Valmis paber rullitakse suurtesse rullidesse. Paberiliike on palju alates tihkest raskest papist kerge käsitsi valmistatud õhulise siidpaberini välja. Paberi värvi, tugevust ja tekstuuri on võimalik muuta trükkimise ja värvimisega ning pabermassisse mõningate lisandite segamisega. Tänapäeva suurimad paberimasinad on 100 meetrit pikad, kaaluvad üle 2000 tonni ja toodavad päevas kuni 1000 tonni paberit, see on ühes sekundis umbes 10 meetrit 10 meetri laiust paberit. Maailmas toodetakse paberit ja pappi aastas üle 150 miljoni tonni. Ühe inimese aastaseks paberiga varustamiseks tuleb langetada üks suur puu. Langetatud puu asemele tuleb aga istutada uus, kusjuures istikust sirgub vajaliku suurusega puu alles 1550 aasta jooksul.
Andmed: r = 40cm = 0,4m t = 10min = 600s =82,5rad/s s=? s=v*t ; v=r* (paneme need valemid kokku ja saame) s=r**t s=0,4*82,5*600=19800m=19,8km Vastus: 19,8km 4)auto liigub kiirusega 120km/h. Arvuta rataste nurkkiirus , kui ratta diameeter on 60cm Kuna me vajame ülesandes raadiust mitte diameetrit siis peame jagama diameetri kahega ,et saada teada raadius. r=30cm ja kuna raadius on cm siis teisendame selle meetriteks r=0.3m Kuna meil on vaja kiirust mis oleks meetrit sekundis sisi teisendame 120km/h meetrit sekundiks. V=120/3,6=33,3m/s Andmed: r = 30cm=0,3m v = 120km/h = 33,3m/s =? =v/r =33,3/0,3=111 rad/s Vastus: 111rad/s
oommeetriga. Takistuse mõõtmiseks tuleb juht vooluringist eemaldada. Vooluring moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti ja lüliti. Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Elektritarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks. Lüliti abil saab vooluringi kas sulgeda või avada. Lõliti ühendatakse tarvitiga jadamisi. Vooluringe kujutatakse joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks.2A ühes sekundis läbib juhiristlõiget laeng 2 kulonit. Ohmi seadus voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Takisti tema takistust ei saa muuta, reostaat tema takistust saab muuta, kasutatakse vooluringis voolutugevuse muutmiseks. Juhi takistus sõltub: materjalist ( materjali kristallvõre tugevusest ), juhi pikkusest ( mida pikem on juht, seda suurem on takistus võrdeline ), ristlõike
See, milline on infot sisu huvitab levitajaid aina vähem. Sellist infoüleküllust tekitavad küll tootjad kuid selle äri õnnestumisse on siiski süüdi ühiskond ja inimesed ise. Üha enam saame me rääkida ajakirjanduse standartite muutumisest tänu internetile. Esiteks on meedias tähtsaimaks saanud see, kes on esimene, mitte see kui täpne on pakutav informatsioon kuna internet on eetris koguaeg ning sinna saame me uut materjali ülesriputada igas sekundis lugematus koguses. Teiseks on hakanud interneti blogides ja foorumites laiutav nii nimetatud kontrollimatu sõnavabadus ülekanduma ka professionaalsesse ajakirjandusse. Erapooletute uudiste ja objektiivsete hinnangute asemel on üha enam tunda ,,kes kellele ära teeb" või ,,kes oskab halvemini öelda" mentaliteeti. Arthur Block on öelnud, et ekspert on inimene, kes üha rohkem ja rohkem teab üha vähemast ja vähemast, kuni ta teab absoluutselt kõike mitte millestki.Praeguseks oleme
Elektromgnetism käsitleb laetud osakeste mitteuhtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagneetilise induktsiooni nahtuseks nimetatakse elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel. Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2 1H=1Wb/1A 1henri Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pi...
(Läti). Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USAs ja Kanadas. Võimsaim hüdroelektrijaam asub LõunaAmeerikas, Parana jõel Brasiilias ja Paraguay piiril. Euroopas toodetakse suurem osa veeenergiast Skandinaaviamaades (Norra, Rootsi), Islandil, Alpi riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Sveits, Austria) ja Venemaal. Tuuleenergia kasutamine on piiratud, sest tuuleenergia õigustab vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6meetrit sekundis. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USAs, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Tuulikud mõjutavad ka keskonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja praegusel ajal veel kallis. Teatud piirkondades võib olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda
ABS Pidurid Kaupo Kõnd AT112 ABS-st ABS on elektrooniline süsteem, mis ei lase pidurdamisel auto ratastel blokeeruda. See tähendab, et ABS hoiab pidurdamisel ratast libisemise ja veeremise piiril, tänu millele jääb auto juhitavaks. Esimesed ABS-piduritega autod toodeti 1978. aastal. Süsteemi oli hakatud arendama juba 1930ndatel. ABS mootorrattal Kuna algaastatel olid ABS süsteemi osad väga suured, rasked ja kallid, ei olnud võimalik neid mootorratastel massiliselt kasutada. Esimesena paigaldas ABS pidurisüsteemi mootorrattale 1988. aastal BMW oma mudelile K100. Alastes 2000. aastast pakub BMW kõikidele oma mootorratastele ABS pidurisüsteemi. Laialt hakkas ABS pidurisüsteem mootorratastel levima alles 21. sajandi alguses ning massiliselt hakati seda paigaldama alates aastast 2005. BMW K100 1988 ja HP4 2014 ABS-i turvalisus Mitteblokeeruvad pidurid kujutavad enda...
· jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. http://www.annaabi.com/Magnetism-m46510.html 8) "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. http://et.wikipedia.org/wiki/Amper 9) Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. F = BILsin alfa. http://miksike.ee/docs/referaadid2005/magnetism_avevalli2005.htm
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja Arvutivõrgud PRINTERITE TÜÜBID Referaat Juhendaja : Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 1) Maatriksprinter e. nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõelt...
Printer printer on seade , mis toodav teksti vi graafikat elektrooniliselt salvestatud dokumentidest fsilistele meediakandjatele, niteks paberile vi kilele. vrguprinteril on tavaliselt sisse installitud vrgukaart mis hendub arvutiga lbi interneti. printerid millel on lisaks printimisele ka skannimise vimalus vi paljundamine, nimetatakse tihti kontorikombainideks. tavaprinterid on vimelised toetama vrgukasutajaid kui ka otsekasutajaid. PRINTIMISTEHNOLOOGIAD printereid klassifitseeritakse tehnoloogiate jrgi. tooner = tahamkassett MICR(magnet tint thetuvastusega) on tehnoloogia, mida kasutatakse, et kontrollida originaalsust paberdokumentidel. eriline tint, mis on tundlik magnetvlja suhtes ja kasutatakse teatud mrkide trkkimiseks originaaldokumendile. LIIGITADA: tooneriphised vedeltindi tahke tindi vrvisublimatsioon tindita TOONERI - laserprinter prindib kiiresti krgkvaliteetset teksti ja graafikat. kasutab kserograafilist printimisprotses...
ajukoore ossa, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse. 7) Mis mõjutab maitsmismeelt? Maitsmismeelt mõjutab nohu, toidu temperatuur, suitsetamine, vanus. 8) Kõrva ehitus, kuidas toimub heli liikumine ja sellest impulsi saamine kuulmiselundis? 9) Miks füüsikaliselt kuuleme erinevaid helisid? Mis vahemikus? Iga heli tekitab erinevat võnkumist, mistõttu eristame kõrget, madalat, tugev või nõrk. Inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20000 võnget sekundis ehk hertsi. Kõige paremini kuuleme 1000-5000 hertsi helisid, sest see on inimese hääle sagedus. 10)Mis põhjustab kuulmishäireid? Mis tasemest on müra ohtlik? Milline muutus toimub, kui inimesel on kuulmislangus? Kuulmishäireid põhjustavad kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistamine, viirused ja bakterhaigused, tugev müra ja ka ravimid. Müra on ohtlik alates 85 detsibellist kuid ka pikalt müra sees olles, liiga valjult muusikat kuulates.
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
savikujusid). Animatsiooni alusteooria on lihtne: kui üksteise järel näidatatavaid üksteisest pisut erinevaid kujutisi vahetatakse piisava kiirusega, siis inimsilm tajub seda liikumisena. Nähtus on seotud inimsilma omadusega "nähtut meeles pidada" (persistence of vision). Minimaalne pildi ehk kaadri vaheldumise sagedus, millest piisab sujuva liikumise tajumiseks keskmise inimene poolt on 16 kaadrit sekundis (frames per second ehk fps). Kinofilmides kasutatakse kiirust 24 kaadrit sekundis, mis tagab täielikult sujuva liikumise. Arvutianimatsiooni puhul kasutatakse sageli poolt kinofilmi kaadrisagedust, ehk siis 12 fps. Mitmete ekspertide hinnangul on parim kompromiss sujuvuse ja loodavate kaadrite arvu vahel 15 fps. Animatsiooni ajalugu Animatsiooni eelkäija on koomiks, mille eellugu läheb tagasi aega umbes 2000 e.k.r. kui Egiptuses maaliti seinale kahte maadlejat järjest erinevates poosides ning nii mitmele reale.
faasi keskne silmus ja ise-kalibreerimine. Alates aastast 1996 kuni 2000. aasta juunini arendas JEDEC välja DDR (Double Data Rate) SDRAM spetsifikatsiooni (JESD79). JEDEC seadis DDR SDRAM andmete mahule standardid, lahutades selle kaheks osaks. Esimene spetsifikatsioon on mälu kiipidele ja teine mälu moodulitele. DDR SDRAM-i (DDR1 SDRAM) vahetavad välja uuemad mälud nagu DDR2 SDRAM ja DDR3 SDRAM. DDR1 mälu maksimaalne andmete edastamise kiirus on 3200 MB sekundis. See on oluliselt kiirem kui vanem standard SDRAM, kuid on aeglasem kui DDR2 ja DDR3. Kiireim mälu on 2009. aastal PC3-12800 DDR3-SDRAM, mille andmeedastuskiiruseks on 12 800 MB sekundis. . DDR II DDR2 SDRAM (inglise keeles Double Data Rate Two Synchronous Dynamic Random- Access Memory) on teise põlvkonna topeltkiirusega dünaamiline muutmälu. DDR2 SDRAM on arvuti mälutehnoloogia, kuuludes SDRAM muutmälutehnoloogiate perekonda, mis iseenesest on üks mitmetest DRAM-i liidestest
liikuvate elektronide arvuga, millised moodustavad elektronkatte. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks. Elektronkihis võib olla kõige rohkem 2n 2 elektroni, kus n on kihi number. Seega kujutab aatom endast väga väikest planeetide süsteemi (1 sm pikkusele joonele mahub ritta umbes 108 elektroni). Peamine osa massist on koondunud aatomi keskel asuvasse tuuma, kuna kergemad osad (umbes 2000 korda) elektronid liiguvad kiirusega ca 200 kilomeetrit sekundis ümber tuuma. Mõtisklus Milline on aatomi ehitus? .Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu. Tõene / Väär küsimus Vali õige vastus 1. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake Tõene Väär 16 1. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake Õige ! 1. Õige 2. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest neutronitest.
Põhiaistingud Nägemine Kuulmine Haistmine Maitsmine Kompimine Nägemise kaudu saab 90 % väljast tulevat infot. Silmas ajuni mahub liikuma ühes sekundis palju informatsiooni. Silma võrkkesta osad, vastavalt kuju järgi on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on seotud värvide eristamisega ja kepikesed valgete, mustade, hallide toonide eristamiseks. Kanapimedus võrkkestas vähe kepikesi. Päris pimedas ei näe ükski loom ka, minimaalset valgust on ikka vaja. Värvide eristamisega kasutatakse sageli mõiste värvipimedus daltonismi korral, daltoonikud. Nad ei näe teatud värvitoone, ei erista rohelist ja punast. See, mida näeme, on
On 20ºC, suletakse puhta, kuiva kaanega ja korpuse pesasse asetatakse termomeeter. Taht süüdatakse, vajaduse korral seda õli või petrooleumiga niisutades. Lülitatakse sisse elektriküte, mis reguleeritakse nii, et kütuse temp. Algul tõuseks kiirusega 5...6 K/min, seejärel aga, kui temp on tõusnud 30K alla oodatavat süttimistemp.-i, kiirusega 2 K/min. Kogu kuumutsaja jooksul segatakse kütust, pöörates segistit sagedusega 1 pööre sekundis. Süttimistemp.-ist 17K võrra madalama temp.-i juures süüdatakse taht ja alustatakse katset. Selleks pööratakse temp.-i tõustes iga 2K järel vedru käepideme nuppu, millega avatakse kaanes olev ava ja taht vajutb mahuti aururuumi. Ava kaanes jääb avatuks 1 sekundiks. Katsete ajal, s.t. käepideme pööramisel, segamine katkestatakse. Kui sähvatust ei toimu, segatakse kütust edasi, korrates süütamist iga 2K järel uuesti.
Seetõttu on õhk umbes 50 km kõrgusel kosmiliste kiirte mõjul tugevasti ioniseeritud. Ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng (negatiivne). Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma. Tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole. Selle tulemusena jõuab iga sekundiga maapinna igale ruutmeetrile elektrilaeng. Et meie planeedi pindala on küllalt suur, läbib Maa atmosfääri kokkuvõttes umbes 1800-amprine vool, mis toob maapinnale igas sekundis keskmiselt 1800 kuloni suuruse positiivse laengu. Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima. Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng. Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on pilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja
pinge -//-; f-sag(Hz); t-aeg) 6. Teatud põhjustel(võimsus) ei ole vah.voolu korral mõtekas kas. amplituud väärtusi. Seetõttu võeti kasutusele nn efektiivväärtused vah.voolu korral. Ka kõik vah.voolu mõõteriistad mõõdavad ef.väärtusi. U=Umax/2; I=Imax/2 (U-pinge ef.väärtus; Umax-pinge amplituud; I-v.tug ef.väärtus; Imax-v.tug. amplituud) 7. Standardvoolu saab iseloomustada hetkväärtusega. Standardvooluringis on el.voolu sageduseks 50Hz. Piltlikult tähendab see, et 50 korda sekundis on majapidamisvool +220V, 50x sek -220V ja 50x sek see vool üldse puudub. 8.Aktiivtakistus- selle all mõeldakse samasugust takistust, mis on kehal ka alalisvoolu korral. Tähis: R(oom) I=U/R 9.Mahtuvustakistus- mahtuvus on nt kondensaatoritel. Kui alalisvoolu korral asetada kondensaator vooluringi, siis vool teda ei läbi. Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2fc 10. Pooli juhtmete takistus ei sõltu voolu liigist, seega peab vah.voolu korral pooli juhtmetega takistusele lisanduma veel üks takistus-ind
ka vanapaber või kalts; sellisel juhul kasutatakse sama looduslikku toorainet teist korda. Kiudainele lisatakse enne p-i sadestamist liimi, täite- ja värvaineid. Varem sadestati kiudaine raamile tõmmatud sõelale, pärast paberimasina leiutamist (1799) kasutatakse pideva lindina ringlevat sõela. Nüüdisaja paberimasin on suur, võimas ja tootlik agregaat: suurimate pikkus on üle 100 m, mass üle 2000 t ja tootlikkus 1000 t p-t ööpäevas. Niisugusest hiiglasest väljub sekundis üle 10 m kuni 10 m laiust paberilinti. Maailmas toodetakse paberit ja pappi aastas üle 150 milj. t, sellest kolmandik USA-s . 2 Paberit on igas suuruses ja igat värvi. Kaubandusest võib osta paberit eraldi joonistamiseks, kirjutamiseks, joonestamiseks, pakkimiseks jne. ning need on erinevate suuruste ja paksustega. Paberist on tehtud vihikud, kaustikud, märkmikud, päevikud ja need on joonelised,
palju energiat muutub. · Mehaanilise töö arvutamise valem:A = Fs cos 2 m 1J = 1N 1m = 1kg 2 s Võimsus · Töö tegemise kiirust ehk seda kui palju A N= tööd tehakse ajaühikus, kirjeldab võimsus. t · Võimsuse ühik on 1W. 1W on keha võimsus, mis on võimeline tegema ühes sekundis tööd 1 J. J m2 1W = 1 = 1kg s s3 · Kui A = Fs ehk jõud mõjub nihke sihis, siis A Fs N= = = Fv t t Kasulik energia ja kasutegur · Kasuteguriks nimetatakse kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhet. Ek = 100% E
Hargnemise järgi Elektriahelad mittehargnevad hargnevad Segaahel Jada ahel rööpahel Voolu liigi järgi elektriahelad Vahelduvvoolu Kolmefaasilised Alalisvoolu Elektriahela parameetrid Pinge U V- pinge on suurus mis iseloomustab elektrivälja Voolutugevus I A- juhi ristlõiget läbinud elektrihulk 1 sekundis Takistus R oom – elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat läbiva voolutugevuse suhe Võimsus P W – elektriahelas tehtud töö 1 s Takisti Elektriahela passiivne osa on takisti Takistite jadaühendus R=R1+R2+R3 Paralleelühendus 1 1 1 R R1 R2 R1 R2 R R1 R2 Pooljuht dioodid Kehade mahtuvusele avaldavad mõju lähedal asuvad teised kehad mida lähemal on kehad
0-prooviga katseklaas kolb kahjuks purunes, mistõttu läks tulemus kaduma, seega arvutan aktiivsuse ülejäänud katsete tulemuste põhjal. Tulemused aeg Vasksulfaadi maht Suhkrute kontsentratsioon 10 min 11,20 mL 9,9 mg/mL 20 min 22,05 mL 18,45 mg/mL Järeldus: kasutatud invertaaasipreparaadi aktiivsus on 100,9 mis tähendab et 1ml invertiini katalüüsib 1 sekundis 30 kraadi juures 100,9 mikromooli sahharoosi glükosiidsideme hüdrolüüsi, mille käigus tekib -fruktoos ja glükoos. Katse tulemus oleks võinud olla täpsem, kui oleks saanud arvutusel kasutada ka 0-proovi.
elukoht, sigimine vms). VASTUS: Ilves peab jahti hiilides, suured pehmed käpad ja karvatutid kõrvade otsas. Sobivate elupaikade häving ei tohiks ilvestele saatuslikuks saada, pojad toovad ilvesed varjatud kohtades ilmale. Ilveseid on umbes 800Eestis. Looduses on ilvese ainus vaenlane hunt. Hülged: Ilma kõrvadeta, meeldib vees olla, pikk koon. Elavad Läänemere ümbruses. Populatsioon on tõusnud, hüljestel eriti kiiresti. Kiilid: Kiilid eristavad 300 liigutust sekundis, näevad mosaiiklikult maailma, neil on 30 000 silma. Euroopas haruldane, meeldivad madalaveelised lombikesed ja veepaised. Toiduks on teised putukad, järglased arenevad vees. Kiilid on elustikurühm, kelle liigirikkus aastatepikku suurenenud. 3.2. Arutle, miks need liigid on Eestis looduskaitse alla võetud. Kuna need liigid on Euroopas suht haruldased ja tunnevad end Eestis väga hästi. Kiilid elavad enamasti rabades, mis on niigi kaitse all ja ei vaja seega eraldi kaitset.
BLUETOOTH Koostas 10.Klass Mis on Bluetooth? Bluetooth ehk lähiraadiovõrk on juhtmevaba tehnoloogia, mis võimaldab elektrilistel seadmetel luua andmesideühenduse ilma füüsilist ühendust loomata. See tähendab, et me ei pea ühendama pistikuid ega hoidma seadmeid otsenähtavuses. Miks selline nimi? Bluetooth on nime saanud Taani kuninga Harald Sinihamba järgi ("bluetooth" tähendabki "sinihammas"), kelle valitsemise ajal levis Taanisse ristiusk ning Taani ja tükk Norrat ühendati üheks kuningriigiks. Harald hukkus aastal 986 võitluses oma poja Svend Forkbeardi vastu. Nime valikul lähtuti väidetavalt sellest, et põhjamaad on mänginud sidetehnoloogia arengus võtmerolli. Nimi ise ütleb tehnoloogia kohta äärmiselt vähe. Millal ja kelle poolt loodi? Üks esimesi, kes Bluetoothi loomisega finisisirgel...
StarFlagi raames mõõdetakse korraga tuhandete lindude liikumist. Cavagna sõnul ongi tänu tehnoloogia arengule võimalikuks saanud ulatuslikumad mõõtmised projekti selgrooks: "Uute andmete valguses loodame esmalt empiiriliselt aru saada mis toimub ja siis koostada vaatlustega kooskõlalisi mudeleid." Rooma Termini raudteejaama lähedusse seatakse igal õhtul üles kaamerad ja muu tehnika, mis 8 sekundi vältel valitud pirkonna 10 kaadrit sekundis stereoskoopselt jäädvustab. "Kui oleme kord kaamerad üles pannud, ei saa neid enam liigutada ja see, mis vaateväljas toimub, sõltub suuresti juhusest. Kaadrisse võib jääda 200 või 50 000 lindu," ütleb Cavagna. Kulus kaks aastat, et leida algoritm, mis teeks üheselt kindlaks kes on kes kahes järjest pildistatud kaadris. On selge, et lindude võime üksteist jälgida kauguse kasvades kahaneb, kuid kuidas täpselt
jaanuar 2012. http://www.youtube.com/watch? v=dgNCxaOKeMU Etna purskab tihti, kuid tavaliselt ei too see kaasa suuri kahjustusi, sest ohustatud aladel inimasustus puudub. Laava liigub Etnalt alla kiirusega 20 meetrit tunnis. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab (see, kust surve kõige esimesena vabaneda saab). Huvitavaid fakte antiikajast: · Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid. Etna alla kujutleti teisigi olendeid
1 ööpäev = 24 h = 24 x 3 600 s = 86 400 1 h = 1: 24 ööpäeva = 1 : 86 400 s s Näiteid: 15 min = 15 x 60 s = 900 s Selgitus: 1 min = 60 0,25 h = 0,25 x 3 600 s = 900 s s 1 h 15 min = 1 h + 15 min = 1 x 3 600 s + 15 x 60 s = 3 600 s + Selgitus: 1 h = 3 900 s = 4 500 s 600 s Kiirusühikud: meetrit sekundis (m/s); kilomeetrit tunnis (km/h) Pea meeles! 1 m/s = 3,6 km/h 1 km/h = 1 : 3,6 m/s Näiteid: 15 m/s = 15 x 3,6 km/h = 54 km/h 60 km/h = 60 : 3,6 m/s = 16,67 m/s
5. Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni emj tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas (n.ö. vool ise tekitab voolu, pooli ümber tekib magnetväli ja poolis tekitatakse vool, magnetit pole vaja). Lenzi reegel ütleb, et eneseinduktsiooni elektromotoorjõud takistab voolutugevuse kasvamist vooluringi sulgemisel ja kahanemist selle katkemisel. 6. Üks henri (1H) võrdub sellise juhi induktiivsusega, milles voolutugevuse muutus üks amper sekundis võrra tekitab läbi tema kontuuri endainduktsiooni elektromotoorjõu üks volt. 1H= = = Defineeritakse valemist L= 7. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. f- sagedus (Euroopa riikides määratud 50 hertsi) ; T-periood (20 millisekundit); U- pinge (220V). Reeglina muutub ka voolusuund. Vahelduvvoolu tekkeks on vaja vahelduvvoolu generaatorit ning graafikuks on siinusfunktsiooni graafik. Nt. T=
(dm2); ruutmeeter (m2); aar (a); hektar (ha); ruutkilomeeter (km2) 1 h 15 min = 1 h + 15 min = 1 x 3 600 s + 15 x 60 s = 3 Selgitus: 1 h = 3 1 m2 = 1 000 000 mm2 600 s + 900 s = 4 500 s 600 s 1 m2 = 10 000 cm2 Kiirusühikud: meetrit sekundis (m/s); kilomeetrit tunnis (km/h) 1 m2 = 100 dm2 1 m/s = 3,6 km/h 1 m2 = 1 m2 1 km/h = 1 : 3,6 m/s 1 a = 100 m2 Näiteid: 1 ha = 10 000 m2 15 m/s = 15 x 3,6 km/h = 54 km/h
LIIKUMINE Füüsikas on liikumine kehade või osakeste ümberpaiknemine ehk nihkumine ruumis ehk asukohavahetus ehk asukoha muutumine ajas teatava kiirusega ja liikumise trajektoori järgi. Masspunkti liikumine piirdub asukoha muutumisega. Jäiga keha või kehade süsteemi puhul lisandub massikeskme asukoha muutumisele keha või kehade osade vastastikuse asendi muutus. Liikumine võib olla ka keha mõõtmete ja kuju muutumine. Kiiruse absoluutväärtuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundis. Kiirust mõõdetakse ning liikumist iseloomustatakse osalt selle kaudu, kui suur läbitakse ajavahemiku jooksul. Et liikumine võib toimuda eri suundades ning liikumise suund võib muutuda, siis on liikumise iseloomustamiseks tarvis teada ka liikumise suunda. Sellepärast on kiirus mehhaanikas vektoriaalne suurus, mis on iseloomustatav kolme koordinaadiga. Sirgjoonelise liikumise puhul võib piirduda ühe koordinaadiga, nagu tegemist oleks skalaariga. Et liikumise kiirus üldjuhul
NORMAAL- JA TANGENTSIAALKIIRENDUS KÕVERJOONELISEL LIIKUMISEL Kõrverjooneline liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub. Liikumine on kõverjooneline parajasti siis, kui esineb kiirendus, mille siht erineb trajektoori puutuja sihist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = /t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1. Nurkkiirus ja joonkiirus on omavahel seotud järgmiselt v=ωr. Ühtlane ringliikumine on kiirendusega liikumine, kuid kiiruse moodul on jääv. Ringliikumise puhul on keha kiirenduse suund risti liikumise suunaga, mistõttu muutub vaid kiiruse suund. Kiirenduse vektor on suunatud ringliikumise keskpunkti suunas, mistõttu nimetatakse seda mõnikord ka kesktõmbekiirenduseks. Kui kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega
operoni mudel) Molekulaarbioloogia tsentraalne dogma bioloogilise informatsiooni "voolu" suund on DNA RNA valk DNA replikatsioon on "poolkonservatiivne" tütar-DNAd saavad kumbki ühe vanadest ahelatest väga tähtis fakt DNA replikatsioonimehhanismi mõistmiseks. DNA replikatsiooni kiirus on konstantne, ei sõltu rakkude kasvutingimustest ja on 800- 1000 aluspaari (bp base pairs) sekundis. Prokarüootsete rakkude DNA replikatsiooni alustab üks DNA polümeraas ja ta viib replikatsiooni ka lõpule (vt. järgmine slaid), mis tähendab, et näiteks E. coli puhul võtab DNA replikatsioonitsükkel aega 40 minutit ja seda lühendada ei saa. Nimetatud asjaolu on tähtis, kui püüda aru saada, kuidas korraldada rakutsükleid, mille pikkus on väiksem, kui 40 minutit (E. coli on võimeline kasvama 20 minutilise rakutsükliga)
tunnis, muidu aktiveerub pomm. Et sul vahepeal igav ei hakkaks, võin ma kirjutada, miks ma nii tegin. Nalja pärast! Ha-ha-haa. Kui me enam ei kohtu, siis luban, et sind halva sõnaga ei meenuta." Pärast kirja lugemist proovisin pidureid, mis tõesti ei töötanud, pommi olemasolekus ma parem kahtlema ei hakanud. Pärast erinevate ideede kaalumist jõudsin järeldusele, et kõige parem on hoo pealt uksest välja hüpata. Viiekümne-kilomeetrise tunnikiirusega liigub auto sekundis edasi kaksteist ja pool meetrit, aga kuna ma ei saanud ju täiesti piiri peale hoogu lasta, pidin veel suurema kiiruse pealt välja hüppama, mis iseenesest tundus õõvastav. Mulle tuli meelde, et linna lähedal käib ehitus ning seal oli veel eile saepuruhunnik. Võtsin suuna ehituse poole. Seal ma siis olin: pikk, pikk sirge ning siis igasugused märgid, et teha selgeks: ees käib ehitus. Juba kaugelt nägin ära, et
põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate
Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga. Vasaku käe reegel ütleb, et kui juhis liiguvad negatiivse laenguga osakesed, siis tuleb vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad kiirusvektori suunale vastupidist suunda. F on jõud (ühik njuuton N) E on elektriväli (volti meetri kohta V/m) B on magnetväli (veeberit ruutmeetri kohta Wb/m2, ehk tesla T) q on osakese laeng (kulonit C) v on osakese hetke kiirus (meetrit sekundis m/s). Magnetiline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. Diamagneetikud ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välisele väljale vastupidises suunas, mille tõttu summaarne magnetväli diamagneetiku sees on veidi nõrgem väljast vaakumis ( µ 1) ;
LABRORATOORNE TÖÖ NR. 8 TSEMENDI OMADUSTE MÄÄRAMINE Mahupüsivuse määramine Katse tehakse Le Chatelier meetodil. Tehakse normaalse veesisaldusega tsemenditaigen, millega täidetakse 3 Le Chatelier`i rõngast. Rõngad koos klaasidega asetatakse niiskuskasti 24-ks tunniks. Järgmisel päeval võetakse klaaside pealt ära ja keedetakse 3 tundi. Kuumas vees tsement pisut paisub ja surub rõngad veidi laiali (antud juhul vardad). Pärast keetmist mõõdetakse varraste otsade vahe. Mõõt "a" enne keetmist ja "b" pärast keetmist. "b-a" ei tohi olla suurem kui 10mm. Kui mõõde on suurem lubatust, siis tsementi mahupüsivaks ei loeta. Veehulga määramise katse CEM II/B-T 32,5R Karjääri liiv 1. tsementi 400g vesi 138g/ 34,5% vajus 4 mm 2.tsementi 400g vesi 132g/33% vajus 5 mm Portland komposiittsement: Tsementi 500g liiva 1500g vett 250g d=125 mm ...
Endainduktsioon- nähtus, kus induktsiooni emj. Tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutumisest juhtmes endas, avaldub inertsina laetud osakeste suunatud liikumisele, määratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmesüsteemis magnetvoogu. Induktiivsuse def: juhi induktiivsus näitab kui suur endainduktsiooni emj. Tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul 1 henri def:juhi iinduktiivsus on 1 henri, kui voolutugevuse muutus 1 amper sekundis põhjustab induktsiooni emj. 1 volt Magnetvälja energia-energia, mida selles väljas omaks magnetiliselt aktiivne keha
üle, siis on neid tihtipeale vaja jahutada. Tehnoloogiad, mis on välja töötatud superarvutite jaoks, sisaldavad: 1. Vektortöötlust 2. Vedelikjahutust 3. NUMA – arvuti mälu disain 4. Andmete paigutamist korraga kahele füüsilisele kettale, et neid kiiremini kasutada. 5. Paralleelseid failisüsteeme Üldiselt kasutatakse superarvuti kiiruse mõõtmiseks ühikut „FLOPS“ ehk ujuvkoma arvutuste arv sekundis. Kiiruse mõõtmiseks kasutatakse üldiselt jõudlustesti LINPACK, kus tuleb arvutil lahendada tihe lineaarvõrrandite süsteem. Praegust arengukiirust arvestades peaksid superarvutite kiirused jõudma exaflopsni (1018 flopsi) aastal 2014. Ilma ennustamiseks on vajalikud võimsad arvutid, mis teeksid ära matemaatilisi arvutusi kiiresti ja ilma vigadeta. Selleks on olemas kahte tüüpi arvutid, millega ilma ennustatakse. Ühed on klaster- ehk kobararvutid ning teised on superarvutid
operoni mudel) Molekulaarbioloogia tsentraalne dogma bioloogilise informatsiooni "voolu" suund on DNA RNA valk DNA replikatsioon on "poolkonservatiivne" tütar-DNAd saavad kumbki ühe vanadest ahelatest väga tähtis fakt DNA replikatsioonimehhanismi mõistmiseks. DNA replikatsiooni kiirus on konstantne, ei sõltu rakkude kasvutingimustest ja on 800- 1000 aluspaari (bp base pairs) sekundis. Prokarüootsete rakkude DNA replikatsiooni alustab üks DNA polümeraas ja ta viib replikatsiooni ka lõpule (vt. järgmine slaid), mis tähendab, et näiteks E. coli puhul võtab DNA replikatsioonitsükkel aega 40 minutit ja seda lühendada ei saa. Nimetatud asjaolu on tähtis, kui püüda aru saada, kuidas korraldada rakutsükleid, mille pikkus on väiksem, kui 40 minutit (E. coli on võimeline kasvama 20 minutilise rakutsükliga)
sinakaid) Eluiga ei ole pikk umbes 6.sekundit kuni 2minutit Kõrge temperatuur Külgetõmbe omadus metall esemete poole ja õhu liikumise peale(toas) Võime tungida tuppa läbi kitsaste aknapragude, läbi akna, korstna ja pistikupesade Päevavalges silmaga nähtav Väävli ja lämmastikoksiidide lõhnaline Liikumine Liigub horisontaalselt ja vertikaalselt, võib püsida paigal või liikuda korrapäratult paar meetrit sekundis. Võib kaduda plahvatades. Liikudes tekitab sisisevat heli. Liibuv keravälk Tavaliselt liigub hõljuv keravälk õhus küllalt aeglaselt, jooksva inimese kiirusega. Seda on kerge jälgida silmadega. Välgu liikumissuund ühtib sageli tuule suunaga. Mõnikord jääb selline kera täiesti seisma. Kui see liigub õhus, on kuulda tasast vilet või sisinat. Liibuvad keravälgud on erevalged. Need laskuvad mõnele esemele või veerevad mööda seda. Kui selline
TERTSIAALNE Tertsiaarsesse mällu läheb info, kui toimub väga sage harjutamine ja selle puhul pole unustamist. Selle alla lähevad rääkimine, lugemine, kirjutamine, mida aastate jooksul ei unustata, isegi kui on mingi mäluhäire. Selle maht on väga suur. Mälumaht Arvestatakse arvutikeeles 1013 1015 baitile. Arvestades info hulka, mida aju peab töötlema, peaks tema töökiirus võrreldes arvutitega olema 100 miljonit käsku sekundis. Näiteks PIII protsessoriga lauaarvuteid läheb 10000, et olla sama suutlikud kui inimaju. Deep Blue moodustab 1/30 inimaju suutlikkusest. Kuigi Deep Blue võitis malemängu, ei suutnud ta inimese kombel mõelda. Tema võit tulenes suutlikkusest väga lühikese aja jooksul läbi analüüsida miljoneid käiguvariante ja võrrelda neid oma mällu sisestatud avangute ja lõppmängudega. Mäluhäired
Langevarjuhüpe 1) Tegevus ja iseloom Langevarjuhüpet sooritatakse kindlal kõrgusel spetsiaalselt valmistatud varustusega. Enne hüpet tehakse instruktori juhendamisel läbi mitmed harjutused ja õpetused. Esimesed hüppedki on soovitatavad teha koos kogenud hüppajaga kõrguselt 2500-4000m. Peale koolitust maapinnal pannakse selga spetsiaalne varustus ja suundutakse lennukisse, et sooritada hüpe. Langevarjuhüppeid on võimalik Eestis sooritada kolmel erineval viisil: 1. Tandemhüpe nelja kilomeetri kõrguselt koos kogenud instruktoriga kahekesi ühe suure varju all, 2. IAD/SL algkursus, mille valinud algaja ekstreemsportlane sooritab oma esimesed hüpped kandilise juhitava tiibvarjuga 1500m kõrguselt iseseisvalt välja hüpates ja tema langevari avaneb kohe, 3. AFF algkursus, mille puhul langevarjuriõpilane teeb juba oma esimese hüppe 4000m kõrguselt kandilise juhitava tiibvar...
rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D- kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu - seal hoitakse digitaalkujul ekraanile saadetud kujutisi. Mälu portide arv mõjutab oluliselt kuvaadapteri kiirust. Pildimälust võtab RAMDAC värskendussagedusega määratud arv kordi sekundis lugeda kogu pildimälu sisu; samal ajal aga peab graafikakaardi protsessor saama mällu muutusi kirjutada. Et need kaks tegevust teineteist ei segaks, selleks ongi VRAM-il ja WRAM-il kaks sõltumatut porti, üks kuvaprotsessori ja teine RAMDAC-i jaoks. Nendel adapteritel aga, mis kasutavad ühepordilist mälu, jääb protsessorile aega täpselt niipalju, kui RAMDAC talle jätab. Järelikult mõjutab ühepordilise mäluga adapteri kuvari värskendussagedus süsteemi üldist töökiirust.
võimalda. 24-nõelastel maatriksprinteritel kasutatakse tavaliselt maatriksit 24x12 (mustandikvaliteet) või 24x36 (LQ-kvaliteet). Nende prindikvaliteet on 9- nõelaste omast parem ja lahutusvõime ulatub 360x360 punktini tolli kohta (dpi). Üheks võimaluseks prindikiiruse tõstmisel on mitme (kahe) prindipea (nõelakomplekti) üheaegne kasutamine, mis on ka realiseeritud mõnedes ülikiiretes mudelites, kus saavutatakse töökiirus üle 1000 märgi sekundis. Tavaliste 9- ja 24- nõelase printeri väljastuskiirus on suurusjärgus 200-300 märki/s. Lööktehnoloogial on hulk eeliseid. Trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Tehnoloogia sobib eriti hästi mitmeosaliste ja isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv võib ulatuda 7-8-ni. Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid, etikette ja
kõrgus r/2. Tee joonis. 22. Tõesta võrratus cos2x + 2sinx < 1,5 23. Lahenda võrrand 10 log ( x ) =4 2 +x -8 24. Komplektis on 4 standardset ja 2 mittestandardset lampi. Võetakse juhuslikult 2 lampi. Leia tõenäosus, et mõlemad on standardsed. 25. Kolmnurga tipud A(1; 1), B(2; 3), C(5; -1). Konrolli ka skolmnurk on täisnurkne. Leia pindala. 26. Rong läbis esimeses sekundis peale liikuma hakkamist 0,4 meetrit, igas järgmises sekundis aga 0,5 meetrit rohkem kui eelmises. Leia rondi poolt 1,2 minutiga läbitud tee pikkus. 27. Merevesi sisaldan 5% soola. Kui palju magedat vett tuleb lisada 60 kg mereveele, et saada segu, mis sisaldab 4% soola? 28. Leia funktsiooni y = 2x³ + 3x² -2 kasvamis- ja kahanemisvahemikud. Joonesta graafik. 29. Trapetsi alused on a ja (a + 3 +1) ning nurgad pikema aluse juures 30º ja 45º. Leia pindala. 30
LQ-printi nad ei võimalda. 24-nõelastel maatriksprinteritel kasutatakse tavaliselt maatriksit 24x12 (mustandikvaliteet) või 24x36 (LQ-kvaliteet). Nende prindikvaliteet on 9- nõelaste omast parem ja lahutusvõime ulatub 360x360 punktini tolli kohta (dpi). Üheks võimaluseks prindikiiruse tõstmisel on mitme (kahe) prindipea (nõelakomplekti) üheaegne kasutamine, mis on ka realiseeritud mõnedes ülikiiretes mudelites, kus saavutatakse töökiirus üle 1000 märgi sekundis. Tavaliste 9- ja 24- nõelase printeri väljastuskiirus on suurusjärgus 200-300 märki/s. Lööktehnoloogial on hulk eeliseid. Trükijälg on arhiveerimiskindel ja printeri hind väga madal. Tehnoloogia sobib eriti hästi mitmeosaliste ja isekopeeruvate formularide printimiseks, kusjuures koopiate arv võib ulatuda 7-8-ni. Nõelmaatriksprinterid pole andmekandja suhtes nõudlikud - kõlbab peaaegu igasugune paber. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid,
pinge. Niisiis pinge on potentsiaalide vahe. Pinge mõõtühik on volt (lühend V). Sulle teada pinged on taskulambi patareil 4,5V, elemendil ehk ümargusel patarel 1,5V, auto akul 12V, valgustuseks kasutataval vooluvõrgul 230V ja tööpinke käivitaval vooluvõrgul 400V. Vooluallikate erinevaid nimipingeid võib võrrelda erineval kõrgusel olevate veeanumatega. Voolutugevus on elektri (laengute) hulk, mis läbib juhtme ristlõiget ühes sekundis. Ristlõige on see pind, mida näed kui vaatad juhtme otsa. Mida suurem elektrihulk läbib juhtme ristlõiget ühes sekundis, seda suurem on voolutugevus. Suurema ristlõikega juhe talub suuremat voolutugevust. Voolutugevuse mõõtühik on amper (lühend A). Sinu tuba valgustavat lampi läbib vool tugevusega kuni 0,5A, triikrauda läbib vool kuni 4A, elektrikeevituse kasutamisel läbib elektroodi vool tugevusega üle 100A. Juhi takistus. See on juhtmes tekkiv vastupanu voolule
Iga pildipunkt moodustub kolmest ekraani sisepinnal olevast erivärvilisest luminofooritäpist või kolmest kõrvutisest luminofooririba lõigust. Lahutusvõime ja kujutise teravus on seda suurem, mida väiksemad on pildipunktid. Nende suurus on tavaliselt 0,25...0,41 mm. Pikslite koguarv sõltub sellest, mis otstarbeks on antud kuvar tehtud. Kuvari tähtsaks parameetriks on ka vertikaalhälvitus ehk kaadrisagedus. See näitab, mitu korda sekundis joonistab elektronkiir ekraanile kujutise. Kaadrisagedus on tavaliselt 60 Hz või rohkem. Mida suurem on sagedus, seda vähem väreleb kujutis. Ekraanilt valguse peegeldumise vähendamiseks on kallimate kuvaritorude pind kaetud spetsiaalse helkimisvastase aine kihiga. Kuvari ekraan kiirgab infrapunast, raadio- ja röntgenkiirgust ja tekitab ka elektrostaatilist välja. Kiirgustasemed on kuvaritel normeeritud ja kiirguse vähendamiseks kasutatakse
elektrone. Neid elektrone suunatakse hälvitussüsteemi abil, et panna helenduma ekraanil mingit kindlat punkti. Punkt ehk piksel (picture element)koosneb kolmest osast: punase, rohelise ja sinise täpike. Neist iga täpi paneb vastavat värvi helendama luminofooraine, mida pommitatakse elektronidega. Erineva hulga elektronidega tabamine paneb luminofoori erineva tugevusega helenduma nii saadaksegi erinevad värvitoonid. Värskendussagedus ehk vertical refresh rate, näitab, mitu korda sekundis ühte punktirida kiiritatakse, need jäävad tavaliselt vahemikku 50 Hz 160 Hz. Kui kiiresti aga reas liigutakse pikslilt pikslile, näitab horizotal refresh rate, mis jääb vahemikku 24 kHz 115 kHz. Hälvitussüsteem on magnetitest või poolidest koosnev süsteem, mille abil tekitatakse kineskoobis vajaliku tugevuse ja suunaga magnetväli, et kallutada elektroni tema sirgelt kursilt soovitud piksli mingile värvipunktile. Demagneetimis pool on seade, mis teostab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
