaju tundenärvikogumikesse. Sümptomid Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistun ne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke. Sümptomid Suguelundite ohatise puhul ilmnevad esimesed
Koosta ettekanne, mis vastab järgmistele küsimustele: Kui suures koguses või protsentuaalselt inimkehas antud orgaanilist või anorgaanilist ainet leidub? Millises koguses peab inimene seda saama toiduga? Millistest toiduainetest on võimalik seda ainet saada? Milleks see aine on inimorganismis vajalik? Millised probleemid ilmnevad selle aine defitsiidi korral? 1.Vitamiin B12 on inimkehas varuks 1-8 mg (peamiselt maksas, aga ka luuüdis, neerudes, pankreases, südames, ajus). 2.Vitamiin B12 imendumine IF abil on küllastav protsess, mis tähendab et IF abil imenduv vajalik kogus on 1-3 g vitamiini toidukorra kohta. Toitumisjärgne IF koguse taastamine vajab mitut tundi. Vitamiin B12 või IF lisamanustamine ei anna märkimisväärset imendumisefekti (oraalselt manustatud vitamiin B12 imendub mittespetsiifiliselt vaid 0,1...1%). 3.Allikad: maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst. 4.Vitamiin B12 vajab foolhappe metabolism, aminohap...
. Närviraku ehitus. Suuraju- Õppimise ja mälu keskus. Õppimine- Suurendab ajurakkudevahelisi kontakte Mälu- närvisüsteemi võimet asju meelde jätta ja meelde tuletada Lühimälu Sensoorne- 10 sekundit hästi meeles primaarne- meeldejätmiseks, korrata, ümber kirjutada, .... ... VÄIKEAJU Juhib lihaste koostööd ja tasakaalu. PIKLIKAJU Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamist ja südametegevust) KESKAJU Tagab närviimpulsside liikumise pea- ja seljaaju vahel, ning tagab lihase pindesisundi ehk toonuse. VAHEAJU Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. SELJAAJU Seljaaju ülesanne on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtuda tingumatuid reflekse (lihtsamaid liigutusi) SUURAJU Õppimise ja .... Kuna närviülekanded peavad olema väga täpsed ja kiired, siis ei tohi ajju sattuda verd ega kahjulikke aineid. Seetõttu lasevad aju veresoonte seinte rakud läbi väga väheseid aineid. Sellist omadust nimetatakse
sapp – muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. soolestik – seedekulgla lõpuosa. peensool – toit seeditakse lõplikult. jämesool – eemaldatakse tahked toidujäägid närvisüsteem – võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. peaaju – juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. seljaaju – vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. närv – info liigub väliskeskkonna ja keha seisundi kohta peaajusse, kus see töödeldakse ning liigub uuesti elunditesse tagasi retseptor – informatsiooni vastu võttev tunderakk
reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust, nt hingamiskeskus. Parem ajupool juhib vasaku kehapoole tegevust. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust. Vasak poolkera on seotud lugemise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Seljaaju vahendab info peaaju ja ülejäänud keha vahel. Mööda seda liigub info peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhub seljaaju lihtsald kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. NÄRVIIMPULSS Närviimpulss ehk erutus - teade, mida närvid edasi kannavad. Närviimpulss on mööda närvirakke liikuv elektriline signaal. 1) Silma retseptorid võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu, tekkinud närviimpulsi edasi närvirakkudele, mis juhivad selle peaajusse.
LUUSTUMISHÄIRED HARJUMUSED HARJUMUSED VALE JALATS VALE JALATS JA JA LAI RIIETUS LAI RIIETUS KAASASÜNDINUD ÜLEKAAL 5 10 % Seljaaju Kõverkaelsus funktsionaalsed Soodustab häired Nõgusselgsuse Nõrk (tuharseisus) X ja O jalgsus , mis tingivad lamppöia soodustaja lihastoonus
Tüvirakud on meie vere ja immuunsüsteemi alus. Tänu nende erilisele omadusele muutuda organismi mis tahes rakkudeks saab tüvirakke kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Hetkel leiavad tüvirakud enim praktilist kasutust vere- ja immuunsüsteemihaiguste ravis, kuid juba tehakse kliinilisi uuringuid, kuidas saaks nende rakkude unikaalseid omadusi rakendada diabeedi ja lihashaiguste ravimiseks. Tüvirakkude võime muunduda närvikoe rakkudeks annab võimaluse kasutada neid seljaaju vigastuste, insuldi, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning hulgiskleroosi raviks. Tüvirakkudega saab ravida müokardi infarkti, vanusega seotud degeneratiivseid haigusi, paranematuid luu- ja kõhredefekte. Rasvkoe tüvirakud paljunevad jõudsasti ning võivad muunduda luu-, rasva-, lihas-, kõhre- või närvirakkudeks. Teadlased töötavad üheskoos tüvirakkude eri kasutusviiside suundadel, katsed tõotavad palju, ent kaugeltki mitte kõik saladused ei ole veel lahti harutatud.
kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu · maks ja kõhunääre · peensool · jämesool · pärasool Meeleelundid · Meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruse kohta · Silmad- nägemiselund · Kõrvad- kuulmis- ja tasakaaluelund · Nina- haistmiselund · Nahk- kompimiselund · Keel- maitsmiselund Närvielundkond · Närvisüsteem korraldab keha eri osade koostööd · Närvisüsteemi moodustavad: peaaju, seljaaju ja närvid · Nimeta mõned elundid · Mis on luude ülesanded? · Millest koosneb süda? · Nimeta mõni seedeelund · Mis moodustavad närvisüsteemi?
21. Kesknärvisüsteemi struktuur Koosneb peaajust ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju , mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nööri kujuline närvi - rakkude kogumik. Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet : Esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi. 22. Erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes Erutuse juhtimine: närvikeskustes levib erutus ühes suunas, sensoriga ühenduses olevat efektorneuronile. Ühesuunaline on erutuse levik selletõttu, et sünnapsis antakse erutus edasi presünapsilt mediaatori vahendusel postsünapsimembraanile. Erutus võib närvikeskustes summeeruda, erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline.
organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid); on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused). 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? Somaatiline e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem. Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid. KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja
Kusepõis täitub kusejuhade kaudu. Täitumise ajal on põieseinad lõdvad ja sulgurlihased kinni. Kusepõiel on kaks sulgurlihast: sisemine (silelihaseline, tahtele allumatu) ja väline (vöötlihaseline, tahtele alluv). Põie täitumisfaasis on need mõlemad kinni. Kui põie täitumise faasis tekib põieseinte venitus, siis see erutus antakse edasi algul seljaajju ja sealt peaaju koorde. Inimsel tekib täis-põie-tunne. Et põit tühjendada, peab peaaju koorest minema närviimpulss alanevalt seljaaju ristluu piirkonda. Tahtele alluv häbemenärv innerveerib välist sulgurlihast, mis vastava käskluse korral lõtvub. Parasümpaatilise NS-i vastava vaagnanärvi (tahtele allumatu) kaudu läheb erutus sisemisele sulgurlihasele, mis vastava käskluse korral lõtvub. Põe seinalihased tõmbuvad kokku ja põis tühjeneb. Tahtelinekontroll põie tühjendamise üle võib saada häiritud või kaduda pärast seljaaju vigastust (ühendse katkemine pea- ja seljaaju vahel)
Aksonid ja muud juhteteed paiknevad väljaspool, nim valgeolluseks. Mida kõrgemal evolutsiooniastmel loomad asuvad, seda vähem on neil närvitüvesid ja seda paremini on aju arenenud. Hästiarenenud selgmine närvisüsteem. KNS koosneb peaajust ja seljaajust. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad sensoritest infot ja viivad lihastesse käsklusi. Imetajate autonoomne närvisüsteem on kõige keerukam kogu loomariigis. Läbi seljaaju kulgeb palju juhteteid – ajust tulevad käsud ja sensoorne info läbib suures osas seljaaju. Peaaju ( eesaju, keskaju, tagaaju). Tagaaju jaguneb 2ks: suur osa medullast ja väikeaju (mõningane osa medullast). Medullas paikneb hingamiskeskus, mis kontrollib sisse- ja väljahingamise tsükleid. Väikeaju kontrollib keha asendit, st säilitamist ja liikumist. Keskaju koosneb tektumist ja tegumendist. Kõrgematel selgroogsetel on aju poolkerade hallollus liikunud üles ja moodustab siin ajukoore
Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, selle kaudu reguleeritakse hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust. Reflektoorsed tegevused (imemine, neelamine, köha jne) Sild kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv. Selles paikneb trapetskeha ja osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid rakke. Väikeaju pea, keha, jäsemete asend, automaatne motoorika , tahtlikud liigutused. Keskaju silmaliigutaja, plokinärv.Keskaju tuumadest liiguvad närviimpulssid piklikajju ja seljaaju motoorsete rakkudeni. Pupillirefleksi keskus, siin korrigeeritakse lihastoonust. Vaheaju talamus ja hüpotalamus. Suuraju sagarad otsmikusagarad (tahtelised liigutused, meeleolu, motivatsioon, lõhnad), kiirusagar (sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine), oimusagar (abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnad, kuulmine), kuklasagar (visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine) Suurajukoor suuraju poolkerade välimine õhuke hallainekiht. Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest.
...........................6 Kasutatud kirjandus................................................................................................7 2 Sissejuhatus Haigusest Hulgiskleroos (sclerosis multiplex) on kogu elu kestev, peamiselt tuvastamata põhjustega ning küllaltki harvaesinev haigus noortel inimestel, mille korral on immuunsüsteemi talitluse häirumise tõttu tekkinud põletik, milles hävib pea- ja seljaaju närve ümbritsev kaitsekest. (EMA) Polüskleroos ehk hulgiskleroos mõjutab tekkinud põletiku ja sellejärgse armkoega pea- ja seljaaju närvirakkude võimet omavahel suhelda. Haigus tekib kui immuunsüsteem reageerib müeliinile kaitsekihile, mis katab närvikiudusid. (SMaken) Müeliinkihi kahjustumisel häirub närviimpulsside liikumine väljendudes aeglustumise või lakkamisena. (Multiple sclerosis) Polüskleroosi ei ole võimalik tänapäeval olemasoleva raviga välja ravida. (EMA)
Latimeeria Latimeeria on India ookeanis elav ainus ürgse kehaehitusega vihtuimne, elav fossiil, kes avastati 1938. aastal Aafrika kaguranniku merest. Selle ürgse kala fossiile leidub laialdaselt, kuid elavaid isendeid on püütud üksnes Komoori saarte vetest Aafrika idaranniku lähedal. Latimeerial on neli suurt uime, mistõttu tema lähisugulasi on peetud ka kõigi neljajalgsete loomade eellaseks. Devoni ajastul 400 miljonit aastat tagasi elas maailma madalates ookeanides grupp selgroogseid kalu, keda tuntakse vihtuimsete nime all. Fossiilide andmed näitavad, et neid 20-30 cm pikkusi kalu esines suurel arvul. Arvatakse, et nad surid välja kriidiajastu lõpul 70 miljonit aastat tagasi - samal ajal, kui dinosaurusedki. 1938. a. tõmbas üks Komoori saarte kalamees Madagaskari loodetipu lähedal võrguga välja imeliku kala, millist ta polnud varem näinud. Kala lagunes kuumuses kiiresti. Seda hakkas uuri...
Rühivead Kairo Kuuse Rühivead on näiteks: Dünaamiline ( liikumisel ) Staatiline (seismisel ) Küfoos (kumerselgsus ) Lordoos (nõgusselgsus) Skolioos(lülisamba kõverdumine külgsuunas ) Lameselgsus Kõverkaelsus Rühivigade tekkepõhjused Kaasa sündinud 5-10% à Kõverkaelsus (tuharseisus) à X ja O jalgsus à Seljaaju funktsionaalsed häired, mis tingivad erineva lihastoonuse à Luustumishäired, mis tingivad luude ja lülisamba vale arengu à Nägemispuue, mis soodustab küfoosi teket Ülekaal Nõgusselgsuse soodustaja à Nõrk lihatoonus à Soodustab lamppöia teket VALE JALATS JA LAI RIIETUS à Liiga kõrge konts soodustab lordoosi à Lohvakas riietus soodustab lohakat kõnnakut ja lõtva kehahoidu HARJUMUSED à
· Õigeaegse raviga on saavutatav täielik paranemine · Raseduse ajal petav süüfilis vib sündimata lapsele phjustada tsiseid kahjustusi · Esimeses faasis, umbes kolm nädalat pärast nakatumist, ilmub nakkuse asukohta kva, valutu kühmuke. · Teises faasis bakter levib kogu kehal, phjustades nahalöövet, palavikku ja lümfislmede paistetust · Kui teist faasi ei ravita, nakatuvad aastate pärast sisemised organid, eriti närvisüsteem- kolmandas faasis näiteks seljaaju (knnaku häiritus) ning neljandas aju (dementsus) Vanasti tegi süüfilis palju kurja Muhkkatk · peiteaeg 2-6 päeva · kõrge palavik · peavalu · külmavärinad · liigese valu · väsimus, nõrkus · valusad paistes lümfisõlmed Kopsukatk · kõrge palavik · rindkere valud · köha · raske hingata · süljes verd või mäda · sisemine verejooks
· Selle kasutamine on eriti levinud Inglismaal, suurtes puuviljakookides. · Mõnedes riikides vormitakse traditsioonilistele loomadele uue aasta arve. · Traditsiooniliselt on Rootsi Printsessi tort kaetud helerohelisi martsipaniga. Ajalugu · Pärsia arst Rhazes, keda tuntakse kui martsipaniretsepti autorit ja kes elas aastail 850 kuni 923, kirjutas sellest maiusest kui toiduainest: ,,... kui mandlid koorida ning koos suhkruga nautida, suurendate seljaaju ja peaaju ning toidate oma keha." · Martsipan jõudis Idamaadest Euroopasse samuti 8. sajandil kahel põhjusel. Suure tähtsusega oli kaubandustee, mis ühendas Araabiamaid ja Veneetsiat. Seda mööda veeti suhkrut, mandleid, vürtse, siidi ja klaasi. Mere- ja maateid pidi liikus kaup Põhja- Euroopasse. Martsipanist pajatab Õhtumaades esimesena 14. sajandi algul surnud prantsuse arst Arnaud de Villeneuve. · Martsipan erinevates riikides · 2.novembril, 9
LUUD Luud koosnevad : · Mineraalainetest annavad luudele kõvaduse. (kaltsium, fosfor, magneesium) · Orgaanilistest ainetest annavad luudele elastsuse (valgud, rasvad) Plinkollus Luuümbrise all asuv tihe ja tugev luukude Käsnollus Plinkollusest seespool paiknev pehmem käsnjas luukude Luuüdi Luude keskosas paiknev pehme kude Punane luuüdi Vereloomeelund, selles moodustuvad erinevad vererakud. Kollane luuüdi Toitainete ja rasvade varu Kõõlus valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav Luuümbris Ühendab luud ümbritsevate kudedega. See moodustab uusi luurakke, mille arvelt kasvavad laste luud jämedamaks. Luustiku e. Skeletti ülesanded: · Lihastele kinnituskohaks · Kaitsevad siseelundeid kui ka närvisüsteemi (pea ja seljaaju) · Võialdab inimesel liikuda · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendu...
NÄRVISÜSTEEMI EHITUS. Ül - *põhliül on inimese sees toimuvate protsesside intrigeerimine(ühendamine) *organismi elundite talitluse reguleerimine ja kordineerimine *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine SOMAATILINE NS e KEHA NS AUTONOOMNE NS e VEGETATIIVNE NS KESKNS PIIRDENS *Ül-siseelundite ja sisenõrenäärmete,südame ja verekeskkonna talitluse *pea-ja seljaaju *pea-ja seljaaju reguleerimine +31 paari närve närvid TAHTELE ALLUMATU SÜSTEEM! *ÜL-kontrollida *ÜL-reguleerib SÜMPAATIL NS PARASÜMP NS kogu elutegevust liikumiselundite *Ül-aktiveerib, *Ül-pidurdab, *Seljaaju:ühendab tööd-motoorne annab energiat ohu rahustab,taastab, kehas toimuva pea- süsteem saab infotja stressi olukorras taastab energia- ajuga,vastutab väliskeskkonnast - varusid tingimatute refleks sensoorne süsteem
neuroni aksonitest (kimp), capsula int. läbimiskoht - tractus bulbothalamicus, aksonid suunduvad kaarjalt ette vastaspoolele - fibrae arcuatae interna, capsula interna tagumise sääre d) ristumine (kas? kus?) 3. neuronikeha, korteks (käär) - Kolmanda neuroni keha thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. ! Motoorne juhtetee (küünarvarre painutajad) ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad - I neuroni keha otsmikusagara gyrus precentralises, II neuroni keha seljaaju eessarves motoorsetes tuumades c) ristumised, capsula int. - piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum), capsula interna tagumise sääre d) perifeerne närv – n. musculocutaneus ! Motoorne juhtetee sääre eesmiste lihaste innervatsiooniks ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad (1, 2) (korteks, tuum) - I neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt otsmikusagara gyrus precentralis’es, II neuroni keha paikneb seljaaju eessarves, motoorsetes tuumades
2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas). 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs). 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse). 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud: kaitse ja käitumisrefleksid. Tingimatud: neelamis ja imemisrefleks, pupillide ahenemine. 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea ja seljaaju. 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? Sensoorne, primaarne, sekundaarne, tertsiaalne. 27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Pideva kordamise ja harjutamise teel. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid.
moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2. Sidekude - rakud asetsevad hajusalt, nende vahel palju rakuvaheainet. Nt. luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja ka kaitseb neid. 3. Lihaskude - rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi osakesi, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 4. Närvikude - rakud on varustatud pikkade jätketega. Nt. pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvisüsteem ühendabki organismi ühtseks tervikuks. Mikroskoobid XVII saj leiutati valgusmikroskoop, esimesed primitiivsed mikroskoobidd olid olemas juba XV saj. Tänapäeval binokulaarsed mikroskoobid (saab vaadata kahe silmaga), stereomikroskoobid, uuemad on elektronmikroskoobid, mis võimaldavad avastada uusi rakustruktuure ja vaadelda nende siseehitust.
-katab luud -moodustab uusi luurakke -ühendab luid ümbritsevate kudedega -sisaldab palju veresooni ja närve KOLJU Kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid, seede- ja hingamiselundite alguosa. Kolju luud on õmbluste ja kõhrliidustega ükteisega liikumatus ühenduses. SELGROOG Luustiku keskne osa on selgroog. Iga selgroolüli koosneb lülikehast, lülikaarest ja jätketest. Selgrookanalis paikneb seljaaju. RINNAKORV Selle moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak. Iga rinnalüliga on ühendatud üks paar roideid. Ülesandeks kaitsta südant ja kopse. LUUDEVAHELISED ÜHENDUSED Liidused Liigesed Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Kõhresid ümbritseb liigesekihn, milles asub liigesevõie. LIIGESED Luude kokkupuutekohtades on liigesed. Luud ise ei paindu, inimese keha- osad liiguvad liigeste kohalt.
vahetavad nahka - kestumine Kehakuju pea, kael, kere, jäsemed pea,( kael), kere Luustik kolju, mitu kaelalüli selgroog lühem selgroog pikem ja painduv roided selgroo esimestel roided kõigil selgroo lülidel lülidel - rinnakorv Närvisüsteem peaaju, seljaaju, närvid Meeled hea nägemine - ainult liikuv saak silmalaud läbipaistev kaitsekile - ei pilguta silmi haistmine, maitsmine - keele abil kombivad maapinda kuulmine - tunneb maapinna võnkumist Hingamiselundid kopsud
Huvitav fakt: Punased verelibled tekivad luu keskel. Kollane luuüdi rasv Punane luuüdi veri Punane luuüdi on vereloome elund, seal moodustavad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse. Kollane luuüdi on toitainete rasvarikas varu, mida leiab toruluude õõnsustest. Kõõlused on valgulise ehitusega. Tõmbele ja venitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Selgroolülid on kohakuti ja lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. Selgroolülide vahel on kõhrekettad, mis on omavahel liikuvalt ühenatud. Luudevahelised ühendused: Liigesed kahe või enama luu liikuv ühendus. Liigestes on luuotsad kaetud kõhrega, mis tasandavad liigutusi. Liigeste tüübid: Keraliiges võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda (nt. Õlaliiges, puusaliiges) Plokkliiges võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasitagasi (nt. Küünarliiges, põlveliiges)
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
otsasõit; kukkumine kõrgusest; tugev löök selja piirkonda; tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas. NB! Kõikedel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired. - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest ) - pehmele alusele- kanderaamile- KÕHULI - vaagna- ja nimmeosa luumurru korral SELILI ,,konnaasendisse" (põlvist kõverdatud, jalad laiali) Kõval alusel transportida haiglasse vähemalt kolmekesi ja nii, et lülisammast ei liigutataks, pea ja kael fikseerida (alusele tõsta või kutsuda kiirabi järele) 4. Väsimusmurd:
Sügeluse vähendamiseks kasutatakse allergiaravimeid. Lööbe infitseerumise korral on vajalik antibiootikumravi, sest põletikku põhjustavad bakterid. Teisiti ravitakse haigeid, kes oma kroonilise haiguse - immuunpuudulikkus, leukeemia tõttu põevad tuulerõugeid väga raskelt Prognoos Tuulerõugetest paranetakse üldiselt hästi. Kuigi haigus paraneb, jääb viirus tegelikult organismi elama. Ta jääb pesitsema seljaaju tagumistesse närvisõlmedesse ja võib isegi aastakümnete pärast puhkeda teistsuguse haigusena. Ennetamine Tuulerõugete vastane vaktsiin on maailmas juba olemas, aga selle laiemalt kasutusse võtmise otstarbekus on küsitav, kuna haigus on tavaliselt väga kerge ja paraneb hästi. Vajalik on vaktsiin neile inimestele, kelle immuunsüsteem on mingil põhjusel nõrgem ja kes põevad ka tuulerõugeid väga raskelt, need on immuunpuudulikkusega haiged,
vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toimel 2. Parasümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid kraniosakraalosas · pikad preganglionaarsed osad, lühikesed postganglionaarsed osad
Meeleelundid 1. Analüsaatori mõiste Analüsaator on ühtne funktsionaalne üksus, mis koosneb kolmest osast: 1) Retseptoorne osa võtab ärritust vastu 2) Juhtiv osa pea- või seljaaju sensoorne närv 3) Tsentraalne osa suuraju poolkerade koore vastav väli 2. Kõrva ehitus Kõrv koosneb sise-, kesk- ja väliskõrvast. a) Väliskõrv kõrvalest, välimine kuulmekäik b) Keskkõrv trummiõõs, kuulmeluuke, kuulmetõrv c) Sisekõrv luulaburünt, kilelaburünt, perilümf (vedelik) 3. Kuulmisanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa kuulmerakud, mis erutuvad ja puudutavad kattelestet
.................................. kesk Asub koljuõõnes 1)Täida skeem .............................närvisüsteem Närvisüsteem seljaaju ..................................... Asub selgrookanalis piirde ................................närvisüsteem
•Pankreas. Sümptomeid see tingimus, mida tuntakse pankreatiit, sisaldavad valu ülakõhus, iiveldus ja oksendamine. •Munasarjad ja rinnad. Naised, kes olen jõudnud puberteet võib olla põletik munasarjades (oophoritis) või rinnad (mastiidi). Viljakus on harva mõjutanud. •Aju. Viirusinfektsioon, nagu mumpsi, võib põhjustada põletik aju (entsefaliit). Entsefaliit võib põhjustada neuroloogilisi probleeme ja muutuda eluohtlikuks. •Membraanid ja vedeliku ümber aju ja seljaaju. See seisund, mida tuntakse meningiit, võib juhtuda, kui mumpsi viirus levib vereringesse nakatada oma kesknärvisüsteemi. Muud probleemid •Kuulmise kaotus. Harvadel juhtudel, mumps võib põhjustada kuulmiskadu tavaliselt püsiv, kui ühes või mõlemas kõrvas. •Nurisünnitus. Ehkki see ei ole tõendatud, tellija mumps, kui oled rase, eriti varakult, võib põhjustada raseduse katkemist. 4.Nakatumine: Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt põevad
* rektifitseeritud EMG * ruutkeskmistatud EMG * integreeritud EMG EMG sageduskarakteristikud: * EMG spektraalanalüüs: keskmine sagedus, mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd. Coaktivistsioon ja lihase koordinatsioon ja motoorsete ühikute mobiliseerimine töösse. M-vastus: sünkroniseeritud vastus lihases. H-refleks: seljaaju mootorsete ühikute aktiivsus. Aeglased motoorsed ühikud: 30-49 Hz Kiired motoorsed ühikud: 50-60 Hz Ületreeningu korral ei teki lihases täielikku lõõgastust on järel kontraktsioonid. Filmi- ja videotehnika: * infrapuna kaamera-kõige uuem, kõige täpsem, sellega saab uurida kõige rohkem liigutusi. * veloergomeeter- saab määrata kehalist võimsust, töövõimet ja seda lindistades saab määrata liigutustegevuse muutusi aeroobse läve ületamisel.
Positiivne korrelatsioon- muutumine ühes suunas ( mida rohkem jood seda rohkem janu kustub, mida vähem sööd, seda väiksem oled Negatiivne-Mida rohkem sööd, seda vähem jääb alles 10.Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini ärritaja e stiimul->retseptor->närvikiud->kesknärvisüsteem->närvikiud->teostuselund 11.Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi ( lünktekst) Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Vahel võib liikuda info ka ainult seljaaju vahendusel,ilma peaaju osaluseta.Seljaaju teine ülesanne: vastutab tingimatute reflekside eest(Käsi läheb kuuma pliidi vastu ,tõmbame kohe ära) . Tingitud ja tingimatud KNS-is toimub kogu elutalituse regulatsioon. seljaaju -lülisambakanalis. Peaaju-koljus KNS koosneb seljaajust ja peaajust
rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5 ja õndraluuosas 4-5 lüli. 18. Lülisambalüli ehituse põhimõte. (info õpikust) Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei kahjustaks seljaaju! 19. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus! (info õpikust) Kaelalülide lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Rinnalülide lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. 20. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: (info õpikust) Sidemete, liigeste ja lülidevaheketaste abil. 21
,võivad areneda ainult teatud koe rakud (nabaväädi tüvirakud, vereloome tüvirakud, lihaskoe tüvirakud, närvikoe tüvirakud) · Kus esinevad? Embrüos (embrüonaalsed tüvirakud) Vastsündinu nabaväädi veres Täiskasvanud inimese mõnede kudede hulgas o Seljaaju vedelikus o Luuüdis o Peaajus · Kasutusvõimalused Vere ja immuunsüsteemi taastamiseks peale vähktõve keemiaravi (luuüdi siirdamine) Põletuse tagajärjel kahjustunud naharakkude uuendamine Insuliini tootvate rakkude siirdamine diabeedi korral Luuüdi siirdamine kasvajate korral
rõhu säilitamine, jääkainete väljutamine, arteriaalse vererõhu regulatsioon, vereloome regulatsioon, homoöstaasi tagamine. Esmasuriini tekib kuni ..... liitrit 24 tunni jooksul: 180 Esmasuriin ei sisalda suure molekulmassiga valke ja vere vormelemente, ei sisalda glükoosi. Lõpliku uriini hulk on ... ööpäevas: 1-1,5 liitrit Somaatiline närvisüsteem: teadlik ja tahtlik, reguleerib skeletilihaste tegevust, tsentraalne osa peaaju ja seljaaju. Vegetatiivne närvisüsteem: tahtele allumatu, jaguneb sümpaatiline ja parasümpaatiline. reguleerib siseelundite talitlust. Aferentne: sensoorne, ehk tundenärv - külm kuum. tunnen katsudes Eferentne: efektoorne ehk viimanärv. viivad erutusi KNS-st elunditesse. teostavad motoorikat Refleksikaar: tee, mida mööda liigub erutus refleksi puhul Milliseid reflekse nimetatakse tingitud refleksideks? Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine)
Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb pea-ja seljaajust, piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Pea-ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust, võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega, võtab vastu meeleelunditest saabunud info ning analüüsib seda. Peaaju koosneb suurajust (jaotunud paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, välispinda nimetatakse ajukooreks, ajukoor juhib nii inimese kehalist kui vaimset tegevust, ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu),
Mida suurem on aju pindala, seda keerulisemat käitumist aju võimaldab. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. Ajukoore erinevates piirkondades on erinevate meelte ja tegevuste keskused. Väikeaju asub kuklapiirkonnas ja reguleerib lihaste koostööd. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju. Vaheajus asuvad sigimist ja eritamist ning kehatemperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga, juhib hingamist ja südametegevust. Seljaaju. Täiskasvanu seljaaju on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 35 grammi, olles 1 cm läbimõõduga. Seljaaju asub selgroolülide avades ehk selgrookanalis. Mööda seljaaju valgeainet liigub info peaajju ja sealt tagasi. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi ehk tingimatuid reflekse. Selline kaasasündinud tegutsemisvõime aitab kiiresti reageerida hädaolukorras. Seljaajust tuleb välja 31 paari närvikiude, mis
Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest ehk dendriidist ja ühest pikast jätkest ehk neuriidist. Närviraku kehad asuvad peaajus või seljaajus. Dendriidid toovad erutusi närviraku kehasse ja neuriidid juhivad erutuse närvirakust välja, näiteks lihasesse. Nimeta inimese elundkonnad Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet: Närvisüsteem (närvikude, närvirakud, saaterakud) - Kesknärvisüsteemi elundid on pea ja seljaaju mille põhifunktsioonid on tingitud ja tingimatute reflekside reguleerimine. mälu ja mõtlemine; Perifeerne, vegetatiivne (sümpaatiline, parasümpaatiline) põhifunktsioon on silelihaste töö, siseelundite ja ainevahetuse reguleerimine; Somaatiline (närvid ja närvisõlmed) -ülesanneteks on skeletilihaste tegevuse reguleerimine . Südame veresoonkond (vereringe elunditeks on süda, veresooned, veri, lümf, koevedelik-organismi sisekeskkond. Põhifunktsioon on kudede verevarustus.
Silelihasrakke võib tekkida ka peritsüütidest (veresoonte seintes) 23. Kõik lihaskoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente 24. Närvikoe üldiseloomustus, perifeerse ja kesknärvisüsteemi mõiste moodustab närvisüsteemi, mille ülesandeks on: o vastu võtta ärritusi nii sise- kui väliskeskkonnast o juhtida ja analüüsida erutust o anda ärritusele koordineeritud vastus Kesknärvisüsteem- pea ja seljaaju Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi 25. Neuroni ehitus, ülesanne, paiknemine organismis, neuronite tüübid koosneb: o rakukehast e. perikaarüonist (neurotsüüdist) o jätketest võtavad vastu ja juhivad närviimpulssi Tüübid: Sensoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemi Motoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemist või ganglionist rakkudeni Vaheneuronid nende vahel
Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende pidurdavate neuronite poolt vabanev mediaator takistab impulsside levikut presünaptilisel membraanil, mille impulsside blokeerimisel, mis saabuvad erutava neuroni aksoni kaudu. Postsünaptiline pidurdus tekib pidurdava mediaatori toimimisel postsünaptilisse membraani. - tagasipidurdus e. renshaw pidurdus saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kõrvalharudelt, ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Ülepiiriline pidurdus: ei ole seotud pidurdavate sünapsitega, vaid tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse tagajärjel. Areneb kestev rakumembraani depolarisatsioon ja kujuneb nn püsiv erutuskolle, kus erutus on kaotanud oma leviva iseloomu ning muutunud lokaalseks.
Ülejäänud rakukiht moodustub hiljem välise lootekesta kõldkesta. Kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine. Nim. ka lootelehtedeks. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim. Ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Inimese loode on ümbritsetud lootekestadega ja ühendatud emaorganismiga platsenta kaudu. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Seega läbitakse ontogeneesi alguses liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Kokku vältab rasedus tavaliselt 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase
Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside (nt seedimisrefleks) ja kaitsereflekside (nt aevastamisrefleks) keskused. Tagaaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Vaheajus paikneb koorealune tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
