50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
124 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hannastiina V
Õppematerjali autor
Lahus: ühtlane segu, koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahusest. Küllastunud lahus: kui rohkem ainet lahuses enam ei lahustu. Küllastumata lahus: kui ainet on veel võimalik lahuses lahustada. Hüdraatumine: ioonide või polaarsete molekulide seostumine vee polaarsete molekulidega. Iooniliste ainete lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad negatiivse poolusega aine katioonide poole ja positiivse poolusega aine ioonide poole. Vee molekulid avaldavat nii suurt jõudu, et ioonid eralduvad kristallivõrust ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumine vees: Vee
Hüdraatumine on eksotermiline siis kui ülekaalus on soojuse eraldumine Hüdraatumine on endotermiline siis kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel. Tahkete kristalsete ainete lahustumisel vees energia enamasti neeldub sest kui aine lahustub veega siis see põhjustab osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva aine kristallis mis toob kaasa neeldumise. Ainete lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. Kui ainetsaab lahuses veel lahustada on tegemist küllastumata lahusega, kui lahustunud aine sisaldus lahuses on antud tingimusel maksimaalne on tegemist küllastunud lahusega. Küllastunud lahus sisaldab maksimaalse koguse ainet, mis selles lahusti koguses nendes tingimustes üldse saab lahustuda.(st et lahustunud aine kontsentratsioon lahuses on maksimaalne)
· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS
LAHUSED. LAHUSTUVUS Praktiline töö nr 8 (11LO, 17.10.2016) tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel Lahused tavaliselt suureneb; Lahused on ühtlased segud, mis koosnevad lahustunud gaasiliste ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel ainest ja lahustist. Tõelises lahuses on lahustunud aine tavaliselt väheneb; pihustunud tavaliselt üksikute molekulide ja ioonideni, gaasiliste ainete lahustuvus rõhu tõstmisel tavaliselt eristudes niisiis kolloidlahustest ja jämepihustest, kus aine suureneb. esineb pihustuskeskkonnas suuremat tombukestena. Tuntuim, levinuim ja odavaim lahusti on vesi. Et vesi on tõesti hea lahusti, siis looduses päris puhast vett ei leidugi:
LAHUSED lahus kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. lahus = lahus + lahustunud aine. lahusti aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral vesi. tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on jaotunud molekulideks / aatomiteks / ioonideks. termodünaamiliselt püsivad süsteemid. d(osake) < 2 nm. kolloidlahus lahus, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad: d(osake) ~ 2-200 nm. need osakesed on tekkinud paljude molekulide / aatomite liitumisel ning on suhteliselt ebapüsivad. dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines. süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv, võib esineda hägu, sade, värvuse muutus. lahust iseloomustavad suurused massiprotsent komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus.
Sool + sool = uussool + uussool 2.LAHUSED - ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Lahus tekib: 1) lõhutakse lahustuva aine kristallvõre lahusti molekulide poolt( energia neeldub) 2) ioonide hüdraatumine( energia eraldub)- aineosakeste seostumine vee molekulidega. Lahustumise soojuseefekt sõltub: kristallvõre lõhkumiseks kulutatud energia hulga ja hüdraatumisel eralduva energiahulga omavahelisest suhtest:1) lahus jahtub, 2) lahus soojeneb, 3) lahuse t°ei muutu. Lahustuvus- väljendab suurimat aine massi g mis võib lahustuda antud t° 100 g lahustis. Aine lahustuvus sõltub: 1) temperatuurist: tahkete ainete lahustuvus reeglina suureneb, gaasiliste ainete lahustuvus väheneb. 2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada.
Sool + sool = uussool + uussool 2.LAHUSED - ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. Lahus tekib: 1) lõhutakse lahustuva aine kristallvõre lahusti molekulide poolt( energia neeldub) 2) ioonide hüdraatumine( energia eraldub)- aineosakeste seostumine vee molekulidega. Lahustumise soojuseefekt sõltub: kristallvõre lõhkumiseks kulutatud energia hulga ja hüdraatumisel eralduva energiahulga omavahelisest suhtest:1) lahus jahtub, 2) lahus soojeneb, 3) lahuse t˚ei muutu. Lahustuvus- väljendab suurimat aine massi g mis võib lahustuda antud t˚ 100 g lahustis. Aine lahustuvus sõltub: 1) temperatuurist: tahkete ainete lahustuvus reeglina suureneb, gaasiliste ainete lahustuvus väheneb. 2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada.
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid