Estonia hukk (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

RANNAMÄGI

Uurimustööga kaasneb õppekomplekt, milles sisaldub diagramm ja mäng. 3 KÜSITLUS Uurimistöö käigus viisin läbi küsitluse. Küsitluse eesmärk oli teada saada kui mitut parki suudavad 12 inimest ühe minuti jooksul nimetada. Inimesed vastasid kõige enam nimetati Löwenruhi parki (7). Kokku nimetati 20 parki: Löwenruh (7), Tammsaare (4), Hirve (3), Politsei aed (2), Kopli park (2), Kadrioru (2), Raekoja (1), Adamsoni (1), Estonia (1), Männi (1), Jüriöö (1), Snelli tiigi (1), Männiku (1), Räägu (1), Mooni (1), Marja (1), Lembitu (1), Lepistiku (1), Skeit park (1) ja Gleihni park (1) Joonis 1. Küsitluse tulemused. 4 VAATLUSE ANALÜÜS Uurimistöö käigus vaatlesin Rannamäe parki. Minu vaatlusobjektiks oli Rannamäe park. Vaatlesin parki 16. septembril 2012. Ma vaatlesin parki Rannamäe pargi ümbruses ja Rannamäe pargis

Geograafia

9

pptx

Mälestusmärgid Estonial hukkunute mälestuseks

Mälestusmärgid Estonial hukkunute mälestuseks Gregor Kutateladze 6. c kl Estonia parvlaeva hukk Estonia uppus 28. septembri öösel 1994 a. Hukkus 852 inimest, kellest leiti vaid 95 surnukeha. Põhjuseks oli visiir ja torm Estonia katastroof on suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Mälestusmärgid Estonial hukkunute mälestuseks Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel. Tallinnas Paksu Margareeta juures. Pärnu rannas muuli juures. Saaremaal Mustjala vallas Ninase poolsaarel. Võru Estonia mälestusmärk Katariina kiriku juures Estonia sein Stockholmis Djurgårdenis. Hiiumaa Tahkuna poolsaare Tahkuna neeme mälestusmärk

Ajalugu

26

docx

Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012  Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6.  Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi

Ajalugu

37

odt

Esiajalugu

1857–61 „Kalevipoja” ilmumine ÕES-i toimetistes. 1858 Mahtra sõda. Algas laialdane purjelaevaehitus Eesti randades; algas maarahva rohke asumine u 1860 linnadesse. 1861 Maltsvetlaste minek Krimmi. 1863 Hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist. 1864, 21. Johann Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri. november 1865 Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine. Omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt; 1866 kaotati mõisnike kodukariõigus; käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine linnades avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda. Teoorjuse kaotamine; viimane näljahäda Eesti rahva ajaloos, tekkis viljaikalduse 1868 tõttu. 1868–70 Carl Robert Jakobsoni kolm isamaa kõnet. 1869, 18.–20.

Ajalugu

71

docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees

Merendus

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 – juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. Estonia: 1865 Tänu eestlaste emantsipatsioonile hakkasid tekkima ka nende kultuuriseltsid, näiteks Tallinnas rajatud „Estonia", mis tegeles kohaliku kultuuri uurimise ja elavdamisega, see oli laulu ja mänguselts. Seltsi eestvedamisel rajati 1906. aastal Estonia teater ja 1913. aastal teatri- ja kontserdihoone Eesti Kirjanduse Selts Selts asutati 6. augustil 1907. Loomise järgselt kasvas selts kiirelt tervet Eestit katvaks organisatsiooniks ja 1930. aastate lõpul kuulus sellesse juba üle 2000 liikme. Organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis, oma maa ja rahva igakülgne tundmaõppimine ning tehtud töö tulemuste kättesaadavaks tegemine rahvale. Seltsi juhatus asub Tartus. Eesti Rahva Muuseum,

Ajalugu

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011  EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)