Vool (0)

Vooluallikas – on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pikaks ajaks. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallikas teevad tööd välised, mitte mitteelektrilised jõud. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees elektrivälja energiaks mingi teist liiki energia. Vooluallikaid liigitatakse selle järgi, millineenergialiik seal elektrivälja energiaks muundub.
Pinge – füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. U=A/q – U = pinge V, A = elektrivälja töö J, q = elektrilaeng C.
Takistus – ühik Ω. Juhi takistus on 1 Ω, kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1A. Eritakistus – füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega.
Takistid ja reostaadid – reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Takisti on kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistus. Reostaat on juht, mille takkistuse väärtus on muudetav
Juhi elektritakistus – füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Metallides on elektritakistus põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvatele ioonide vastastikmõjust. Voltmeetriga mõõdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Juhi takistus saadakse, kui ping jagatakse voolutugevusega. Juhi takistust saab otstelt mõõta oommeetriga. Takistuse mõõtmiseks tuleb juht vooluringist eemaldada.
Vooluring – moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti ja lüliti. Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. Elektritarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energia liigiks . Lüliti abil saab vooluringi kas sulgeda või avada. Lõliti ühendatakse tarvitiga jadamisi.
Vooluringe kujutatakse joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks.2A – ühes sekundis läbib juhiristlõiget laeng 2 kulonit.
Ohmi seadus – voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Takisti – tema takistust ei saa muuta, reostaat – tema takistust saab muuta, kasutatakse vooluringis voolutugevuse muutmiseks. Juhi takistus sõltub: materjalist ( materjali kristallvõre tugevusest ), juhi pikkusest ( mida pikem on juht, seda suurem on takistus – võrdeline ), ristlõike pindalast ( mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus – pöördvõrdeline ). 
2V – ühe kulonilise laengu viimisel lambi ühelt klemmilt teisele teeb elektriväli tööd 2 dzauli , 0,016 Ω * mm2 / m – 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga hõbedast traadi takistus on 0,016 oomi , 9,8 * 10-8 Ω * m – 1m pikkuse ja 1m2  ristlõike pindalaga rauast traadi takistus on 9,8*10-8 Ω. I=U/R, I = voolutugevus A, U = pinge V, R = takistus Ω, I on võrdeline U ja pöördvõrdeline R, R = ρ*l/S, R = takistus Ω, ρ = eritakistus Ω * mm2 / m ja Ω * m, l = juhi pikkus m, S = ristlõikepindala m2 ja mm2, R on võrdeline l ja pöördvõrdeline S.