35.Kuidas sõltub lihase töö välistest mehaanilistest tingimustest? Kui teha tööd ja rakendada jõudu, siis saab lihas koormust. 36.Kuidas näeb välja lihase analoogmudel? Lihast võib kujutada jadamisi ühendatud kontraheeruvatest elementidest ja elastsetest elementidest koosneva süsteemina. 37.Kuidas arvutatakse südame tööd? A=V*p, vasaku vatsakese töö arvutamise valem: A = V*p + mv²/2 V on vasaku vatsakese löögimaht, p aordis keskmine arteriaalne rõhk, v keskmine vereliikumise kiirus aordis. 38.Kui suur on südame võimsus? 3,3W 39.Vereringe mudel? Milleks? Vereringe koosneb erinevate läbimõõtudega torudest e veresoontest. Soontes voolavat verd võib võrrelda elektriga ja süsteemi üldse elektriringiga, kus on rööp- ja jadaühendusi. 40. Milline on vererõhk süstoli ja diastoli ajal? Vasakus vatsakeses 120-130 mmHg, paremas 25-30 mmHg ja diastolis langeb aordis 80 mmHg'ni, kopsuarteris 8 mmHg'ni. 41
M/S Baltic Princess Roolimasin Aktuaator Tüüp: RV 10503 Mark: FRYDENBÖ steering gear Rooliballeri diameeter: 455 mm ° Maksimaalne roolinurk: 2 x 46, 5 Arvutuslik rõhk: 100 bar Kaitseklapi avanemise rõhk: 100 bar Töörõhk: 80 bar Arvutuslik moment: 1269 kNm ° Pööramise aeg 1 pumbaga (35030) : max. 28 sek. ° Pööramise aeg 2 pumbaga (35030) : max. 14 sek. Pumbajaam
Valemi tüüp Valem Tähised Ühikud Optiline tugevus D = 1/f D - opt tugevus D - dpt Sagedus f=1/T f - fookuskaugus f-m Rõhk p=F/S f - sagedus f - Hz Rõhk vedelikes p=ρgh T - võnkeperiood T-s Jõud F=mg F - jõud F-N Üleslükkejõud Fü=ρVg S - pindala S - m2 Töö A=Fs g - grav konstant g - 9,8N/kg Kasutegur η = Ak/A*100% ρ - tihedus ρ - g/cm3 kg/m3 Potentsiaalne energia Ep=mgh V - ruumala V - m3 Kineetiline energia Ek=mv2/2 v - kiirus v - km/h m/s Kogu energia E=Ep+Ek η - kasutegur ...
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega
Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog. blankvärss renessansiaja inglise draamale iseloomulik korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb. Blankvärssi kasutas teadaolevalt esimesena luuletaja Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. daktül silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist ( + +). Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++ hingeaur lehvitab lippu +++++ habemein jää. ++ (Juhan Sütiste.) distihhon kahevärsiline stroof. Vt ka stroof. eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks
arengufaas e. kasvufaas kasvufaas aeg 2. taktikaline turundus - konkreetne tegevuskava etapid: sihtsegmentide valik eesmärkide valik eesmärkide täpsustamine turundusmeetmestik turunduseelarve ja ajakava teostus ja kontroll VANA STRATEEGILINE TURUNDUS UUS STARTEEGILINE TURUNDUS tegeleb turundusosakond ühendab töö väärtuse uurimise, rõhk sekkumisturundusel loomise ja pakkumise alal rõhk uute klientide leidmisel rõhk nõusolekuturundusel rõhk üksikutel tehingutel rõhk klientide hoidmisel turunduskulusid vaadeldakse rõhk kliendisuhete pikendamisel
Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus suureneb. Kuid alati ei pruugi sellega hapnikusisaldus veres suureneda, see oleneb ka inimese treenitusest. 7. VERESOONED JA VERERINGE 1)Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb. Versoone liigid : · kapillaarid ( ainevahetus ) · arterid ( kannab verd kapillaaridesse ) · veenid 2)Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Veri voolab tugevama rõhuga soontest sinna , kus rõhk on madalam. 3)Vereringe jaguneb: · Suur ehk südamevereringe mis varustab kudesid hapnikurikka verega · Väike ehk kopsuvereringe mis varustab kopse hapnikuvaese verega · 8.VERI ON VEDEL KUDE 1)Veri on vedelsisekude , mis ringleb veresoontes. Verikoosneb : · Vereplasma 55% · Vererakud 45% 2)Vererakud on: · Punased ehk erütrosüüdid
Kiirus V m/s Maa külgetõmbejõud kehale Jõud F N Mass m Kg F=mg Raskuskiirendus g m/s2 Jõu jaotumine keha pinnale Rõhk P N/m2=Pa Rõhumisjõud F N P=F/S Pindala S m2 Mehaanilise töö tegemine Töö A J
Clapeyroni võrrand Clapeyroni võrrand on gaasi olekuvõrrand, kus muutuvad gaasi rõhk p(Pa), temperatuur T(K) ja ruumala V(m3), kui gaasi mass ei muutu: m=const. Normaaltingimustel 0C=273K, normaalrõhul 760 mmHg, s.o. 101 325 Pa, võtab gaasi 1 mool ruumala 22,4 liitrit ehk 0,0224 m3 (mool, tähis mol). Seega suurus pV/T on 8,31 J/ (mol . K). Seda nim. universaalseks gaasikonstandiks ja tähistatakse R-iga: R=8,31 J/( mol . K) Kui on suvaline kogus gaasi, siis tuleb leida, mitu mooli on gaasi. Selleks gaasi mass
VEAOHTLIKUD SÕNAD kontsert -kontserdi – kontserti - mitmuse omastav kontsertide teemant – teemanti – teemanti - mitmuse omastavav teemantide leitnant – leitnandi – leitnanti - mitmuse om leitnantide vilu – nüri – mõru –tragi – südi NB! Käänamisel: mõrut – mitte mõrudat, tragisse – mitte tragidasse majja, ojja tujju, ajju - lühike sisseütlev Asesõnade käänded – kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kellegagi; emb- kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan) veenda – veennud / möönda – möönnud murdma – m...
p N rõhk S , töö A F s , võimsus t , kineetiline energia E p m g h , potentsiaalne energia m v2 Ek f 1 Fü g V 2 , rõhk vedelikus ja gaasis p g h , üleslükkejõud , võnkesagedus T. 9. klass Soojushulk temperatuuri muutmisel Q c m (t 2 t1 ) , soojushulk sulamisel ja tahkumisel Q m , soojushulk q l I R I
kasvamisel ka mootori võimsus. Nimetatud puudust on võimalik kompenseerida ülelaadimisprotsessi rakendamisega mootori töös. Seda eelkõige turbolaadurite kasutusele võtuga. Lennukõrgusest ja mootori erinevatest tööreziimidest tingitult on heitgaaside voog erinev. Seega tuleb antud faktorit arvestada turbolaadurite töö efektiivsuse tõstmises, selle konstruktsiooni arendamises ja mootori ning turbokompressori kaitses. Ülelaadimiseta mootori (normaly/naturally aspirated engine) korral rõhk sisselaskekollektoris ei kasva kõrgemaks atmosfääri rõhust. Ülelaadimisega mootori (supercharged engine) korral on absoluutrõhk sisselaskekollektoris 40 .... 45 tolliHg ( 0,135 ... 0,155 MPa). Ingliskeelses kirjanduses tuleb mõista termineid supercharged ja turbocharged järgmiselt: a) supercharged engine on selline mootor, kus õhulaadur käivitatakse eraldi mehaanilise ülekande abil väntvõllilt;
Veenus ei sarnane Maaga sellepärast, et Veenusel puudub vesi, sest nii imelik kui see ka pole, on süsihappegaasi mõlemal planeedil umbkaudu samapalju. Ka Maa atmosfäär koosnes alguses põhiliselt süsihappegaasist, kuid vihmaveega reageerides moodustas ta süsihappe. See omakorda tekitas kaltsiumiga ühinedes lubjakivi. Veenusel jäi aga CO2 atmosfääri, kus ta oma tohutu hulga tõttu tekitab väga tugeva kasvuhooneefekti, millest paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas
Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus selliselt, et jääkrõhk (Patm hHg) oleks benseeni korral ~80 mm Hg, tolueeni puhul ~20 mm Hg. Suletakse kraan 10. Seade loetakse hermeetiliseks, kui 10 minuti jooksul rõhk seadmes ei kasva rohkem kui 1...2 mm Hg. Seejärel lülitatakse sisse kolvi küte sellise arvestusega, et vedelik hakkaks keema ~10 minuti jooksul. Kolvi kütet, s.o. vedeliku keemise intensiivsust reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige küttereziimi korral, selleks et temperatuur oleks püsiv, peab tilkade arv olema optimaalne. Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 8-25; teiste vedelike korral (nende väiksema auramissoojuse tõttu) veidi suurem
minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st •Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse •Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud (rõhkude tõttu) •Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus •Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka diastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus vatsakeses diastoli ajal nulli. Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini - seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus. •Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal! Südametsükkel
kehade (liht- ja liitainete) omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. II rida 1. Ideaalgaas v: lihtsustatud mudel, mis aitab mõista funktsionaalseid seoseid gaaside rõhu, temperatuuri ja ruumala vahel. PV= nRT ehk PVm=RT (sest VM= V/n) 2. Osmoosse rõhu valem, osmoosi seotus meditsiiniga v: Osmoos - aine iseeneslik kandumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk - lahusele avaldatav lisarõhk, mis paneb seisma lahusti ühesuunalise liikumise läbi poolläbilaskva vaheseina. Lahjendatud lahuse osmootne rõhk ehk π on võrdeline lahustunud aine konstentratsiooniga c ja temperatuuriga T: π= cRT (R= universaalne gaasikonstant) Osmoosi kasutatakse laboritehnikas kõrgmolekulaarsete ainete puhastamisel ja meditsiinis kasutatakse nn füsioloogilist lahust, mis on vereplasma suhtes isotooniline (ehk isoosmootne -
Miks jäämägedest paistab vee peal just 1/10 osa ja 9/10 on vee all? Kuna jää tihedus on 0,9g/cm3 ja vee oma on 1 g /cm3 ehk siis 1/10 jääb vee peale. Mis on sellel seost litosfääriga? Kui litosfäärile langeb näiteks liustikuna suur koormust,siis osa litsoväärsit vajub astenosfääri sisse. Iseloomusta geotermilist gradienti. Näitab kuidas suureneb, temperatuur maa sisemuse suunas , ehk siis rõhu kasvu tingimustes. Miks on Maa tuum tahke? Kuna maa see on rõhk nii suur, et temperatuur pole piisav, kuid enne tuuma on 200km laiuses piirkonnas rõhk ja temp tasakaalus et kivimid sulaks. Millised kihid Maa sees on üles sulanud? Vahevöö alumises osas 200 km radiuses on piisavalt suur rõhk ma temp et kivimid sulaks. Too üks konkreetne näide konvektsioonirakust. Vahevöö-tuuma piiril on materjal kuumutatud, seega selle materjali tihedus on mõneti vähenenud. Kuumutatud ning pisut kergem vahevöö materjal
Molaarmass-ühe mooli antud aine mass. M= kg/mol 2. Ideaalse gaasi mudel, milliseid reaalseid gaase kirjeldab kõige paremini? Ideaalgaas on gaas, mille molekulidel puuduvad mõõtmed ja molekulide vahel ei mõju jõude. Ideaalgaasi molekulid põrkuvad nagu tühisväikeste mõõtmetega elastsed kerakesed. Kõige paremini kirjeldab kuumi ja hõredaid gaase. 3. Järeldused molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandist. Gaasi rõhk on võrdeline gaasimolekulide konsentratsiooniga ja kulgliikumise keskmise energiaga (gaasi molekulide keskmise kin.energiaga). Rõhk on seda suurem mida rohkem molekule ja energiat. 4. Termodünaamiline süsteem, selle olek ja tasakaaluolek. Makroskoopilist keha või kehade rühma, mis on piiritletud piirpinnaga ja on eristub ümbritsevast keskonnast. Termodünaamilise süsteemi oleku parameetrid on T,P,V- temp, rõhk, ruumala. Muundumatute
Aineosakeste kineetiliste energiate summa. Erisoojus on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Gaasi kogu siseenergia muutub tehtud töö ja saadud soojushulga arvelt. Valem: U = A + Q. Kui tööd teeb gaas ise või toimub jahtumine, siis on mõlemad suurused negatiivsed, sest gaasi energia väheneb. Gaas teeb tööd paisumisel, ehk siis, kui muutub tema ruumala. Gaasi tööd saab arvutada valemist: A = pV, kus p - gaasi rõhk ja V - ruumala muutus. PILET9 1.Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas- tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus a) molekulid loetakse punktmassideks, b) molekulide põrgetel seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruste suund. c) Molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. 2.Gaasi olekuvõrrand. pV=m/M*(R*T) p-rõhk (Pa), V-ruumala(m3), m-gaasi mass(kg) M-molaarmass (kg/mol), universaalne gaasikonstant R=8.31 PILET10 1.Soojusülekande liigid. Mehaaniline töö ja soojusenergia
doos toos duss tuss daatum defilee defekt deklaratsioon dektektiiv diftong distsipliin duett galerii garantii generatsioon grandioosne grillima helitud häälikud on :(b,p,d,t,g,k,s,h,f,z ) 1) Liitsõnades:varbsein, umbkaudu,raudtee, kuldsõrmus,algkool 2) Liidete ees:leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi 3) Sama sõna muutevormides: õudsed,õudselt 4) Võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne,sünekdohh, vodka, röntgen, gangster. Kui rõhk on sõna lõpus siis kirjutatakse kaks tähte Kui rõhk on sõna alguses siis kirjutatakse lõppu üks täht Kotlett, pankrot Pakett, kompott, H-ortograafia Hajameelne, hubane, herilane, I ja j Silbi algusesse kirjutatakse j ja silbi lõppu i Va-ja, vai-a Mater-jal materi-aalne Mil-jon staadi-on Ports-jon sümpoosi-on Komis-jon vari-ant
Tähestik: A a /a/ B b /b/ C c /tsee/Ch ch /te/ D d /de/ E e /e/F f /efe/ G g /hhe/ H h /ate/I i /i/ J j /hota/ K k /ka/L l /ele/ Ll ll /elje/ M m /eme/N n /ene/ /enje/ O o /o/P p /pe/ Q q /ku/ R r /ere/S s /ese/ T t /te/ U u /u/V v /ve/ W w /uve toble/ X x /ekis/Y y /i griega/ Z z /theta/ Hääldamisest: Hispaania keele hääldus erineb nii mõneti eesti keele omast.. Täishäälikud: Täishäälikud hääldatakse selgelt ja üsna lühidalt. Rõhk täishäälikuühendis on a l, el või ul. Juhul, kui täishäälikuühendi moodustavad i ja u, on rõhk viimasena esineval häälikul. Kahekordne täishäälik hääldatakse kahe lühikesena mitte ühe pikana. Kaashäälikud: b sõna algul pärast pausi või mi hääldatakse enamvähem nagu eesti keeles. Kõikidel muudel juhtudel hääldatakse b eesti b ja v vahepealse häälikuna. Mõndades piirkondades ei tehta b l ja vl vahet, siis kehtib eelnev tekst ka v kohta.
silbi alguses j) Materjal materiaalne, sest ei teata reeglit Materiaalne 10. Tegija nimi. Liitsõnas võivad Ostja Eksitakse, sest ei teata reeglit, i ja j kõrvuti olla Jalakäija näiteks jalakäia. (Projitseerima) 11. Võõrsõnas on rõhk sõna Sigaret Eksitakse sõnade kotlet, sigaret jt lõpus Komposteerima kirjutamises, sest ei teata, et rõhk on sõna lõpus 12. Pärast ü-d hääldada i Müüa Kirjutatakse valesti, sest kirjapilt ja Süüa hääldus ei lange kokku, näiteks süia Miks me vajame õigekirja
Osakestevahelised sidemed katkuvad lahustuva aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). Kuidas sõltub enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuurist? Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb. Kõrgel temperatuuril osakestevahelised sidemed muutuvad nõrgemaks, nende lõhkumine muutub kergemaks ja aine lahustuvus suureneb. Kuidas sõltub gaasiliste ainete lahustuvus rõhust ja temperatuurist? Mida suurem on gaasi rõhk, seda suurem on lahustuvus vees. Ja mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem väheneb ta lahustuvus vees. Hästilahustuvad ained (2) HCl (keedusool), NaOH Praktiliselt lahustumatud ained (2) CaCO3, Al(OH)3 Lahustunud aine on aine mis on gaasilises,vedelas või tahkes olekus. Lahusti on aine milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. Aine lahustuvus väljendab aine sisaldust küllastunud lahuses. Kui ainet saab lahuses veel lahustada on tegemist küllastumata lahusega;kui lahustunud aine
Bioloogia Tunnikontroll Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb ...
MADAL VERERÕHK Greete-Liis Põder , Helina Heinala 9.B Eesmärk Meie eesmärk oli teada saada, et mis täpselt on madal vererõhk ning anda lühike ülevaade ka teile sellest. Mis on madal vererõhk? Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu langusest. Loetakse siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100mmHg ja diastoolne 60mmHg. Madalat Vererõhku on kahte liiki. Haiguslik. Inimese individuaalne eripära. Kellel võib esineda? Tavaliselt on madal vererõhk päritav. Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32 rasedusnädalal. Kõhnadel inimestel. Noortel ja treenitud inimestel on tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk. Tunnused mis võivad viidata madalale vererõhule.
Kolvi all olev ruum on tihenditega tehtud nii tihedaks et välisõhk pääseb sinna ruumi vaid ettenähtud ava kaudu. Selle ava teeb lahti kolb, liikudes ülemise surnud seisu poole. Ava on aga omakorda ühendatud küttesegu valmistaja seadmega - karburaatoriga. Seega täitub kolvialune ruum ehk karter värske kütteseguga. Töötakt. Mõni kraad enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu süüdatakse kokkusurutud töösegu elektrisädemega. Rõhk silindris tõuseb ja kolbi surutakse karteri poole. Teatud kindlal hetkel suleb kolb oma alumise servaga täiteava. Karteri maht väheneb ja rõhk karteris tõuseb. Kolb, enne jõudmist alumisse surnud seisu, vabastab oma ülemise servaga väljalaskeava, mille kaudu läbipõlenud gaasid väljuvad välisõhku. Enne väljalaskeava avanemist on läbitöötanud gaasid veel väikese rõhu all, mis põhjustabki läbitöötanud gaaside väljavoolu silindrist
Paarisharjutus Küljejoonte ja võrkpalli 2 ringi Igal otsal ründaja joonte vahel sik-sak ja kaitsja liikumine. Ründaja on vahetavad rolle. palliga ja kaitsja ei tohi teda mööda lasta. Grupiharjutus 3-4 liikmelised grupid. 6min Mitme korvi all. Esimene mängija võtab Rõhk kaitseasendi ja kolonni kaitsemängul. teine läheb ründesse. Õige kehaasend. Pärast viske sooritamist läheb viimatine ründaja kaitseasendisse jne. Mäng 5 vs 5 7 min Rõhk kaitsemängul
emotsioonides, kusjuures süstoolne vererõhk tõuseb rohkem kui diastoolne. Arteriaalse rõhu suurus taastub tervel inimesel algse tasemeni mõne minuti jooksul. Tervisehäirete korral see aeg sageli pikeneb. Vererõhku loetakse kõrgeks kui diastoolse vererõhu väärtus ületab puhkeolekus 90 mm Hg ja/või süstoolse vererõhu väärtus on 140 - 160 mm Hg. Sellisel juhul tuleks pöörduda arsti juurde pikka aega püsiv kõrge rõhk ohustab tervist, kahjustades pidevalt veresooni. Vererõhk loetakse madalaks, kui süstoolne vererõhk on alla 100 mm Hg ja/või diastoolne vererõhk alla 60 mm Hg. Vererõhu mõõtmiseks on mitu meetodit, neist alljärgnevalt. Korotkovi meetod Selle meetodi on välja töötanud vene kirurg N. S. Korotkov 1905. aastal. Vererõhu mõõtmise seade on väga lihtne, ning see koosneb mehhaanilisest manomeetrist, pumbaga mansetist ja stetoskoobist1
1. Ühikud Parameeter Mõõtühik Nimetus Märkus Pikkus m Mass kg Aeg s Temperatuur K Kelvin Ainehulk Mol Valgustihedus Cd Jõud N newton Kg*m/s2 Rõhk Pa pascal N/m2 Energia, töö J dzaul N*m Võimsus W vatt J/s Elektriline potensiaal/pinge V volt W/A 2. Pneumaatika eelised Kättesaadavus Transporditavus (suured kaugused) Akumuleerimise võimalus (kokkusurutav) Ajamite konstruktsiooni ja hoolduse lihtsus
...........12 5.2 Kõrgrõhkkond ehk antistüklon................................................................................................13 6. Õhurõhu mõõtmise vahendid.........................................................................................................14 7. Katsed õhurõhu kohta.....................................................................................................................17 1. Inimene ei tunne õhurõhku Õhurõhk on hüdrostaatiline rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku ( cm2, m2 ) kohal kuni atmosfääri ülemiste kihtideni ulatuv õhusamba kaal ehk kergemalt öeldes on õhurõhk maale survet avaldav õhukiht. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Me ei tunne õhusurvet, sest me oleme sellega harjunud ja õhk rõhub meid ühtlaselt igas suunas. Küll aga tajume õhurõhu muutust. Tõusvas või laskuvas lennukis, kiirliftis, autosõidul mägedes
St. Missouri. Potter, P. A., Perry, A. G. (2002). ClinicalNursing Skills & Techniques, Mosby - Year Book. St. Missouri. Taylor, C., Lillis, C., LeMone, P. (1989). Fundamentals of Nursing. Philadelphia: J. B. Lippincott Company. deWit, S. C. (2005). Fundamental Concepts and Skills for Nursing. Philadelphia: Elsevier Saunders. http://en.wikipedia.org/wiki/Pulse http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/003399.htm VERERÕHU MÕÕTMINE Sissejuhatus Vererõhk on arteriaalne rõhk, mis tekib südame kontraktsioonil ja vere pumpamisel suure vereringe arteritesse. Vererõhuks nimetatakse rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Vererõhu määravad südame löögimaht ja perifeerne veresoonte vastupanu. Terve inimese vererõhk on üsna konstantne. Vananedes veresoonte elastsus siiski väheneb, perifeerne vastupanu tõuseb ja vererõhul on kalduvus tõusta. Vererõhku väljendatakse kahe arvuga. Ülemine ehk süstoolne rõhk näitab rõhku südame
parameetrid, ekstensiivsed parameetrid Termodünaamiliste parameetrite all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks termodünaamilise keha oleku. Intensiivseteks nimetatakse neid mis ei sõltu valitud süsteemi suurusest või massist. Kui võtame teatavast ruumist 10 m3 või ainult l ml õhku, ja kui õhk ruumis oli hästi segatud, siis nende erinevate koguste omadused on samad, sealhulgas jällegi temperatuur, rõhk ja ka tihedus. Kui aga võrrelda nende kahe erinevalt määratud süsteemi massi, siis erinevus nende vahel on suur. Mass ja maht on süsteemi ekstensiivsed parameetrid. 8. Nimetage termilised olekuparameetrid, mida nendega iseloomustatakse Parameetreid, mille kadu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nimetatakse termilisteks olekuparameetriteks. Iseloomustatakse erimahtu(tihedust), rõhku ja temperatuuri. 9. Mida iseloomustavad soojuslikud parameetrid
ekstensiivsed parameetrid Termodünaamiliste parameetrite all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks termodünaamilise keha oleku. · Intensiivseteks nimetatakse neid mis ei sõltu valitud süsteemi suurusest või massist. Kui võtame teatavast ruumist 10 m3 või ainult l ml õhku, ja kui õhk ruumis oli hästi segatud, siis nende erinevate koguste omadused on samad, sealhulgas jällegi temperatuur, rõhk ja ka tihedus. · Kui aga võrrelda nende kahe erinevalt määratud süsteemi massi, siis erinevus nende vahel on suur. Mass ja maht on süsteemi ekstensiivsed parameetrid. 8. Nimetage termilised olekuparameetrid, mida nendega iseloomustatakse Parameetreid, mille kadu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nimetatakse termilisteks olekuparameetriteks. Iseloomustatakse erimahtu(tihedust), rõhku ja temperatuuri. 9
- kõri (larynx) - kilpkõhred - sõrmuskõhr - pilkkõhred - häälepaelad (plicae vocalis)+häälepilu. Häälekurdude tegevus kõnelemisel Häälekurdudel on neli kasutusviisi: liigutamine külgsuunas (häälepilu vastavalt kas laieneb või aheneb), pikendamine ette- või tahapoole, õhendamine (häälekurdude kokkupuutepind tavapärasest õhem) ja pingutamine. Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk. Häälepaelad surutakse teineteise vastu, kopsudest tulev õhuvool põhjustab sulgunud häälepaeltest allpool ülerõhu, mis surub häälepaelad laiali ning rõhud ülal- ja allpool häälepaelu võrdustuvad. Hetkeks tekib allpool häälepaelu madalam rõhk kui ülal, mis põhjustab imemisefekti ja häälepaelte naasmise esialgsesse asendisse. ÜKS VÕNGE Meeshääle kõrgus 80-150 Hz, naishääle kõrgus 150-300 Hz.
pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks K . Vedeliku soojuspaisumist jääva rõhu all iseloomustab ruumpaisumistegur. Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes . Viskoossus oleneb vedeliku liigist ,temperatuurist ja rõhust . Vedeliku soojenemisel viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb. Rõhu tõus mõjutab viskoossust väga suurte rõhumuutuste puhul ja praktikas seda tavaliselt ei arvestata. Küllastunud auru rõhk on rõhk, millal vedelik antud temperatuuril aurustub, st. hakkab keema. Temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb ja vastupidi. Kui vedelik liigub kiirelt , võib rõhk mingis süsteemiosas langeda alla küllastunud auru rõhu ja kuigi ta pole kuum , hakkab ta keema. Keeemisel seguneb vedelik aurumullidega ,ta homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta enam ei kehti. tekib kavitatsioon. Hüdrostaatikaks nimetatakse hüdraulika osa , mis käsitleb vedelike tasakaalu
F=A/s o Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. o Hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. o Raskusjõud Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g o Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal) Valem: p = F / S o Resultantjõud jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse.
veeauru sisalduse ja antud tingimustel (sama temperatuur ja rõhk) maksimaalse võimaliku veeauru sisalduse suhe; segusuhe - Veeauru mass ühe massiühiku kuiva õhu kohta; eriniiskus - veeauru mass grammides ühes kilogrammis õhus; näitab tegelikku veeauru hulka absoluutväärtuses] Antud ruumalas oleva veeauru massi suhet samas ruumalas oleva kuiva õhu massisse nimetatakse: segusuhe Kui õhutemperatuur on alla külmumispunkti, siis küllastav veeauru rõhk vee kohal on: suurem kui küllastav veeauru rõhk jää kohal Peamine põhjus, miks suurtel kõrgustel võtab juurviljade pehmeks keetmine enam aega, on selles, et: vee keemistemperatuur kahaneb kõrguse kasvuga Kui õhutemperatuur kasvab, siis ilma veeauru õhku lisamata, kastepunkt: jääb samaks. Kuidas nimetatakse madalaimat temperatuuri, mille võib saavutada aurustades vett õhku juurde? Märja termomeetri temperatuur
Vedelik keeb tempera võrdne välisrõhuga. Töövahendid. Ebulliomeeter, Vaakumpumba süsteem SC 950, elektriküttega kolb, jahuti, amp Töö käik. Mõõtmisi alustatakse madalamast rõhust (100 torr) ja seejärel suurendatakse järkjärg sammule ja määratakse vedeliku keemistemperatuur erinevatel rõhkudel. Viimane lug (ventilatsiooni kraan avatud: Vent Valve „OFF“). Mõõtmisi teostatakse alljärgnevas jär 1. Avatakse jahutusvee kraan. 2. Reguleerimisnupu abil reguleeritakse rõhk väärtusele 100 torr (Setpoint=100) ja va „STOPP“). 3. Kui etteantud hõrendus on saavutatud (ekraani näit ei muutu) lülitatakse sisse kolv reguleerimisnuppu päripäeva. Kolvi küte reguleeritakse sellise arvestusega, et vedelik (voolutugevust, mis on märgitud ampermeetri näidikul, ei tohi ületada!). Kolvi kütet, s reguleeritakse tilgaloenduri järgi. Õige kütterežiimi korral, selleks et temperatuur olek optimaalne
takti on sisselasketakt, survetakt, töötakt, väljalasketakt. Taktid: Sisselase- kujutab edast lõiku, mis algab punktis a Silindri täitumist põhjustab alarõhk, mis tekib alumise surnud seisu kohal. Sisselase algab varem, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu a' ja lõpeb peale seda kui kolb on läbinud ülemise surnud seisu punktis b Komprimeerimise takt b-c, küllalt keeruline termodünaamiline protsess ja komprimeerimine toimub mööra polütroopset protsessi. Rõhk tõuseb, temp tõuseb. Töötakt c-z-d, kusjuures komprimeerimis protsessi lõpus punktis c süüdatakse kütus ja algab põlemine, sellelejärgneb paisumine, süüdatakse kütus, kolb liigub alumise surnud seisupoole Väljalaske takt, selle takti vältel toimub väljasurumine, algab d-e Sisepõlemis mootori ökonoomsuse näitajad 1. mootori efektiivvõimsus Pe= Pi-Pt=m*Pi kW, kusjuures Pt on võimsus, mis kulutatakse mootori erinevates sõlmedes hõõrdumisele, kusjuures see vahe
..c komprimeerimine ). Järgneb kütuse maksimaalrõhk Pz. Nende parameetrite suurenemine tingib silindri- sissepritsmine , kütuse põlemiseks ettevalmistamine ja põlemine kolvgrupi detailide mehaanilise koormuse järsu kasvu. Teoreetilises tsüklis antakse soojus töötavale kehale väljapoolt , läbi (c...z). Rõhk silindris tõuseb järsult maksimaalväärtuseni pz . Laevamootorite surveastme praktilised väärtused : silindri seina. 2 Takt. Kolb liigub ÜSS-sst ASS-u. Toimub kütuse järelpõlemine , · aeglasekäigulised 10 kuni 13
lõtvumisest. 64. Tsüklite arvu ühes minutis nimetatakse südamesageduseks. 65. Diastolis toimub vatsakeste rõhulangus, kopsuarteri poolkuuklappide sulgumine. 66. Kodade süstoli ülesanne on nende kontraktsioon, see tähendab, et vatsakestesse lisatakse veel ca 10-30% verd. 67. Vatsakeste süstolis toimub vatsakeste tühjenemine, veri liigub edasi üle kogu keha. 68. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 120 mm/Hg ja paremas vatsakeses tõuseb 25 mm/Hg. 69. Südame töötsükliga on seotud neli südametooni: esimene ehk süstoolne, teine ehk diastoolne, kolmas ehk vatsakeste verega täitumisel tekkiv ja neljas ehk kodade süstoli ajal tekkiv. 70. Südame kahinad on auskulteeritavad, tekitatud kas südame sees või suurematest veresoontes tekkivatest keerisvooludest, kui kahin on kuulda
1W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd Energia ühik on ka J. PUUDU 47. Kuidas arvutatakse südame tööd? 48. Kui suur on südame võimsus? Süda töötab lihaste jõul. Südame lihaste võimsus on 10 W. 49. Kuidas modelleeritakse vereringet? Milleks? 50. Milline on vererõhk süstoli ja diastoli ajal? Süstoli ajal vasakus vatsakeses 120-130 mmHg; Paremas vatsakeses 25-30 mmHg. Diastoli ajal langeb rõhk aordis ~80 mmHg-ni, kopsuarteris 8 mmHg-ni. 51. Kuidas leitakse hingamistööd? Ühe hingamise töö (pel+palv) V=A; palv=(kl.F)+(k3.F2). 52. Kuidas leitakse lihase tööd? Avaldub tõste kõrguse (lihase lühenemise) ja koormuse A=FS 53. Mis on rõhk? Ühik. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. P=F÷S. Ühik: (1)SI-süsteemis 1N/m2=1Pa; (2)tehniline atmosfäär 1at=1kG/sm2=9,8Pa; (3)füüsikaline atmosfäär(normaalrõhk) 1atm=760mmHg; (4) 1mikrobaar=0,1Pa 54
Vereringe veenides Veenide seinad ei ole elastsed (nagu nt arterites). Vere paneb veenis liikuma veenide ümber asuvad lihased: töö ajal lihased tõmbuvad kokku, vajutavad veeni seina peale ning lükkavad verd edasi. o Veri tagurpidi veenides liikuda ei saa, kuna veenide sees on klapid, mis takistavad, minnes lahti: lihas paneb vere liikuma, klapid kindustavad selle liikumise kindlas suunas (südame poole) o lisaks soodustavad negatiivne rõhk südames ning rindkeres. o Lihaspump – lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja o Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema. II. Närvisüsteem 1.Närvisüsteemi üldine jaotus. Jagatakse kaheks suuremaks osaks: 1) Somaatiline NS – kere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a
(sarnane toime massaažiga). Vereringe veenides Veenide seinad ei ole elastsed (nagu nt arterites). Vere paneb veenis liikuma veenide ümber asuvad lihased: töö ajal lihased tõmbuvad kokku, vajutavad veeni seina peale ning lükkavad verd edasi. oVeri tagurpidi veenides liikuda ei saa, kuna veenide sees on klapid, mis takistavad, minnes lahti: lihas paneb vere liikuma, klapid kindlustavad selle liikumise kindlas suunas (südame poole) o Lisaks soodustavad negatiivne rõhk südames ning rindkeres. o Lihaspump – lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja o Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema. II. NÄRVISÜSTEEM A. Närvisüsteemi üldine jaotus. Jagatakse kaheks suuremaks osaks: 1. Somaatiline NS – kere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a
korral siirdesoojus vabaneb. Suvalisele faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuti mingi väärtus, mida nimetatakse siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul sulab jää ( või tahkestub vesi )temperatuuril 0 kraadi Celsiusel . Rõhul sada atmosfääri sulab jää aga temperatuuril -15 kraadi. Seejuures pole oluline, kuidas rõhku avaldatakse. See võib olla nii ümbritseva keskkonna rõhk kui ka mingi tahke keha poolt avaldatav rõhk. Uisk libiseb mõõda jääd tänu sellele, et jää ja uisu vahel tekib veekiht. Veekiht tekib põhiliselt tänu jää sulamisele uisu hõõrdumisel eraldunud soojuse tõttu. Kuid oma osa veekihi tekkimisel on ka asjaolu, et jää sulamise temp. langeb rõhu tõustes. Kui jää temp. on 0 kraadi või mõni kraad alla selle, siis uisust tingitud rõhu tõttu ( reaalselt 10 kuni 100 atmosfääri ) sulab jää uisu all ja moodustab veekihi isegi seisva uisu korral
üksteisest suurel määral. Kirjakeelt on kujundanud Toskaana ehk Firenze murde alusel Dante, Petrarca ja Boccaccio ning uuemal ajal on seda mõjutanud pealinna Rooma uuendused keeles. 6. a) Itaalia keel on väga vokaalide rohke ning sellest tingituna väga pehme kõlaga. Selles keeles eksisteerib ainult kaks sugu: meessugu ja naissugu, käändeid on vähe kuid on olemas eessõnad erinevate olukordade väljendamiseks. Sõnade rõhk on tavaliselt eelviimasel silbil, kui see nii ei ole, siis on rõhk märgitud rõhumärgiga. Kirjapildis kasutatakse ladina tähestikku ning sõnavara kattub suuresti ladina omaga. Ladina tähestiku tähti nagu j, k, w, x ja y ei peeta itaalia tähestiku osaks, aga need tähed on kasutusel itaalias keeles olevates laensõnades. b) Itaalia keeles on muutelõpud, mis määravad soo ja erineva soo puhul ka mitmuse. Sugusi on kaks - meessoost ja naissoost. Näiteks nimisõnade puhul sõna lõpus olev -o näitab, et sõna on meessoost, mitmuses -i
· Seisupiduri rakendused: trummel ja ketaspiduril. Lisada skeemid tagaketaspiduri seisupidurina töötamisest. 2 · Õhutamisprotseduurist: kaks mehaanikut, alustada peasilindrist, pumbata aeglaselt, seejärel liikuda kõige kaugemast töösilindrist kõige lähemal ileva tääsilindri suunas.. Mitte unustada vahepeal hüdroõli lisada. · Pidurivõimendi kontrollist: seisva mootoriga vajutada mitu korda pedaali, rõhk sellega välja lasta, jätta jalg pedaalile ja käivitada mootor, veenduda, et pedaal vajub selle käigus veidi enam põranda suunas. Võimendi tihedust saab kontrollida, kontrollides pedaali vabakäigu suurust püsiva pedaalile vajutuse korral, suretades vahepeal mootori välja umbes 30-ks sekundiks. ABS pidurisüsteem · ABS-i lühendist (Anti Lock (skid) brake system. Sai alguse lennunduses 1950- ndatel
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
magneesiumist, naatriumist ja kaaliumist. Tardkivimid on levinud kõikjal maakoores, ehkki nad on enamasti kaetud setenditega. Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena, mis on siia toodud peamiselt Soomest mandrijää poolt. Eestis esineb ka rändrahne. Enamik Eesti maapinnal leiduvaist tardkivimeist on graniidid. Moondekivimid Moondekivimid on tekkinud sügaval maakoores, kus valitseb kõrge temperatuur ja rõhk. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette- kui ka tardkivimid. Moondekivimid on näiteks marmor, gneiss ja kilt. Enamik moondekivimeid tekib 10 - 30 km sügavusel. Moondekivimi tekkeprotsess seisneb peamiselt selles, et kindel kogum erinevaid kivimeid, mis kunagi asetsesid maapinnal, vajuvad kindlate protsesside tulmusel järjest sügavamale maapõue ja seejärel tõuseb rõhk ja temperatuur mis neid mõjutab.
V 0,068 m3 l= = =216,42 m S 3,142 ∙10−4 m2 l 216,42m 216,42m v= = = =0,12 m/s t 30 min 1800 s Vastus: gaasi voolukiirus on 0,12 m/s 8 ÜLESANNE 8 Rõhtsas torus, mille diameeter on 5 cm, voolab vesi hüdrostaatilisel rõhul 2·10 -5 Pa kiirusega 20 m/s. Kui suur on hüdrostaatiline rõhk toru peenikeses osas, mille diameeter on 2 cm? d1 = 5 cm=0,05 m ρ= 1000kg/m3 P1= 2·10-5 Pa V1= 20 m/s d2= 2cm=0,02m S 1 ∙ V 1=S2 ∙V 2 S1∙ V 1 V 2= S2 d1 2 S 1=π ∙ 2( ) =1,963∙ 10−3 m2 d2 2 S 2=π ∙ 2( ) =0,314 ∙ 10−3 m2 S 1 ∙ V 1 1,963 ∙ 10−3 ∙ 20 V 2= = =125,0 m/s S2 0,314 ∙ 10−3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
