Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laboratoor - praktiline töö (0)

1 Hindamata
Punktid

LABORATOOR-
PRAKTILISED TÖÖD
õppeaines: ELEKTROTEHNIKA
Õpperühm:
Üliõpilane:
Kontrollis :
Tallinn 2010
SISUJUHT
TAKISTITE VÄRVIKOODID 4
Praktiline töö 1: Arvutused kahendsüsteemis 5
Praktiline töö 2: Lihtahela arvutus 6
Praktiline töö 3: Voolutugevuse ja pinge arvutamine 8
Lamp 2 9
Praktiline töö 4: Liitahela arvutus 12
13
Praktiline töö 5: Elektrivõimsuse ja –energia tarbimise arvestus 14
Elektrotehnika põhisuurused:
U V
  • pinge - suurus, mis iseloomustab elektrivälja

I A

sekundis
R 
  • takistus elektriahelale või selle osale rakenda-

tud pinge ja seda elektriahelat või ahela osa läbiva voolutugevuse suhe
P W

TAKISTITE VÄRVIKOODID


Püsitakistitele on määratud E- sarja standardväärtused:
10; 12; 15; 18; 22; 27; 33; 39; 47; 56; 68 ja 82
kokku 12 takistuse väärtust.
Kõik muud takistuste väärtused saadakse standardväärtuste koma koha muutmisega.

Praktiline töö 1: Arvutused kahendsüsteemis


Kümnendsüsteem - positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 10.
Kümnendsüsteemis moodustab kümme ühikut uue kõrgema järgu ühiku. Igat kümnendsüsteemi arvu saab esitada järguühikute kordsete
summana:
2083,47 = 2x103 + 0x102 + 8x101 + 3x100 + 4x10-1 + 7x10-2
Kahendsüsteem - positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2.
Kahendsüsteemis moodustab kaks ühikut uue kõrgema järgu ühiku.
Igat kahendsüsteemi arvu saab esitada järguühikute kordsete summana:
11010112= 1x26 + 1x25 + 0x24 + 1x23 + 0x22 + 1x21+ 1x20=
= 64 + 32 + 8 + 2 + 1 = 10510
Kahendsüsteemi kasutatakse elektronarvutites ja digitaaltehnikas, sest kahendsüsteemi tehted on lihtsad ja neid on mugav teostada elektronlülitustes.
Vaja on ainult kahte numbrit 0 ja 1.
x
0
1
0
0
0
1
0
1
0
1
0
0
0
1
1
10
Liitmine: Korrutamine :
Arvuta kahendsüsteemis ja kontrolli vastuseid viies arvud kümnend- süsteemi:
Arvutused kahendsüsteemis
Kontroll kümnendsüsteemis
1011001 + 110011101 = 111110110
89 + 413 = 502
1001111001 + 101111 = 1010101000
633 + 47 = 680
10011111111001 + 10011001 =10100010010010
10233 + 153 = 10386
1001111001 - 1101011 = 1000001110
633 - 107 = 526
110011101 - 1011001 =101000100
413 – 89 = 324
10011111111001 - 10011001 =10011101100000
10233 – 153 = 10080
11011 x 100111 = 10000011101
27 x 39 = 1053
11100011 x 110001 =10101101110011
227 x 49 = 11123
1101101 x 11100110110 = 110001000111111110
109 x 1846 = 201214
11100110110 : 1101101 = 10000
1846 : 109 = 16
111011110 : 1101 = 100100
478 : 13 = 36
100001101 : 1001 = 11101
269 : 9 = 29
110011 + 110011 x 1010 =1000110001
51 + 51 x 10 = 561
11011 x 110110 – 1011011 = 10101010111
27 x 54 – 91 = 1361
1000110 x 1011 : 1001101 = 1010
70 x 11 : 77 = 10

Praktiline töö 2: Lihtahela arvutus


Praktilise töö aruanne:
1. Elektriahela skeem:
2. Elektriahela takistite valik: üliõpilased valivad takistite värvi-rõngaste värvused vastavalt oma koodi viimase numbrile
Va-riant
U
Takistite värvirõngaste värvused
R1
R2
R3
R4
R5
R6
R7
2.
3.
4.
2.
3.
4.
2.
3.
4.
2.
3.
4.
2.
3.
4.
2.
3.
4.
2.
3.
4.
1.
120 V
0
0
pr
r
m
pr
m
m
pr
m
m
pr
m
m
k
v
m
2.
0
k
v
m
pr
r
m
pr
m
m
pr
m
m
pr
m
m
0
3.
0
0
pr
v
m
pr
m
m
pr
m
m
pr
m
m
0
4.
pr
p
m
pr
r
m
0
0
pr
m
m
pr
m
m
pr
p
m
5.
pr
p
m
pr
r
m
0
k
v
m
0
pr
v
m
6.
pr
m
m
pr
m
m
pr
m
m
0
0
0
pr
p
m
7.
pr
m
m
pr
m
m
pr
m
m
0
pr
p
m
0
o
o
m
8.
o
o
m
pr
p
m
pr
m
m
0
pr
m
m
0
pr
m
m
9.
o
o
m
pr
m
m
pr
m
m
pr
m
m
0
0
o
o
m
10.
pr
p
m
0
o
o
m
pr
m
m
pr
m
m
pr
m
m
0
Rõngaste värvuste tingmärgid: 0 takisti puudub
pr – pruun; p – punane; r – roheline; m – must;
k – kollane; v – violett; o - oranž
3. Variandile vastav elektriahela skeem ja takistite väärtused:
R4
R2
R5
V
R6
A
R3
4. Lihtahela arvutus:
Arvutada ahela üldine takistus, üldine voolutugevus, pinged igal takistil ja igat takistit läbiv voolutugevus.

Praktiline töö 3: Voolutugevuse ja pinge arvutamine


Praktilise töö aruanne:
  • Variant: Üliõpilane valib variandiks oma koodi viimase numbri
    Ühenduse skeem
    Variant
    L1
    L2
    L3
    L4
    L5
    L6
    Jadaühendus
    1
    2
    3
    4
    5
    6
    7
    8
    +
    9
    +
    10
    +
    Rööpühendus
    1
    2
    +
    3
    +
    4
    5
    6
    7
    8
    9
    10
    2. Elektriahelad vastavalt variandile
    Jadaühendus:
    Lamp 2
    60 W
    N
    L1
     220 V
    Lamp 1
    40 W

    Lamp 2

    40 W
    Lamp 3
    40 W
    Lamp 5
    60 W
    Lamp 4 60 W
    Rööpühendus:
    N
    L2
     110 V
    3. Joonesta välja vastavalt variandile elektriahelate skeemid, arvuta välja ja märgi lampide juurde nende takistused (Ri)
    Jadaühendus:
  • Voolutugevuse ja pinge arvutused
    Ühenduse liik
    Var.
    I [A]
    U[V]
    L1
    L2
    L3
    L4
    L5
    L6
    Jadaühendus
    Voolutugevus I
    10
    220
    0,45
    0,45
    0,27
    0,18
    Pinge U
    220
    220
    220
    220
    Takistus R
    484
    484
    806
    1210
    Rööpühendus
    Voolutugevus I
    10
    110
    0,36
    0,36
    0,36
    0,54
    0,54
    0,54
    Pinge U
    110
    110
    110
    110
    110
    110
    Takistus R
    302,5
    302,5
    302,5
    201
    201
    201

    Praktiline töö 4: Liitahela arvutus


    Praktilise töö aruanne:
    Arvutada voolutugevused harudes
    1. Elektriskeemi ja arvutusmeetodi valik:
    Va-riant
    Elektriskeem
    Arvutusmeetod
    E1
    E2
    R1
    R2
    R3
    1.
    Kirchoffi seaduste abil
    2
    6
    2
    4
    6
    2.
    Kahe sõlme meetodil
    4
    6
    3
    5
    4
    3.
    Ülestus-
    meetodil
    24
    28
    4
    6
    5
    4.
    Kirchoffi seaduste abil
    6
    10
    4
    6
    5
    5.
    Kahe sõlme meetodil
    6
    4
    3
    5
    4
    6.
    Ülestus-
    meetodil
    30
    20
    2
    4
    3
    7.
    Kirchoffi seaduste abil
    10
    6
    4
    5
    6
    8.
    Kahe sõlme meetodil
    10
    6
    5
    4
    3
    9.
    Ülestus-
    meetodil
    15
    20
    6
    5
    4
    10
    Kirchoffi seaduste abil
    6
    2
    5
    4
    6
    2. Variandile vastav elektriahela skeem ja takistite väärtused:
    E1
    E2
    R1
    R2
    R3
    4
    6
    3
    5
    4
    3. Liitahela arvutus kahe sõlme meetodil:

    Praktiline töö 5: Elektrivõimsuse ja –energia tarbimise arvestus


    Praktilise töö aruanne:
    1. Näiv-, aktiiv- ja reaktiivvõimsuse mõõtmine vahelduvvoolu-ahelas:
    • elektriahela skeem

    • elektrilampide ühenduse variandid:

    säästulambid säästulambid
    1. L1=L3=L5 = 75 W 18 W L2=L4=L6 = 100 W 25 W
    2. L1=L3=L5 = 100W 25 W L2=L4=L6 = 75 W 18 W
    3. L1=L3=L5 = 40 W 9 W L2=L4=L6 = 60 W 13 W
    4. L1=L3=L5 = 60 W 13 W L2=L4=L6 = 40 W 9 W
    5. L1=L3=L5 = 60 W 13 W L2=L4=L6 = 75 W 18 W
    6. L1=L3=L5 = 75 W 18 W L2=L4=L6 = 60 W 13 W
    7. L1=L3=L5 = 40 W 9 W L2=L4=L6 = 60 W 13 W
    8. L1=L3=L5 = 60 W 13 W L2=L4=L6 = 40 W 9 W
    9. L1=L3=L5 = 60 W 13 W L2=L4=L6 = 75 W 18 W
    10. L1=L3=L5 = 75 W 18 W L2=L4=L6 = 60 W 13 W
    Hõõglampide cos = 1; säästulampidel cos = 0,8
    Jrk
    Vooluahel
    I
    U
    Pm
    S
    P
    Q
    cos
    1.
    Hõõglampidega
    2,38
    220
    525
    528
    528
    0
    1,0
    2.
    Säästulampidega
    0,58
    220
    127
    127
    100
    27
    0,8
    2. Arvutada 3-toalise korteri maksimaalne võimsus ja tarvitatud elektrienergia maksumus (päevane 1,45 kr. ja öine 1,07 kr. 1 kWh)
    Korteri elektriseadmed
    Võimsus
    Tööaeg
    Maksumus
    Elektrienergia kulu ja maksumus
    Kokku
    Päev
    Öö
    Päev
    Öö
    kWh
    kuus
    aastas
    Valgustid
    2x40
    80
    5
    3
    400
    240
    0,64
    19,2
    230,4
    5x60
    300
    1500
    900
    2,4
    72
    864
    3x100
    300
    1500
    900
    2,4
    72
    864
    Elektripliit
    2 kW
    2000
    1,5
    3000
    3
    90
    1080
    Külmik
    250
    250
    4
    3
    1000
    750
    1,75
    52,5
    630
    TV
    100
    100
    3
    2
    300
    200
    0,5
    15
    180
    Raadio
    25
    25
    2
    3
    50
    75
    0,125
    3,75
    45
    Arvuti komplekt
    80
    80
    4
    320
    0,32
    9,6
    115,2
    Pesumasin
    330
    330
    1
    330
    0,33
    9,9
    118,8
    Triikraud
    750
    750
    1
    750
    0,75
    22,5
    270
    Kokku:
    4145
    x
    x
    9150
    3065
    12,215
    1266,45
    15197,4
  • Vasakule Paremale
    Laboratoor - praktiline töö #1 Laboratoor - praktiline töö #2 Laboratoor - praktiline töö #3 Laboratoor - praktiline töö #4 Laboratoor - praktiline töö #5 Laboratoor - praktiline töö #6 Laboratoor - praktiline töö #7 Laboratoor - praktiline töö #8 Laboratoor - praktiline töö #9 Laboratoor - praktiline töö #10 Laboratoor - praktiline töö #11 Laboratoor - praktiline töö #12 Laboratoor - praktiline töö #13 Laboratoor - praktiline töö #14 Laboratoor - praktiline töö #15
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 194 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor konn22 Õppematerjali autor
    hinne 5

    Sarnased õppematerjalid

    Alalisvooluahelad
    40
    ppt

    Alalisvooluahelad

    mahtuvused ning sellega lihtsustades skeemi. 8 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD ALALISVOOLU VÕIMSUS JA TÖÖ Võimsus - ühes sekundis tehtud töö (või 1 sekundis tarvitatud energia) A kus P W - võimsus A J - alalisvoolu töö P t s - elektrivoolu tarbimise aeg t Töö - suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise. Igas elektriahelas toimub energia muundumine. Elektrienergia allikas muundab mehaanilist, keemilist jt. energiat elektrienergiaks

    Elektriahelad ja elektroonika alused
    Alalisvooluahelad
    20
    ppt

    Alalisvooluahelad

    mahtuvused ning sellega lihtsustades skeemi. 8 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD ALALISVOOLU VÕIMSUS JA TÖÖ Võimsus - ühes sekundis tehtud töö (või 1 sekundis tarvitatud energia) A kus P [W] - võimsus A [J] - alalisvoolu töö P= t [s] - elektrivoolu tarbimise aeg t Töö - suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise. Igas elektriahelas toimub energia muundumine. Elektrienergia allikas muundab mehaanilist, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Elektriahela välisosas see

    Elektrotehnika
    Elektrotehnika laboritööd
    40
    doc

    Elektrotehnika laboritööd

    17.................................................................................28 Ohmi seaduse kontrollimine vahelduvvooluahelas. Pingeresonantsi uurimine..........28 19. Laboritöö nr.18*................................................................................30 Ahela tööreziimi uurimine vooluresonantsi korral..............................................30 20. Laboritöö nr.19.................................................................................31 Töö ja võimsuse mõõtmine ühefaasilises vahelduvvooluahelas.................................31 21. Laboritöö nr.20*................................................................................32 Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Tähtühendus...................................................32 22. Laboritöö nr.21*................................................................................33 Kolmefaasilise elektriahela uurimine. Kolmnurkühendus.............................

    Elektrotehnika
    Elektrotehnika
    6
    doc

    Elektrotehnika

    Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24

    Elektrotehnika
    Ehitusmaterjalide praktikumide kogum
    64
    pdf

    Ehitusmaterjalide praktikumide kogum

    TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasaselepinnaleasetatudkatsekehal vdetaksem66dudtiipsu

    Ehitusmaterjalid
    Alajaamad II osa
    59
    doc

    Alajaamad II osa

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo

    Elektrijaamad
    Elektrotehnika eksam
    5
    doc

    Elektrotehnika eksam

    .. Q=Q1+Q2+Q3+... U=U1+U2+U3+... U=U1=U2=U3=... 1/C=1/C1+1/C2+1/C3+... C=C1+C2+C3+... 8. Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud liikumist. 9. Elektromotoorjõud Seadmeid, mis säilitavad juhi erinevais punktides teatud potensiaali nimetatakse emj allikateks. Emj on arvult võrdne maksimaalse pingega, mida antud allikas tekitab. Emj on võrdne laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses tehtud töö ja laengu suuruse suhtega. 10. Elektritakistus Juhi omadust avaldada laengute liikumisele takistavat vastumõju nimetatakse elektritakistuseks. 11. Elektritakistuse sõltuvus temperatuurist Temperatuuri mõju takistusele iseloomustabtakistuse temperatuuri tegur. Takistuse temp tegur näitab, millise osa takistusest alg temperatuuril(tavaliselt 20ºC) moodustab takistuse juurde kasv temperatuuri tõusul 1ºC võrra. 12. Ohmi seadus

    Elektrotehnika
    TTM kursusetöö ülesanne nr-1
    23
    pdf

    TTM kursusetöö ülesanne nr. 1

    EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 1 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2012. a ......................................................... Vello Lääts Juhendaja: "....." .................. 2012. a ......................................................... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................

    Tõste- ja edastusmasinad




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun