Jäsemeid asendavad luulise epiteelist moodusutunud toesega uimed. nahklihasmõik. Lihastik Tugev ja massiivne, annab Pakineb kihtidena, ümbritseb kuju. keha või on keha sisemuses. Närvisüsteem Keha selgmisel poolel peaaju Peaaju ja närviväädid ja seljaaju. kõhtmisel poolel. Need lähtuvad peaajust. Süda, vereringesüsteem Süda kõhtmisel poolel, kahe- Süda selgmisel poolel, pikk kuni neljaosaline. Vereringe ja torujas. Vereringe avatud, suletud. osadel ka suletud. Selgroogsed* - organism, kelle toese põhiosaks on selgroog ja skeletiluu. Selgrootud* -
1. Rakuteooria põhi seisukohad : *) kõik organismid on rakulise ehitusega *) iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust jagunemisel. *) rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas 2. Loomsed koed: Epiteelkude- tihedalt, naha pindmine osa. Sidekude- hajusalt, ümbritseb rakuvaheaine, ühendab org. Koed ühtseks tervikuks. Lihaskude- pilikud, müofibrillid, rakud muudavad mõõtmeid Närvikude- pikad jätked, pea- ja seljaaju moodustajad. 3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks.
Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihahood, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb, tundlikkus väheneb, tekivad püsivad mälulüngad, pidurduvad pikliku aju ja seljaaju reflektoorsed tegevused, mille tagajärjeks on hingamisteede halvatus ja surm. Alkoholi pikaajalise tarvitamise tulemusena tekib narkomaania krooniline alkoholism. Selle esimesed tunnused on jäsemete, keele, silmalaugude värisemine, närvipõletikud, veresoonte laienemine, maokatarr, südame rasvumine ja südamelihase haigused. Väga sagedased on maksakahjustused ja mälu nõrgenemine. Ühesõnaga, etanooli kasutamine on ohtlik, kuna see mõjub inimorganismile laastavalt
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaj...
Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet . Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli,võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3- tüüpi: vöötlihaskude( inimese lihased) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid.Erutuvus ja selle juhtimine. Moodustavad pea-ja seljaaju, nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed 3. Võrdle eukarüoote( päristuumseid ) ja prokarüoote ( eeltuumseid ) organisme. Too näiteid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt. bakterid. 4. Kirjelda rakutuuma ehitust. Mis on tema tähtsus.
Eksami testi küsimusi: (60tk)… umbes, täpselt ei mäleta küsimuste sõnastust… Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine, vähenemine, .., … Kus asub tasakaalu elundid? Peaajus, väliskõrvas, sisekõrvas, keskkõrvas, Kus toodetakse insuliini?kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sa...
positiivseks; 4. Naatriumikanalid sulguvad peale aktsioonipotentsiaali, kaaliumikanalid avanevad; 5. Kaalium liigub rakust välja; 6. Raku sisemuse negatiivne laeng taastub; Väikeaju vastutab jällegi liigutuste täpsuste eest kui ka kordinatsiooni ja tasakaalu. Mõhnkeha ühendab omavahel mõlemad suurajupoolkerad ja basaalganglionid on hallaine kogumikud, mis aitavad töödelda liigutustest tulnud signaale. Ajutüvi ühendab omavahel pea ja seljaaju ning koosneb suurest hulgast hallainetuumadest, mille ümber on valgeaine. Jaguneb järgnevalt: Keskaju vastutab automatiseeritud silmade ja pea liigutuste eest ning vahendab impulsse pea- ja seljaaju vahel. Piklikaju vastutab jällegi automatiseeritud südame, hingamise ja seedimise tegevuse eest. Vaheaju koosneb kahest peamisest osast: Hüpotalamus vastutab koos ajuripatsiga sisenõrenäärmete talituse eest.
11/12. Mis on tingimatu refleks? Tähtsus? Näiteid. Mis on tingitud refleks? Tähtsus? Näiteid. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasa sündinud Elu jooksul omandatud Keerulisel eluetapil ellu jääda Lihtsustab õppimist ja käitumist Imemisrefleks, Kõndimine, jalgrattasõit, neelamisrefleks valurefleks Ei kao, võivad olla alla Võivad ära kaduda surutud Osalevad seljaaju ja piklikaju Osalevad suuraju poolkerad 13. Millistest osadest koosneb refleksikaar? Vastus: 1. Retseptor - (tundenärvi lõpmed) võtab ärrituse vastu 2. Tundenärv - viib erutuse kesknärvisüsteemi 3. Erutuse töötlemine KNSis (selja- või peaajus) 4. Motoorne neuron viib erutuse reageerivale organile 5. Reageeriv organ 14. Peaaju osad ja nende ülesanded. Vastus: Suuraju (jaguneb kaheks poolkeraks), mõhnkeha - ühendab suuraju poolkerasid Ajutüvi - ühendab pea- ja seljaaju
6- 7 päeval on embrüo lõpuks kinnitunud emaka limaskestale. Emaka limaskestast ja kõldkestast kasvab kokku platsenta, mille kaudu varustatakse loodet hapniku ja toitainetega, lisaks toimub selle kaudu ka ainevahetus. Järgneb karikloote moodustumine, mis algselt koosneb kahest lootelehest: välimine (ektoderm) ja sisemine (entoderm). Embrüogeneesi arengus järgneb ürgjuti areng, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osadest ürgjuti rakkudest moodustub ka keskmine looteleht (mesoderm). Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad, näiteks välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele. Keskmisest lootelehest moodustub tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Endodermist kujunevad seede- ja hingamiselundkond. Kahe esimese kuu jooksul, mil loode ema kõhus kasvab, arenevad välja kõigi elundkondade
Ontogenees organismi individuaalne areng e. areng viljastumisest surmani (suguline paljunemine) või vanemorganismist erladumisest surmani (mittesuguline paljunemine)nemine sügoodi diploidseks kromosoomistikuks Viljastumine spermi ja munaraku kromosoomide üh Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust (mesilane) Kehaväline viljastumine enamus selgrootuid, mitmed selgoroogsed: kalad kahepaiksed (vees), heidavad vette väga palju sugurakke. Kehasisene viljastumine enamikel lülijalgsetel, kõigil roomajatel ja imetajatel; munarakkude arv väiksem. · Mehe seemnerakud valmivad suguküpsusest surmani · Naise munarakud valmivad suguküpsusest menopausini (45-55 a) Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. Embrüogenees organismi lootleine areng, mis algab viljastu...
Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtust terviklikult. Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk k...
Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Aju ja närvid Aju on keha juhtimiskeskus. Närvid kannavad sõnumeid aju ja ülejäänud keha vahel. Närvid ulatavad sinu seljaajust üle kogu keha. Aju ja seljaaju moodustavad närvisüsteemi. Närvid Närvid kannavad ajju informatsiooni, neid teateid õmbritsevat, mida saadakse silmade ja teiste meeleelundite kaudu. Selle informatsiooni põhjal otsustab aju, kuidas keha peqab käituma. Aju saadab kehale käsklusi närvide kaudu. Neuronid Ajus talletavad informatsiooni rakud, mida nimetatakse neuroniteks. Nad ka sorteerivad seda informatsiooni, sest on omavahel ühenduses. Aju eri osadel on erinevad ülesanded
Bioloogia Rakud, koed ja organid Rakuehitus Rakutuum- ül.rakkude elutegevuse ja paljunemise juhtimine. Mitokonder-ül.raku hingamine , varustavad rakku energiaga Ribosoomid-ül.valgusüntees Golgi kompleks-ül.valkude lõplik töötlemine , pakkimine põiekestesse , rakumembraani , rakukesta ja lüsosoomide moodustamine Membraan-ül.laseb valikuliselt aineid läbi , kaitseb Tsütoplasma-ül.seob raku osad ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik-ül.raku sisene ainete liikumine Rakk-väikseim elu osake , millel on kõik elu omadused Koed Kude-sarnase ehituse , talitluse ja päritoluga rakkude kogu Epiteelkude-kattekude , paiknevad tihedalt üksteise kõrval , moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi Iseloomustus-tihedasti üksteise kõrval paiknevad rakud ühe või mitme kihilised. Ül.-katab , kaitseb,eritab aineid,tunneb Nt:lameepiteel,kuupepiteel,ripsepiteel Sidekude Leidub- elundite vahel Iseloomustus-rakud on hõredalt , rakk...
4. Millised rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Kõige enne avastati rakukest (seda oli kerge näha), hiljem 1831. aastal ka rakutuum. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. a) Epiteelkude– naha pindmine osa, limaskestad, ümbritseb siseorganid. b) Lihaskude– skeletilihased (vöötlihaskude), siseelundite ehituse (silelihaskude), südamelihaskude. c) Sidekude– luukude, rasvkude, veri. d) Närvikude– pea- ja seljaaju, närvid, närvisõlmed (ganglionid). 6. Milline tähtsus oli elektronmikroskoobi leiutamisel? Elektronmikroskoobi leiutamine võimaldas avastada uusi rakustruktuure ja uurida rakkude siseehitust. 7. Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. a) Kõik organismid on rakulise ehitusega. b) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. c) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8
Närvisüsteemi patofüsioloogia Mis on neuroanatoomiline diagnoos? Kliinilist patsienti vaadates suudate eeskätt määrata, kus neuroloogiline probleem paikneb ja mitte mis seda põhjustab. Encefalopathia - haigusprotsess peaajus Myelopathia - haigusprotsess seljaajus Neuropathia - haigusprotsess närvides (PNS) Myopathia haigusprotsess lihastes Närvisüsteem reguleerib ja ühtlustab organite vahelist talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Makrogliia astrotsüüdid; oligodendrotsüüdid; Shwanni rakud; ependümaalrakud Mikrogliia fagotsütaarsed rakud Priviligeeritud närvisüsteem Omad barjäärsüsteemid + kaitsevad KNSi väliste faktorite negatiivsete mõjude eest - Takistavad organismi tavapäraseid kaitsemehhanisme effektiivselt toimimast KNS, vere ja liikvori barjäärid Vere-aju tõke ehk hematoentsefaalbarjäär (BBB) kapillaari endoteelirakkude ja astrotsüütide vahel Vere-lii...
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja...
Sclerosis Multiplex Sclerosis Multiplex ● kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus, mille korral kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht. ● http://www.lovcisarlatanov.sk/tag/sclerosis-multiplex/ (31.01.15) Haiguse olemus ● -noori inimesi invaliidistavaist kesknärvisüsteemi haigustest ja ka demüeliniseerivaist haigustest kõige levinum. ● Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik - inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu, mis kahjustabki närvisüsteemi.
Närvisüsteemi anatoomiline ehitus, jaotus, paiknemine, ühik- koosneb närvirakkudes. Võib jagada kaheks osaks. Need on kesknärvisüsteem- koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne ns (kehaline, vegetatiivne)- koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult organismi kasvades. Hallain...
Propagatsioon aktsioonipotentsiaali edasiliikumine mööd aksonit tingituna aksoni membraanis toimivatest järjestikustest elektrilaengu muutustest. Kõik-või-mitte-midagi-seadus aktsioonipotentsiaali suurus ja levikiirus on alati sama suured, sõltumata ärrituse tugevusest Sünaps kahe naaberneuronivaheline pilu Agonist aine, mis soodustab neuromediaatori e neurotransmitteri tegevust, vastand: antagonist. NÄRVISÜSTEEM: 1. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju 2. Piirde- ehk perifeerne närvisüsteem: kõik ülejäänud närvid (aferentsed ja eferentsed): Somaatiline: Aferentsed: nahk,lihased,liigesed saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale lihastesse, liigestesse ja nahka Autonoomne : Aferentsed: näärmed ja siseeludid saadavad sensoorseid signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale näärmetesse ja
Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju. Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest. 3. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 4. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda
GMO geneetiliselt muundatud organism. Geeniteraapia normaalselt talitleva geeni siirdamine geneetilise puudega inimese mõne koe (organi) rakkudesse. DNA-profiil automatiseeritud tehnoloogia isikute tuvastamiseks kasutades DNA proove. Geeninokaut geenitehnoloogia meetod, kus vastava geeni organismi viimisel tekitatakse geenirike, st mingi geeni avaldumine välistatakse. Viljastamine in vitro imetajate munaraku kehaväline viljastamine. Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju, kus toimub info töötlemine. Sünaps koht, kus info edastatakse ühelt närvirakult teisele. Homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus ka muutuvates keskkonnatingimustes. Immuunsüsteem kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Negatiivne tagasiside homöostaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalkalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks.
Praktiliselt kõik lapsed põevad tuulerõugeid enne 18-aastaseks saamist. Kõige vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu. Kui kodus on üks haigusjuhtum, siis haigestuvad teised vastuvõtlikud pereliikmed tavaliselt kahe nädala pärast kuni 90 %-lise tõenäosusega. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis valgete verelibledekaudu, põhjustades nahal löövet. Kuigi haigus paraneb, jääb viirus organismi elama. Ta jääb pesitsema seljaaju tagumistesse närvisõlmedesse ja võib isegi aastakümnete pärast puhkeda teistsuguse haigusena, milleks on vöötohatis. Kuidas tuulerõuged ära tunda? Tuulerõuged on nakkavad 1-2 päeva enne lööbe nahale ilmumisest kuni koorikute tekkimiseni 5 kuni 6 päeva jooksul punnide tekkest. Tuulerõuged avalduvad nahal 10-20 päeva jooksul pärast kokkupuudet inimesega, kellel on tuulerõuged. Lööbele võib eelneda väike palavik. Lööbed on väga erinevad ja võivad kehal esineda kõik
allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb. 8.järjesta antud refleksikaare osad. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9.miks põlverefleks ei saa toimuda seljaaju alaosa vigastuse korral? 10.tingitud ja tingimatud refleksid (leida loetelust sobivad näited) tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas 11.miks on tingimatud refleksid inimesele vajalikud? 12
Küsimused lk 71 + lisaküsimused 8-10 1. Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka. Koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. 2.Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet Keemilise sünapsi tööpõhimõte on informatsiooni edasiandmine ja töötlemine ning vahendada selgroogsetel närvisüsteemist tulevaid signaale lihastega (neuromuskulaarne liides e. motoorne terminal) Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 3.Kui palju rakke on inimese peaajus? Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.Õppimise...
tegevusi. KNS: juhib kogu organismi tegevust. Koosneb peaajust ja seljaajust. Peaaju juhib kogu organismi tegevust ja koosneb: suuraju , väikeaju reguleerib koostööd ja tasakaalu, vaheaju reguleerib ainevahetust, paljunemist ja kehatemperatuuri, piklikaju reguleerib tahtele allumatuid tegevusi, keskaju tagab lihase pingeseisundi. Aju ehitus Mälu Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Seljaaju ülesanne Ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närviraku ehitus (osata joonistada) dendriit, neuriit-nende ül. Dendriit toodavad erutusi rakukehasse Neuriit juhivad edasi ( nt. lihastesse) Sünaps ja selle ülesanne. See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele. Refleksid See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele
haigus on suutnud jääda vastupidavaks. Erinevates laborites on üritatud neid hävitada, aga sellele ei ole ravi leitud, nad on väga vastupidavad. Need haigused on suutnud vastupidada nii kuumutamisel, külmutamisel kui ka erinevatele kiirgustele ning neid ei ole võimalik hävitada. Õnneks on nakatumisviisid siiski leebemad ja nendega ei pruugi meist igaüks kokku puutuda. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid, ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Seega võib arvata, et mõlemad on elus, sest kui nad juba levima hakkavad, siis on see väga ohtlik. Viirused tulevad meile teatud aegadel külge ja priionite vastu ei saa midagi teha, aga siiski nad võivad tulla ja mis tähendab, et me võime vaadata neid kui elus organisme
Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1. Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast. 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Adrenaliin (neerupealiste koores), noradrenaliin (neerupealiste säsis), dopamiin(keskajus ja neerupealistes) mediaatoreid sünteesitakse igalpool, hormooni vaid ühes kindlas 3. Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed,
Analüüsi tulemusena formeeruvad ajukeses käsklused, mis edastatakse lihastele, nii skeletilihastele kui ka peaasendit muutvatele lihastele (põhiliselt kaelalihased). Kui ärritus oli tingitud tasakaalu kaotusest, siis toimuvad liigutused, mille abil püütakse endine asend ja tasakaal taastada. Kuna informatsioon kehaasendi muutudes läheb peaajukoorde, siis peaaajukoores olevad närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi, võimaldavad ka juhtida erutust seljaaju kaudu skeletilihastele – nende kaudu toimuvad tahtelised liigutused. Väikeaju tahtelisi liigutusi ei võimalda. Väikeasjust väljuvad närvijuhteteed. Võivad minna kohe silda, piklikku ajju ja seljaajju. Teine osa närviimpulsse võib minna väikeajust keskajju ja peaaju koorde. Kui väikeaju on kahjustatud, või on kahjustatud närvijuhteteed (väikeaju ja teiste aju osade vahel), siis tekivad iseloomulikud muutused, mida kokku nimetatakse nelja a-sündroomiks (?):
Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa. Lülikaar on lüli tagumine osa ( hobuseraua kujuline ) piirab koos lülikehaga lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad lülisamba kanali, milles kulgeb seljaaju. Lülijätkeid kokku 7 ! 1. paaritu ogajätke 2. paarilised ristijätked 3. paarilised ülemised ja alumised ristijätked Roided. - 12 paari ! Roided kinnituvad lülisamb, rinnalülide külge. 17 roie kinnituvad otseselt rinnakule ( pärisroided ) 810 roie kinnituvad rinnakule kõhre abil ( kaareroided ) 11 ja 12 roie lõppevad vabalt kõhuseina lihastes ( vallasroided ) Kaareroideid ja vallasroideid nim. Ebaroiteks
Paljudel väljasurnud roomajatel (sealhulgas dinosaurustel) paiknesid jäsemed keha all, see võimaldas keha täielikult kanda. Kolju on suhteliselt kitsas ja kinnitub kandelülile. Silmakoobaste vahel puudub luuline vahesein. Kolju on muutunud keerulisemaks, lisandunud on aseluid. Näokolju iseärasuseks on sarnakaarte teke. Enamiku roomajate närvitalitus on suuresti reflektoorne, õppimisvõime on suhteliselt madal. Seoses aktiivsema jäsemete kasutamisega on roomajatel hästi arenenud seljaaju. Haistefunktsioon on küll veel oluline, kuid mitte esmatähtis. Eriti hea on haistmine madudel, haisteepiteel paikneb nii ninakarbikute pinnal kui ka keelel. Nägemine on suhteliselt hea, on tekkinud võime silma fokuseerida silmaläätse kuju muutes. Silmade kaitseks on tekkinud silmalaud. Keskaju on oma suurte nägemissagaratega peamine nägemiskeskus. Väikeaju kuju ja suurus on eri roomajatel sõltuvalt nende eluviisidest üsna varieeruv (väikeajus paiknevad
Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eristamises ka kopsud (süsihappegaasi eritamine) ja nahk (higistamine). - närvisüsteem koos meeleelunditega. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, meeleelundid, seljaaju ja närvid. Närvisüsteem vahendab infot väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni. Kesknärvisüsteemis pea- ja seljaajus toimub informatsiooni töötlemine. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. - sisenõresüsteem. Reguleerib organismi eluavaldusi. Sisenõrenäärmed: 1.) ajuripats Sisaldab kasvuhormooni, mis soodustab kasvu, mõjub eriti luustike ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust
Piklikaju reguleerib tahtele allumatuid tegevusi, näiteks südametegevust; võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist; hingamiskeskus Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada tasakaalu; täpsed liigutused Vaheaju reguleerib ainevahetust ja kehatemperatuuri; tegeleb info vastuvõtmise, sorteerimise ja koordineerimisega Keskaju korraldab närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihaste toonuse; autonoomsed liigutused Suuraju poolkerad meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine 18. Milliste ülesannetega ja kus asuvad erinevad suuraju sagarad? 1. Otsmikusagar reguleerib kõne, mõtteid ja tundmusi; mõjutab isiksust ja teadvust 2. Kiirusagar töötleb organismist tulevaid puute-, surve-, soojus- ja valuärritusi 3
oksendamine, krambid hapnikuvaevusest, vilisev hingamine imikutel. Raviks antibiootikum Poliomüeliit- Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus. Nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga. 1-96% polioviirusega nakatunutest ei ole mingeid sümptomeid. Kerge vormi korral seljaaju ei ole nakatunud. Sümptomid ilmnevad 3-5 päeva pärast nakatumist. Sümptomiteks on palavik, väsimus, iiveldus, peavalu, gripilaadsed sümptomid, jäikus kaelas ja seljas, valu jäsemetes. Need sümptomid kaovad iseeneslikult keskmiselt kolme päeva jooksul. Ägeda vormi korral siseneb viirus kesknärvisüsteemi ning haigus väljendub seljaaju alfamotoneuronite hävinemise tagajärjel lihastehalvatusena. Seda peetakse lastehalvatuse klassikaliseks vormiks. Halvatus tekib tavaliselt
seemnetorud- tubuli seminiferi recta (võrgustikuna- rete testis, munandi keskseinand- mediastinum testis) viimajuhad munandimanuse juha seemnejuha- ductus deferens purskejuha- ductus ejaculatorius. Seemnepurske faasid: emission ja ejakulatsioon emissiooni ajal saadavad seemnejuha, seemnepõiekeste ja eesnäärme silelihaste kokkutõmbed oma eritised kusitisse. Lihaste kontraktsiooni kutsuvad esile sümpaatilised refleksid, mis kulgevad piki närve, mis seljaaju nimmeosasse lähevad ja sealt tulevad. ejakulatsioon- peenise juure võõtlihaste kokkutõmbed tõukavad kusitist sperma välja. spermatogenees ja spermiogenees . spermiogenees algab 2. Meioosist. Spermiogenees on spermatogeneesi üks etapp Spermiogenees - Spermatiidid küpsevad, moodustub 4 küpset spermi e. spermatosoidi Puberteedi füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse arengu tunnused poisil. Kehaline areng ( pikkus, kaal ), enamasti ebaproportsionaalne, poistel anaboolse
otsasõitudel; kukkumisel kõrgusest; tugeval löögil selja piirkonda; tuli- või külmrelvaga vigastamisel lülisamba piirkonnas. NB! Kõikidel neil juhtudel käsitletakse kannatanut, kui selgrootraumaga juhtumit. Tunnused: - mõne kehaosa tundetus; nõrkus; liikumatus; surin jäsemetes, seljaajuturse, vahel hingamishäired - kael ei liigu normaalselt; - valu; - halvatus kehaosades (ei tunne jalga , kätt vm) Esmaabi: - väldi seljaaju kahjustamist (selgroo kanalis). Luukillud lõikavad närvid läbi... NB! Kiirbi soovitus mitteasjatundjatele - MITTE LIIGUTADA!!! Soovitused spetsialisteidele: - kõvale alusele lamama SELILI ( näiteks tõsta uks eest ) - pehmele alusele- kanderaamile- KÕHULI - vaagna- ja nimmeosa luumurru korral SELILI ,,konnaasendisse" (põlvist kõverdatud, jalad laiali) Kõval alusel transportida haiglasse vähemalt kolmekesi ja nii, et lülisammast ei
(10-50mg klaasi kohta), nagu Coca-Cola ja Pepsi- Cola, mis originaalis valmistati koola pähklitest · Energiajookides on kofeiini kuni 32 mg 100 ml kohta. · Kakaost valmistatud sokolaad sisaldab kofeiini väikeses koguses · Tervel täiskasvanul on kofeiini poolväärtusaeg 3,55 tundi. POSIITIIVNE MÕJU · Kohv stimuleerib tarbides väikeseid koguseid (200-400mg päevas): · vähendab ajutiselt väsimustunnet, · parandab seljaaju reflekse, · süvendab hingamist, · suurendab uriini teket, · tõstab vööt- ja südamelihase toonust , · parandab vereringvoolu kehas. Sage kohvijoomine väikestes annustes aitab töövõimet ja virgust paremini hoida kui harv suurtes annustes tarbimine. + · Mõõdukate annuste korral soodustab kofeiin toidu seedimist, stimuleerides maomahla eritumist ja soolestiku motoorikat. · Kofeiin laiendab veresooni, suurendades sellega
Loomulik hingamine sõltub kehaasendist ja emotsioonidest. Hea rüht võimaldab diafragma tööd, sügavat ja aeglast hingamist. Stressi puhul keha läheb küüru ja hingamine muutub kiiremaks. 4. Mis on lülisamba füsioloogilised kõverused? - Kujunevad 6-7a, kinnistuvad 19-20a, säilivad 45-50a 1. Toetab pead 2. Muudab skeleti jäigaks 3. Teeb võimalikuks püstise asendi/ keha erinevad liikumised 4. Pehmendab lööke 5. Töötab kui keha amortisaator 6. Kaitseb seljaaju 7. Lihaste ja roiete kinnituskohaks 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul? Kui raskusjõud mõjub vertikaalselt, siis inimkeha töötab kõige optimaalsemalt. 6. Millised lihased mõjutavad inimese vaagna asendit ja nimmeosa nõgusust? Vaagen: selja- ja kõhulihased Nimmeosa: selja- ja kõhulihased, reielihased 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid rühte? · Nõgusselgsus: reie- ja nimmelihased ülipinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses, võivad
vesikest Kõldest ja limakest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 3) Tulevane loode kinnitub 6-7päeval pärast viljastumist. 4)Blastotsüsti staadiumile järgneb karikloode mis esialgu kooseb kahest rakukihist e. välimisest ja sisemisest lootelehest, hiljem tekib keskmine rakukiht e. kolmas looteleht. 5) Järgneb rakkude eristumine, moodustub ürgjutt nn. vagu välimisest lootelehest. Ürgjutist tekib servadest kokku kasvades närvitoru. Sellest omakorda pea ja seljaaju. 6) Tekivad organid, välimisest lootekihist lisaks närvisüsteemile nahk küüned karvad. Sisemisest lootelehest seede ja hingamiselndid. Keskmisest luud lihased, eritus ja sigimiselundkond. Organite arenemine on induktiivne, mis tähendab, et ühtede teke tingib kohe teiste tekke. Postembrüonaalne e. pärastlooteline areng jaguneb 1) OTSENE ja 2)MOONDEGA. Otsese arengu korral koorub munast või sünnib täiskasvanud
Talitluse järgi jagunevad närvid : Aferentsed, ehk sensoorsed efk retseptoorsed närvid Eferentsed ehk efektoorsed närvid ja kolmandaks seganärvid. Erutus läbib närviraku ehk polaarselt st et erutus on ühesppnaline dendriidilt neuronile. Sünaps on eriline närviaparaadi koht kus ärritus katakse neuronilt neuronile või neuronilt lõppelundile. Refleks- KNS'i vahendusel toimuvat vastureaktsiooni ärritusele. Spinaalsegmendiks egk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osi, millest väljub 2 paari närvijuuri. Inimesel on neid 31, mis jagunevad vastavalt asetusele: Kealaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5 ristluuosas 5 ja õndaosas 1. Juhteteedeks nimetatakse samanimelisi närvikiudude kimpe. Ülenevad juhteteed kulgevad on sensoored ja kulgevad lihastest peaajju. Alanevad juhteteed on motoorsed ja kulgevad peaajust seljaajju. Seljaaju närve inimesel 31. Seljaajunnärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsioon: · Kaelapõimik
- Vastavalt sellele eristatakse kahte motoorika vormi tugi- ja sihtmotoorikat - Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt - Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: - spinaalmotoorikat, mis teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena - kõrgemat motoorikat, mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED Inimesel saavutas liikumisfunktsioon suurima keerukuse seoses järgmiste asjaoludega: · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: - KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega - tugipind on suhteliselt väike - alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega
· Optimaalsus ja efektiivsus 7. Kodustamise eeldused _Toitumispüramiidi allosas e. taimtoidulised, v.a. koer ja kass _ Kasvukiirus hea, taimse toidu ümbertöötamine lihasmassiks tõhus _ Vähenenud hirm kiskjate ja inimeste ees _ Vähenenud agressiivsus inimeste suhtes _ Sigimisvõimelised vangistuses _ Suguküpsus saabub varakult _ Sigimine toimub ilma keeruliste paaritumisrituaalideta _ Hästi organiseeritud sotsiaalne struktuur 9. Seljaaju, selle funktsioon Seljaaju _ Side peaajuga _ Juhefunktsioon, erutuse ülekandumine teistele närvikeskustele _ Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) _ Liikumisaparaadi, urineerimise, roojamise ja vereringe reguleerimine 10. Limbiline süsteem, selle funktsioon Limbiline süsteem _ Paikneb suuraju/ otsaju all _ Koosneb mitmest üksteisega lähedalt seotud olevatest ajuosadest _ hüpotaalamusest, hippokampusest, mandelkehast
Kui ......... , siis edastatakse informatsioon KNS-i. Siis jõuab peaaju koorde, toimub kas põie tühjendamine, või hoitakse refleksi tagasi. Kui põis on täis ja sein venitunud, asendub sümp toonus parasümp toonusega, sisemine sulgurlihas lõõgastub, põie seinalihased (DETRUUSOR???) tõmbuvad kokku.. kui peaju koorest järgneb käsklus seljaajule ja välisele sulgurlihasele, siis ...... Tahteline kontroll võib kaduda vigastuste korral, nt kui on kahjustatud seljaaju, väline sulgurlihas või kui seljaaju närv (ristluu piirkonnas) on viga saanud. Võib välja kujuneda põie automatism, kus põis tühjeneb iseenesllikult, ei saa kontrollida. Kontrolli on võimalik saada siis, kui seos põie ja seljaaju vahel katkeb, nt käega, koputatakse vastu kõhukatteid, see vallandab tühjendusrefleksi. Arvestada joomisreziimi! Lõpliku uriini koostis Uriini lõplik kogus 1,5 l ööpäevas, tema erikaal on vahemikus 1010-1030. Hommikul on uriin kontsentreeritud
erinevusest: S/S = Konstant -> Meie meeleline Umwelt on väga kitsas!!! Kusjuures see on ainuke otsene suhe psüühika ja keskkonna vahel!!! IV.1. Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab peaaju. See jaotub osadeks: poolkerad (mis omakorda jaotub kooreks ja koorealusteks neuronikogumikeks ehk tuumadeks), vaheajuks ning ajutüveks (mille jätkuks on seljaaju) 2. Ajupoolkerade koorel omakorda eristuvad neli piirkonda ehk sagarat: kukla- (oktsipitaalne), kiiru- (parietaalne), oimu- (temporaalne) ja otsmikusagar (frontaalne) 3. Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid neuronijätked.
Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased. Sidekude: Rakud asetsevad hajusalt. Enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Närvikude: Rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed (ganglionid). Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse (närviimpulsi) juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. Rakuteooria Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle pooldumise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Taime- ja loomaraku erinevused Taimerakul on kloroplastid, tsentraalvaukool ja rakukest.
vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiin E teatud varud on ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja erütrotsüüdid haaravad RRR--tokoferooli kiiresti. Lihased, testised, aju ja seljaaju salvestavad vitamiini E aeglaselt. Vitamiin E metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljutuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks. Looduslikud vitamiin E allikad: nisuiduõli, päevalille- ja maapähkliõli, päevalilleseemned, kaeratoidud, oder, majonees, porgand. Defitsiit
Seemne kujul suudab kasvuks ebasobivad tingimused üle elada. Loomembrüogenees lõpeb sünnimomendi või koorumisega. Kobarloode moodustub Karikloote moodustumine inimese embrüogeneesis-algselt koosneb kahest rakukihist (lootelehtedest). Välimine e ektoderm ja sisemine e entoderm. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo peale vagu (ürgjutt). See muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks. Sellest arenevad hiljem pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liiguvad ekto- ja entodermi vahele ja moodustavad mesodermi. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, küüntele, karvadele ja hammaste vaabale. Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundid, eritus-, talitlus- ja sigimiselundkonna. Sisemine looteleht kujundab seede-ja elundkond. Biogeneetiline reegel-ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu tee.
Viimased kuud on naise jaoks kõige raskemad. Põhjuseks on krambid, seljavalud, tursed jne . 2. Mida tean nüüd? Isal on 23 kromosoomi ja emal on 23 kromosoomi. Iga kromosoom koosneb DNA-st. DNA sisaldab geneetilist koodi. Rakkude jagamine hakkab järgmisel päeval peale viljastamist. Kehaosad tulevad tüverakkusdest. 7. päeval on loote emaka sees, kuhu jääbki raseduse lõpuni. 15. päeval tekivad rakud, millestest tulevad aju ja seljaaju. Loote südamelöögid tulevad raseduse 22. päeval. Perioodil 6.- 11. nädalatel loode muutused on kõige suuremad. Raseduse 24. nädalal hakkab laps juba tundma, mis ümberringi toimub. 3. Mil määral ja kuidas toetab embrüonaalsete protsessidevisualiseerimine inimese arengut mõista? Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine on vajalik, sest selle abil saab jälgida embrüooni arengut, tervist, emaka visuaalset seisundit jne. On olemas normid, mille
vasakus ja paremas silmas. +13. Iseloomusta spontaanseid tajuprotsesse. Kirjelda kokteilipeo fenomeni. Milles on raske kellegagi tõsist vestlust arendada ja keskenduda. +15. Too näide kohanemise ehk adaptatsiooni kohta.on inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga.kiiresti muutuvate valgustingimustega kohanemiseks muutub silmaava suurus. +17. Mis on liikumistaju aluseks? On sündmuste ajalise järgnevuse registeerimine. Peaaju .....Piklikaju.......... on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, aga ka neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. ......Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju...........
Hormoonide ülesanne? reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet. Hormonaalse regulatsiooni eripärad võrreldes närvisüsteemi regulatsiooniga? Hormoonid kannavad infot aeglasemini edasi, kui närvid. Hormoonide omadused: lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning toimivad läbi ensüümide. Tea kus on järgmised sisenõrenäärmed ja millist hormooni seal toodetakse ja mis on selle hormooni põhi ülesanne: neerupealised- toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. kõhunääre- toodab insuliini mis regulee...
?? III NÄRVISüSTEEMI TALITLUS. · NS üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. NS funktsioon on: *organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks.* *väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonna tingimustele. NS on psüühika kandja. NS jaguneb: *KNS pea- ja seljaaju; *perifeerne NS KNS: pea- ja seljaaju. *info töötlemine, *vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatamine; *vaimse tegevuse keskus. *Peaaju peamised osad: suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju. keskaju ja sild moodustavad ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, ülal läheb üle piklikajuks . koosneb: *närvirakkude kogumitest hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhtteteedest valgeainest.. pea- ja seljaaju töö toimub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
