Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päikese Slaid (0)

1 Hindamata
Punktid
PÄIKE
Annethe Pihlak 12B
 
 
Sisukord

Ajalugu

Üldiselt

Üldandmed

Päikese koostis

Päikese siseehitus

Päikeseloide

Kroon ja päikesetuul

Päikesevarjutus
 
 
Ajalugu
• Päike on sündinud peaaegu 5000 miljonit aastat 
tagasi tolmuga  segunenud vesiniku- ja 
heeliumipilvest, mis tõmbus kokku.
• Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni 
algas  termotuumareaktsioon , mis muutis 
vesiniku  heeliumiks .
• Sellest hetkest peale Päike  helendab .
• Teadlased  arvavad , et Päike helendab veel 
5000 miljonit aastat.
 
 
Üldiselt
 Päike on meie Päikesesüsteemi täht.
 Moodustab rohkem kui 99.8% kogu 
Päikesesüsteemi massist. 
 Vanuseks on erinevatel meetoditel  hinnatud 
4,57 miljardit aastat.
 Tema ümber tiirlevad planeet Maa ja teised 
planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, 
hiidplaneedid  kui ka kääbusplaneedid ning  
asteroidid , meteoroidid,  komeedid ja tolm.
 
 
Üldandmed
 Kaugus Maast 150 miljonit kilomeetrit.
 Läbimõõt on 1,4 miljonit kilomeetrit (109 Maa 
läbimõõtu).
 Mass 1,99×1030 kg (332 950 Maa massi).
 Raadius on 6,9599×108 m.
 Keskmine tihedus on 1409 kg/m³.
 Efektiivne pinnatemperatuur on 5800 K.
 Kiirgusvõimsus 3.9×1026 W.
 Päike on  muutlik  täht perioodiga u. 11 aastat.
 
 
 Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 
1,4 miljonile kilomeetrile.
  Galaktika  keskmest asub 25000 valgusaasta 
kaugusel.
 Liigub ringorbiidil kiirusega 230 km/s.
 Ühe täistiiru teeb umbes 200 miljoni aastaga.
 Pöörlemisperiood on ekvaatori lähedal 25 
päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 
 
 
Koostis
 Päike koosneb peamiselt vesinikust ja 
heeliumist.
 See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna 
vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber 
heeliumiks. 
 Päikese hõõguvat pinnakihti nimetatakse 
fotosfääriks ja selle paksus on u 400 km.
 Punaselt hõõguv kromosfääriks nimetatav 
vesinikukiht asetseb fotosfääri peal. Paksus on 
mõni  tuhat kilomeetrit.
 
 
Päikese siseehitus
 Tuumas vabanenud 
energia levib pinna 
suunas algul 
kiirgusena, hiljem 
ainevoolude – 
konvektsiooni  teel.
 
 
Päikeseloide
 Kuuma aine väljapaiskumine.
 Enamus ainest langeb tagasi Päikesele, osa 
sellest aga kiirgub maailmaruumi, Maale 
jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa 
magnetvälja häireid näiteks magnettorme ja 
atmosfäärihelendust ehk virmalisi.
 
 
Kroon ja päikesetuul
• Krooniks nimetatakse pärlvalget hõredat 
atmosfääri, mis ümbritseb Päikest miljonite 
kilomeetrite ulatuses.
• Kroonist paiskub välja elektrilise laenguga 
osakeste vool – päikesetuul.
• See viib kaasa miljoneid  tonne ainet sekundis.
• Maad kaitseb nende osakeste kahjuliku mõju 
eest Maa magnetväli.
 
 
Päikesevarjutus
• Kui kuu läheb Maa ja Päikese vahele, varjutab 
ta Päikese.
• Täieliku päikesevarjutuse korral pole Päikest 
mõnes kohas üldse näha.
• Kui näha on ainult osa Päikesest, on tegemist 
osalise  päiksesevarjutusega.
 
 
Tänan kuulamast!
 
 
Kasutatud lingid

http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike

http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikesevarjutus

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html

http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/pildid/pvarjut.gif&imgrefurl=http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html&usg=__jjHpayf5N0zpom2qUnoZmU-kMPg=&h=200&w=560&sz=9&hl=et&start=1&um=1&tbnid=fzm3WYCeZhMv7M:&tbnh=48&tbnw=133&prev=/images%3Fq%3Dp%25C3%25A4ikesevarjutus%26hl%3Det%26um%3D1

http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/pildid/loide.jpg&imgrefurl=http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/pildid.html&usg=__64FB1H4xvk68SB9KERPHW06E3k0=&h=512&w=1024&sz=225&hl=et&start=1&um=1&tbnid=mkU7AisuND-_VM:&tbnh=75&tbnw=150&prev=/images%3Fq%3Dp%25C3%25A4ikeseloide%26hl%3Det%26um%3D1

http://images.google.ee/imgres?imgurl=h

http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/pildid/loide.jpg&imgrefurl=http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/pildid.html&usg=__64FB1H4xvk68SB9KERPHW06E3k0=&h=512&w=1024&sz=225&hl=et&start=1&um=1&tbnid=mkU7AisuND-_VM:&tbnh=75&tbnw=150&prev=/images%3Fq%3Dp%25C3%25A4ikeseloide%26hl%3Det%26um%3D1

http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/index.html
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
Vasakule Paremale
Päikese Slaid #1 Päikese Slaid #2 Päikese Slaid #3 Päikese Slaid #4 Päikese Slaid #5 Päikese Slaid #6 Päikese Slaid #7 Päikese Slaid #8 Päikese Slaid #9 Päikese Slaid #10 Päikese Slaid #11 Päikese Slaid #12 Päikese Slaid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pihlak2 Õppematerjali autor
Kõik mis päikse kohta käib

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
8
doc

Nimetu

Pärnu 2014 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 1. Päike........................................................................................................................................ 4 1.1 Päike ning Päikesesüsteem............................................................................................... 4 1.2 Päikese omadustest........................................................................................................... 4 1.3 Päikese koostis aatomite arvu järgi.................................................................................... 7 Kasutatud materjal....................................................................................................................... 8

Astronoomia ja astroloogia
Päike referaat
6
docx

Päike referaat

Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendidkinnistäht, rändtäht ja langev täht. 3 Päike Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid,komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, tema läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit ja mass 1,9891×1030 kg. Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Temperatuur Päikese pinnal on 5500 °C ja tuumas 15 600 000 °C. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist 92.1% vesinikku ja 7

Füüsika
Päike
10
ppt

Päike

Päike suurim objekt meie Päikesesüsteemis Fakte Päikesest Umbes 1515. Aastal avastas Mikolaj Kopernik, et kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese. Päikese kaugus Maast on 149,6 miljonit kilomeetrit. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. Fakte Päikesest Temperatuur päikese keskel on umbes 15,600,000 K ja pinnal 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. Päike peaks eksisteerima veel umbes 5 ­ 6 miljardit aastat.

Füüsika
Päike
20
ppt

Päike

Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest ennustas 585 eKr päikesevarjutust · Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem (150 pKR) · Nicolaus Cusanus`e oletuse, et Maa tiirleb ümber Päikese ning iga täht on kauge päike (14. saj) Geotsentriline maailmasüsteem Päike astronoomia ajaloos · Kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile (16. saj) · Galileo Galilei kinnitas heliotsentrilist maailmasüsteemi (17.saj algus) · Heliotsentriline maailmasüsteem Päikesest · Päike on tavaline G2 täht, üks

Füüsika
Veel üks Päike
3
doc

Veel üks Päike

Päike Üldandmed Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. ema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem.

Füüsika
Päike
2
doc

Päike.

· Pinnatemperatuur 5800 K. · Kiirgusvõimsus 3,9*1026 W. · Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilming: graanuli helegas keskkohas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist- kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist varjutusel; kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 4. Kuidas Päike pöörleb?

Füüsika
Nimetu
2
doc

Nimetu

Haide Pertel 12a klass Päike 1. Üldandmed. Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. 2. Mis on granulatsioon?

Kategoriseerimata
Päike
4
docx

Päike

Päike 1. Päikese kaugust Maast on ligikaudu 150 miljonit kilomeetrit, ehk 1 astronoomiline ühik. Päikese mass on 1,99*1030 kg, nurkläbimõõt on 32 kaareminutit (vastab 1,4 kilomeetrile). Päike kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W ja on 4,57 miljardit aastat vana. Pinnatemperatuur on 5800 K, Päike asub meie Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil 230 km/s teeb ta ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese tähesuurus on -26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,83. Läbimõõt on 1,4 miljonit km,

Astronoomia ja astroloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun