juhtmevabalt Internetti. Tänapäeval on IEEE 802.11 seadmed juba paljudes personaalarvutites, mängukonsoolides, nutitelefonides, printerites ja muudes seadmetes ning peaaegu kõigis sülearvutites ja pihuarvutites. 2. AJALUGU Wi-Fi leiutati 1991. aasta firmade poolt NCR ja AT&T. Esialgu oli see mõeldud kassasüsteemidesse. Esimesed tooted tulid poodidesse nime all WaveLAN , mille kiirus oli ühe ja kahe megabitti sekundis vahel. Vic Hayes, kes on raadiokohtvõrgu looja, oli samuti liige IIEEE meeskonnas, mis lõi sellised standardid nagu 802.11b , 802.11a ja 802.11g . WiFi-t tuntakse ka Wireless Fidelity ('Traadita loomutruudus') nime all sarnaselt helitehnikas tuntud High Fidelity ehk Hi-Fi nimele. Termi Wireless Fidelity on ka Wifi Alliance ise kasutanud pressi väljaannetes ja dokumentides veel on termin kasutuses ITAA kirjutises WiFi-st
C=q/U Ühikuks farad , kasutakse F ja pF sest F on väga suur ühik. Maa mahtuvus = 0,8 F PlaatkondensaatorKahest plaadist moodustatud süsteem, mis on loodud kindla mahtuvuse saamiseks, et sinna salvestada mingi kogus elektrienergiat elektrivälja näol. Laetud kondensaatori elektrivälja energia W(E) = CU2 / 2 C = S/d Mingite laetud osakeste suunatud liikumine. Eristatakse alalist ja vahelduvat voolu. Voolutugevus iseloomustab sekundis juhi ristlõiget läbinud laengu suurust. I = qnvS Ohmi seadus osa kohtaVoolutugevus mingis vooluringi osas (kas või ühes tarbijas) on võrdeline selle osa otstel oleva pingega ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. I = U / R Füüsikaline suurus, mis iseloomustab el.välja võimet teha tööd laengukandjate ümberpaigutamisel. Ühik volt V 1V = 1 J / C Ohmi seadusest U = IR see tähendab, et pinge on siis juhi otstel 1 V, kui 1 oomist juhti läbib 1 amprine vool.
meenutus ja selle analüüs kui mentaalne protsess Heli jaguneb: 1. mentaalne-kui helikujutlus 2. füüsiline- kui elastse keha (sh õhu kui levikeskkonna)võnkumine 3. füsioloogiline- kui närvivool kuuldeorganis(kõrvas, kuuldenärvis ja suuraju muusikakeskuses) 4. psüühiline kui helitaju ja muusikaelamus VÕNKESAGEDUS- täisvõngete arv mingis ajaühikus (Hz) Hz näitab täisvõngete arvu sekundis (6Hz=6 võnget sekundis) Füüsiline heli 4 põhiomadust: 1. võnkumise ULATUS 2. võnkumise jätkuvus e KESTUS 3. võnkumise kiirus e SAGEDUS 4. võnkumises oleva elastse keha osade erikaal e võnkumise KOOSTIS Elastsest kehast pärinev võnkumine levib teda ümbritseval keskkonnas helilainena. LAINE on võnkumise ülekanne ühelt aineosakeselt teisele. Võnkumise kiirus oleneb aine tihedusest, temperatuur levimise kiirusest.
Filtratsioonimoodul sõltub lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Mis on vooluhulk? Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. Tavaliselt, kui ei ole märgitud teisiti, mõõdetakse vooluhulka jõe suudmes. Vooluhulka mõõdetakse tavaliselt kuupmeetrites sekundis (m³/s), harvem liitrit sekundis (l/s). Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega. Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. Eesti kliimas on talvel ja suvel vooluhulk väike ning veetase langeb. Seda nimetatakse paguveeks ehk madalveeks. Kevadel lume sulamise tõttu jõgede vooluhulk suureneb ja veetase tõuseb. Seda nimetatakse suurveeks. Sood, järved ja veehoidlad ühtlustavad vooluhulka
troopilised puuviljad. Vihmametsadest on avastatud erinevaid ravimeid. Enamus palaviku leevendamiseks, valu taltsutamiseks või haavade raviks. Amazonas suurim ja pikim jõgi maailmas Amazonas on 6400 km pikkune jõgi, mis saab alguse Andidest ja suubub Atlandi ookeani. Amazonase jõgikond haarab enda alla rohkem kui 7 miljonit ruutkilomeetrise maaala ja see katab seitset Lõuna-Ameerika riiki. Vooluhulk suudmes on 220 000 kuupmeetrit sekundis ehk siis 15 % maailma jõgede äravoolust. Koos lisajõgedega on Amazonase veeteestik 25,000 km pikk. Jõestik on liigirikas. Jõgikonnas leidub üle 2000 erineva kalaliigi. Kokkuvõte Hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna Kõige niiskem loodusvöönd maailmas. Suve ja talve pole praktiliselt võimalik eristada. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ekvatoriaalvööde
Pöörlemiskiirus ekvaatoril 25 päeva Päikese ehitus Koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%) Päike pole tahkis nagu Maa. Ta koosneb gaasidest, seetõttu pöörleb ta pind erineva kiirusega Päikese tuumas, kus temperatuur on umbes 15,7 miljonit Kelvinit, toimuvad termotuumareaktsioonid. Päikese magnetväli on väga tugev. See ülatub Pluutoni välja. Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks energiaks gamma kiirguse kujul. Päikese pinnale jõudes on energia muutunud nähtavaks valguseks, teekond võtab aega 50 miljonit aastat. Päikeselaigud ja kroon Päikesepind e fotosfääri temperatuur on 5800K. Pinnal olevad "külmad" kohad on päikeselaigud, mille temp. 3800K
Munade suurus on 1-2,5 mm. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. Vaglad toituvad kogu arenguperioodi jooksul. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Kookonist lahkumise järel pole valmik veel lendamisvõimeline. Juba 3 päeva pärast koorumist on emane toakärbes munemiseks valmis. Huvitavat... Toakärbes muutub putukatõrjevahendite suhtes väga kiiresti immuunseks, annavad selle järglastele edasi. Kärbes liigutab oma tiibu umbes 33 korda sekundis ning lendab kiirusega kaheksa kilomeetrit tunnis. Liimi kinni jäänud putukad surevad aeglaselt nälga või veepuudusesse. Kasutatud materjalid Bõhhovski, B., Kozlova, J., Montsadski, A. (1977). Zooloogia 7. Kl. Tallinn: Oktoober. House fly. (s.a). https://insects.tamu.edu/fieldguide/cimg237.html Kahetiivalised. (s.a). http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter20.htm Remm, H. (1984). Loomade elu Selgrootud III. Tallinn: Valgus. Pildid Google.com Aitäh!
Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö. Fotoefekti seaduspärasused:Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega(mida suurem on kiirus,seda rohkem eraldub elektrone). Fotoelektronide maksimaalne kineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest(elektronide eraldumise kiirus sõltub kiirguse sagedusest). Energia jäävuse seadus fotoefektikohta:ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga ja fotoelektroni kineelilise energia summaga.h*f = A+m*v2/2. m=9,11*10-31kg. E = A+K
Auto sõitmine, kuuli lend. 3. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus Kui olla uiskudel ja keegi seisab sinu vastas(paigal) ja sa lükkad teda,hakate mõlemad liikuma.Kui sõita uiskudega otsa inimesele, kes on paigal, jääb liikuv keha seisma ja seisev keha hakkab liikuma. 4. Too 2 näidet võnkliikumise kohta igapäevaelus Niidi otsa riputatud koormis, mis on liikuma pandud, jonnipunn 5. Mida näitab sagedus? Näitab võngete arvu ühes sekundis. 6. Mis on sageduse ühik? Tähis? Sagedusühik on Hz , tähis on f 7. Mis on vedrukaalude kaalumise põhimõte? Raskusjõu tõttu venib vedru seda rohkem välja, mida raskem on keha mass. 8. Millise keha kiirus muutub vastastikmõjus vähem? Kehade vastastikumõjus muutub suurema keha kiirus vähem, kui väikese massiga keha kiirus. 9. Millisel juhul muutub keha kiirus? Keha kiirus võib muutuda ainult mõne teise keha mõjul 10
Põhiseaduseks on kahe liikumatu punktikujulise laenguga keha või osakeste vastastikuse mõju seadus. Coulumbi seadus füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga F, mille moodul on võrdeline laengute absoluutväärtuste korrutisega, ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Kulon 1 kulon on väga suur laeng. SI süsteemis elektrilaengu ühik, kulon on laeng, mis läbib sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevuseks on 1 A. ________________________________________________________________________________ Dipool molekul, mille laengud paiknevad välja mõju ümber Elektrilaengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehade vastastikmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv Isoleeritud süsteem süsteem, kus ei teki elektrilaenguid juurde ega ei hävi neid Elektrivälja tugevus Vektoriaalne suurus. Tähistatakse E
1)Võnkumist iseloomustavad suurused ja nende mõisted. Ühikud ja arvutus valemid. · Periood on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Tähis- T ühik-1s Valem- T=1/f · Sagedus on täisevõngete arv ühes sekundis. Tähis-f ühik- 1Hz · Hälve on pendli kaugus tasakaalu asendist mis tahes aja hetkel. On perioodiliselt muutuv suurus x. Tähis-x · Ablituut on maksimaalne hälve. Tähis-xm Ühik-1m 2)Ringliikumist iseloomustavad suurused.Mõisted,ühikud,valemid. · Ioonkiirus see on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Tähis-v Ühik-1m/s Valem- v=l/t · Kesktõmbekiirendus tekib ainult ringi liikumisel. On põhjustatud kiiruse sunna muutumisest ringil.
Mahtuvustakistus - elektritakistus, mis esineb mahtuvust omavatel elektriahela elementidel (näiteks kondensaatoril) vahelduvvoolu korral. Tähistus on XC. Mahtuvustakistuse mõõtühik on 1 Ω. Mahtuvustakistus avaldub kujul: 1 Xc = 2⋅ π ⋅ f ⋅C Ringsagedus - võnkuva keha 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arv. (tähis ω) on Ühikuks on radiaan sekundis (1 rad/s) Sageduse kaudu avaldub see valemiga: ω = 2·π·f Võnkumise periood - aeg, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Tähis T ja mõõtühikuks on sekund. Sagedus - täisvõngete arv ajaühikus. Tähis f ja ühikuks 1 Hz. Mahtuvus - on füüsikaline suurus, mis näitab kui suure laengu peab kondensaatori katetele andma, et tõsta kondensaatori elektroodide potentsiaalide vahet (pinget) ühiku võrra: C = q/U. Mahtuvus iseloomustab kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut
Põlemisel rõhk põlemiskambris suureneb ja seetõttu klapp sulgub. Gaasid väljuvad mootorist läbi resonantstoru suurel kiirusel. Resonantstorust väljuvate gaaside reaaktivjõud tõukab mootorit edasi. Gaaside väljavoolamisel mootorist rõhk põlemiskambris väheneb. Kui rõhk on muutunud põlemiskambris väiksemaks kui difuusoris, avaneb klapp uuesti ja värske segu voolab mootorisse ning eespoolkirjeldatud nähtused korduvad. Klapi sulgumine toimub umbes 150 korda sekundis. Gaaside väljavoolamisel põlemiskambris tekkiv hõrendus on põhjustatud gaasisamba, nn. „gaasikolvi“ inertsusest pikas resonantstorus. „Gaasikolvil“ on täita veel teinegi tähtis ülesanne; enda poolt tekitatud hõrenduse mõjul muudab ta suunda ja avaldab survet põlemiskambrisse imetud värskele segule, suurendades seega rõhku segu süttimise momendil. Reaktiivmootori tõmbejõud on seda suurem, mida rohkem õhku ja kütust satub põlemiskambrisse. Kaasaegsete mudellennuki-
(öösel) • Maa eri piirkondades on kiirgusbilanss erinev, osa piirkondi soojeneb ja osa jahtub. • Eestis on kiirgusbilanss positiivne, ainult talvel negatiivne. Tuul ja õhuringlus • Tuul-looduslikel põhjustel liikuv õhk. • Tuul tekib seepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. • Tuuleenergiat kasutatakse elektri tootmiseks. • Tuule kiirust mõõdetakse anemomeetriga, mõõtühikuks on meeter sekundis. • Tuulte mõjul tekivad lained ja mõned hoovused, jää triiv, tuuled mõjutavad ka pinnamoe kujunemist. • Õhuringlus-suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. • Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. • Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus. Õhumassid, frondid,
miljoni inimese. 1999 aastal, kui see vaateratas ehitati, oli ta kõrgeim vaateratas (135 meetrit) kogu maailmas. 2006. aasta maikuus ületas selle rekordi Hiinas Star of Nanchangi vaateratas, mis on 160 meetrit kõrge ja seejärel 2008. aastal Singapore Flyeri vaateratas, mille kõrguseks on 165 meetrit. Vaaterattal on 32 munakujulist kapslit (a´ 10 tonni), millest igaühte mahub 25 inimest. Inimestel on võimalus istuda või seista ja kapslis ringi liikuda. Ratas pöörleb 26 cm sekundis ning ühe täisringi teeb ta 30 minutiga. Tavaliselt ei peatata vaateratast selleks, et inimesi peale võtta. Ta liigub piisavalt aeglaselt, et kõik reisijad saaksid vabalt maapinnale jõudnud kapslitesse siseneda ja neist väljuda. Siiski on ratast peatatud selleks, et võimaldada puudega või eakatel inimestel ohutult peale või maha minna.
Tuvastab suurenenud mustuse koguse Tuvastab ette sattunud takistused ja trepiastmed Kui põrand on puhas või aku tühi, lõpetavad Roomba tolmuimejad töö iseseisvalt ning pöörduvad baasjaama laadima. Mikroprotsessor Süsteemid koosnevad paljudest anduritest, et koguda keskkonnaalaseid andmeid ning seejärel saadetakse info mikroprotsessorisse, mis muudab vastavalt vajadusele Roomba tegevust Andmeid suudetakse sisestada kuni 67 korda sekundis Ruumi navigeerimine Selleks saadetakse infrapunasignaalid anduritega laiali. Infrapuna vastuvõtja, mis asub kaitserau peal, kontrollib kaua kulub selleks aeg, millal signaalid tagasi põrkuvad. Samuti peab Roomba teadma, kuhu ta ei tohiks minna. Ta väldib takistusi nelja infrapuna anduriga. Andurid saadavad pidevalt välja infrapuna signaale ja Roomba ootab signaalide tagasipõrkeid. Kui ta läheneb takistusele, siis signaal lõpuks kaob ning
hõivamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. Tuuleenergia ei kasuta kütust ega eritaõhureostust erinevalt fossiilkütustest. Räägitud on ka negatiivsest mõjust lindudele, ainuüksi USA-s hukkub aastas tuuleparkide tõttu 20000-37000 lindu. Huvitavaid fakte Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. 2011. aastal paigaldatud seadmete koguväärtus oli üle 50 miljardi euro. 2016. aastaks suureneb nende koguvõimsus 500 GW-ni.
t_Etna%2C_16-17_November_2013.webm/Paroxysm_at_Etna%2C_16- 17_November_2013.webm.480p.webm Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas, kuid seda ei peeta Etna läheduses elavatele inimestele eriti ohtlikuks, sest laava enamasti eraldub Etnast vahetpidamata vältides sellega suuri purskeid. Laava liigub Etnalt alla vaid kiirusega 20 meetrit tunnis. Purskest kaugemal kui 600 meetrit on üsna ohutu seista. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab, ehk see, kust surve esimesena väljub. Etna koos jalami alaga on pindalalt suurem kui Hiiumaa. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse mööda mäge kuni 2000 meetrit merepiirist kõrgemale ja kuna mäe kõrgemas osas on võimalik praktiliselt koguaeg laavat näha, on Etna suur turistimagnet. Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna
Tesla. Defineerimiseks kasutatakse valemit = BS cos. 1 Wb= 1T*1m² Üks tesla defineeritakse valemist F= BIl sin B= F/ Il Üks tesla (1T) on sellise välja magnetinduktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1m ja vooluga 1A mõjub välja poolt jõub 1N. 1T= 1N/ 1A*1m Induktiivsuse ühik SI-s on henri. Üks henri (1H) on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega üks amper ühes sekundis kutsub esile endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. Defineeritakse valemist L= / I/t 1H= 1V/1A/1s
Sissejuhatus majandusse IX Tootmine ja turundus 10ml 2018 Tootmise klipid https://www.youtube.com/watch?v=0m67O1Em7dY https://www.youtube.com/watch?v=VHn1zogeyO4 Tootmine · Tootmise peamine küsimus tootlikkus: · Efektiivsus (efficiency) mida toota · Tõhusus (effectiveness) kuidas toota · Tootlikkust mõõdetakse ajaühikus toodetud väärtuste hulgaga · Tunnis toodetud pudelid · Päevas toodetud autod · Sekundis saadetud infohulk Tootmine · Tootmist mõjutavad tegurid: · Töötajate teadmised ja oskused kvalifitseeritud tööjõud · Tootmisvahendite kvaliteet ja hulk investeeringud · Tehnoloogia ajakohasus, innovatiivsus · Juhtimine kaasaegsed juhtimisvõtted, management vs leadership · Keskkond ressursside saadavus, keskkonnakaitse · Poliitika seadused, kulud Tootmine Tootlikkus ja kulud · Kulud jagunevad suures piires kaheks:
Konspekt: Hoovused ja looded Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või väinades ...
2 Enamik printereid kasutavad pildil näha olevat ühenduskaablit: ühes otsas (vasakul) 25-nõelane pistik, teises otsas (paremal) 36-nõelane Amphenol pistik: Joonis 8 Need pordid on arvutites olnud juba 20 aastat ja nüüd on nad välja vahetatud. Toome peamised põhjused: Jadaportide maksimaalne läbilaskevõime on 115,2 kilobitti sekundis ja paralleelportidel umbes 500 kilobitti sekundis, mis jääb tugevasti alla kaasaegsete seadmete (näiteks videokaamera) nõuetele. Seadmete ühendamine traditsiooniliste portidega on ebamugav, sest enne ühenduste tegemist tuleb arvuti ja ühendatav seade mõlemad välja lülitada. Portide koguarv arvutis on piiratud. Enamusel arvutitest on 2 jadaporti (näiteks hiire
Valige üks: a. pool. b. reostaat. c. elektriküttekeha. d. elektrigeneraator. e. elektrimootor. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: elektrigeneraator. Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on eritakistus? Valige üks: a. juhi omadus avaldada vastupanu teda läbivale voolule. b. laengute hulk mis läbib juhet ühes sekundis. c. juhtme takistus mille pikkus l = 1m ja ristlõige s = 1m2 . Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: juhtme takistus mille pikkus l = 1m ja ristlõige s = 1m2 . Küsimus 11 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline pinge ja voolu vaheline faasinihe tekib aktiivtakistusega vahelduvvooluahelas? Valige üks: a. vool on pingest faasiliselt ees. b.
Mitoos ja meioos Mitoos on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib moodustada keskmiselt 25 miljonit uut rakku sekundis. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse tütarrakkudeks. Meioos on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivad sugurakud. Meioos koosneb reduktsioon jagunemisest (meioos I) ja ekvatsioonjagunemisest (meioos II), mis omakorda koosnevad neljast faasist sarnaselt mitoosiga. Meioosi reduktsioonijagunemine viib homoloogiliste
4. Harmooniliseks nim. Võnkumist, mille korral hälve sõltub ajast siinusfunktsiooni järgi (sinusoidaalselt) 5. Vabavõnkumine on sumbvõnkumine võnke amplituud aja jooksul väheneb. Hõõrdumise kiirus väheneb. 6. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis : x Ühik : meeter 7. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Tähis x0 Ühkik : meeter 8. Võnkeperiood ühe täisvõnke kestvus. Tähis : T Ühik : s Valem T=t/n 9. Võnkesagedus on sekundis tehtud täisvõngete arv. Tähis : f Ühik : Hz 10. Resonants on nähtus kus keha võnke amplituut järsult suureneb kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega. 11. Laine on võnkumise edasikandumine keskkonnas. 12. Kui üks osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaberosakesi. Sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem. Inertsi tõttu. 13
Voolu t arvel suureneb juhi siseenergia ning juhi temperatuur tuseb. Mida thendab A=Q? Kuna soojenenud juhi temperatuur on mbritsevate kehade temperatuurist krgem, algab soojuslekanne juhilt mbritsevatele kehadele. Sel juhul on voolu t vrdne soojushulgaga Q, mis eraldub vooluga juhis. Millega vrdub elektrivoolu vimsus? Vrdub elektrivoolu tga ajahikus. Arvuliselt vrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Mis on vooluvimsuse hikuks ja millega see vrdub? hikuks on 1 vatt. 1W = kui elektrivoolu t 1 sekundis on vrdne 1 dauliga. Kuidas mdetakse voolu vimsust? Kaudne: voltmeetriga mdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Voolu vimsus arvutatakse, korrutades pinge ja voolutugevuse vrtused. Otsesene: voltmeeter. Mida nimetatakse elektriseadme nimivimsuseks? Seadme nimivimsus on maksimaalne vimsus, mida seade vib arendada pikaajalise ttamise jooksul. Kuidas mdetakse voolu td elektrienergia arvestiga? Arvesti paigaldatakse trepikotta vi korterisse. Arvesti eeskljel on aken
, .TCP -- , , , , (. T/TCP)UDP , , , .UDP TCP (). : , , . : , , , , , . : ; ( ). . , , . , . .2 ,3(). : ( . . ), . ( , .). :, , . FFT(fast Furje transmission) TFF . 88=64 , . ziczac, . . . . , . 1 . :, , , . . , . .MPEG , . JPEG -- . JPEG .TV standardidNTS C: 525rida, 60 kaadrit sekundis, reasagedus 15750Hz; Euroopa: 625 rida, 50 kaadrit/s, reasagedus 15625Hz; HDTV: kaadri formaat 16:9, 720p (1280*720 pikselit), 1080i (1920*1080 pikselit)MPEG1: . , Video CD, Layer 3 (MP3) . MPEG2: , . ATSC, DVB ISDB, , Dish Network, , ( ) DVD. MPEG4: MPEG1 / «», 3D , DRM. ( MPEG2).MPEG II: 720*480, 30 kaadrit/s. 2Mbit/s; CIF: 352*288, 15 30kaadrit/s, 384kbit/sQCIF: 176*144, 10kaadrit/s, 28,8kbit/s
tulemusega 7.46. 2004. aastal Saladino hüppas Bogotás 2600 m kõrgusel merepinnast 8.12 ja pääses Ateena olümpiamängudele, kus ta ei pääsenud 7.42 kvalifikatsioonivõistlusest edasi. Olümpiamängude ajal pakuti talle võimalust harjutada São Paulo treeningkeskuses Brasiilias, kus teda hakkas treenima Nélio Moura. Tulemused hakkasid märgatavalt paranema, kui 2005. aasta aprillis hüppas ta riigi rekordiks 8.18 ja hiljem 2,3 meetrit sekundis puhunud taganttuulega 8.51. Mais parandas ta Santiagos riigi rekordiks 8.26 ja veel Sevillas 8.29. Hiljem aga sai ta vigastada ja ei saanud pikka aega võistelda. Siiski Helsingi maailmameistrivõistlustel ta võistles ja jõudis finaali, kus hüppas tuule toetusel tulemusega 8.20 end kuuendaks. 2006 aasta IAAF Sisemaailmameistri võistlustel lõpetas ta teisene koos uue Lõuna-Ameerika sisemeistrivõistluste rekordiga 8,29 meetrit. 2006 võitis ta viis
1. Liikumist, kus keha kiirus ei muutu nimetatakse ühtalseks liikumiseks. Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 2. Kui kaaslane on seljaga vastu posti ning lükkab sind siis sina liigud edasi rulluiskudel. Ehk tõuke tulemusena hakkad sa liikuma. Kaaslane võib ka sind peatada kui sa tema poole sõidad. 3. Pendel liigub võnkliikumisega [ühelt poolelt teisele (amplituudasend) liikumine] 1. Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. 5.Sageduse ühik on 1Hz, tähis on f ( f=1/T) 1. Kui vedrukaalule otsa riputada mõõdetav keha, siis raskusjõu tõttu venib vedru seda rohkem välja, mida suurem on keha mass. 1. Raskema keha massiga kiirus muutub vastastikmõjus vähem. 1. Kui sa oled kergem kaaslasest ning ta lükkab sind siis sinu keha kiirus muutub. 1. Kui sa oled paigal siis sinu keha kiirus ei muutu. 1. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale
4 nõelu sisaldav prindipea (kirjutuspea), 5 prinditava märgi jäljend (punktmosaiik) paberil, 6 prindipeas paiknevad elektromagnetid). Õisprinter Olid kasutusel 1980-ndatel . Ratast keerutatakse kuni soovitud kirjamärk on suunatud vastu paberit. Seejärel löökhaamer (print hammer) lööb hoova vastu märgitüüpi, mis tabab trükilinti, jättes paberile soovitud kujutise. Töökiirus on 30-60 märki sekundis. Miinuseks on asjaolu, et sellega ei saa printida graafikat. Seda tüüpi printerid on väga mürarikkad ja aeglased mistõttu neid enam ei kasutata. Õisprinteri tähekandur Ridaprinter Prindib terve rea korraga. Puudus: trükikvaliteet väga madal nind mürarikas ning ei saa printida graafikat. Veab paberit edasi mööda sakilisi rattaid ehk perfoveokeid Printeri töökiirus 1000- 3000 rida minutis. Suurim kasutusvaldkond kauplustes- tsekkide väljatrükiks
13. Nimeta difraktsiooni ja interferentsi rakendusi. 14. Valguse polarisatsioon. Rakendused. 1. Muutuv el.väli tekitab muutuva magnetvälja ja muutuv mag.väli tekitab muutuva elektrivälja. 2. Eml on muutuvate elektri ja magnetväljade levimine lainena. 3. Eml tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. 4. Eml lainepikkus vähim kaugus eml kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel Sagedus täisvõngete arv 1 sekundis Levimiskiirus vaakumis 3*108 m/s 5. Skaala: madalsageduslikud võnkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgeni kiirgus, gamma kiirgus Omadused: 1.Kõik eml 2.Nad erinevad saamisviiside, lainepikkuse ja sageduse poolest. 6. Valgus on eml, mille lainepikkus on 380-760 nm. 7. E=E0 sin 2f (E-vektori hetkeväärtus, E0 -valguslaine tugevus, f-valguslaine sagedus)
2. Elekrtomagnetilise induktsiooni nähtus seisneb osakeste liikumises ehk elektrivoolus. 3. Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks. 4. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. 5. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, mida tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. f=1/T f- sagedus hertsides (Hz) T- periood sekundites (s) 6. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. 7. Faasijuhe on maandamata juhe ehk siis plussjuhe. Pinge faasijuhtme ja nulljuhtme vahel on meie kodudes 220 V
Füüsika - Alalisvool 1) Mis asi on alalisvool, mille poolest erineb ta vahelduvvoolust? Alalisvool voolutugevus on alati ühesuguse suurusega. Mille poolest erineb vaheldusvoolust? · Alalisvoolu korral on voolutugevus koguaeg ühesugune, seega saab võrku ühendada ainult kindlat voolutugevust nõudvad tarbijad · Vahelduvavoolu korral muutub voolutugevus juhtmes 50 korda sekundis, seetõttu võib ühendada sellisesse vooluvõrku ükskõik millist voolutugevust tahtvad tarbijad. 2) Mis asi on Ohmi seadus? Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. 3) Millest sõltub juhtme takistus ja kuidas? 4 sõltuvust välja tuua. a) Juhtme omadustest kui juhe on tehtud halvast elektrikandjast siis juhe on kannab elektrit halvasti; kui juhe on tehtud heast elektrikandjast (kuld) siis kannab hästi elektrit.
1. Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. 2. Mis on vahelduvvoolu hetkväärtus? Muutuva suuruse väärtus mingil hetkel kannab nimetust hetkväärtus. 3. Mis on vahelduvvoolu maksimaalväärtus (amplituud)? Maksimaalne hetkväärtus ehk väärtus kohal 90 kraadi. 4. Mis on vahelduvvoolu periood? Täispööre/-võnge. Aeg sinosoidi ühe täisvõnke tegemiseks. 5. Mis on vahelduvvoolu sagedus ? Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks 6. Mis on vahelduvvoolu nurksagedus? Juhtmekeeru pöörlemissagedus.
sellest aga kiirgub maailmaruumi, Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid näiteks magnettorme ja atmosfäärihelendust ehk virmalisi. Kroon ja päikesetuul · Krooniks nimetatakse pärlvalget hõredat atmosfääri, mis ümbritseb Päikest miljonite kilomeetrite ulatuses. · Kroonist paiskub välja elektrilise laenguga osakeste vool päikesetuul. · See viib kaasa miljoneid tonne ainet sekundis. · Maad kaitseb nende osakeste kahjuliku mõju eest Maa magnetväli. Päikesevarjutus · Kui kuu läheb Maa ja Päikese vahele, varjutab ta Päikese. · Täieliku päikesevarjutuse korral pole Päikest mõnes kohas üldse näha. · Kui näha on ainult osa Päikesest, on tegemist osalise päiksesevarjutusega. Tänan kuulamast! Kasutatud lingid · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesevarjutu
ja iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 1 m on pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/c sekundiga, kus c=299792458 m/s , on ühikusüsteemist sõltumatu konstant b. Tõene 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) nimiskaala b. tuule kiirus, meetrit sekundis suhteskaala c. mass kilogrammides suhteskaala d. maavärina tugevus Richteri skaala järgi (pallides) järjestusskaala e. temperatuur Celsiuse skaalas vaheskaala f. tuule tugevus Beauforti skaala järgi (pallides) järjestusskaala 8. Põhiline erinevus järjestusskaala ja suhteskaala vahel on see, et a. suhteskaala korral on jaotiste vahed ühesugused, järjestusskaala korral on jaotiste vahed määramata b
kettaid, mille maht on 1.2 MB. Oluline on teada, et flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu riskite oma andmetest ilmajäämisega! CD-ketastel (laserplaatidel) liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Esimesed CD-ROM seadmed suutsid lugeda 150 KB sekundis. 2x kiirusega seadmed lugesid juba 300 KB sekundis. Uued Aptiva arvutid varustatakse näiteks juba 16x kiirusega CD-seadmega. Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD- plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM seadmega võimalik. Laserketastele salvestamiseks (näiteks kõvakettast varukoopia tegemiseks) on olemas eriseadmed. Varukoopiate tegemiseks kasutatakse veel mitmesuguseid lintsalvesteid.
Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, tormi ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Veereziim Läänemerre suubub päris arvukalt jõgesid. Neist suurim on Neeva jõgi, mis toob Läänemerre 2500 kuupmeetrit vett sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Lisaks niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui aurustuda jõuab. Üldiselt on mere tase püsiv. Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit on täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb soolasemat vett sellele juurde. Läänemere elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene.
Protsessor Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga takti ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt protsessori taktsagedus, kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe takti ajal erineva arvu operatsioone. Täpsemalt mõõdetakse protsessori kiirust instruktsioonides sekundis (IPS) ja ujukomaoperarsioonides sekundis (FLOPS). Mikroprotsessor on miniatuurne elektroonikaseadis, mis täidab protsessori ülesandeid ning on ehitatud ühe pooljuhtskeemina. Protsessori rolli arvutis täidavad tavaliselt üks või mitu mikroprotsessorit. Mälu http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f8/Personaalarvuti_andmete_salvestamise_tyybid.PNG Personaalarvuti mälutüüpide suhted. Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul.
Kuud ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär, mille rõhk on umbes sajatuhandik maisest õhurõhust. Kaaslase pinnal valitsev temperatuur -236 kraadi on isegi madalam kui Pluutol. Tritoni õhkkond oli juba maiste vaatlustega kindlaks tehtud, sest ta ulatub suhteliselt kõrgele -- kuni 75 kilomeetrit kuu pinnast. Veel kõrgemale tungivad vaid hõredad gaasijoad, mis liiguvad ülespoole kiirusega kuni 50 meetrit sekundis. Nende jugade allikaks on vulkaanitaolised gaasipursked kuu pinnal, kusjuures gaasi väljavoolu kiirus on ligikaudu 100 meetrit sekundis. Purskuv gaas kannab endaga kaasas pinnast pärinevaid ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi. Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent -- metaan -- moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid
õppeaines: ELEKTROTEHNIKA Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2010 SISUJUHT 2 OTEHNIKA PÕHISUURUSTE VAHELISED SEOSED Elektrotehnika põhisuurused: · pinge - suurus, mis iseloomustab elektrivälja · voolutugevus juhi ristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis · takistus elektriahelale või selle osale rakenda- 3 tud pinge ja seda elektriahelat või ahela osa läbiva voolutugevuse suhe · võimsus elektriahelas tehtav töö ühes sekundis 4 TAKISTITE VÄRVIKOODID Püsitakistitele on määratud E-sarja standardväärtused: 10; 12; 15; 18; 22; 27; 33; 39; 47; 56; 68 ja 82 kokku 12 takistuse väärtust.
HELILAINED Füüsika osa, mis seletab helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades Keskkond Levimiskiirus m/s Keskkond Levimiskiirus m/s Õhk (-20 ºC) 319 Merevesi (+4 ºC) 1 500 Õhk (0 ºC) 332 Jää 3 230 Õhk (+20 ºC) 343 Teras, raud ...
1 s= h (=0,0002778 h) 3600 1 ööpäev = 24 h = 24×3600 s 1 1 1 h= ööpäeva = s 24 86400 Näiteid: 18 min = 18 × 60 s = 1080 s 0,5 h = 0,5 × 3600 s = 1800 s 1 h 30 min = 1 h + 30 min = 1 × 3600 s + 30 × 60 s = 3600 s + 1800 s = 5400 s Kiirusühikud: meetrit sekundis (m/s); kilomeetrit tunnis (km/h) Ühikute vahelised seoseid: 1m 0,001km 0,001km 3600 km = = = 3,6 1 m/s = 1s 1 h 1h h 3600 1km 1000m 1m 1 m 1 km/h = = = = 0,278 m/s 1h 3600 s 3,6 s 3,6 s 15m 15 0,001km 15 0,001km 3600 km km = = = 15 3,6 = 54
Valmis paber rullitakse suurtesse rullidesse. Paberiliike on palju alates tihkest raskest papist kerge käsitsi valmistatud õhulise siidpaberini välja. Paberi värvi, tugevust ja tekstuuri on võimalik muuta trükkimise ja värvimisega ning pabermassisse mõningate lisandite segamisega. Tänapäeva suurimad paberimasinad on 100 meetrit pikad, kaaluvad üle 2000 tonni ja toodavad päevas kuni 1000 tonni paberit, see on ühes sekundis umbes 10 meetrit 10 meetri laiust paberit. Maailmas toodetakse paberit ja pappi aastas üle 150 miljoni tonni. Ühe inimese aastaseks paberiga varustamiseks tuleb langetada üks suur puu. Langetatud puu asemele tuleb aga istutada uus, kusjuures istikust sirgub vajaliku suurusega puu alles 1550 aasta jooksul.
Andmed: r = 40cm = 0,4m t = 10min = 600s =82,5rad/s s=? s=v*t ; v=r* (paneme need valemid kokku ja saame) s=r**t s=0,4*82,5*600=19800m=19,8km Vastus: 19,8km 4)auto liigub kiirusega 120km/h. Arvuta rataste nurkkiirus , kui ratta diameeter on 60cm Kuna me vajame ülesandes raadiust mitte diameetrit siis peame jagama diameetri kahega ,et saada teada raadius. r=30cm ja kuna raadius on cm siis teisendame selle meetriteks r=0.3m Kuna meil on vaja kiirust mis oleks meetrit sekundis sisi teisendame 120km/h meetrit sekundiks. V=120/3,6=33,3m/s Andmed: r = 30cm=0,3m v = 120km/h = 33,3m/s =? =v/r =33,3/0,3=111 rad/s Vastus: 111rad/s
oommeetriga. Takistuse mõõtmiseks tuleb juht vooluringist eemaldada. Vooluring moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti ja lüliti. Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Elektritarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Lüliti abil saab vooluringi kas sulgeda või avada. Lõliti ühendatakse tarvitiga jadamisi. Vooluringe kujutatakse joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks.2A ühes sekundis läbib juhiristlõiget laeng 2 kulonit. Ohmi seadus voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Takisti tema takistust ei saa muuta, reostaat tema takistust saab muuta, kasutatakse vooluringis voolutugevuse muutmiseks. Juhi takistus sõltub: materjalist ( materjali kristallvõre tugevusest ), juhi pikkusest ( mida pikem on juht, seda suurem on takistus võrdeline ), ristlõike
See, milline on infot sisu huvitab levitajaid aina vähem. Sellist infoüleküllust tekitavad küll tootjad kuid selle äri õnnestumisse on siiski süüdi ühiskond ja inimesed ise. Üha enam saame me rääkida ajakirjanduse standartite muutumisest tänu internetile. Esiteks on meedias tähtsaimaks saanud see, kes on esimene, mitte see kui täpne on pakutav informatsioon kuna internet on eetris koguaeg ning sinna saame me uut materjali ülesriputada igas sekundis lugematus koguses. Teiseks on hakanud interneti blogides ja foorumites laiutav nii nimetatud kontrollimatu sõnavabadus ülekanduma ka professionaalsesse ajakirjandusse. Erapooletute uudiste ja objektiivsete hinnangute asemel on üha enam tunda ,,kes kellele ära teeb" või ,,kes oskab halvemini öelda" mentaliteeti. Arthur Block on öelnud, et ekspert on inimene, kes üha rohkem ja rohkem teab üha vähemast ja vähemast, kuni ta teab absoluutselt kõike mitte millestki.Praeguseks oleme
· jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. http://www.annaabi.com/Magnetism-m46510.html 8) "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. http://et.wikipedia.org/wiki/Amper 9) Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F = BILsin alfa. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/magnetism_avevalli2005.htm
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja Arvutivõrgud PRINTERITE TÜÜBID Referaat Juhendaja : Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 1) Maatriksprinter e. nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõelt...
Printer printer on seade , mis toodav teksti vi graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest fsilistele meediakandjatele, niteks paberile vi kilele. vrguprinteril on tavaliselt sisse installitud vrgukaart mis hendub arvutiga lbi interneti. printerid millel on lisaks printimisele ka skannimise vimalus vi paljundamine, nimetatakse tihti kontorikombainideks. tavaprinterid on vimelised toetama vrgukasutajaid kui ka otsekasutajaid. PRINTIMISTEHNOLOOGIAD printereid klassifitseeritakse tehnoloogiate jrgi. tooner = tahamkassett MICR(magnet tint thetuvastusega) on tehnoloogia, mida kasutatakse, et kontrollida originaalsust paberdokumentidel. eriline tint, mis on tundlik magnetvlja suhtes ja kasutatakse teatud mrkide trkkimiseks originaaldokumendile. LIIGITADA: tooneriphised vedeltindi tahke tindi vrvisublimatsioon tindita TOONERI - laserprinter prindib kiiresti krgkvaliteetset teksti ja graafikat. kasutab kserograafilist printimisprotses...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
