Kivimid ja mineraalid (0)

Tartu Kivilinna Gümnaasium
kalle kalleston
5.k klass
Kivimid ja mineraalid
Juhendaja õpetaja Gerle Konsap
Tartu 2013
Sisukord
Kivim 4
Settekivimid 4
Tardkivimid 5
Sissejuhatus
Ma valisin selle teema, sest ma leidsin selle kohta kõige rohkem infot ja see tundus teiste teemade hulgast kõige huvitavam.
See tööräägib kivimite ja mineraalide tekkimisest ja kuidas nad on tekkinud,kivimite rühmadest ja ka ühest mineraalist lähemalt: kullast .

Kivim

Kivim on tahke looduslik aine mis koosneb mineraalidest.
Kivim võib ka olla tahke orgaanikat sisaldav kogum.
Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö.
Kivimid tekivad paljude geoloogiliste protsesside tulemusel, mis toimuvad maakoores.
Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul.
Nt. Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri.
Kivimeid jaotatakse tekkimise järgi kolme rühma: Settekivimid, Tardkivimid ja Moondekivimid .

Settekivimid

Settekivimid tekivad veekogude põhjas kui ka maismaal.
Settekivimid on tekkinud setete kivistumisel. Settekivimid on näiteks savikilt, liivakivi , lubjakivi , põlevkivi ja kivisüsi.
Peenestatud materjal tuleb tuule ja voolava vee abil nõgudesse või veekogudesse kus ta settib.
Eesti settekivimid jaotatakse peamiselt karbonaatseiks ja purdkivimeiks. Peale nende leidub Eestis ka savi ja orgaanilist ainet sisaldavaid settekivimeid.
Settekivimid on levinud maakoore kõige ülemises nooremas osas, kus nad enamasti on tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest.
Setete kõvastumise, tsementeerumise ja ülemineku settekivimiks on väga pikk protsess.
Settekivimi üheks tunnuseks on kihilisus . Settekivimis leidub ka loomade või taimede jäänuste kivistisi ehk fossiile .

Tardkivimid

Tardkivimid on tuntud ka kui magmakivimid, sest see on tekkinud magma tardumise tagajärjel.
Need võivad tekkida nii maakoores kui maapinnal.
Levinumad tardkivimid on näiteks graniit ja basalt.
Magma, millest tardkivimid moodustuvad, on mitmesuguse mineraalse ja keemilise koostisega.
Tardkivimid koosnevad enamasti hapnikust, ränist, alumiiniumist, rauast, kaltsiumist, magneesiumist, naatriumist ja kaaliumist.
Tardkivimid on levinud kõikjal maakoores, ehkki nad on enamasti kaetud setenditega.
Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena, mis on siia toodud peamiselt Soomest mandrijää poolt. Eestis esineb ka rändrahne.
Enamik Eesti maapinnal leiduvaist tardkivimeist on graniidid.
Moondekivimid
Moondekivimid on tekkinud sügaval maakoores, kus valitseb kõrge temperatuur ja rõhk. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette- kui ka tardkivimid.
Moondekivimid on näiteks marmor , gneiss ja kilt.
Enamik moondekivimeid tekib 10 - 30 km sügavusel.
Moondekivimi tekkeprotsess seisneb peamiselt selles, et kindel kogum erinevaid kivimeid, mis kunagi asetsesid maapinnal, vajuvad kindlate protsesside tulmusel järjest sügavamale maapõue ja seejärel tõuseb rõhk ja temperatuur mis neid mõjutab.
Mineraalid
Kivimid koosnevad mineraalidest.
Mineraal on tahke, anorgaanilise koostisega ja looduslik.
Mineraalide teket jaotatakse endogeenseks ja eksogeenseks.
Endogeensete mineraalide lähteaineks on magma.
Eksogeensete mineraalide tekkele rabenemine, mis küll ei tekita uusi mineraale, kuid peenestades materjali teeb see lihtsamaks keemilise murenemise.
Kuld
Kuld on tihe, plastne , läikiv ja pehme väärismetall.
Kuld esineb looduses mineraalina.
Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Ürgajast peale on kuld olnud haruldane ehtemetall mis sümboliseerib rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes 2500 aastat tagasi hakkas kuld ka kandma raha funktsiooni.
Kuld ei lahtu hapnikus ega vees.
2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda.
Väidetavalt peitub enamus Maa kullast tema tuumas.
Kuld ei tuhmu kunagi.
Kulda saab roosaks muuta vase ja hõbeda lisamisel.
Kuld on valuutametall, mille vanim kasutusala on juveelitoodete valmistamine ja müntide vermimine.
Esimesed kuldmündid tegi 7. sajandil eKr Lüüdia kuningas Kroisos .
Keskajal tarvitati kulda arstimisel, kuna usuti , et nii haruldane ja ilus aine peab olema ka tervislik. Kullal ravimina kuigi suurt väärtust siiski pole. Peaaegu igas kaasaegses elektroonikaseadmes on mingi kogus kulda. Kullast tehakse niiti ja kasutatakse tikkimisel. Kulda on CD-de peegelkihis. Lennukitele pannakse piloodikabiini akende sisse õhuke kullakile mis soojeneb, kui sealt elekter läbi läheb, et hoida aken jäävaba. Kokkuvõte
Sellest tööst sain teada:
Kivim on tahke looduslik aine mis koosneb mineraalidest.
Kivimeid jaotatakse tekkimise järgi kolme rühma: Settekivimid, Tardkivimid ja Moondekivimid.
Settekivimid tekivad veekogude põhjas kui ka maismaal.
Tardkivimid on tuntud ka kui magmakivimid, sest see on tekkinud magma tardumise
tagajärjel.
Moondekivimid on tekkinud sügaval maakoores, kus valitseb kõrge temperatuur ja rõhk.
Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall.
Kuld esineb looduses mineraalina.
Kasutatud kirjandus:
Raamatud:
,,Kivimid ja mineraalid’’ Monica Price , Kevin Walsh
,,ENE’’ 4. köide
Internet :
http://et.wikipedia.org/wiki/Kivimid
http://et.wikipedia.org/wiki/Tardkiv im
http://et.wikipedia.org/wiki/Moondekiv im
http://et.wikipedia.org/wiki/Settekiv im