Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sekundis" - 501 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Huvitavad faktid

* Kui su silmad asuvad ookeanipinnast 180cm kõrgusel, siis silmapiirini on üle 5 km. * Soolaheeringas leiutati 1375. aastal. * Liim Iisraeli postmarkide tagaküljel on koser. * Austraalia kaugvalimiskood on 672. * Kuu ruumala on võrdne Vaikse ookeani ruumalaga. * Kui panna rosin sampuseklaasi, siis rosin vajub põhja ja seejärel tõuseb uuesti pinnale ning jääbki sedaviisi liikuma. * Kvartskristall sinu käekellas vibreerib 32 786 korda sekundis . * Enamik hamstreid pilgutab korraga ainult ühte silma. * Igas "Seinfieldi" episoodis on kusagil Superman. * Kuldkala on ainuke elusolend, kes suudab korraga näha nii infrapuna kui ka ultraviolettvalgust. * Kaheksajala silm on nelinurke. * Dirty Harry poli.tseimärgi number on 2211. * Levinuim nimi Itaalias on Mario Rossi. * Pühapäevaga algaval kuul on reede alati 13. kuupäev. * Inimese jalad on pisut erineva pikkusega. * Maailma noorimad lapsevanemad olid 8 ja 9aastased....

Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaat aines Mõõtetehnika alused

2) Tehnilised andmed · Mõõtepiirkonnad: 200, 2000, 20000 (20000 luksi lugem x10) ja 50000 luksi (50000 luksi lugem x100) · Täpsus: <10000 luksi ±5% lugemist + 10 >10000 luksi ±10% lugemist +10 · Korduvus ±2% · Temperatuuri omadused ±0,1%/ºC · Fotoandur: üks silikoon fotodiood koos filtriga · Toide: 1x12V A23 patarei (kaasas) · Tööaeg 150-200h · Mõõtmistase: 1,5 korda sekundis , nominaal · Fotoanduri mõõtmed: 115 x 60 x 27 mm · Mõõtmed 188 x 64,5 x 24,5 · Kaal: 160g 3) Tööpõhimõte ja skeem Luksmeetri ehk valgustiheduse mõõturi tööpõhimõte on võrdlemisi lihtne. Mõõdetavale kohale tuleb asetada luksmeetri mõõteosa, milles asub fotoandur. Samuti tuleb valita soovitav mõõteskaala ekraani all asuvalt funktsioonilülitilt. Antud luksmeetri skaala võimaldab valida nelja erineva mõõtepiirkonna vahel väärtustes 1mlx ­ 50klx...

Mõõtetehnika alused
49 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 19 4. Näiteülesanded. Näide 4.1 Masspunkt massiga 2 kg liigub sirgjooneliselt jõu F mõjul, mille algväärtus on 8 N ja mis kasvab igas sekundis 2 N võrra. Leida punkti liikumise seadus kui v0 = 0 . Lahendus Suuname x-telje piki punkti liikumissirget. Kuna siin on tegemist ühedimen- N sionaalse juhtumiga, siis kasutame diferentsiaalvõrrandi üldkuju (4.7), kus Fkx k =1 on kõigi mõjuvate jõudude projektsioonide summa x-teljele, s.t N...

Insenerimehaanika
83 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Piduri süsteem

· Sõsteemi üldkomponendid: lisada pildid: · Üldine tööpõhimõte: rataste pöörlemiskiiruse (nurkkiirenduse) analüüs ning töösilindrites oleva rühu reguleerimine nelja asendi vahel: 3 rõhu kasvu lubav asend muutumatu rühuga asend rühku langetav asend ABS välja lülitatud asendis. Asendi muutuse sagedus tavaliselt 5 kuni 15 korda sekundis . Andurite analoogpinge teisaldatakse 5V hammaspingeks. · ABS-süsteemide liigitus andurite arvust ja juhtkontuuride arvust lähtudes. juhtkanalite arvu alusel: 2, 3, 4 kanaliline rattaandurite arvu alusel: 2, 3, 4, rattaanduriga süsteemid. Kõrglvi või madallävireguleerimine · Liigitus lähtudes tööpühimüttest: tavahüdromodulaatoriga süsteemid (Bosch) hüdraulilise r+husalvestusega (kolbmodulaatoriga süsteemid) süsteemid (Teves,...

Auto õpetus
334 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Keskkooli lõpueksam (2008)

aasta matemaatika riigieksami ülesanded koos lahenduste ja kommentaaridega 2 1. ÜLESANNE (5 punkti) Ülesannete tekstid 1 5x 1 I Antud on avaldis 2 , kus x 0 ja x . x 25 x 2 x 0 5 1) Lihtsustage see avaldis. 3 2) Arvutage avaldise väärtus, kui x 2 . Vastus andke täpsusega 10 2. 2 x 2 (9 x 2 x 0 ) 1 II Antud on avaldis , kus x 0 ja x ....

Algebra ja Analüütiline...
778 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Veiste geneetika

Seda etappi valgusünteesil nimetatakse translatsiooniks. Sisuliselt on see geneetilise informatsiooni ülekandmine valgule. Aminohapped asetatakse järjestusse, mis vastab mRNA koodonite järjestusele. Valgusüntees toimub hämmastava kiirusega: nii näiteks nõuab 146 aminohappest koosneva hemoglobiini -polüpeptiidahela süntees kõigest 21 sekundit, seega liitub ühes sekundis 7aminohapet. 9. Geneetiline kood ja selle põhiomadused. iga aminohappe koha määrab DNA biheeliksi pinnal asuv iseloomulik romblohk, mille moodustab kindel nukleotiidide kombinatsioon. geneetiline kood on tõepoolest tripletne («kolmetäheline»), pidev (ilma «vahemärkideta») ja kattumatu (ühe koodoni «tähed» ei kuulu eelnenud ega järgnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub ühes suunas. Geneetilise koodi põhiomadused:...

Aretusõpetus
59 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mehaaniline töö ja Energia ning perioodilised liikumised

= 2f (seos nurkiiruse ja sageduse vahel) = (seos nurkiiruse ja joonkiirusevahel) Joonkiirus ­ Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Põhivalem: = r Periood ­ Perioodiks nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti) Sagedus ­ Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). Kesktõmbekiirendus ­ suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus. Kesktõmbekiirendus sõltub trajektoori kõverusraadiusest ja keha liikumiskiirusest Võnkeperiood ­ Võnkeperiood (tähis T) on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. Ühikuks on sekund....

Füüsika
107 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Marss

Kulguril on ka pardaarvuti, mis hoolitseb selle eest, et kaldenurk suuremaks ei läheks ja juhib takistusi avastava laserlokaatori tööd. Energiaga varustab masinat tema katusel olev 0,22 m² päikesepatarei ja kolm mittelaaditavat patareid. Kuna on vaja tarbida võimalikult vähe energiat, liigub "Sojourner" maksimaalselt vaid 1 cm sekundis . Tavaliseks liikumiskiiruseks on 7 mm sekundis. Kulguril on kivimite ja pinnase koostise määramiseks spektromeeter ja ümbruse uurimiseks on paigaldatud kokku kolm telekaamerat. Lisaks "Sojournerile" kuulub "Pathfinderi" koosseisu veel maandur, mille ülesannete hulka kuulub peale kulguri Marsi pinnale toimetamise ka Marsi maastiku pildistamine, meteoroloogiliste vaatluste tegemine ning sidepidamine nii Maa kui "Sojourneriga". "Pathfinder" startis pärast kahepäevast viivitust 4. detsembril 1996. Seitse kuud...

Füüsika
67 allalaadimist
thumbnail
6
docx

2 grammi hämaruseni

" Kui see Pireti vanaisa oleks öelnud näiteks:"Ei tulõq ti appi haina tegemä egä midägi" ja Rasmus oleks öelnud:"Õu...davai me paneme jorssidega ühe kilose kuskilt tuuri ja lääme piitzile tinunni panema", sitta nad siis teineteisest aru oleks saanud. Ma ei tahtnud surra. Persse, ma olin alles 18. Ma ei tahtnud, et mingi faking laepaneel mulle selga sajaks. Kolm sentimeetrit sekundis . Pagan... see oli kiire. ,,Ma tahan, et keegi lihtsalt kunagi tuleks ja küsiks, kuidas mul läheb. Ja et see teda tõepoolest kasvõi natukenegi huvitaks." 8 Kasutatud kirjandus Diana Leesalu ,,2 grammi hämaruseni" 9...

Kirjandus
166 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kaugushüppe referaat

Maksimaalse kiiruse saavutab sportlane umbes 2 sammu enne äratõuget. Äratõuge Sportlane pikendab oma eelviimast sammu enne äratõuget, et kasutada tõukejõudu. Ta tõukab ära äratõukepakule asetatud jalaga, õlad kerkivad, et aidata tal kõrgust koguda ning käed jäävad jooksuasendisse. Mõne sportlase horisontaalne kiirus võib ulatuda 10,7 meetrini sekundis . Sportlased võivad avaldada äratõukepakule kuni 360kg survet. Jalatsid peavad seetõttu olema valmistatud nii, et nad hoiaksid jalga väga kindlalt paigal, samal ajal kui naelad kindlustavad tõmbe ja stabiilsuse. Lend Lend ei tohiks olla siruhüppe äärmuslik, ülesirutatud variant. Oluline on rahuliku, pingevaba ja sirutatud asendi saavutamine, hea tasakaal ja kindel orienteerumine õhus...

Kehaline kasvatus
110 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker "liikumine ja selle põhjused"

1) G=9,8 m/s 2 st. Kehakiirus 6) I seadus: Planeedid tiirlevad kasvab igas sekundis 9,8 m ümber Päikese mööda ellipsikujulisi sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub...

Füüsika
74 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

9.klassi arvutiõpetus

Millistest komponentidest koosneb arvutisüsteem? * teeninduse juhtimisseadmed * tarkvara ehk programmid * andmesisestusseadmed * sisendseadmed * töötlusseadmed * väljundseadmed * välisseadmed * arvuti 2.Millised on arvutisüsteemi 3 põhiblokki? (S-T-V) * Sisendseadmed * Töötlusseadmed * Väljundseadmed 3.Nimeta sisendseadmeid ja väljundseadmeid. * Sisendseadmed - klaviatuur, hiir * Väljundseadmed - kuvar, printer, kõlarid 4.Mis on bait? Bait - 8 biti kogum (nt.01101100) 5.Nimeta andememahu ühikuid ja selgita nendevahelisti seoseid. 6.Nimeta välismäluseadmeid. * Kõvaketas * Flopiketas * USB mälupulk * Optilised kettad 7.Selgita kettaseadmete tähtistust (a:...) A ja B: pehmeketaste seadmed C: arvuti kõvakettaseade koos kõvakettaga D: CD-lugeja, CD-kirjutaja, DVD-lugeja, DVD-kirjutaja E: eemaldatakse mäluseade (USB pulk) Ülejäänud tähtedega mtähistatakse võrgukettaseadmeid koos võrguketastega lokaalses arvutivõrgus 8.Välismälude mälumahu...

Arvuti õpetus
74 allalaadimist
thumbnail
3
wps

Päike ja päikese energia

Päikesest saab valge kääbus, mis jahtudes muutub pruuniks ja lõpuks mustaks kääbuseks. Päikeses eristatakse mitu osa. Neist keskseim on nagu Maalgi tuum. Päikese tuum kujutab endast energeetilist tuumakollet, selle temperatuur on 15,6 miljonit K ning rõhk 250 miljardit atmosfääri. Päikese tuumas muutub igas sekundis 700 miljonit tonni vesinikku 695 miljoniks tonniks heeliumiks, ühtlasi muutub 5 miljonit tonni päikese energiaks, mis kiirgub ümbritsevasse ruumi pealmiselt valguse ja soojuse kujul. Päikesetuuma ümbritseb kiirgusvöönd, kus toimub tuumas vabanenud gammakvantide paljukordne neeldumine ja taaskiirgumineümbritsevate plasmaosakeste poolt ning järkjärguline nihkumine väljapoole. Kiirgusvööndi läbimine võib footonitelt (elektromaget kiirguse väiksem osakestel) võtta kuni miljon aastat...

Füüsika
120 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektromagnetvõnkumine

välja ja mag. välja prioodiline muutumine süsteemis eneses) Sunnitud võnkumine (perioodiliselt süsteemile välisjõudude mõjul tekkiv võnkumine, tekitatakse generaatori abil, mingi energia liik muudetakse el. energiaks. Isel. suurused: Periood ­ T aeg, mille jooksul laeng, pinge, voolutugevus, el. väli ja mag. väli saavutavad oma esialgse asendi nii märgilt kui ka väärtuselt. Kuna perioodiline liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC ­ Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus ­ f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtusel. Generaatoris muundatakse mingi energia liik elektrienergiaks. Generaatori mähis lõikab mag. välja jõujooni, magnetvoog muutub, mähise otstel tekib indutseeritud emj....

Füüsika
117 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika valemid

1 eV on arvuliselt võrdne tööga, kui elektroni laenguga absoluutväärtuselt võrdne laeng läbib potentsiaalide vahe 1V. 1Fon sellise juhi mahtuvus, mille potentsiaal muutub 1V võrra, kui tema laeng muutub 1C võrra; 1F=9*1011cm (CGSE süsteemis) 1 H on sellise juhi induktiivsus, mille korral voolutug muutus 1A/s tekitab juhis endaindukts emj 1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N....

Füüsika
841 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Arvuti ehitus

Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "südameks" on keskseade e. protsessor (CPU ­ Central Processing Unit). Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha. Kõige enam kasutatakse arvutites firmade Intel ja AMD protsessoreid. Mis on korpuse sees? 4. Arvuti ehitus Personalarvutid (Personal Computer - PC) jagunevad IBM ja Mackintosh perekondadeks. Enamlevinud on IBM tüüpi arvutid, mis ei tähenda seda, et need kõik oleksid IBM firma toodang, vaid nad on IBM arvutitega sarnased ehk ühilduvad. IBM perekonna PC-d koosnevad: Põhiosad: Lisaseadmed:...

Informaatika
70 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sisepõlemismootor

Töömahu ja põlemiskambri mahu summa moodustab üldmahu. Surveaste. Surveastmeks nimetatakse silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhet. See on eri marki mootoritel 7...9. Surveastmest sõltub, missugust bensiini tohib mootor tarvitada. Suurema surveastmega mootor on võimsam ja kulutab vähem bensiini. Pöörlemissagedus on väntvõlli pöörete arv ajaühikus. Koormus on võrdeline ühe tsükli jooksul tehtud tööga. Võimsus on väntvõlli poolt sekundis tehtav töö. Võimsus on võrdeline koormuse ja pöörlemissagedusega. Kuidas siis mootor töötab? Meil on neljataktiline bensiinimootor, mille ühe silindri töötsüklit vaatamegi: 1. takt - sisselase. Avatud on sisselaskeklapp ning kolb liigub allapoole...

Füüsika
186 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Printerid - referaat

järgmised veidi ebamääraselt defineeritud terminid: · mustandikvaliteet · liht- ehk normaalkvaliteet · tähe- ehk esinduskvaliteet Viimane vastab juhule, kui printeri töö tulemus on võrreldav elektrilise bürookirjutusmasina omaga. Juga-, laser- ja LED-printerite puhul esitatakse lahutusvõime samuti nii rõht- kui ka püstsuunas väärtuste korrutisena. TÖÖKIIRUS Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis või lehekülgede arvuga minutis. Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Näiteks keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad palju rohkem aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint. Harilikult esitatakse printeri maksimaalse töökiiruse näitajad mitme tööviisi kohta. Lisaparameetrks teksti printimisel om märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse...

Informaatika
66 allalaadimist
thumbnail
34
doc

"Terroristi käsiraamat"

S. of Hardbodies poolt. Eriline tänu korrektuuri eest WordPerfect Corporation'ile, ... antud file vajas seda tõepoolest! Eriline tänuavaldus ka järgnevaile: NITRO CLYCERINE - failidega varustamise eest; XRAX - rahu säilitamise eest ajal, kui võmmid siin olid; PRODUTSENDILE - failide minu kätte toimetamise eest...; DIREKTORILE - failide minu kätte toimetamise eest...; HÄRRA CAMARO'le- tema SUURE EGO eest; VÕLURILE - k?igi Bernoulli kaartide eest, mis ta iganes saatnud on!!! Järgnev on aastapikkuse, kuid tulusa töö vili , see on originaal käsikiri avaldamata tööst, mis pärineb tundmatult autorilt. Algselt kujutas see endast kaht suurt faili, mis tuli ühte sulatada ning seejärel karmi käeliselt toimetada, peamiselt just piltide osas, ning siis veel need õigekirjavead... . See kutt on tõeline keemiageenius, aga kui ta elu sõltuks õigekirjast, siis ... . Kasutasin lihtsalt WordPerfekt'i 4.2...

Keemia
186 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Side spiker(vene)

TCP -- , , , , (. T/TCP)UDP , , , .UDP TCP (). : , , . : , , , , , . : ; ( ). . , , . , . .2 ,3(). : ( . . ), . ( , .). :, , . FFT(fast Furje transmission) TFF . 88=64 , . ziczac, . . . . , . 1 . :, , , . . , . .MPEG , . JPEG -- . JPEG .TV standardidNTS C: 525rida, 60 kaadrit sekundis , reasagedus 15750Hz; Euroopa: 625 rida, 50 kaadrit/s, reasagedus 15625Hz; HDTV: kaadri formaat 16:9, 720p (1280*720 pikselit), 1080i (1920*1080 pikselit)MPEG1: . , Video CD, Layer 3 (MP3) . MPEG2: , . ATSC, DVB ISDB, , Dish Network, , ( ) DVD. MPEG4: MPEG1 / «», 3D , DRM. ( MPEG2).MPEG II: 720*480, 30 kaadrit/s. 2Mbit/s; CIF: 352*288, 15 ­ 30kaadrit/s, 384kbit/sQCIF: 176*144, 10kaadrit/s, 28,8kbit/s...

Side
88 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun