Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mõisted (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mõisted #1 Mõisted #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarja552 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Mõisted.

Võnkumine ­ keha perioodiline edasi tagasi liikumine tasakaaluasendist ühele ja teisele poole. (pendel, kiik) Harmooniline võnkumine ­ võnkumine, mida Saab kirjeldada sin/cos funkts abil. Vabavõnkumine ­ (e oma võnkumine) võnku- Mised, mis toimuvad süsteemi seesmiste jõudude mõjul. Sumbuvvõnkumine ­ võnkumine, kus hõõrde ja takistus jõudude tõttu võnke amplituud aja- jooksul pidevalt väheneb ja muutub lõpuks nulliks. Sundvõnkumine ­ võnkumine, mis toimub Perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul. (kell, patarei, elektri energ, raskusj, elastsusj) Resonants ­ kui sundiva jõu sagedus ühtib süsteemi oma võnkesagedusega on tegemist resonantsiga. (laps kiigel) Matemaatiline pendel ­ venimatu ja kaaluta niidi otsa on riputatud ainepunkti nim mat.pen. kasut maavarade otsimisel, reaalselt pole! Füüsikaline pendel ­ pendel, mille juures me arvestame niidi venimist, kaalu ja niidi otsa riputatud keha ei ole aine punkt. Vedru pendel ­ vt. Vabavõnkumine Ristla

Füüsika
thumbnail
4
doc

Mõisted

58.Mis määrab heli kõrguse? Heli kõrguse määrab heliallika võnkesagedus. 59.Kuidas sõltub heli kõrgus sagedusest? Mida suurem on heliallika võnkesagedus, seda kõrgemat heli see teeb ja mida. madalam on heliallika võnkesagedus, seda madalamat heli see tekitab. 60.Mis on kuuldav heli ehk hääl? Hääl on kuuldav heli, vahemikus 16Hz-20 000Hz, mida inimene kuuleb. 61.Mis on infraheli? Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz. 62.Mis on ultraheli? Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz, 63.Mis on laine? Laine on võnkumise levimine keskkonnas. 64.Mis ühikutes mõõdetakse heli valjust? Helivaljuse mõõtühikuks on 1 db (0,1 B) 65.Mis on kaja? Kaja on peegeldunud heli, mida kuuleme iseseisva helina. 66.Mis tekitavad müra? Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad kehad.

Füüsika
thumbnail
2
doc

Mõisted

http://www.abiks.pri.ee DIFRAKTSIOON lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest (paindumine tõkete taha) ELASTSUSJÕUDesineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga ENERGIAiseloomustab keha võimet teha tööd HOOKE´I SEADUSväikestel deforml on pinge võrdel keha suhtel pikenemga HÕÕRDEJÕUDesineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda F=N IDEAALNE GAASselline gaas mille molekulid mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike IMPULSI JÄVUSE SEADUSkui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv m1v1+m2v2 = m1v1'+m2v2' INTERFERENTSon lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi KAPILLAARSUS ­nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb või

Füüsika
thumbnail
1
doc

Füüsika mõisted

Pöörlemine-asub ringjoonekeskpuntki seespool keha. Nt- autoratas. Tiirlemine-asub ringjoonekeskpunkti väljaspool keha. Nt-maakera tiirleb ümber päikee. Periood-ajavahemik,mille jooksul läbitakse üks täisring. T=t/N Sagedus-ajaühikus tehtavate täisringide arv. F=N/t Nurkkiirus-võrdne ajaühikus läbitud pöördenurgaga. w=fii(pöördenurk 6,28rad)/t. Joonkiirus-läbitud kaarepikkus ajaühiku kohta. v=fii*4 Kesktõmbekiirendus-suuna muutusest tingitud kiirendus. a=V2/r võnkumiste liigid-vabad võnkumised(sisejõudude mõjul(pendel)/ sundvõnkumine-välisjõudude (õmblusmasina nõela). sumbuvad- ja sundvõnkumised-sumbuv(võnkumine väheneb,peatud)/sumbumatu(kestab pikalt) võnkeamplituud-suurim kaugus tasakaalu asendist harmooniline võnkumine-kirjeldatakse siinus funktsiooni abil. matemaatiline ja vedrupendel- Mate-venimatu kaaluta niidi otsa riputatud punktmass. Vedru- absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. resonants-nähtus,kus välise mõju sageduse kokkula

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika Mõisted

Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhti

Füüsika
thumbnail
1
doc

Füüsika mõisted

Füüsika Tiirlemine ­ ringjoonieline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb kehast väljaspool Pöörlemine - ringjooneline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb keha sees Amplituud ­ max kaugus tasakaaluasendist Tasakaaluasend - asend kus võnkuv keha ei liigu Võnkumine ­ liikumisviis kus keha läbib perioodiliselt ühtesid ja samu asukohti Sunnitud võnkumine ­ võnkumine mida põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud Vaba Võnkumine - võnkumine mis toimub ilma välise jõu mõjuta Hälve ­ kõrvalekalle tasakaaluasendist Laine ­ ruumis leviv võnkumine Lainefront ­ piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ringjooneline liikumine ­ kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge ­ võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood ­ täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus ­ kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja sel

Füüsika
thumbnail
2
doc

Mehaanika mõisted

Mõisted 1. Ringjooneline liikumine ­ toimub siis kui keha liigub mööda ringjoonelist trajektori. 2. Pöördliikumine ehk pöörlemine ­ toimub siis kui punkt asub keha sees. (grammofoniplaat ja auto rattas) 3. Pöördenurk ­ nurk mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav radius. 4. Radiaan ­ nendes mõõdetakse pöörde nurka. 5. Joonkiirus ­ ringliikumisel läbitud teepikuse ja liikumisaja suhe. 6. Nurkkiirus ­ pöörde nurga ja selle sooritamiseks kuluva aja suhe. 7. Periood seos nurkkiirusega ­ T= 2/ 8. Sagedus ­ 9. Sageduse seos nurkiirusega ­ =2f 10.Kesktõmbekiirendus ­ suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirus vektoriga risti. 11.Jõu õlg ­ jõu mõjusirge kaugus pöörlemis punktist. 12. Jõumoment ­ jõu ja jõu õla korrutis. 13.Impulsimoment ­ impulsi ja tema kõverusraadiuse koor

Füüsika
thumbnail
3
doc

Füüsika mõisted

tihedusega võrdne · Keha uppumine keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem · Võimsusfüüsikaline suurus mis võrdub keha tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega · Kang lihtmehhanism, kang on tasakaalus kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega · Kasutegur kasuliku töö ja kogutöö suhe · Heli heli levib õhus, liigitatakse: infraheli, kuuldav heli ja ultraheli, mida suurem on võnkesagedus seda kõrgem on heli · infraheli inimene ei taju · kuuldav helitajub · ultraheli ei taju · Tämber põhitooni ja ülemtoonide liitumise tulemusena tekib kõlavärving ehk tämber · Helivaljus Heliaistingu mõõduks on helivaljus 9.klass · Ainekoosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist · Browni liikumine aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi

Füüsika



Lisainfo

Helid, Võnkumised jne...

Kommentaarid (2)

Hendri profiilipilt
Hendri: Aitas, suur tänu!
12:47 12-09-2010
nelly001 profiilipilt
nelly001: heaa
19:30 27-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun