Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast tingitud) inertsust vaadeldavas juhis. Induktiivsuse tähendus elektrinähtuste kirjeldamisel on lähedane massi omale mehaanikas. Mõlemad iseloomustavad mingi keha inertsust. [ L] SI = 1H (henri). 1 H on sellise juhi induktiivsus, milles voolutugevuse muutumine kiirusega 1 amper 1 sekundis põhjustab eneseinduktsiooni 1V 1 s 1Wb 1H = = elektromotoorjõu 1 V. 1A 1A . 2. Võnkering Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. 3. Võnkeringi ülesanded
klaasist raseerimisaparaat, pneumatilised sokid lampjalgsetele. Tegeles seebi, austraalia mee ja kookoskiu äriga. Teenitud summa elektroonika alaste katsete teostamise peale. Suri 58aastasena, olles ise pettunud ja kibestunud sellepärast, kuidas teised tema leiutistega ümber käisid. Televisiooni toimimise tööpõhimõte Stuudio mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. Saatja tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi. Sidesateliit võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid Televisioonivastuvõtja ehk teler tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte TUUNER eraldab teataval sagedusel leviva
hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Kõrgetes kaevanduskäikudes on esindatud kollaks- või pruunikashallide põimjas- või horisontaalkihilised liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 % ja vilgukivi 1,1 %. TUHALA NÕIAKAEV Tuhala nõiakaev on Rahkvälja maastikukaitsealal Tuhala karstialal Sulu talu õuel asuv kaev, mis hakkab vett üle ääre ajama, kui vee vooluhulk Tuhala jões on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Kaevust "keeb" välja kuni 100 liitrit vett sekundis. Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. VARBOLA LINNUS Asub Varbola küla lähistel, Märjamaa vallas, Raplamaal. Varbola on üks Muinas-Eesti suurimaid linnuseid. Ligi 2 ha suurust linnuseõue ümbritseva kivivalli ümbermõõt ulatub ligi 600 meetrini ning valli väliskülg on praegugi kohati üle 10 meetri kõrge. Linnusest on leitud arvukalt vanu münte ja savinõude tükke.
paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i järgi. 1 amper on elektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 kulon. 1-amprine vool tekib 1-oomise elektritakistuse korral 1-voldise potentsiaalide vahe juures. 2 ANDRE-MARIE AMPERE André-Marie Ampère sündis 20. jaanuar 1775. Ta oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks.
Resolutsioonide suhtes pakutakse üldiselt 1280 x 1024 kuni 3840 x 2160 pikslit. Üldlevinud on FULL HD ehk 1920 x 1080, mis tähistab pikslite arvu monitoril. Iga piksel on võimeline näitama erinevat värvi. Pidevalt arenevas ühiskonnas muutub ka pikslite arv monitoril aina suuremaks, sest mida suurem arv piksleid - seda teravam ja tõetruum pilt. Samuti oluliseks aspektiks on ekraani kaadrisagedus (Hz) ehk võime kuvada vastav arv pilte ehk kaadreid sekundis. Harilikult on monitorid 60 hertsised, kuid mida rohkem, seda parem! Suurem arv kaadreid sekundis tagab sujuvama ning reaalsemana tunduva pildi. Filmide vaatajad ning mängurid peaksid valima mõne 144 Hz või veelgi suurema kaadrisagedusega monitori. Kolmandaks võtmeteguriks on reageerimisaeg, mis kulub ühel pikslil hallist valgeks ja tagasi halliks muutumiseks. Väiksem reageerimisaeg on taaskord parem. Kui kontoritööd tehes ei mängi see eriti suurt rolli, siis mängimiseks
Tegelikult on elektronide liikumise suund metallides voolu kokkuleppelise suunaga vastupidine. · Vooluallika ülesandeks on elektrivälja tekitamine ja säilitamine vooluringis. · Elektriväil metallis levib valguse kiirgusega vaakumis (300 000 km/s). Üheaegselt elektrivälja levimisega hakkavad kogu vooluringi ulatuses vabad elektronid suunatult liikuma. Elektronide suunatud liikumise kiirused on suhteliselt väikesed, ulatudes mõne millimeetrini sekundis (olenevalt elektrivälja tugevusest ja juhi materjalist). Samaaegselt säilib vabade elektronide kaootiline soojusliikumine, mille kiirused võivad ulatuda mitmesaja kilomeetrini sekundis. Elektronide kaootiline liikumine ei kujuta endast elektrivoolu. · Elektrivoolu saab tekkida ainult suletud vooluringis. · Kui elektrivool läbib elektrolüüti, siis metallide positiivsed ioonid liiguvad negatiivse elektroodi
kontorisse, koju. Mis on printer? Arvuti lisa/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Printerite ajaloost Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter). Fotoelektriline printer (LEDprinter, laserprinter)
Avaliku WiFi kasutajamugavus Tehnika Tehnoloogia Bak. 1 kur. Eesti Maaülikool Mis on WiFi • WiFi leiutati 1991. aasta firmade poolt NCR ja AT&T • Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse kaubamärk • Wi-Fi Alliance on ülemaailmne mittetulundusühing erinevatest firmadest • WiFi võimaldab paljudel kasutajatel ühenduda juhtmevabalt internetti WiFi kasutajamugavus • WiFi kiirus (üles- ja allalaadimiskiirus) • WiFi leviala • WiFi turvalisus WiFi kiirus • Allalaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili allalaadida ühes sekundis (Mb/s) • Üleslaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili üleslaadida ühes sekundis (Mb/s) • Ping: Kui palju aega kulub hostil pakettide edastamiseks teise seadmesse (millisekundit-ms) WiFi leviala • Kui kaugel WiFi jagajast(ruuterist) on võimalik internetiga ühendada • Kui tugev on r...
Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a
1. Aritmeetilise jada kolmas liige on 2 ja kaheksas liige on 17. Mitu jada liiget tuleb võtta, et nende summa oleks 95? n =10 2. Aritmeetilise jada esimese ja kuuenda liikme vahe on 10, nelja esimese liikme summa on 48. Leia see jada. a1 = 15, d = -2 3. Alustanud liikumist, läbib rong esimese sekundiga 0,3 m ja igas järgnevas sekundis 0,4 m rohkem kui eelmises. Leida 0,6 minutiga läbitud tee. 262,8 m 4. Aritmeetilise jada neljas liige on 9 ja üheksas liige on -6. Mitme liikme summa on 54? n1 = 4; n2 = 9 5. Leia kõigi niisuguste naturaalarvude summa, mis 9-ga jagades annavad jäägiks 4 ja arvud ise on suuremad 200 –st ning väiksemad 350-st. 4658 6
paarkümmend korda suurem (seda suurem, mida suurem ja mida kiirem on mootor, suurtel masinatel isegi kuni 50 korda). Suur vool tekitab kommutaatoril ringtule ja rikub kommutaatori ning seega kogu mootori. Käivitamiseks kasutatakse pinge sujuvat tõstmist või (vanemates seadmetes) käivitustakistit (käivitusreostaati). Otsekäivitamine on mõeldav väikese pinge ja väikese mootori korral, mille ankrumähise takistus on suur. Pöörlemiskiirus pöörlemissagedus radiaani sekundis (rad/s) Ua ankrupinge voltides (V) Ia ankruvool amprites (A) Ra ankrumähise takistus oomides () R ankrumähisega jadamisi ühendatud takistus oomides () k masinategur, sõltub masina ehitusest magnetvoog õhupilus, võrdeline ergutus vooluga Pöörlemiskiiruse reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse tõstmine, kui masina ehitus seda võimaldab (tsentrifugaaljõud on võrdeline pöörlemiskiiruse ruuduga), toimub ergutusvoolu vähendamisega.
Töö ja energia keha poolt läbitud teekonna s selle mõõtühik on sama. Sõltuvalt läbimiseks kulunud ajaga t: "akumuleeritud töö" iseloomust on s olemas kahte tüüpi energiat: v= t - potentsiaalne energia Ep Kiiruse ühikuks SI-süsteemis on meetrit - kineetiline energia Ek sekundis. Potentsiaalne energia Ep Kiirendus a Keha langedes ühelt kõrguselt teisele Iseloomustab keha kiiruse muutumise teeb seejuures tööd. Antud keha energia kiirust. Kui keha ei liigu konstantse sõltub keha kaalust (m × g) ja kõrguste kiirusega, mõjub kehale kiirendus a. vahest h: Kiirendus võib olla positiivne või negatiivne. Lineaarne kiirendus saadakse
Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi · b) 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil. Sellise hiire eelisteks on: -kursoriväga sujuv liikumine ekraanil. -liikuvate detailide puudumine ja sellest tulenev kulumiskindlus.
kes laiendas kahendsüsteemi algebrasse öeldes, et iga matemaatilist tehet võib märkida kas tõese või mitte-tõesena. Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad ja nende tööd hakkas varjutama teiste teadlaste samalaadne töö. Esimese arvuti projekti alustati 1943 aastal. Projekti tulemuseks oli arvuti ENIAC, mille lõid John Mauchly ja J. Presper Eckert. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ja võttis enda alla terve toa. Esimene kommertslik arvuti, LEO, loodi Inglismaal 1951. aastal. Sellega sai kiiremini ja ladusamalt tegeleda päevarutiinidega: kookide valmistamise ja laialikandmise andmetega. 1953. aastal lisati arvuti mälu sisse magnetist südamik, mis tegi arvutid senisest veelgi kiiremaks ja töökindlamaks. 1954. aastal edenes arvutimüük juba jõudsalt
Sisemine fotoefekt on pooljuhtides, kus valgus ei löö elektrone ainest välja nagu välise fotoefekti korral, vaid lihtsalt vabastab elektronid aatomitest, et elektronid saaksid siis elektrivälja toimel liikuma hakata. 14.2 Päikesepatarei. 6. Millest koosneb päikesepatarei? Koosneb tervest hulgast üksikutest pooljuhtdioodidest--fotoelementidest., mis on omavahel elektriliselt ühendatud suurteks patareideks. 7. Kus kasutatakse päikesepatareid? Et Päike annab Maale igas sekundis 3.10 10MJ energiat, mis võrdub mitme miljoni hiidhüdroelektrijaama energiaga, siis töötab selle energia arvel Maal juba mitmeid elektrijaamu, mille võimsus ulatub kümnete megavattideni. Kosmoselaevad, sidesatelliidid töötavad kõik päikesepatareidega. Lahenda ülesanded 1-4 lk 92 ja vastata küsimustele lk.93 T 09.05. 2006 15. Footonid. 1 1
Carry välja väärtus on 0? V: 11110110 17) Mis on tehte RotateLC 3,R1 vastuseks, kui registris R1 on arv 00011011 ja Carry välja väärtus on 0? V: 11011000 18) Mis on tehte RotateRC 3,R1 vastuseks, kui registris R1 on arv 11001011 ja Carry välja väärtus on 0? V: 11011001 9.test USB 1) Mida tähendab lühend USB? V: Universal Serial Bus 2) Sea vastavusse USB kiirused ja vastavate moodide nimetused V: 1,5 megabitti sekundis – Low speed, 1,5 megabaiti sekundis – Full speed, 12 megabitti sekundis – Full speed, 12 megabaiti sekundis – Ei kasutata, 240 megabitti sekundis – Ei kasutata, 240 megabaiti sekundis – Ei kasutata, 480 megabitti sekundis – High speed, 480 megabaiti sekundis – Ei kasutata, 4800 megabitti sekundis – Super speed, 4800 megabaiti sekundis – Ei kasutata 3) USB-infopaketi paketiidentifikaatoris (PID) läksid andmeedastusel mõned bitid kaduma (tähistatud x). Sihtpunkti jõudis info kujul x10x0xx1.Milline oli paketiidentifikaatori esialgne sisu
T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi molekulmass V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml g ensüümipreparaadi kaalutis, g Invertaasi aktiivsus 10.minuti proovis 3 See tähendab, et 1 g invertiini aktiivsus on 186,7 µkatalit 1 g invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse 186,7 mol taandavat suhkrut sekundis. Invertaasi aktiivsus 20. minuti proovis See tähendab, et 1 g invertiini aktiivsus on 282,5 µkatalit 1 g invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse 282,5 mol taandavat suhkrut sekundis. Järeldused Määratud invertaasi aktiivsused peaksid olema enam-vähem sarnased, kuid antud juhul erinevad need üksteisest märgatavalt. Järelikult pidi töö läbiviimisel tekkima mingi viga. Kõige tõenäolisemalt
diafragma · Hääle moodustamiseks vajalik energia saadakse õhuvoolu abil, mille tekitavad hingamislihased. Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu. Selle tulemusena häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde. Järgnevalt tekib häälekurdudest allpool alarõhk, mis omakorda suleb häälekurrud. Nii toimubki üks häälekurdude võnge. Lapsehääl tekitab umbes 300 võnget sekundis, naishääl 200 ja madal meeshääl umbes 100 võnget sekundis · Põhitooni tõustes (hääle kõrgenedes) kõri asukoht tõuseb kõrgemale. Kõriga seotud häälikud · Helilisus/helitus · teenuis/meedia. Eesti keele häälduses fortis/leenis (poolheliline), vastandus tugev/nõrk, väljendub kestuses ja koartikulatsioonis naaberhäälikute mõjul. · Sõna-alguline h. · Õhuvoolu hõõrdumine vastu häälekurde enne foneerimise algust. · Larüngaalklusiil .e
T hüdrolüüsi kestus, s, 180 glükoosi molekulmass, V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml, V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml, G ensüümipreparaadi kaalutis, g. Invertaasi aktiivsus 10 minuti proovis: A10 = (7,8 1,3) · 10,4 · 5 · 103 / (600 · 180 · 1 · 0,4 · 0,0151) = 518,2 kat/g See tähendab ,et 1g invertiini aktiivsus on 518,2 katalit 1g invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse 518,2 mol taandavat suhkrut sekundis. Invertaasi aktiivsus 20 minuti proovis: A20 = (11,1 1,3) · 10,4 · 5 · 103 / (1200 · 180 · 1 · 0,4 · 0,0151) = 390,7 kat/g See tähendab ,et 1g invertiini aktiivsus on 390,7 katalit 1g invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse 390,7 mol taandavat suhkrut sekundis. Järeldus Määratud invertaasi aktiivsused peaksid olema enam-vähem sarnased. Antud juhul erinevad need üksteisest, järelikult töö läbiviimisel tekkis viga. Viga võiks tekkida: 1) Keemise
Riistvara Protsessor CPU Central Processing Unit Ülesanded: Tehete teostamine Teiste seadmete töö juhtimine Täidab arvutis teiste programmida käske Protsessori puhul on tähtsaim tema taktsegedus. Taktsagedust mõõdetakse megahertsides (MHz) või gigahertsides (GHZ). Taktsagedus näitab, mitu elementaartehet suudab protsessor sooritada ühes sekundis. Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Hiir Klaviatuur Digikaamerad Veebikaamerad Touchpad Valguspiiats Skanner Mikrofon Magnetkaardilugeja Väljundseadmed seadmed, mis esitavad (väljastavad) arvutist saabuvat informatsiooni. Monitor Printer Kõlarid Plotter Printerid Laserprinter Tindiprinter Maatriksprinter Tänan kuulamast!
Voolutugevus- voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju läbib laeng ajaühikus juhiristlõiget I=q/t I= 1C/s= 1A Pinge- pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis U=A/q 1V= 1J/1C Pinge juhi otste vahel on 4mV? See tähendab, et +1C suuruse laengu üleviimiseks juhi ühelt otsalt teisele, teeb elektriväli tööd 3mJ Kui voolutugevus juhis on 4uA? See tähendab, et ühes sekundis läbib juhi ristlõiget laeng suurusega 4uC. Vooluring: lüliti, juhtmed, vooluallikas ja tarbiti
Telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse kineskoopi, vedelkristall-, plasma- või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. 2 Televisiooni toimimise tööpõhimõte · Stuudio- mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt (625 rida) elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis. · Saatja- tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi. · Sidesateliit- võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid · Televisioonivastuvõtja ehk teler - tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte
pikslielementides koosnev maatriks. Iga piksli aktiveerimisel saame kuvada vastava värvuse. Suudab kuvada paremaid kontraste ja sügavamaid muste värve. Kuvarite parameetrid: Resolutsioon/eraldusvõime: Näitab ära, mitu eraldiseisvat pikslit on seade võimalik kuvama. Mida suurem see on, seda teravamat pilti on võimalik kuvada. Kuvasuhe: näitab ära suhte horisontaalse ja vertikaalse pikkuse vahel. Näiteks 4:3, 16:9 ja nii edasi. Värskendussagedus: Näitab, kui mitu korda sekundis kuvatakse pilti. Erineb kaadrisagedusest. Värskendussageduse puhul loetakse ära ka ühe ja sama pildi kuvamine. Kaadrisageduse puhul on iga kaader uue info tulek ekraanile. Näiteks, prozektor võib olla kaadrisagedusega 24 kaadrit sekundis. Igat kaadrit aga kuvatakse kuni kolm korda enne kui uus kaader tuleb kuvamisele. See tähendab, et kaadrisagedus on 24 kaadrit sekundis, kuid värskendussagedus on 72Hz (3 x 24).
võnkumised ja lained Võnkumistel hälbeks nimetatakse võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakseüheks täisvõnkeks kulunud aega. Sagedust tähistatakse f Hz Võngete arv ühes sekundis nimetatakse sageduseks. Välgu maasselöömise ja mürina vahel oli kolm sekundit.Välk lõi maasse umbes 1000 meetri kaugusel. Helisagedusest 23Hz , 230Hz , 2300Hz , 3200Hz, on inimkõrvale kuuldavad kõik neli helisagedust. Sundvõnkumise sageduse määrab välise jõu muutumise sagedus. Heli tugevus oleneb heliamplituudist. Võnke amplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist. Ristlaine tunnuseks on, et aineosakesed võnkuvad risti laine levimissuunale.
Heli omadused Kõrgus Kõrgus sõltub õhu võnkumise kiirusest 1Hz=1 võnge sekundis Helihark=440Hz=440 võnget 1 sekundi jooksul Inimkõrv on võimeline kuulma 16Hz kuni 20000Hz Infrahelid- jäävad allapoole kuulmispiiri Ultrahelid-jäävad kuulmispiirist kõrgemale Absoluutne kuulmine- suutmine peast määrata noodi kõrgust Heli tugevus ehk dünaamika Kuulmislävi on piir mis eraldab kuuldamatuid helisid kuuldavatest helidest db- helitugevuse mõõtühik 130db- suurim helitugevus mida inimkõrv suudab taluda Müra- segav, tugev heli
mis on alati suunatus keha kõveruspunkti trajektoori poole, kiirusvektoriga risti. 31. Mis on võnkumine? Võnkumine on perioodiline liikumine, kus keha liigub tasakaaluasendi ümber, kord ühele, kord teisele poole. 32. Võnkumist iseloomustavad suurused: 1) Periood T(1s) 2) Hälve - kaugus tasakaaluasendist x, x (1m). 3) Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist m (1m). 4) Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv. (1Hz) 33. Mis on laine? Võnkumiste edasikandumine ruumis. 34. Mõiste: Ristlaine: Lained, mis levivad risti raine levimise suunale. 35. Mõiste: Pikilaine: Lained, mis levivad piki laine levimise suunda. 36. Laineid iseloomustavad suurused: 1) Võnkeamplituud - kaugus tasakaaluasendist x , (m ) 2) Periood - ühe täisvõnke sooritamise aeg T (1s). 3) Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv f (1Hz).
b. Tõukab kallet kohe kuid mitte nii tugevasti c. Ei tõuka kallet ka siis kui ta ärkab d. Tõukab kallet sama tugevasti, ilma et ta ärkaks 10. Keha keskmise kiiruse leidmiseks on vaja teada järgmisi suurusi: a. Keha mass b. Teepikkus c. Ajavahemik d. kiirendus 11. Kui keha liigub konstantse kiirendusega, siis keha kiirus (Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus) a. On samuti konstantne b. Muutub igas sekundis ühepalju c. Suureneb d. Muutub igas sekundis üha rohkem 12. Vahetult enne kukkuva lennuki põrkumist maapinnaga, u 2 m kõrgusel maapinnast, hüppab piloot lennukist välja. Piloot a. Saab tõenäoliselt viga ja hukkub b. Pääseb vigastusteta 13. Kivile, mille mass on 1 kg, mõjutatakse jõuga ning kivi saab kiirenduse. Selleks et kivi massiga 10 kg saaks sama suure kiirenduse, peab sellele kõivile mõjuv jõud olema a. Sama suur b. 10x suurem c
suurusi: 1. hlve; 2. amplituud; 3. sagedus; 4. periood. *Hlbeksnimetatakse keha kaugust tasakaaluasendist. *Hlbe this on x ja hikuks [1m]. *Amplituudiks nimetatakse keha maksimaalset kaugust tasakaaluasendist. *Amplituudi this on A ja hikuks [1m]. *Sagedus on fsikaline suurus, mis nitab mitu vnget teeb keha aja hikus. *Sageduse thiseks on (kahtlane V)-n/f n=N/t N-vngete arv. t-aeg. *Sageduse hikuks on 1 Hertz [1Hz] *1 Hertz on niisugune keha vnkumise seadus, mis teeb 1 sekundis he tisvnke. *1kHz= 1 000Hz; 1mHz= 1 000 000Hz. *Perioodiks nimetatakse fsikalist suurust, mis nitab he tisvnke sooritamiseks kulunud aega. *Perioodi this on T ja hikuks [1s]. *Periood on sageduse prdvrtus ehk T=1/n. T=t/N.
näha kui suure osa soojust toodavad mingid planeedid. • Lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Satelliidid • Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. • Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Miks satelliite kasutatakse? • Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. • Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitajate tegevust. • Navigatsioonisatelliidid aitavad meremeestel, pilootidel ning matkajatel kindlaks teha oma asupaika. Satelliitide tüübid • Sidesatelliidid • Televisioonisatelliidid • Navigatsioonisatelliidid
Lä ä ne me ri Birgit Na s ka Kirke Ma e P ä hn Ma ri P re s s Läänemere-äärsed riigid on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad pindala on 366 000 ruutkilomeetrit Keskmine sügavus 55 meetrit Läänemere asukoht Ve s i Läänemerre suubub arvukalt jõgesid Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis Vee keskmine soolsus on 0,9% Talvel Läänemeri rannikuvesi jäätub, kuid keskmine osa on enamasti jäävaba Ta ime s tik Rohevetikas Põisadru Harilik pilliroog Ujuv penikeel Elustik Räim Lest tuttvart Alk Viiger Hallhüljes Läänemere ohud ja kaitse Läänemerd ohustavad naftareostused, toiteained, olmeveed ja muud ümbruskonnamürgid Läänemere merekeskkonna kaitsmisega tegeleb Helsingi Komisjon e. HELCOM
Animatsiooni ajalugu Kadri Küttim Aliis Pääro Mis on animatsioon? · Animatsioon on illusioon liikumisest, mis on loodud staatiliste piltide järjestikuse esitamisega. · Filmi tootmises tähendab see tehnikat, kus iga filmikaader on loodud ja töödeldud eraldi. · Animatsiooni "klassikaline" vorm, joonisfilm, mis oma tänapäevase tähenduse sai 20. sajandi alguses, kasutab kiirust kuni 24 kaadrit sekundis. Animatsiooni ajalugu Eestis · Teerajaja Elbert Tuganov(22. veebruar 1920 - 22. märts 2007) oli Eesti filmi ja Eesti kultuuri suurkuju, rahvusliku animatsiooni looja. · 1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. · Aastatel 1958-1963 on esimese üheksa nukufilmi ainurezhissöör Elbert Tuganov. Eesti animafilmid · Naksitrallid · Klaabu · Kapsapea · Krõll · Mina ja Murri · Jonn
ALALISVOOL ALALISVOOL Elektrivool Elektrilaengute suunatud liikumine I, A 1A – voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud ALALISVOOL Elektromotoorjõud (emj) ja pinge Elektrilaengute ümberpaigutamise töö U, V 1V – pinge, mille puhul tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel tööd 1J. emj allikad: aku, generaator, foto- ja termoelement ALALISVOOL Elektritakistus Juhtme omadus takistada laengu liikumist R, Ω Oomtakistus Juhtivus ALALISVOOL
Kui aine sisaldab radioaktiivseid tuumi, siis ta kiirgab. Seda, kui palju või kui tugevasti aine kiirgab, mõõdetakse tema aktiivsusega.Radioaktiivsus on seega aine omadus, mille mõõduks on selle aine aktiivsus. Aktiivsus väljendab seda, kui palju või vähe radioaktiivne on üks teatud hulk ainet või ainete segu. Aktiivsuse ühikuks on bekerell (lühend Bq). Üks bekerell tähendab, et teatud aines toimub üks tuumamuutus (ühe tuuma ebastabiilse oleku kadumine) sekundis. Mida rohkem aga tuumamuutusi toimub, seda enam tekib kiirgust ja seda aktiivsem aine. Bekerell on väga väike ühik. Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes 5000 - 10 000 bekerelli (ehk 10 000 tuumamuutust sekundis). Järelikult ka radioaktiivsuse osas oleme ohtlikud nii iseendale kui teistele. 6 KIIRGUSE MÕJU TERVISELE
Kuvaadapter koosneb järgmistest tähtsamast osadest: · Kuvaprotsessor ehk kiirendi (video processor, video chipset, accelerator)- lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver- programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator)
Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
Perioodiline liikumine ringliikumine punktmassi liikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. (lk.86) nurkkiirus fs. ajaühikus läbitud nurga suurus. tähis . ühik rad/s (radiaani sekundis) (lk.89) kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. (lk.91) joonkiiruse ja nurkkiiruse seos (lk.89) võnkumine: · periood ajavahemik, mille jooksul sündmus kordub, tähis T, ühik 1s. (lk.90) · sagedus ajaühikus korduvate sündmuste arv, tähis f, ühik herts (Hz) (lk.90) · hälve keha kaugus tasakaaluasendist, tähis x (lk.97) · amplituud maksimaalne hälve ehk suurim kaugus tasakaaluasendist, tähis x0 (lk.97) laine: · ristlaine võnkumine toimub levimissihiga risti. (lk.103) · pikilaine võnkumine toimub piki levimissihti. (lk.103) · laine levimiskiiruse ja lainepikkuse...
valgus neeldub (nt seinas, vees) siis footonid neelduvad. Plancki idee Aatomid kiirgavad elektromagnetlaineid üksikute kvantide(footonite) kaupa. Iga footoni energia on võrdeline valguse sagedusega. E ühe footoni energia f sagedus h planki konstant ( 6,62 * 10-34 J * s ) E=h*f Fotoeffekt Kiirgus langedes metallipinnale, võib sealt välja lüüa elektrone. f - metallikiht Seadused: 1) Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega. 2) Fotoelektronide maksimaalne lineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest
ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 džauliga. üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Juhi takistus R oleneb juhi mõõtmetest ja ainest, Nimivõimsuseks nimetatakse seadme maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada pikaajalise millest juht on valmistatud: R = p I/S Kus p on aine eritakistus, I juhi pikkus ja S juhi ristlõike pindala. töötamise jooksul. Valem: N=A/t. Üks kilovatt-tund on energia, mida tarbib (või toodab) ühtlaselt
Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Eesti veerikkamad jõed Nimi Keskmine vooluhulk suudmes (m³/s) Narva jõgi 400 (m³/s) Emajõgi 71,8 (m³/s) Pärnu jõgi 64,1 (m³/s) Kasari jõgi 27,6 (m³/s) Navesti jõgi 27,2 (m³/s) Pedja jõgi 25,4 (m³/s) TUULEENERGIA Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 meetrit sekundis. GEOTERMAALENERGIA See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. BIOENERGIA * Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel.
Leida jõumomendi suurus ja suund. 52. 16 m pikkuse toru mass on 2.1 tonni. Ta lebab kahel alusel, mis on paigutatud 4.0 m ja 2.0 m kaugusele toru otstest. Kui suurt jõudu peab rakendama toru ühele ja teisele otsale, et seda kergitada? 53. Mees seisab hõõrdumiseta pöörleval alusel ja hoiab väljasirutatud kätes hantleid, millest kumbagi mass on 5.0 kg. Esialgne pöörlemise sagedus on 0.5 pööret sekundis. Millise sagedusega hakkab ta pöörlema siis, kui ta tõmbab käed rinnale. Mehe inertsmoment on 3.0 kg m2, kui ta käed on laiali, ja 2.2 kg m2, kui käed on rinnal. Hantlid on alguses 1.0 m kaugusel teljest, pärast 0.20 m kaugusel. Hantlid loeme Punktmassideks
Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. N = U*I Võimsus = pinge * voolutugevus 3. Defineeri elektrivoolu soojushulk. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2 * R * t Soojushulk = voolutugevus2 * takistus * aeg 4. Defineeri 1 vatt. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga. 5. Defineeri 1 dzaul. 1 dzaul on selline töö ühik, mis saadakse kui pinge ühik on 1V ja ühe sekundi jooksul liigub 1A. 6. Selgita hõõglambi ehitus (võib olla joonis koos märgitud osadega). 7. Selgita säästupirni ehitus (võib olla joonis koos märgitud osadega).
● saepuru pestakse veega läbi ● siis asetatakse puru suurtesse tünnidesse, kus kuumutatakse 158 C juures läbi ● tekib tumepruun mass ● tumepruun mass keedetakse ja eraldatakse aur ● lisatakse paksendaja ● tekib helepruun kuiv mass ● kuivale helepruunile massile lisatakse vesi ja leelis, mis seda valgendab ja tekib valge pasta ● pastast eraldatakse vesi, masinaga mis pöörleb 1060 meetrit sekundis ja tekib niiske paberimass ● mass pressitakse lapikuks ja rullitakse metallist varda ümber ● rull kaalub 35 tonni ● suured rullid lõigatakse väiksemaks ning saadetakse edasi paberi lõikusesse ● tehases valmib ühe minuti jooksul 55000 paberilehte1 1 https://www.youtube.com/watch?v=1f_iPltxygs (21.05.2017) Eestis toodetakse paber Räpina paberivabrikus Igas Euroopa riigis kogutakse puitu paberi valmistamiseks. Igas Euroopa riigis on vähemalt
mahtuvused ning sellega lihtsustades skeemi. 8 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD ALALISVOOLU VÕIMSUS JA TÖÖ Võimsus - ühes sekundis tehtud töö (või 1 sekundis tarvitatud energia) A kus P [W] - võimsus A [J] - alalisvoolu töö P= t [s] - elektrivoolu tarbimise aeg t Töö - suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise. Igas elektriahelas toimub energia muundumine. Elektrienergia allikas muundab mehaanilist, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Elektriahela välisosas see
mahtuvused ning sellega lihtsustades skeemi. 8 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD ALALISVOOLU VÕIMSUS JA TÖÖ Võimsus - ühes sekundis tehtud töö (või 1 sekundis tarvitatud energia) A kus P W - võimsus A J - alalisvoolu töö P t s - elektrivoolu tarbimise aeg t Töö - suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise. Igas elektriahelas toimub energia muundumine. Elektrienergia allikas muundab mehaanilist, keemilist jt. energiat elektrienergiaks
töötab spetsifikatsioonile 802.11a vastava andmekiirusega 54 Mbit/s. (Andmeedastuskiirus on digitaalandmete hulk, mis ajaühikus liigub ühest punktist teise. Üldiselt on nii, et mida suurem on ühenduskanali ribalaius, seda suurem on andmeedastuskiirus. Telekommunikatsioonis on andmeedastuskiiruse mõõtühikuks bit/s (bitti sekundis) ja sõltuvalt sidekanali tüübist võib see ulatuda mõnekümnest kilobitist kuni sadade megabittideni sekundis ning on oodata, et lähemas tulevikus jõuab see terabittideni sekundis. Arvutites on andmeedastuskiiruse ühikuks B/s (baiti sekundis)) 802.1X - Autentimisspetsifikatsioon, mis võimaldab kliendil saada ühendust traadita võrgu pääsupunktiga või fiksvõrgu kommutaatoriga, kuid ei luba kliendil saada ühendust Internetiga enne, kui see esitab oma isikuttõendavad andmed, näit. kasutajanime ja parooli, mida verifitseeritakse eraldi serveris. 802
kuni lõpuks andis veerennile suurima, 90-kraadise nurga. Sellega avastas ta loodusseaduse, mis kehtib igasugu vaba langemise korral: vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine. Vabalt langeva keha kiirus v kasvab pidevalt koos ajaga t, suurenedes igas ajaühikus Maa raskuskiirenduse g võrra. Joonis vabalt kukkuva keha kiiruse suurenemise kohta õhutakistuseta keskkonnas. Keha liigub alla ning tema kiirus suureneb igas sekundis 9.8 m/s võrra. (Kui sama joonis oleks teistpidi ning keha oleks üles visatud siis aeglustuks tema liikumine igas sekundis 9.8 m/s võrra.) Katsetulemustest saadi kehade vaba langemise valem h= ehk t= h = kõrgus (m) g = vaba langemise kiirendus ehk raskuskiirendus 9.8 m/s2 t = aeg (s) Kasutatud kirjandus · http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/vaba_langemine.html · FÜÜSIKA X KLASSILE Indrek Peil. ,,Koolibri" 1993 · Tööleht · Füüsika konspekt
(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm järgi) http://www.rainshadowgardensblog.com/category/hummingbird-feeders/ KEHAEHITUS JA ELUIGA Kehaehitus võimaldab koolibritel õhus keerukaid manöövreid teha ja isegi paigal lennata. Nad on võimelised ka tagurpidi lendama ja on ainukesed linnud, kes seda teha suudavad. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased) Lennukiiruseks on koolibritel umbes 45 kilomeetrit tunnis, nad liigutavad lennates tiibu 50 korda sekundis. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm) 3 Selleks on koolibritel väga pikad labahoosuled, lühikesed õlavarreluud ja tugevad lennulihased, mis moodustavad üle veerandi kehakaalust. Jalad on neil vähearenenud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased) Koolibri erakordselt tõhus süda lööb 1200 korda minutis ehk 20 korda sekundis. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm). Koolibritel, nagu
viis katset, millest parim ja halvim jäetakse välja ning tulemuseks loetakse järele jäänud kolme katse keskmine näit. Liigutuste sageduse kaasaegseks määramiseks on sobiv kasutada videotehnikat. Teades sekundis võetud kaadrite arvu, saame määrata liigutuste vaheldumise kiirust (sagedust). Lihtsaks mooduseks sammusageduse hindamisel on sammude arvu lugemine mingil distantsilõigul koos samaaegse selle lõigu läbimise aja fi kseerimisega. Saame leida sammusageduse ühes sekundis. Üsna levinud käte liigutuskiiruse testiks on nn koputamistest. Kümne sekundi vältel koputatakse maksimaalse sagedusega paberilehele ning seejärel loetakse saadud punktikeste arv. Lähtekiirenduse testiks kasutatakse 30 m jooksu püstilähtest. Elektriline ajamõõtja käivitub jala liikumahakkamise momendist. Maksimaalse kiiruse testiks kasutatakse 20 m või 30 m jooksu lendlähtest elektrilise ajavõtuga (0,001 sek täpsusega).
korrutamine 1820 hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871) tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaazis Kalifornias 1981 valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM 1984 esimene Macintoshi tüüpi arvuti Macintosh Tulevik Kvantarvutid peaksid olema väga palju kordi kiiremad
kiirgust, võib arvata, et pikalaineline, väiksema sagedusega kiirgus ei tekita fotoefekti. Enamikul ainetel tekib fotoefekti ultravalgus või violetne ja sinine valgus, aga punane valgus ei tekita. Sellepärast räägitakse fotoefekti punapiirist, s.o. Sellisest lainepikkusest, millest pikemaid laineid ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. Iga footon suudab vabastada ühe elektroni. Mida rohkem on valgusvihus footoneid seda rohkem langeb neid ühes sekundis pinnaühikule. Teisiti öelduna, seda suurem on valguse intensiivsus. Seepärast määrabki intensiivsus ära ainest eraldunud elektronide arvu ja sellega ka fotovoolu tugevuse. Vabanenud elektronide kiirus on aga määratud valguse sageduse ja väljumistööga. Nagu Einsteini valemist näha, saab fotoefekt esineda ainult juhul kui hf>A. Ainult siis jätkub energiat elektronile kineetilise energia andmiseks ja ainest Fotoefekti rakendusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
