säästab teda ärasöömise eest. Tihti meelitatakse aga iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid. Õige kasutamise korral on paljud mürktaimed ka väärtuslikud ravivahendid. Seetõttu on väga raske tõmmata piiri mürk- ja ravimtaimede vahele. Mürktaimede üldiseks iseärasuseks on see, et nendes sisalduvad aineid, mis juba väga väikestes kogustes võivad põhjustada inimorganismi mürgistusi. See võib väljenduda närvisüsteemi, vereringe ja seedekulgla kahjustustes või allergia tekkes. Mürgiste ainete kogus erinevates taimeliikides on erinev. Enamasti ei ole see ka sama taime erinevates organites ühesugune. Taimede mürgisus sõltub tihti veel taime arengujärgust ja kasvukohast. Mürgistuse võib saada taimede mürgiste osade söömisel, aga ka taimemahlade sattumisel nahale või silma. Kerge mürgistuse tunnusteks on üldine nõrkus, peavalu ja -pööritus, oksendamine ning krambid. Tugev mürgistus võib arstiabi
Näiteks: järglased väga abitud sünnijärgsel ajal, mis kestab kuid. Hiline hammaste ilmnemine ja vahetumine. Luustumistuumade hiline kujunemine. Hiline suguküpsus. Hiline kahel jalal liikumine. Bioloogiline roll: seoses kahel jalal liikumisega pidi sünnieelne areng oluliselt kiirenema ja lühenema. Tingis paiksema eluviisi ja võimaldas eluiga pikendada. 4. Omnivoorlus- kõige söömine. Tõendid: segatüübiline hammastik, keskmise pikkusega seedekulgla, seedenõrede ja seedeensüümide koostis. Eelised: järjepidevam toiduga varustatus, toidu kõrgem energeetiline väärtus, toidu mitmekülgsem bioloogiline koostis, suure hulga ühendite saamine valmiskujul ilma nende sünteesile ressursse raiskamata. 5. Geneetilise süsteemi muutus- Inimese erinevus inimahvidest jääb alla 2% (DNA). Inimesel suur regulaatorgeenide osakaal (võimaldab olemasolevat geneetilist materjali
Seened paljunevad eostega ehk spooridega. Seeneraku kest sisaldab kitiini. Molekulaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. 6. Must täpphalik- Ikkeseen, on saprotroof ja esineb tihti toiduainetel nt. Leival. Leiva pinnale tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad ehk sporangiumid. Eoslad on musta värvi ja on palja silmaga näha. 7. Sõnnikuhallik- esineb taimetoidulisel loomal, väljub seedest. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad eoslad tugevasti puhetunud rakkude otsas. Puhetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge kontsentratsiooniga lahust. Vakuooli lõhkedes ''tulistatakse'' eosed paari meetri kaugusele. 8. Eesti metsades on levinud tuletael, kes kasvab nii elusal kui surnud puidul. Tema viljakuju on hobusekabja kujuline. Eesti metsades esineb ka väävlik, kes igal aastal moodustab uue viljakeha.
köha ja teiste külmetushaiguste vastu. Ülase tolmukaid kasutatakse silmahaiguste ravis, väidetavalt olevat ülane tedretähnide vastane. Eripära Kuid kogu taim on mürgine, sisaldab tulikalistele omaseid mürke. Mahl ärritab nahka ja põhjustab punetust, sügeliste, villide, ning haavandite teket. Terava ja ebameeldiva maitse tõttu loomad teda ei söö ja mürgistusi esineb harva. Sissesööduna põhjustab seedekulgla limaskestade valu, võivad järgneda peapööritus, krambid ja teadvusetus, kuid kuivades taime mürgisus kaob. Veistel põhjustab toore taime rohke söömine seedehäireid, neerude ärrituse ja piima punaseks ning kibedamaitseliseks muutumise. Mesilastele suiraallikas. (Margus Pedaste, Triin Marandi ja Tago Sarapuu. Kodulehekülg WWW. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vylane2.htm, 25.03.2010) Taime närimine või väikese koguse maitsmine võib põhjustada põletavat suus ja
Kokaiin Kokaiin vikipeedia Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimesti, mida kasutatakse meditsiins silma -, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine, kultivatsioon ning levitus on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism. Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud - Sir Arthur Conan Doyle'ist ja Sigmund Freudist USA presidendi Ulysses S. Grantini. Mitu aastakümmet sisaldas kokaiini ka tu...
Maksa ehitus ja talitlus Maks (hepar) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund. Paikneb kõhuõõne ülalosas, paremal pool ning maksa kaitseb rindkere luustik. Maksa funktsioonide alusel toimib maks lisaks seedeelundile ka fagotsütaarse, immunogeense ja endokriinse elundina. Maks on inimese suurim siseelund kaaludes täiskasvanul ligikaudu 1,5 kg. Samuti on maks inimese suurim seedenääre. Maksa ehitus Maks on peaaegu täielikult kaetud kapsliga, nn Glissoni kihnuga, mis on kõhukelme osa. Maksal on kaks suurt sagarat parem on vasakust mitu korda suurem. Parem maksasagar, mis moodustub segmentidest VVIII, külgneb parema roidekaarega. Vasak maksasagar, mis moodustub segmentidest IIV, on paremast maksasagarast väiksem ja õhem ning lõpeb maksafibroosripikuga. Maksa alumise pinna keskel on maksavärat, millest kulgevad mak...
Piima koostis vastab ka lapse vanusele. Enneaegse lapse emapiim on erinev õigeaegse lapse emapiimast sisaldades aineid, mis aitavad kiiremini ajalisele lapsele järele jõuda. Rinnapiima koostis sõltub ka aastaajast: - talvel rasvasem, sest soojuse tootmiseks kulub rohkem energiat - suvel lahjem, sest palavaga vajab laps rohkem vedelikku. Esimestel päevadel peale sünnitust on rinnapiim paks ja kollane, see on ternespiim ehk kolostrum. Ta on lahtistava toimega ning aitab seedekulgla puhastumisele mekooniumist. Kolostrumis on palju antikehasid ja valgevereliblesid, mis kaitsevad vastsündinut nakkuste eest. Palju on ka A-vitamiini, mis kergendab võimalike haiguste ja nakkuste kulgu. Piimas leiduv A-vitamiin aitab ära hoida veel silmahaiguste tekke. Ternespiimas sisalduvad kõik kasvamiseks vajalikud ained, mis aitavad ka imiku seedekulgla küpsemisele kaasa ning hoiavad ära allergia ja intolerantsuse teket. Kahe kuni nelja päeva
eelnevalt lõhustatud kuni monosahhariidideni (glükoosi, fruktoosi ja galaktoosini); valgud peavad olema lõhustatud aminohapeteni ja lipiidid glütserooli ja rasvhapeteni. Peensoolest imendub suurem osa vett, vitamiine ja mineraalaineid. Maos ja jämesooles imendub väike osa vett. Jämesooles ka, enne peensoolest maos suhteliselt tagasihoidlik osa. Mõningad ravimid imenduvad juba suus, keele all. 4) Peensoole ja mao, jämesooles motoorika ülesandeks seedekulgla sisaldise edasitransportimine 5) Seedekulglal sisesekretoorne funktsioon mao ja peensoole limaskestaas sisesekretoorseid näärmerakke, mis saadavad oma produkti verre ja mis reguleerivad seedeelundite talitlust, aga osa neist ka kogu organismi talitlust, nt toitekäitumist (nälja- ja küllastustunde teke) SEEDEENSÜÜMIDE TOIMEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Seedeensüüme väljutatakse seedenäärmetest vastava nõrega, nt süljega (süljenääre),
Organismi keemiline koostis Puit Puidu keemiline koostis : süsinikku 50% , hapnikku 43% ,vesinikku 6% , lämmastikku 0,2% , naatriumi , kaaliumi , kaltsiumi , fosforit jt elemente 0,8% . Põhilised koostisosad : tselluloos 43-56% , ligniin 19-30%. Puidu keemilised omadused : Enamlevinud okaspuud on mänd ja kuusk. Nad on pika sirge tüvega, väheste looduslike vigade ja küllaldase tugevusega.Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on määratud torujas- kiulise ehitusega, raku seinte anisotroopse struktuuriga ja puidu ainega, mille tihedus on 1,5 g/cm3.Okaspuidu mahust enam kui 95% moodustavad tüvesuunalised torukujulised rakud trahheiidid. Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu. Säsikiired- radiaalsuunalised rakud - puidu omadust ei mõjuta. Nad juhivad ja salvestavad toitaineid puidus. Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike maltspuidu ja mähkjakihi rakud. Lü...
levikut kehas. Haige katta soojalt. Hammustuskohale võib panna külma kompressi. Hammustatud jalg või käsi lahastatakse käepärast olevate vahenditega, et aeglustada koevedeliku voolu ja sellega ka mürgi liikumist kudedes. Enne eemaldatakse sõrmused ja käevõrud. Paljude allikate soovituste kohaselt tuleb kannatanule anda rohkesti juua, ükskõik mida peale alkohoolsete jookide, et kiirendada maomürgi eritumist neerude ja seedekulgla kaudu. Soovitatakse juua rohkesti kuuma kohvi või teed. Tuleks pöörduda ka kiiremas korras haiglasse, kus inimene ja tema olukord üle vaadatakse. Kas kannatanule tehakse vastumürgisüst või mitte, selle otsustavad meedikud. Vältima peaks hammustatud jäseme kinninöörimist vöö, paela või nööriga. See ei peata rästikumürgi levikut kehas, lisaks võib see kudesid paikselt kahjustada ja vigastada. Ka katsed mürki haavast suuga välja imeda on tulutud, kuna kudede
Võsapuuk ja Sametlest Erik Mukk / Gregor Mikk Maasik Võsapuuk / Ixodes scapularis Erik Mukk Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Ämblikulaadsed Selts Nugilestalised Liik Võsapuuk Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Click to edit Master text styles Nende tagaosa on Second level Third level pruunikas Fourth level Neil on 6 jalga (3 Fifth level paari) Neil on 1 paar "sõrgasid" Siseehitus ja elundkonnad Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad...
talvine toiduvaene periood Eestis jäävad karud taliuinakusse tavaliselt novembris ning väljuvad talipesadest järgmise aasta märtsist maini. Talipesad hülgavad esimestena täiskasvanud isakarud ning viimasena sama-aastaste poegadega emakarud. Emakarud sünnitavad talipesades pojad ning veedavad nendega reeglina koos ka järgmise talve. Karu on sõltumata kuuluvusest kiskjaliste seltsi omnivoor nii oma toiduvaliku kui ka hammastiku ja seedekulgla ehituse poolest. Eestis on vanemate, kui aastaste karude peamiseks suremusteguriks küttimine. ILVES Euraasia ilves (Lynx lynx) kuulub kiskjate seltsi kaslaste sugukonda. Eestis elab Euraasia ilves kõikides metsaga seotud elupaikades Emased ilvesed valivad oma kodupiirkonna sobiva elupaigatüübi ning toidubaasi järgi, mis võimaldaks neil üles kasvatada oma järeltulijad isased valivad oma kodupiirkonna emaste olemasolu järgi
suhkrute ja valkude seedimine Kõhunääre reguleerib veresuhkru sisaldust veres. Jämesool Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. · toitainete imendumine verre imendub vesi · Jämesooles on bakterid, kes · toituvad meie poolt seedimata jääkidest · varustavad meie keha mõningate vitamiinidega Tahked toidujäägid eemaldatakse päraku kaudu Inimese seedekulgla Suuõõs neel söögitoru magu peensool jämesool pärak http://www.youtube.com/watch?v=Uzl6M1YlU3w http://youtube.com/watch?v=IxNpXO8gGFM&feature=related Kasutatud materjal: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Head_lateral_mouth_anatomy.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Tooth_section_international.png http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2007/06_02/teethDM1506_228x307.jpg http://www.lilypads.com.sg/images/teeth.jpg http://upload.wikimedia
tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega ka kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi, Võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda, Väsivad suhteliselt kiiresti Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega, kuid erinevalt neist südamelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata, Töötavad väsimatult pidevalt Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes. Näiteks soolestiku lainelisi liigutusi põhjustavad silelihaste aeglased kokkutõmbed ja lõtvumised. Silelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Tõmbuvad kokku aeglaselt, Ei väsi nii kiiresti kui skeletilihased 13. Kuidas saavad lihased energiat? Vastus: Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. 14. Treeningu mõju lihastele
, kõridift. võib põhj. lämbumist.salmonelloos-äge soolepõletik, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, toore või vähekuum. kanamna ja kanaliha sööm. kaudu. Düsenteeria- ägedad üldmürgituse nähud, jämesoole limaskesta kahjustus, kõhulahtisus. Levib käte, esemete, toidu ja joogivee kaudu.Tuberkuloos- kahj, kopse, luid, liigseid, erituselundeid, lümfisõlme, kudedes tekivad põletikukolded. Peamis.õhu kaudu, harvem seedekulgla, naha või limask. kaudu nakatub.Süüfilis-limaskestadel haavandid, nahal ning limask. Laigud ning sõlmed. Juuste väljalangemine, seljaaju kahjustused. Levib sug.teel(vigastatud limaskesta kaudu) harvem emalt lootele. Bakteritoksiin- bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine Proplastiid- taimerakus esinevate plastiidide eellasorganell, millest moodustuvad uued kloro-, kromo-, ja teist liiki organismide abil
18 Õendusplaan · Probleem Meeleolulangus tingituna minapildi muutusest ning teiste abist sõltumisest · Eesmärk Pt lepib oma minapildi muutusega, on optimistlikult meelestatud 19 Õendusplaan · Probleem Potentsiaalne oht toiduinete ebapiisavaks omastamiseks ja dehüdratatsiooniks, mis on tingitud põhihaigusele omasest mälumis- ning neelamisraskusest, seedekulgla funktsioonide halvenemisest · Eesmärk Ptle on tagatud piisav toitainete omastamine, dehüdratatsiooni ei teki 20 Õendusplaan · Probleem Potentsiaalne oht naha terviklikkuse häireks, mis on tingitud vähenenud liikumise aktiivsusest ning püsivast survest kudedele, inkontinentsusest · Eesmärk Pt nahaterviklikkus säilib 21 Õendusplaan · Probleem
Mulda vajavad kasvamiseks taimed osalevad Maal toimuvas aineringes. Bakterite elutegevus muudab mulle viljakamaks. Tähtsus inimesele: 1.)Osad bakterid on inimesele kahjulikud, nad võivad põhjustada näiteks läkaköha, pidalitõbi ja tuberkoloosi. 2.)Bakterite abil toodetakse hapupiima, keefirit, jogurtit, alkoholi, antibiootikume, võid, juustu jne. 3.)Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene ära reovete puhastamisel 4) Inimeses elavad vajalikud bakterid on näiteks seedekulgla bakterid, kes aitavad lõhustada toiduaineid. 5)Kasutatakse ravimitööstuses abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine. 6)Kasutatakse põllumajanduses abil valmistatkse silo, tõrjutakse erinevaid taimehaigusi. SEENED Pärmseente tähtsus inimesele: 1)Põhjustavad nahahaigusi 2)Alkohoolsete jookide valmistamine 3)Loomasöödaks 4)Pagaritoodete tegemiseks 5)Antibiootikumide tootmiseks Hallitusseente tähtsus inimesele: 1)Võivad rikkuda raamatuid, riietus- ja nahkesemeid
Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmatest Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla hingamisteede jne epiteelile. 11. Kapselist (kihn) Kapsel on limaaine, mida produtseerib ja kihistab rakk oma pinnale. Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest. 12. Eosed ja sporogenees Osa baktereid moodustavad pärast vegetatsioonitsüklit eoseid. Et eosed paiknevad raku sees siis nim. neid endospoorideks. Eose kuju on kas ümar,
stimuleeritakse lihastööd) 3.hüpot funktsioon: toitekäitumiskeskus; kontrollib nälja- ja küllastustunde teket. Hüpotalamuses on 2 sorti närvirakud ühtede erutus põhjustab näljatunde teise erutus küllastustunde. Need kaks keskust on omavahel seotud, kahjustuse korral tekib isutus või ülesöömine (anoreksia). Normaalse talitluse korral saavad onfot seedekulglast ja veres ringlevate ainete kaudu sellest, milline on seedekulgla täituvus ja toitainete sisaldus veres/kudedes. Leptiin rasvkoe rakkude poolt eritatav hormoon, selle taseme tõus(ne pärast sööki) pärsib hüpotalamuses hemopeptiid Y-i (mediaator, mis stimuleerib näljatunnet)teket, näljatunnet ei teki. 4. janukeskus hüpotalamuses paiknevad närvirakud, mis reguleerivad janutunde teket, need närvirakud on tundlikud osmootse rõhu muutuse suhtes. Osmootse rühu tüus stimuleerib janutunde teket, langus pidurdab
Varstu Keskkool JÄNESELISED Referaat Koostaja: Juhendaja: Varstu 2007 Välimus Jäneselised on taimtoidulised. See on selgesti näha juba põgusast pilgust jäneselise suule, sest ainsa loomarühmana on jänestel ülalõualuus topelt lõikehambad, s.t. kahe ülemise lõikehamba taga asub veel kaks, nn. pulkhammast. Kõik lõikehambad on üleni hambavaabaga ümbritsetud ning neil ega ka purihammastel ei ole juuri ja kasvavad pidevalt. Jäneselise iga purihamba mälumispinnal on ainult 2 põikiharja. Kõigil jäneselistel on väga lühike saba ja neile omane refektsioon (s.t. neil tekivad erilised väljaheited, mille nad ära söövad, nii et toit läbib seedekulgla 2 korda). Kõigil jänestel ja küülikutel on pilujad ninasõõrmed, mida saab nende kohal paikneva nahavoldiga avada ja sulgeda. (2) Karvkate on väga mitmekesine: pikast, kohevast ja pehme...
Harilik astelpaju – aitab kaasa haavade paranemisele ja on põletikuvastase toimega; soodustab kudede taastumist. Teepuu – soodustab haavade paranemist, on põletiku- ja seenevastase toimega. 7. Millised on vitamiinide saamisallikad? Milline allikas on kõige olulisem. Milliseid vitamiine suudab organism ise sünteesida – too mõni näide? Bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised toitained, mida inimorganism üldjuhul ise ei sünteesi. Vitamiinide saamisallikad: toit, seedekulgla mikrofloora, vitamiinipreparaadid. Organism suudab sünteesida B3, B5, K- ja D-vitamiini. 8. Miks tekivad vitamiini defitsiidid? Toitumuslik – olmelised põhjused; oranismi haiguslikud seisundid; ravimid; füioloogilised. 9. Mis on RDA? Recommended dietary alowance – soovituslik päevane kogus. 10. Mis on hüpovitaminoos ja avitaminoos? Lühiajaline defitsiit – hüpovitaminoos. Mittespetsiifilised sümptomid.
SEEDEELUNDKOND Seedekulgla on suust pärakuni viiv toru, mis koosneb suust neelutorust söögitorust maost peensoolest ja jämesoolest. HAMBAD Toide peenestamine toimub hammastega. Hamba osad: 1) Säsi asub keskel; seal on närvid ja veresooned; 2) Säsi on kaetud dentiiniga. See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespu...
.................................................................. 7 PROBIOOTIKUMIPREPARAADID.......................................................................................... 8 2 T11K MIS ON PROBIOOTIKUMID? Probiootikumideks nimetatakse elusmikroobidega toiduaineid, mille kohta arvatakse, et nad parandavad tervist seedekulgla mikroobikoosluse tasakaalustamise läbi. Mõiste 'probiootikumi' asemele on pakutud ka terminit 'bioterapeutiline agent' ( biotherapeutic agent ), kuna see näitab, et kasutatakse spetsiifiliste terapeutiliste omadustega mikroorganisme. Toite, mida peremeesorganism ei suuda seedida, kuid mis parandavad tervist sellega, et stimuleerivad valikuliselt ühe või mõne seedetrakti bakteri kasvu ja/või aktiivsust, nimetatakse prebiootikumideks. KUS PROBIOOTIKUME LEIDUB?
Morfiin ja Kofeiin Morfiin Üldnimetus: Morfiin Mis ravim on Morfiin ? Morfiin kuulub narkootiliste valuvaigistite gruppi. Morfiini kasutatakse mõõduka kuni tõsise valu raviks. Selle toime seisneb ajus asuva valutunnetuskeskuse tuimestamises. Kiiretoimelist koostist võetakse valu vastu vastavalt vajadusele. Pikatoimelist koostist kasutatakse siis, kui on vajalik ööpäevaringne valu leevendamine. Morfiini ei tarvitata valu leevendamiseks koheselt pärast operatsiooni, välja arvatud juhul, kui tarvitasite ravimit juba enne operatsiooni. Morfiini võidakse kasutada ka teistel, selles ravimijuhises mainimata jäänud eesmärkidel. Oluline informatsioon Morfiini kohta Võib juhtuda, et isik ei saa seda ravimit tarvitada, kui juba ravitakse sarnase opioidse valuvastase ravimiga ja keha on selle suhtes tolerantne. Tuleb konsulteerige oma arstiga, kui ei olda kindel, kas ollakse opioid-tolerantne. Morfiin võib olla...
ärrituvus, rimis-raskused, anoreksia, tunne, langus, pernitsioosne- rasvinflirtatsioo , suunurkade anoreksia, katarakt, igemete pellagra dermatiidid aneemia, n maksas haavandid, depressioon, häbeme/ valulisus, taolised , perifeerne subakuutne keelepõletik, seedekulgla munandikoti naha- nähud, neuropaati seljaaju suur- tegevuse dermatiit, kahjustuse krambid, a, kombineeritud punalible häired,Werni ekseem, d, glossiit, hüpoglükeemi homotsüste degeneratsioo aneemia,
Äädikhappe vesilahust nimetatakse äädikaks. Lisaainete klassifikatsioonis on äädikhappe koodiks E260 ja ta kuulub konservantide rühma. Konservandid pikendavad toiduainete säilivusaega tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t.ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohi toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. Säilitamine orgaaniliste hapetega Kiirestiriknevate toiduainete paremaks säilitamiseks lisatakse neile sageli mitmesuguseid orgaanilisi happeid, näiteks bensoehape, sorbiinhape, sidrunhape. Säilitamine õlis õlis säilitatakse kalu, juurvilju, maitsetaimi. õlil puuduvad mikroorganisme hävitavad omadused, seega tuleb õlikonserve hoolikalt kuumutada või lisada koos õliga teisi konservante. õli konserveeriv toime avaldub kolmel tasandil:
..6 valge kroonlehega. Õis asub üksikult varre tipus. Õitseb mais ja juunis. Isasõie läbimõõt on umbes 3 cm, emasõis on veidi väiksem. Rabamurakal on pikk ja sitke harunev risoom. Taim paljuneb peamiselt vegetatiivselt, vähem ka seemnetega. Tolmeldajateks on putukad, seemneid levitavad linnud. Seemned idanevad hästi, kuid ei pruugi pinnaseni jõuda. Seemnest täiskasvanuks saamiseni kulub taimel kuni 7 aastat. Murakas maitseb teiste hulgas sookurele ja karule, kelle seedekulgla läbinuna on ka seemnetel märksa suurem tõenäosus idaneda. Kuigi muraka vilja nimetatakse tavaliselt marjaks, on tal tegelikult koguluuvili. Koguvili võib koosneda 5...25 "terast", millest igaühe sees on luuseeme. Kerajas vili on algul kõva ja punane, valmides värvub kollaseks ning muutub pehmeks. Vili valmib juulis-augustis. Saak on aastati väga erinev; viljumine on tundlik nii hiliste öökülmade kui ka teiste ebasoodsate ilmastikutingimuste suhtes. SINIKAS
Alkoholi imendumine verre võib alata juba suus, see toimub ka maos, kuid põhiliseks imendumise paigaks on peensool Alkoholist tulenevad haigused Alkoholi tarbides võib tulla pikka aja peale palju erinevaid haigusi, kindlasti võib tulla ka alkoholi sõltuvus. Alkohol ja maks Maks on inimese esimene siseorgan mis saab tunda alkoholi mõju. See veri mis maksast läbi käib on kõige suurema alkoholi sisaldusega, sest joodud alkohol imendub seedekulgla kaudu verre, kogu see veri mis on pärit seedekulglast, läbib enne teistesse organitesse jõudmist maksa. Maksarakkudel on teatud kiirus, mille ajal suudab ta tarvitatud alkoholi lõhustada. Maksahaigused Maksakahjustused, mis on tingitud alkohoolist, suurenevad väga kiiresti kui juua pidevalt ja üle riskipiiride. Maksakahjustused ei teki koheselt, vaid kujunevad välja aastate jooksul. Üldiselt tekivad naistel kahjustused kiiremini, kui meestel. Kõvasti sõltub ka kahjustuste teke
neist on: füüsilise vastupidavuse vähenemine vaimse tegevuse produktiivsuse vähenemine motivatsioonipuudus apaatsus tähelepanuvõime alanemine kahvatu nahk väsimus isupuudus lõhed suunurkades keele ja neelamise valulikkus juuste väljalangemine immuunsussüsteemi nõrgenemine raskused kehatemperatuuri hoidmisel Rauapuuduse sümptomid võivad kaasneda ka teiste mineraalainete või vitamiinide puudusega või muude terviseprobleemidega (nt seedekulgla haigused). Raud aitab organismil omastada A-vitamiini ja joodi. Seetõttu võib rauapuudusega kaasneda ka nende ainete puudus või vähenemine organismis. Rauapuuduse põhjused võib jagada neljaks kategooriaks: Suurenenud raua kadu Suurenenud raua vajadus Vähenenud raua tarbimine Vähenenud raua imendumine Soovituslik päevane raua kogus on lastele, naistele ja meestele erinev, samuti sõltub see vanusest. Enamasti öeldakse soovituslikuks koguseks
vastastikust kohastumist? · Kisklus saaklom kompenseerib nt. Tõuseb ellujääjate sigivus ja ellujäävus, evolutsiooniline võidurelvastumine, kui saaklooma arvukus suureneb, suureneb ka kiskjate arvukus, kuid väikese hilinemisega. · Herbivooria taimedel ebaühtlane jaotumine ajas ja ruumis, morfoloogiline kaitse, keemiline kaitse, intensiivne vegetatiivne paljunemine; loomadel hammaste ja limaskestade ehituse muutus, seedekulgla ehituse muutus, mürkainete redutseerimise võime, üleminek teistele toidutaimedele. 9. Millised on populatsiooni kriteeriumid? Organismid peavad elama ühe liigi isendid ning peavad elama samal territooriumil. Populatsioone eraldab geograafiline takistus. 10. Milliste arvuliste väärtustega saab hinnata populatsiooni? Saab hinnata: populatsiooni arvukust (ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv)
tema tervist. 5 Probiootiliste piimatoodete tähtsus inimese organismis? Tänapäeval tuntakse probiootiliste bakterite võimet tervist parandada: Haigusi tekitavate bakterite paljunemise peatamine; Organismi kaitsevõime - immuniteedi parandamine; Seedesüsteemi töö parandamine; Seedetrakti mikrofloora parandamine ja stabiliseerimine; Kasvajaid põhjustavate ainete inaktiveerimine; Taastavad kiiresti antibiootikumiravi järgselt seedekulgla normaalse mikroobikoosluse; Suurendavad seedekulglast B-rühma vitamiinide imendumist, Soodustavad soolestikust mitmete eluks vajalike keemiliste elementide (kaltsiumi, raua ja fosfori) omastamist; Vähendavad kõhulahtisuse tekke riski ja lühendavad selle kestvust ning vaevusi; Tõhustavad vanemate inimeste seedetegevust; Piimasuhkru (laktoosi) lõhustamine ja seega taluvuse parandamine;
tema tervist. 5 Probiootiliste piimatoodete tähtsus inimese organismis? Tänapäeval tuntakse probiootiliste bakterite võimet tervist parandada: Haigusi tekitavate bakterite paljunemise peatamine; Organismi kaitsevõime - immuniteedi parandamine; Seedesüsteemi töö parandamine; Seedetrakti mikrofloora parandamine ja stabiliseerimine; Kasvajaid põhjustavate ainete inaktiveerimine; Taastavad kiiresti antibiootikumiravi järgselt seedekulgla normaalse mikroobikoosluse; Suurendavad seedekulglast B-rühma vitamiinide imendumist, Soodustavad soolestikust mitmete eluks vajalike keemiliste elementide (kaltsiumi, raua ja fosfori) omastamist; Vähendavad kõhulahtisuse tekke riski ja lühendavad selle kestvust ning vaevusi; Tõhustavad vanemate inimeste seedetegevust; Piimasuhkru (laktoosi) lõhustamine ja seega taluvuse parandamine;
saaksid tõrgeteta toimida? - Ph, glükoosi konsentratsioon, CO2 hulk veres, vee hulk, ioonide konsentratsioon, temperatuur Millised organid tagavad vere homöostaasi? (5) - Neerud - Kopsud - Maks ja pankreas - Nahk - Hormoonid ja närvisüsteem Mis regulaarib hingamist? - Piklikajus paiknev hingamiskeskus hingamislihaste kiirendamise või pärssimise kaudu Kuidas on toitainetega seotud inimese seedekulgla seintes olevad retseptorid? - retsepterid reageerivad limaskestade ärritusele, seedekulgte seine venimisele, toitainete ja nende lõhustamisaaduste sisaldusele Mida eelkõige kasutavad rakud energia tootmiseks? - glükoosi Mida inimesele vajalikku toodab pankreas? (3) - insuliin - Glükagoon - Seedeensüüme Kuidas on seotud hüpotaalamus neerude tööga? (2) - hüpotaalamuse rakud registreerivad verekoostise muutuse.
kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad protsessid. 1. Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toitul süljega segada. 2. Neel on lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse. 3. Süljenäärmed toodavad sülge, mis liigub juhade kaudu suuõõnde. 4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mille kaudu toit liigub makku. 5.Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu manõrega. Maos algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. 6.Maks asetseb paremal pool ülakõhus mao kõrval. See on inimese suurim näärem Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi. 7.Sapipõide koguneb maksas toodetud sapp, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde. 8
looteleht ehk mesoderm. Epiteelkude saab oma osa kõigist kolmest. Side- ja lihaskoed tekivad mesodermist. Närvikude tekib ektodermist. Rakud õmmeldakse kudedeks plasmamembraanide ühenduste varal: · Tihe ühendus epiteelkoe rakkude vahel rajaneb membraane läbivalt kulgevatel valkudel, takistab seedenõrede tee kudedesse. · Lisapaksendiga liitühendus membraanide ja glükoproteiinide vahel vöötab ja tugevdab koeliidetena seedekulgla kontraktiilseid seinu. · Desmosoom ehk sidekehake ankurdab tihedalt üksteise külge naharakke, võimaldades selle venimist. · Hemidesmosoom ankurdab epiteelirakud basaalmembraani külge. · Tunnelühendus plasmamembraanide vahel juhib ainete ja elektri voolu ühest rakust teise, organiseerides loote arengut ja hiljem südame, emaka, seedekulgla töökorraldust. Närvirakud ja lihasrakud on erutustundlikud rakud, sest need reageerivad elektrilisele ärritamisele
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. . Pastöörimine vedelike kuumutamine paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90 kraadi. Steriilimine konservimine kõrgel ja temperatuuril (kuni 120kraadi), batkerirakud ja nende spoorid hävivad täielikult. Inimestes elavaid baktereid võib jagada kolme rühma: 1. Kahjutud kaaslejad, jes kasutavad meie organismi elupaiga ja toiduallikana. 2. Vajalikud batkerid, nt seedekulgla batkerid, kes sünteesivad müningaid vitamiine ja aitavad lõhustada mikroobe. 3. Tõvestavad batkerid, kes organismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja põhjustavad mitmesuguseid batkerhaigusi. Haigusttekitavad batkerid on ohtlikud, sest nad eritavad inimorganismi mürkaineid ehk toksiine. Baktertoksiin väga tugema toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab teise organisme. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas: *sissehingatava õhuga tuberkoloos
Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses (mõningaid vitamiine sünteesitakse keharakkudes provitamiinidest või ultraviolettkiirguse kaasabil). Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on liitensüümide ehituslik-funktsionaalsete osadena ehk koensüümidena hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimene saab vitamiine põhiliselt toiduga (tänapäeval ka vitamiinipreparaatide manustamisel). Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese see...
I MÕISTED 1)Ainevahetus- organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum 2)Toitained- on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. 3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mi...
1. Toiduainete valiku põhimõtted. Toidu valiku aluseks on 4 põhimõtet: · Tasakaalustatus tähendab toitainete õiget suhet iga päeva menüüs. · Mõõdukus tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud ehk mõistliku tarbimist · Vastavus vajadustele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. · Mitmekesisus tähendab, et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. 2. Funktsionaalne toit. toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. 3. Toidupüramiid. Püramiidi alus: liikumine Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna...
nahalööbed, ninalimaskesta ärritus ja bronhiit. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · "Must hallitus" Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · "Must hallitus" on rohekasmustade kolooniatena kasvav hallitusseen, kes eelistab rohke tselluloosi- ja vähese lämmastikusisaldusega materjale. · Halvaks peetakse teda võime tõttu sünteesida seenemürke, mis on ohtlikud nii inimesele kui ka loomadele põhjustab naha ja seedekulgla kahjustusi ning mõjutab vereloomet. · Ta suudab kasvada märjal heinal, põhul, paberil, tapeedil, laepaneelidel, vaipadel, tselluloosi sisaldavatel isolatsioonimaterjalidel, kipsplaatidel ja paljudel teistel materjalidel. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Kirjanduse andmeil on eelmise sajandi viimasel kümnendil USA's seostatud seda hallitusseent kopsuverejooksude tekkega imikutel. · Et seenest vabaneda, tuleb rakendada
Kuigi alkoholi lühiajaline tarvitamine põhjustab vererõhu langust, siis alkoholi pidev ja pikaajaline tarvitamine põhjustab hoopis vererõhu tõusu. -Südame rütmihäired. Ühekordne suurtes kogustes või pidev suurtes kogustes alkoholi tarvitamine võib põhjustada südame rütmihäireid ka tervetel inimestel. -Südamelihase kahjustuse e kardiomüopaatia teke. Alkoholist kahjustatud südamelihas on liiga nõrk, et organismi piisavalt verd pumbata. Juues imendub alkohol seedekulgla kaudu vereringesse. Kogu seedekulglast pärit veri läbib enne teiste organite juurde jõudmist kõigepealt maksa. See tähendab, et maksa läbiv veri on kõige suurema alkoholisisaldusega. Alkoholi lagundamine toimub põhiliselt maksarakkudes sisalduvate alkoholi lõhustavate ensüümide abil. Alkoholi lõhustamise käigus tekib mitmeid keemiliselt aktiivseid ühendeid, mis põhjustavad halba enesetunnet (atseetaldehüüd) ning
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest(kitiin) Kest(tselluloos) Puudub(glükogeen) P...
Kuigi bioinformaatikat määratleti selle termini loomisel kui infoteooria rakendamist biosüsteemide uurimisel, kujunesid sellenimelise valdkonna peamiseks tegevusalaks genoomika probleemid. 3. Funktsionaalsed toiduained - Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi Vähendab haigestumise riski nt kaaries , kõhulahtisus , kõhukinnisus , veresoonkonnahaigused ja langetab vererõhku. 4. Farmakogeneetika - uurib, milline mõju on geneetilistel mutatsioonidel ravimite metabolismile. Farmakogeneetiliste testide abil saab kindlaks teha, millised ravimid ja kui suur doos on patsiendi jaoks parim. Teadmata patsiendi geneetilist informatsiooni, kirjutatakse sageli välja ravimeid, mis ei mõju. Eriti on
valkude lisamine. Siin varitseb ainult see oht, et toote maitseomadused võivad muutuda. Biojogurtis (Dr. Hellus jt) on rikkalikult täisväärtuslikke toiduvalke ja vähe toidurasvu. Inimorganism omastab seda kraami hõlpsalt, sest piimhappebakterid on selleks ära teinud suure eeltöö. Selliste toodete tarbimine soodustab seedenäärmete tegevust, kiirendab soolestiku talitlust ja vähendab kõhukinnisusest tulenevaid hädasid ning ohte. Biojogurti mikroobid täiendavad ja rikastavad meie seedekulgla mikrofloorat. Eriti oluline on see seedehäirete korral või 14. antibiootikumiravi järgselt, mis juhul biojogurt taastab suhteliselt kiiresti seedekulgla mikroobikoosluse. Biojogurt pidurdab patogeensete bakterite kasvu ja arengut suuõõnes ja soolestikus. Teda nimetatakse mõnikord "looduslikuks antibiootikumiks". Oma mineraalainetega (kaltsium jt) ja vitamiinidega (vitamiin A, D jt) on biojogurt oluline osteoporoosi pidurdamises. 15. Uuring
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.)
Samuti tõi esile pastötiseerimis tehnoloogia. Lõi marutõvevaktsiini. A.Fleming- pentitsilliini avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja. G.Mendel- avastas geenid ja nendepärandumise seaduses, mis paneb aluse geneetika arengule. Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. NT. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi ja vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused Sordiaretuse eesmärgid: keskkonnale vastupidav, mitmekesisuse suurenemine, maitseomadus, säilivuse pärandamine. Meetodid: 1)valik, 2)kaughübridiseerimine 3)polüploidiseerimine 4)indutseeritud mutagenees, 5)GM-taimed, 6)meristeemmeetod Tõuaretuse eesmärgid: dekoratiivsus, kiirus, suurus, haiguskindluse tõstmine, vähem hoolt,eluiga, liha kvaliteet
siirupit. Taimetark lisab sellise siirupi sisse veel nelki, mis on kurgumandlipõletiku korral hea, või ka ingverit, mis on soojendav ja vereringet parandav. Siirupit võiks teha ka kadakamarjadest. Ravimteed kurguvalule Teekummel on üks tuntumaid ravimtaimi maailmas. Taime on lihtne kasvatada, tal on väga mitmekesine ravitoime ja kasutamine on suhteliselt ohutu. Kummelitee on erakordselt tugeva põletikuvastase ja ülitundlikkust vähendava toimega. Seespidiselt sobib kasutamiseks köha, seedekulgla probleemide, hingamisteede põletiku, kõhugaaside ja maohaavandite puhul. Teeks võtke teelusikatäis kuivatatud õisi poole klaasi keeva vee kohta. Enne joomist peaks tee seisma umbes viis minutit. Ravimteed kurguvalule Saialillepreparaadid on mikroobi-, põletiku- ja sügelemisvastased, parandavad haavu, puhastavad verd, rahustavad, ergutavad sapieritust ja vaigistavad valu. Tee valmistamiseks võetakse teelusikatäis droogi klaasitäie keeva vee kohta.
Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele)./vihikust: Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad, mis talvituvad. tungaltera abil toodetakse keemilisi ühendeid mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. 16. Musttäphallik- moodustab leiva pinnal spetsiaalsed üfid mis kannavad eoslaid e sporangeume. Sporangeumid on musta värvi ja silmaga nähtavad. 17. Sõnnikuhallik- pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti puhetunud rakkude otsas sporangeomid. Puhetunud rakus asuv vakuool sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuooli rõhk tõuseb küllalt kõrgele vakuool puruneb ja eosed ''tulistatakse '' paari meetri kaugusele(50km/h). 18. Tuulepesad- Kaskedel esinevad tuulepesad e nõialuuad, seda põhjustab parasiitseen kaseluudik. Tema tegevus põhjustab uinupungade puhkemist. 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
