seejärel kulla vastu. Raha ajalugu Eestis - Kaks perioodi – taasiseseisvumisperiood ja periood enne seda. Iidsetel aegadel kasutati rahana kaupu, esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta Tallinnas ja Tartus pärinevad 1265 a-st, kuigi ilmselt oli see veidi varem. 1918-ni e iseseisvumiseni oli käibel valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli 1918 novembris (Eesti mark). 1928 sai rahaühikuks Eesti kroon (Eesti Pangal ka raha emissiooni ainuõigus). 1940 – rubla. 1941 – idamark, mis oli seotud Saksa margaga. 1944 – tuli tagasi Nõukogude võim ja sellega koos ka Nõukogude rubla. 1985 alanud uuendusliikumine viis mõtte oma raha käibelevõtule. 20. juuni 1992 kell 04.00 toimus rahareform ja Eesti seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. 1. jaanuar 2011 võeti kasutusele euro. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest – Metallrahasüsteem, mille aluseks on mingi väärismetall
Produtsent Raimund Felt StsenaariumArvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Muusika Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Operaator Jüri Garsnek Montaaz Virve Laev Toimetaja Lennart Meri Filmistuudio Tallinnfilm Aasta 1969 Esilinastus Flag of Estonia.svg 23. märts 1970 Kestus 86 minutit Riik Nõukogude Liit Keel eesti Eelarve 725 766 rubla TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk
1 NOK = 0,13 EUR Sveitsi frank Lühend CHF, tähis CHF Sveitsi rahaühik 1 CHF = 0,80 EUR Suurbritannia naelsterling Lühend GBP, tähis £ Suurbritannia rahaühik 1 GBP = 1,16 EUR Islandi kroon Lühend ISK, tähis kr Islandi rahaühik 1 ISK = 0,01 EUR Türgi liir Lühend TRY, tähis TL Türgi rahaühik, mis võeti kasutusele 1843. aastal 1 TRY = 0,50 EUR Venemaa rubla Lühend RUB, tähis Venemaa Föderatsiooni rahaühik, kõige esimene kopikasvermiti aastal 1478 1 RUB = 0,02 EUR Läti latt Lühend LVL, tähis Ls Läti rahaühik, mis on kasutusel olnud 1922 - 1940. Uuesti kasutusel aastast 1993. 1 LVL = 1,45 EUR Leedu litt Lühend LTL, tähis Lt Leedu rahaühik, mis on kasutusel olnud 1922 - 1940. Uuesti kasutusel aastast 1993. 1 LTL = 0,24 EUR Iisraeli seekel
Oo, sport, sa oled raha Raha paneb rattad käima nagu ütleb vanasõna. Olgu siis rubla, kroon või euro, kõik nad on elu aluseks. Me vajame neid poes, tööl, sööklas ehk ühesõnaga igalpool. Vanasti hinnati tehtud tööd kullaga, mis on võrdeline tänapäeva valuutaga. Sport on üks valdkondasid, kus liiguvad tohutud summad. Kindlasti poleks vale öelda, et kõige suuremad summad ainult kui välja arvata naftaäri. Hetkel on maailma parimaks korvpalluriks tituleeritud Lebron James, keda avalikus tunneb ka The King.(ing. k. - kuningas). Lähemalt uurides
peamiselt oma delikatesside poolest: vähesoolane lõhe, punane-, must- ja roosa kalamari , marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Seljanka. Teise koha on säilitanud kalatoidud . Selle riigi pealinnaks on Moskva ja rahana on kasutusel rubla. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved päris külmad. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50-
Venemaa ehk Vene Föderatsioon Faktid Pealinn : Moskva Rahvaarv : 141,9 milj. Riigikeel : vene keel Rahaühik : rubla Venemaa on maailma suurima pindalaga riik, võttes enda alla 11,5% maailma maismaast, hõlmates 11 ajavööndit ja asudes oma territooriumiga nii Euroopas kui Aasias. Venemaa kultuur ja tavad Peavad lugu teatrist ja kontserdist Äärmiselt külalislahked,temperamentsed Toitudest armastavad enim kala,hästi maitseb viin religioossed,austavad vanu kombeid,tavasid. Vaatamisväärsused Venemaa on vaatamisväärsuste poolest väga rikas.
ettevõtete väljajäämine Venemaa ekspordist hoopis seda, et Eesti ettevõtted on igasuguste Venemaa poliitikatega karastunud ja saavad hakkama ka teistel turgudel. Kokkuvõttes hinnatakse sanktsioonide mõju Eesti majandusele pigem tagasihoidlikuks. Märkimisväärne mõju impordikeelul on pigem konkreetsetele ettevõtetele ehk siis peamiselt alkoholi, piima- ja kalatootjatele. Reaalselt nõrgeneb aga hoopis Venemaa ja Vene turg, nõrgeneb ka rubla ja väheneb vene kodanike ostujõud. Samuti suurendab see Venemaa rahvusvahelist isolatsiooni ja töötab nende enda huvide vastu, lüües üles niigi kõrge inflatsiooni. Kremli eesmärk võib küll olla karistada Euroopa Liitu, kuid kõige rohkem kannatavad tarbijad. Jah, sanktsioonid mõjutavad küll Eesti majandust negatiivselt, kuid see efekt ei pruugi olla väga pikaajaline ja on ilmselt suhteliselt tagasihoidlik.
Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus. Samas ligidal Valka lähedal Zles oli Risbiteri mõis. Sisevõtted toimusid Kuressaare piiskopilinnuses, Niguliste kirikus ning ka Tallinna ja Riia filmipaviljonis. Fakte Filmi tootmiseelarve oli 725766 rubla. Filmi pikkus on 2699,5 meetrit. Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni. Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. "Viimne reliikvia" oli Itaalias ja Ladina-Ameerikas keelatud. Pool aastat pärast esilinastust tulid müügile liköörid Agnes ja Gabriel. Kuna Niguliste kirikus oli restaureerimine pooleli, siis ehitati filmivõtete ajaks sinna
seadustest ja ka tappa. Näitena toob ta Napoleoni. Raskolnikov peab endki geeniuseks, kuid süümepiinade tõttu hakkab ta selles kahtlema. Raskolnikov läks hirmunult koju, uurima, et ega tal mõrvapäeval ükski süütõend laokile ei jäänud. Teda käis otsimas mingi mees, kes nimetas teda mõrtsukaks. Järgmisel päeval tuli Raskolnikovi juurde Svidrigailov, kes räägib, et ta naine on surnud ja jättis talle päranduseks 1000 rubla. Omalt poolt pakkus Svidrigailov Dunjale veel 10 00 rubla ilma igasuguse tagamõtteta, kuna pole enam Dunjast huvitatud. Lisaks hoiatas ta, et Luzin pole abieluks hea partner. Hiljem toimus Dunja ja Luzini kohtumine Peterburis, kus Raskolnikov ja Luzin taas tülli läksid. Luzin süüdistas Raskolnikovi, et ta omab imelikke suhteis Sonjaga ja andis talle isegi raha. Tegelikult ei tundnud Raskolnikov Sonjat ja raha andis ta Katarina Ivanovale. Vale tuli välja ja Dunja katkestas kihluse.
Suudlus põsele peetakse liiga intiimseks - eriti esimesel kohtumisel. On soovitatav ka tähele panna, kuidas pöördute oma partneri poole. Hiinas öeldakse perekonnanimi alati enne eesnime; kui kellelgi on teaduskraad, tuleks see öelda pärast perekonnanime. Austusavaldusena pöördutakse firmajuhi poole kasutades sõna „eesistuja”. Pidage meeles, et hiinlastele ei meeldi oma äripartneritega familiaarne olla. Vene raha Venemaa rubla, on Venemaa Föderatsiooni rahaühik, mida kasutav ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia. Rubla oli varem ka Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi, Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Vene SFNV rahaühikuks. 1 rubla jaguneb 100-ks kopikaks. ISO 4217 rahakood on RUB. Endine rahakood RUR tähistab ümberarvestusele (1RUB = 1000RUR) eelnevat Vene rubla. Hiina jüaan Hiina jüaan on Hiina rahaühik, mille sümboliks on Eesti keeles kasutatakse ka
Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2 krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta (Eesti I Vabariigi 100 kroonise pilt joonis 1A ja 1B). 1940 lõppes Eesti krooni valitsusaeg, kuna Nõukogude liidu okupatsioon tungis Eestisse ja kehtima hakkas rubla, mis kesti järgmised 52 aastat. 20.juuni 1992 toimus rahareform, kus rubla asendus uuesti krooniga. Eestis on kasutusel 8 paberrahatähte ja 6 münti. Eesti Pank asutati Eesti Ajutise Valitsuse 1919.a. 24.veebruari otsusega. Siis kinnitati ka panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas regulaarset tegevust. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung ( märts-okt 1919), seejärel oli ajavahemikus okt 1919- okt 1926 Eesti Panga juhiks Artur Uibopuu
1888. a. algusest esineb Liiv jutuajakirjanikuna: nimelt ilmub ,,Sakala" lisa 1. numbris väikekodanluse elu käsitlev ,,Päästetud", millele kahe aasta jooksul järgneb ka rida teisi. Suure töökoormuse juures olid Liivi elu- ja palgaolud Viljandis halvad: toimetustuba, kus ta ka elas, asetses kuuritaolises majalogus, mis oli kütmta ja niiske; sealjuures oli Liivi palk 10 rubla kuus, samal ajal sõit posthobusega Viljandist Tartu maksis 20 rubla. Kõik see oli põhjus Liivi lahkumiseks ,,Sakalast". 1890. a. asus ta Tartusse ,,Oleviku" ajakirjanikuna seal oli Liivi töökoormus väiksem, sest seal töötas palju ka teisi ajakirjanikke. Tal tuli peamiselt hoolitseda ilukirjandusliku osa eest. Sellest ajajärgust pärineb fotodokument Juhan Liivist, mis kujutab saledat, meeldiva näoga noormeest. Ulatuslikuma teosena oli Liivil 1890. a. suvel käsil jutustus ,,Vastu voolu", mille peategelane
SÕJAKOMMUNISM nimetus sõda kodusõjast, nimetus kommunism jaotamise printsiibi, turu keelamise,talupoegade toodangu äravõtmise ja tasuta eluhüvede lubamise tõttu. ,,Kes ei tööta, see ei söö!" Kes kauples, seda karistati surmanuhtlusega, tasuta eluhüved puudusid. NEP ehk uus majanduspoliitika (1921-28/27): Määrati toitlustusmaks, ülejääke võis talupoeg kas endale jätta või vabaturuhindadega müüa. 1922-24 toimus RAHAREFORM, mille käigus sai rubla kullastandardi, rubla valuuta riigi oma. 1924-25 SÕJAVÄEREFORM punaarmeed vähendati. Turusuhted taastati, eraettevõtlus oli lubatud riigi kontrolli all väikeettevõtete näol. Siiani oli väliskapital keelatud olnud, nüüd see lubati. Loodi Nõukogude Sotsialistlik Liit ehk NSV Liit, mis pidi olema Lenini riikide liit, kuid toimis pigem Stalini liitriigina. NSVL kuulus ka Ukraina ja Eesti
suuremad elumajad o Majandusele allutati tsentraliseeritud juhtimisele majandusplaanide koostamine o Tööstuse forsseritud arendamine teiste majandusharude arvelt o Agraarreform riiklik maafond sinna läksid konfiskeeritud valdused talude max. suurus oli 30 ha o Sovhoosid kolhoosid tõi kaasa talurahva vaesumise, masina- ja traktorijaamade loomine o Rahareform kroon vahetati rubla vastu 1 EEK = 1,25 rubla (tglt pidi olema 10 rubla) tõi kaasa tööstuskaupade ja toiduainete hindade järsk tõus kaupade krooniline defitsiit - Kultuurilised ümberkorraldused o Kohustuslikud ained marksism-leninism, NSVL ajalugu ja konstitutsioon, vene keel o Likvideeriti väiksemad kirjandusväljaanded o Nõukogulikud õpikud, tõlked Nõukogude ilukirjandusest, ühiskondlik-poliitiline kirjandus
aastal algas Weizenbergi tegevus tislerina. Ta töötas innukalt ja püüdis läheneda ülesandele loovalt. Tema esimene suur töö oli Paul von Ungern-Sternbergi poegade jaoks valmistatud õppetahvel. Järgmisena tuli tal teha kapp mõisniku sünnipäevaks. Mõisnik oli osava tööga rahul ja kadus soov mööblit osta välismaalt. Aastate möödudes kasvas Augusti 4 palk. Esimese aasta töötasuks oli nelikümmend rubla, teisel aastal seitsekümmend viis ja kolmandal sada rubla. Söök ja korter oli mõisniku poolt. Augustile sai selgeks, et tisler pole tema ala. Ta huvitus masinatest. Ta võttis teist korda osa Tartu põllu- ja käsitöönäitusel 1860. aastal seekord esitas ta näitusele puust õmbluskastikese ja kartulivõtmismasina. Auhinnaks sai ta kakskümmend viis rubla. Neli aastat Erastveres oli Weizenbergi jaoks töörikkad, aga õnnelikud. Ta
Peremees Pint aga vihkas mulkisid, kuna mulgid ikka rikkamad ja haritumad olid. Erastu Enn oli aga selline valelik poiss, kes endal ise parema käe pöidla maha raiunud, et mitte kroonuteenistusse minna. Peremehele ta aga meeldis, sest too ajas Peetrile libedat juttu, ikka ,,Mäeotsa onu" ees ja ,,Peetri-onu" taga. Peremees jäigi teda uskuma, kui Enn ,,Postimehe" artiklit näitas, kus nimelt kirjas, et: Pütt punast soola 9 rubla kop. ,, tangu ,, 8 ,, 20 ,, . ,,Tangu" järel seisis aga kaks pisikest täpikest, mida peremees omaenese tarkusest miskiks ei osanud pidada ja ka poeg Jüss, kes kooliski käis, ei osanud suurt targemat nõu anda. Tegelikult oli mõeldud tangusoola. Enne linnaminekut Peeter kellelegi miskit selget ei kostnud, mis tal sinna asja. Ikka rääkis, et iseenese tarkusest leidnud viisi, kuidas rikkaks saada. Õhinasse läinult laenas Peeter Ennult veel 50 vakka tangu juurde
valmistas süüa, talitas loomi teeniatüdruku abiga. Põhilise töö tegid ära kaks aastasulast või sulane ja tüdruk. Suvel olid veel päevilised ja karjane. Tööjõudu saadi popside ja vähese maaga teenijate hulgast, kes enda maal töö tehtud saades läksid appi taluperele. Oli ka peremehi, kes oskasid endale valida odavat tööjõudu. Oli ka selliseid peremehi, kes võtsid enda juurde elama- andis peavarju, mattis ja põetas. Hoolealune pidi iga kuu kolm või viis rubla matuse kuludeks andma. Paljudel taludel oli püsiva tööjõu jaoks ehitatud ääremaadele väikesed majakesed, kus said püsisulased oma peredega elada. Selliseid inimesi, kes elasid neis sulastemajades, nimetati alarahvaks, alameesteks ja alanaisteks. Töötavate inimeste koosseis ei olnud aga püsiv, kuna täienes pidavalt noortega. Nad asusid tööle sulaste ja teenijatüdrukutena peamisel sellepärast, et neil polnud õppimisvõimalusi või ei leidnud muud tööd
tuntud ilme. Rootsi võimu perioodil jõudis lõpule talupoegade pärisorjastamine. Mõisnike arvates oli pärisorjus vajalik talupoegade vaoshoidmiseks ja mõisatööle sundimiseks. Hiljem eramõisaks muudetud Kõpu mõis tagastati riigile 1698. aastal suure reduktsiooni käigus. Suure osa riigile kuulunud Suure-Kõpu mõisast kinkis keiser Paul I 19. detsembril 1800 admiral Usakovi lesele Ekaterina Usakovale (neiupõlvenimega Grünberg). 17. jaanuaril 1804 müüs sama proua 120 000 rubla eest selle Weimari salanõunikule Paul Ludvig von Oettingenile. Viimane pantis Suure-Kõpu mõisa 8. septembril 1805 132 033 rubla eest 10 aastaks maakonna peamehele Bernhard-Heinrich von Strykile, kellele mõis 27. oktoobril 1820 ka päriseks kirjutati. 1819. aastal kaotati Liivimaal pärisorjus. Tegelikku vabadust see talupojale veel ei andnud, küll oli aga see esimene samm selle suunas. Pärisorjus asendus teoorjusega. Kuigi talupoeg oli vaba, puudus tal isikuvabadus.
LAPS ON KODU PEEGEL LAPS – KODU PEEGEL? Raimond Kaugveri 1980-ndate menuromaani „Meie pole süüdi“ filmivariant kannab pealkirja „Õnnelind flamingo“. Ehkki peategelase Vahur Puustaki isa Justus uskus tõsimeeli, et inimest saab kasvatada ainult rubla ja rusikaga, sirgus perepojast õigust täis nooruk, kes ei löönud vägivallatsedes risti ette. Paraku pidas selleski loos paika teada-tuntud tõde, et laps on kodu peegel. Viha ja raev ei teki tühjalt kohalt, enne neid käib kurbus ja frustratsioon, aga kuidas saab nõnda olla, et keegi kodustest ei märka, kuidas noor inimene muutub rõõmsast lapsest isepäiseks teismeliseks? Nii muutus ka loo peategelane Vahur Puustak, ning tema käitumist
Teda märgati ja anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Läks edasi Tallinna kreiskooli, tüdinedes sellest ära läks 1870. a. sügisel Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima ja jäi sinna pidama kolmeks aastaks. Peterburi Kunstide Akadeemia (18751879) Üritas 1873. a. astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Ei õnnestunud Läks otsima Liivimaa kuberneri, kes oli lubanud teda õpingutes toetada Kõndis jalgsi Peterburist Riiga, sealt Miitavisse. Teenis 150 rubla Paldiskisse tagasi 1875 võeti ta vastu, 1879 lõpetas Sai hõbemedali, alustas tööd vabakunstnikuna Esimene näitus ja Pariis (18871891) Avas oma esimese näituse 8. aprillil 1887 Peterburis Juba sama aasta mais siirdus Adamson Pariisi end täiendama. 1889. a. esitas kujur Pariisi maailmanäitusele oma teosed ,,Esimene piip" ja ,,Laine". Sellele järgnes veel osalemine mitmetel erinevatel näitustel, mis skulptorile kuldraha tõid. Elu Peterburis (18911918) Naases 1891. a
iseseisvustaotlusele. See sõda andis suure põntsu Jeltisin populaarsusele, kuna paljud tema pooldaja poliitikud mõistsid sõja hukka. · Suhete taastamine üleriikidega sh USA-ga · Toetavad, head suhted endise NSV Liiduga · Eestist väed välja 1994 Majandus · Erastamine riigi ettevõtted müüakse eraettevõteteks (oligarhid eriti, nafta ja gaasi valdkonnas) · Rahareformid endises NSV Liidus Nõukogude rubla asemel Vene rubla · Kihistumine väga rikkad vs kerjused Putin (sündinud 1952) · Valitseb(s) 2000-2008 ning 2012-... · Sündis Leningradis · Õigeusklik Haridustee · Leningradi 193. 8-klassilises koolis Gribojedovi kanali ääres · Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetskis · 1970-1975 Leningradi Ülikooli õigusteaduskond · 1984-1985 Välisluureakadeemia Sisepoliitika
Mardu sai pahaseks, kui Leemet koos linnuga tuppa jalutas. Ikkagi ju tema lind. Mardu jooksis kodust ära mere äärde. Meri oli see, mis teda rahustas. Ta loendas just purjekaid, kui Leemet tuli teda peole kutsuma. Kuid Mardu ei läinud. Alles siis, kui vanaema õhtul teda hüüdis, läks Mardu koju. Öösel kuulis poiss voodis olles, kuidas Leemet rääkis emale oma vareseloo. Leemet oli rüüstanud nooruses varesepesasid, ja sealt mune varastanud. Iga muna eest sai ta 1 rubla. Saapad, mille ta munade eest ostis maksid aga 121 rubla. Võib teha omad järeldused. Hommikul oli lind kadunud. Mummi arvas, et ju ta koos Leemetiga hommikul merele läks. Poiss rääkis mummile mis ta öösel oli kuulnud. Õhtul kui Leemet koju tuli, kahmas Mardu linnu ja pani ta puuri. Puurile pani ette aga tabaluku. Leemet tahtis poisiga paremini läbi saada ja kutsus ta järgmiseks päevaks merele. Poiss keeldus, kuigi ta väga tahtis merele minna.
vahetusraha. Vahetusrahad loeti riigi võlaks, 1- ja 2krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta, väiksemaid vahetusrahasid kuni 3 krooni elaniku kohta. 27. juunil 1933 krooni devalveeriti 35 protsendi võrra, varem oli seda varjatult devalveeritud valuutamaksuga 15%. Eesti Panga ülesandeks jäi hoida Eesti krooni kurssi mitte alla 19,20 krooni ühe Inglise naela eest. 25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla (1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat). Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941. RAHATÄHED Pangatähed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes võitsid vastava konkursi. Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm. Kasutusel oli kaheksa nominaali:
Kuid juba 1744. aasta juunis kinkis keisrinna Elisabeth Mooste krahv Münnichi isa vennale, ülemõuemeister vabahärra Christian Wilhelm von Münnichile, kellele jäi mõis enam kui kahekümneks aastaks. 10. mail 1766. aastal restitueeris Peeter I Mooste taas krahv Ernst Münnichile, kelle järeltulijate kätte jäi mõis nüüd kuni riigistamiseni. 1788. aasta märtsis sõlmisid krahv Ernst Münnichi pärijad lepingu, millega loovutasid 75000 rubla eest Mooste ja Luunja ning Saksamaal Oldenburgis asunud Neuenhuntorfi ja Münchenau perekonnamõisate omandiõiguse krahvi pojale-riiginõunik krahv Johann Gottlieb Münnichile. 2 Perekonnad 2.1 Esimesed Nolckenid 1815. aastal päris krahv Münnichi tütar Maria Ernestina von Nolcken Mooste, Luunja, Kaagvere ja Vana- Kastre mõisad. Abielust maanõunik vabahärra parun Axel Gustav Friedrich von Nolckeniga oli parunessil neli last
Tahmanööriga lasti palgile jooned ette ja töö läks lahti. Üks mees oli ülal ja teine, vahel ka kaks, all. Nii saeti valmis kõik laevaehituseks vajalikud plangud ja lauad. Kui palju see aega võtis ja kui raske see oli, ei tasu vist rääkida. Kuigi Pärnus Waldofi tehase juures hakati esimesena Eestis juba 1875. aastal laeva planke saekaatriga saagima, ehitati randades veel kaua esiisade moodi. Meestele maksti selle töö eest harilikult üks rubla päevas. Tööpäev laevaehitusel kestis 12-14 tundi ja seda varakevadest talve hakuni. Vanad saemehed rääkisid, et töö kestnud kuiest kuieni ning teisel päeval kuiest jälle uieni. 6 Ehitusplatsi läheduses asus ka sepikoda, kus sepistati laevaehituseks vajalikud raudosad. Laevameister P. Sepp hakkas 1911. aastal purjeka „Anette“ ehitamisel Käsmus esmakordselt raudosi tsinkima. Selleks vajaliku ahju ehitas meister ise
klassi). Kreiskoolis õppimisega aegu oli V. Reimani Viljandis pikemat aega elanud praegusel Tallinna tänaval endises Kohvri, praeguses Tartoffi majas nr. 27. V. Reimani õppimistingimused Viljandis olid suhteliselt rahuldavad. Pärnu gümnaasium oli alles 1877. aastal arendatud täielikus 7- klaasiliseks gümnaasiumiks. Seal õppis 1878. aastal I semestril 239 õpilast. Õppemaks oli maalastel 40 rubla aastas + 2 rubla võimlemisõpetuse eest. Õpilaste enamiku moodustasid linnakodanike ja aadlike lapsed, kuna maapoisse oli neil aastail Pärnu gümnaasiumis vaevalt veerand. Villem Reimani õppimise kohta kvartas ei leidu gümnaasiumiarhiivis andmeid, sest arhiivi vanem osa oli maailmasõja ajal evakueeritud ja Venemaale jäänud. Seevastu oli andmestik tertsiast (kolmandast klassist) alates täielik. Tertsiasse pääses ta 1879. aasta jaanuaris, ja oli lihavõtteks klassis 8. kohal
vastuseks on aga kindel EI, sest Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Ennul on aga kindel otsus Maie, naiseks võtta, maksku mis maksab,. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu ,et ta võiks müüa tangu. Peeter loodab sellega saada suurt rahalist kasu. Peeter teatab oma plaanist ka naisele Annele, et ta on otsustanud Maie Ennule naiseks anda. Märt ja Kure Aadu tulevad kosja. Ennu nõuab: kas Maiega kirikuõpetaja juurde minna või Peetrilt kohe 125 rubla kätte. Märt teatab soovist tangu osta ja annab sellega Peetrile kindlust astuda Ennu vastu. Erastu Enn vangistatakse kroonust kõrvalehoidmise pärast. Peeter lubab nüüd Maie Märdile ja Märt teatab Aluste talu ostust. Mäeotsa Peeter rõõmustab ja kiidab mulkide tarkust. Peeter saab aru, et tarkus tuleb vaid kooliharidusest ja lubab perepoja Jütsi edasi kooli jätta. · Säärases mulgis tahetakse näitata rikaste mulkide ja vaeste
ENSV eluolu ja olme Koostas Elu ENSV-s Igal pool lehvisid puna lipud Enamikus kohtades oli vene keelsed tõlked (nt tänava nimed) Toimus üleüldine venestamine Ei tohtinud mälestada midagi mis oli seotud Eestiga või selle minevikuga. Inimeste võimalused Kaupa sai osta talongide eest Karistused olid ranged ,,Parem sada sõpra kui sada rubla" Enamus asju käis mustalt Tööstus Läbi kogu nõukogude aja eelisarendati Eestis rasketööstust, mistõttu toodi sisse ka palju võõrtööjõudu. Enamik neist asus elama tööstuspiirkondadesse Ida- Eestis, aga ka Tallinnasse. Maal valitses kolhoosikorraldus, kuni 1950. aastatelõpuni olid kolhoosid enamasti vaesed, siis aga said mitmed neist jalad alla ja saavutasid majanduslikult kohati õpris suure edukuse. Üldiselt pärssis nõukogude majandusmudelit siiski see, et kõik kuulus riigile ja üks...
1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangu. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärisomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnikute pearahamaks iga talle kuuluva talupoja eest oli 70 kopikat aastas, linlasele kehtestati pearahamaksuks 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Tänu pearahamaksule hakati korraldama hingeloendust Eestis ja Liivimaal. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Kõik kolm valitsejat tegid oma valitsusajal tähtsaid muudatusi, mis on mõjutanud meie ajalugu
Valeria Svetskaja 11.B Eesti Aleksandrikool Tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool(1888-1906) Algatajad Jaan Adamson ja Hans Wühner 1860. aasta algul Raha kogumiseks moodustati1870.a Eesti Aleksandrikooli komitee Tegutses 146 kohalikku toimkonda(kontserdid, loteriid, peod ja majast majja käivad aktivistid) Presidendiks sai Jakob Hurt, sinna kuulusid veel C.R. Jakobson, J.V. Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt Tülid Hurda ja Köleri vahel-> uus president Köler 1877. a koguti enam kui 10400 rubla Avati 1888. a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva mälestuseks ja Aleksander I auks Õppetöö Toimus vene keeles Õppeained: aritmeetika,geomeetria, usuõpetus, üldajalugu, vene ajalugu, maateadus, loodusõpetus,eesti keel, ilukiri, joonistamine, saksa keel, aiatöö, hiljem ka laulmine ja võimlemine 6-aastane õppeaeg Talupojad alates 7ndast eluaastast Tasuline õppimine Kooli esimene juhataja Anton Anson Õpetajad peamiselt eestlased
(Kas ta ei vinud siis hte aastat veel olla? oleks saanud juubeli !) Pangathed Sellised rahathed olid kasutusel vanasti * 5 krooni * 10 krooni 1928 * 10 krooni 1937 A * [10 krooni 1940 B ei lastud tegelikult kibele] * 20 krooni * 50 krooni * 100 krooni Mndid Mnte oli kasutusel 9 erinevat nominaali: * 1 sent * 2 senti * 5 senti * 10 senti * 20 senti * 25 senti * 50 senti * 1 kroon * 2 krooni Kroon veti kasutusele rubla asemel 1992. aasta rahareformiga. ks kroon jagunes sajaks sendiks. Pangathed kujundasid Urmas Ploomipuu (1- ja 2-kroonised) ja Vladimir Taiger, kes vitsid vastava konkursi. Kupride esikljel kujutatakse mnda kultuuritegelast, tagakljel eestlastele olulist paika vi smbolit. Kuni 1994. aastani emiteeritud kupride mtmed on 140 70 mm, hilisemate kupride mtmed on 140 69 mm. Kasutusel oli kaheksa nominaali: Nimivrtus Phivrv: Esiklg:
Venemaa Üldinfo ● Ametlik nimi-Venemaa Föderatsioon ● Pealinn-Moskva ● Pindala-17 098 246 km² ● Ametlik keel-vene keel ● Rahvaarv-143 657 134 ● Riigikord-Presidentaalne Vabariik ● President-Vladimir Putin ● Peaminister-Dimitri Medvedev ● Hümn-Venemaa Föderatsiooni hümn ● Rahaühik-Vene rubla(RUB) Asend ● Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola , Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega Kliima ● Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile,näiteks talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. ● Sademete aasta keskmine tase Venemaa Euroopa territooriumil on ligi 800 ...
Tallinna Teeninduskool Eesti majanduse hetkeseis Referaat Marlin Kroon Ko15-KE 2016 Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav ning seda on oodata ka lähikuudel, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa-Ukraina konflikt, näitab Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring. Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertide hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 2,0%, eratarbimine 3,5% ja tarbijahinnaindeks 0,2%. Selle aasta keskmiseks brutopalgaks prognoosib EKI 1000 eurot ning töötuse määraks 7,5%. Ekspordi maht on EKI prognoosi järgi 12,3 miljardit eurot ja impordi maht 13,3 miljardit eurot. Eesti majanduse edasine käekäik sõltub EKI teatel suuresti meie ekspordipartneritest, kes kõik (va Venemaa) ootavad aasta teisel poole majanduse üldise olukorra paranemist. Ettevõtjad peavad suurimaks probleemiks endiselt kvalifitse...
on tegemist vana ja väärika kogudusega. Tormas on olnud kolm kirikut, viimane neist on püsti seisnud juba 240 aastat. Kiriku aknad on otsast ümarad, kuid eriti kaunistatud ei ole. Torma 1767.a. valminud kirik on 1860 aastail põhjalikult ümber ehitatud. Kirikut ja endist pastoraadihoonet ümbritseb tiigiga park. 1994. aastal vahetati kirikuu laudpõrand, värviti pingid ja rõdu. Kiriku ehitamine toimus 17651767 ja läks maksma 3662 rubla ja 50 kopikat. Kiriku seinad on "vinklist väljas", s.t. teatud kohalt võib näha kolme seina korraga. Üks otsasein on teisest pikem. Süüdi olevat selles omavahel tülli läinud ehitusmehed kes öösel maasse löödud tikud teise kohta tõstnud. Viga märgati siis kui hulk tööd juba tehtud oli. Nõndaviisi saigi kirik "laevakujuliseks". Torma kiriku tornitipus on nii kukk kui rist. Kiriku all asuvat "vara- ja sõjariistade kamber
varem. Muutused on kaasa toonud nii rõõmu kui ka kurbust, mis on inimeste elu palju muutnud. Eesti on suhteliselt noor riik. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist oli meil raskusi hakkama saamisega ehk vundamendi ehitamisega, mis igal riigil peab olema kindel ja vastupidav. Peatselt hakkas toimuma massiline teiste rahvuste, eriti venelaste, väljaränne, mis vähendas Eesti rahvaarvu drastiliselt. Kadus rubla ja käibele võeti Eesti kroon, mis tundus inimestele algul võõras ja harjumatu, aga hiljem sai väga südamelähedaseks. Krooni väärtus oli üsna väike ning rahvast tabas vaesus, sest töökohtade arv vähenes ja paljud inimesed jäid tööta. Eesti võttis eeskuju teistest riikidest ja hakkas tasapisi omale jalgu alla saama. Tekkisid uued kombed ja traditsioonid, mis Vene ajal olid keelatud. Kultuur arenes jõudsalt ning inimestel hakkas siin riigis elamine aina rohkem meeldima.
- moevaldkond 3- Saksamaa: - föderatiivne liitriik - mitu konservatiivset ja mitu liberaalseid parteid - sotsialistidest sai suurim partei - elektritehnika ja keemiatööstus arenesid kiiresti - juhtiv riik maailmas keemiatööstuses 4- Venemaa: - tööstuslik tõus - tollisõda saksamaaga - suurim viljatootja - rubla kullastandart - maailma suurim raudtee sai valmis - hiigelettevõtted 5- Ameerika Ühendriigid: - peamine tööstusharu metallurgia - massiline immigratsioon - areng kõigis valdkondades - monopoli piiravad seadused 4. 1) Saksamaa: Soovis laieneda Venemaa arvelt, suurendada mõju euroopas, üritas tugevdada positsioone Aasias, edasikindlustusleping Venemaaga 2) Suurbrtnna
Keel Vene keel Vabariikides kohalikud keeled Riigikord Föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea president. Kahekojaline parlament: Riigituuma ja Föderatsiooninõukogu. Venemaa valimised pärinevad 20. sajan 90 datest ning on alles välja kujunemas. Venemaad peetakse mittevabaks riigiks. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Rahaühik Rahaühik on vene rubla ( RUB ). President Venemaa presidendivalimised toimusid 2. märtsil 2008.aastal. Dmitri Anatoljevits Medvedev Vannutati ametisse 7. mail 2008. Kogus 70,28% häältest. Vladimir Putin toetas Medvedevit presidendiks kanditeerimisel. Dmitri Medvedev Dmitri Medvedev on Venemaa poliitik, ärimees ja president. Ta on sündinud 14. septembril 1965. a Leningradis. Abielus Svetlana Medvedevaga
lüüa. Kuningas Karl XII-l õnnestus põgeneda ja vangilangemisest pääseda. Sõja Tulemuseks oli, et : · 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. · Rootsi sai Venemaalt tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning kahjutasu 2 miljonit riigitaalrit. · Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. · Rahvaarv langes. · Rootsi jäi ilma suurriigi nimetusest. Karl XII surma aastal 1718 algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.
Ka võeti vastu abielutervise seadus, kus partnerid pidid tegema läbi testi abielukõlblikkuse kohta. Kõige enam esinev abielutõke oli vaimne häire, ka suguhaigused ja pärilikud haigused. Abielu tähtsaimaks ülesandeks oli järglaste toomine. Seepärast võis lahutada ka ainult ühe osapoole sooviga. Hakati tunnistama ainult registreeritud abielusid. Kollontai pani ette tühistada elatisraha ja luua kindlusfond. Selleks pidi kogu elanikkond fondi rahaliselt- vähemalt 2 rubla aastas, toetama. See oleks võimaldanud rajada lasteaedu, lastekodusid, üksikemasid, kes ei saanud töötada ja nende lapsi kuni aastaseks saamiseni. Elukvaliteet. Tehastelt nõuti efektiivsemat tootmist, seega tehase töölised, kes ületasid tööplaani 10% võrra, said tasuta mõned toidukaubad ja majapidamisvahendid. Lisaks oli neile lõunad odavamad ning neid teenindati väljaspool järjekorda.
Krimmi sõda 1853-1856 Venemaa sõda vastase koalitsiooniga, kus olid Inglismaa, Prantsusmaa, Osmaani impeerium Inglismaa tahtis Venemaa nõrgemist Must merel, Prantsusmaa tahtis revansi 1812 aasta kaotuse pärast Venemaa ei saanud enam osaleda sõjas ning allkirjutas rahu, millega ta ei saanud enam laevastiku Must meres ehitada ja mõned Kaukaasia alad läksid Osmaani impeeriumile Majandus 1861 aastal kaotati Venemaal pärisorjuse, seega hakkas kapitalismi suur ja kiire kasv Venemaa rubla võis pankas vabalt vahetada kulla peale 1885-1913 aastatel Venemaa tööstus väga arenes ja sai väga kõrgele kohale Suuri tehaseid, kus töötas rohkem kui 5000 inimest oli ainult Peterburis rohkem kui Saksamaal ja USAs Venemaa oli teisel kohal pärast USA nafta tootmisel Üle 90% vajalikku toorainet toodeti Venemaal, mitte importeeriti Eksport oli suurem kui import, mis tõi riigile kõrged tulud. Venestamise poliitika 19
põllumajandusreformid *F.Joseph I Austria hertsog, kelle mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend *W. Wilson USA president, pidas kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest maailmasõda *Mutsuhito Jaapani keiser, tänu tema reformidele tõusis Jaapan üheks maailma suurvõimuks *Sergei Witte Venemaa peaminister, viis läbi rahareformi, viies rubla üle kullastandardile. *Wilhelm II viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks I ms algatamises. *Rasputin vene talupoeg, Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune, sekkus I ms ajal üha enam poliitikasse, mõjutas keisri otsuseid ministrite ja oluliste riigiametnike ametissemääramisel *Theodore Roosevelt USA president, vabariiklane, sekkus Panama kanali ehitamisse Mõisted
Venemaa Riigihümn Venemaa Föderatsiooni hümn Pealinn Moskva Pindala 17 075 200 km2 Ametlik(ud) keel(ed) vene keel ja vabariikides kohalikud keeled Rahvaarv 141 945 000 (2010) Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2 Riigikord presidentaalne vabariik President Dmitri Medvedev Peaminister Vladimir Putin Rahaühik Vene rubla (RUB) Ajavöönd maailmaaeg +2 kuni +12 (dekreediaeg) Vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepäist kotkast. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemereäärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus PõhjaKorea ja Jaapaniga ning idas USAga. Kliima
Pärnu Eliisabeti kirik Aastal 1741 andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine eesti Jaani kogudus endale ja pühakojale uue nime: Eliisabet. 25. juunil 1744 pandi paika kirikuhoone nurgakivi, ehitusmeistriteks olid Riiast pärit Güterbock ja Johann Heinrich Wülbern. Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nicolause) kirik. Jäänud sõdade tulemusel XVI sajandiks ainsaks, sai sellest peakirik
Geograafiline asend • Euraasia mandril, põhja- ja idapoolkeral • Euroopaks ja Aasiaks jaotab Uurali mäestik • 42-82° N, 28-170° E • Idast läände 10200, põhjast lõunasse 7000 km • Mere- ja maismaapiirid Üldandmed • Pealinn Moskva • Pindala 17,098,246 km² • Elanike arv 143,5 millionit • Riigikord presidentaalne vabariik • President Vladimir Putin • Rahaühik Vene rubla (RUB) Rassid, rahvad ja keeled • Ametlik keel vene keel • Põhirassid europiidid/mongoliidid • Põhirahvused venelased(79,8%) tatarlased(3,8%) ukrainlased(2%) Kombed ja tavad • Hüüdnimed erinevad täielikult pärisnimest • Venelaste nn keskmine nimi on isa nime kääne • Peavad lugu teatrist ja kontserdist • Äärmiselt külalislahked, temperamentsed
Svidrigailov väidab et nad Dotjaga on justkui kokku loodud, kuid samas varjab ta seda Raskolnikovi eest kui too küsib temalt kõrtsis kas tal on mingeid plane Dotjaga. Ta ütleb et tal on noor pruut kellega kohtub. Hiljem hiilis välja ja sai Dotjaga kokku ning seal üritas Dotja teda mõrvata, see ei õnnestunud ning Svidrigailov jäi relvaga milles oli veel üks lask. Ta sõidab oma viieteist aastase noore pruudi juurde ning annab ta vanematele viisteist tuhat rubla. Svidrigailov hakkab lonkima mööda kõrtse teadmata mida ta teeb, ööseks suundub mingisse väikesesse võõrastemajja kus ta ööbib ainsas vabas toas trepialuses sahvris. Vähkleb öö läbi painajate ja õudusunenägude käes ning hommikul ei suuda ta seda enam taluda ning kustutab tunnimehe ees oma eluküünla revolvrisse jäänud viimase lasuga. Tema enesetapp tuli kõigile ootamatult. Dostojevski romaanist saab hästi aru kui palju on erinevaid iseloome ning kui
Riigipea nimetus Riigivanem Riigivanem President Baaside leping- Venemaa nõue Eestisse rajada baasid, kuna Eesti ei suutnud interneerida Poola päritolu laeva Juunipööre Töölisklassis viha õhutamine, et nad kukutaks valitsuse Kadriorus ning nõuaks Vene meelset valitsust Ümberkorraldused ENSV-s · Maareform · Ettevõtete rationaliseerimine · Rubla kasutuselevütt · Tsensuur · Propaganda · Mälestusmärkide hävitamine Küüditamine · 14.06.1941 · U 10 000 inimest Okupatsioonide dateerime Kelle vastu oli suunatud natside repressioonipoliitika? Kirjelda arvudes. Natside repressioonipoliitika oli suunatud juutide suunas. Eesti territooriumil tapeti u 8 000 juuti, neist 1 000 olid eesti päritolu juudid. Mõisted:
ilma. KOLMAS VAATUS 1. Peeter on linnast tühjade kätega koju jõudnud ja arutleb kuidas Enn võis teda petta. 2. Peeter märkab siis Ennu kes hakkab Peetriga pulmadest rääkima. Peeter vihastab ja küsib mis pulmadest ta räägib, sellisele mehele ta oma tütart küll anda ei taha. Siis aga tletab Enn Peetrile meelde lepingut, mis ta tegi, milles seisab et kui Peeter Ennult laenatud odra eest 125 rubla välja ei käi siis saab Enn Maie endale. 3. kui Enn on läinud hakkab Peeter jälle mõtlema kui loll ta oli olnud ja nüüd tema vigade pärast peab Maie Ennule minema ja tangud jäid kaa kõik alles ja sellega pole enam midagi teha. 4. Anne tuleb sisse. Mängib nagu usuks et Mehel läks külas hästi ja räägib kui tark ta mees on. Peeter mängib kaasa. 5. Maie tuleb tuppa ja ütleb isale et tahab Ennule minna. Mees ei saa midagi aru. Ta ei
enne seda, kui Eesti rahvas kuulis uudist hommikul raadiost. Enne Nõukogude vägede liikuma hakkamist oli ette nähtud mängida mõlema maa hümni, nii et venelased oleksid mänginud Eesti oma ja eestlased "Internatsionaali", kuid venelased ei tundnud Eesti hümni ja eestlastel tuli mängida mõlemaid. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 32) Neile oli kehtestatud erakordselt soodus rubla vahetuskurss: 80 senti ehk umbes kaheksa korda nii suur kui rubla tõeline väärtus. Seetõttu oli neil võimalus rahuldada suurimal määral oma ostukirge. Algul nad ebalesid pisut, nähes vaateakende kaubarohkust: kingad, särgid, ülikonnad, kindad, täitesulepead, kellad jne. Kõike oli külluses ja see tundus neile nagu muinasjutt. Kuid olles aru saanud, et neil on tõesti võimalik kõike seda osta rubladega, asusid nad täie hooga kauplusi tühjendama. Tavaline vaatepilt oli, et venelased lahkusid kauplusest, kaasas 8-10 paari kingi või 6-7 kella....
Niikuinii kõik ,,õgveneb" nagu raamatus öelda armastatakse. Kuna teoses tutvustatakse lähemalt ainult kõrgseltskonda, siis madalama klassi inimeste elu ma ei oska kirjeldada, kõrgklass aga, kellele põhiliselt pühendutakse, olulisel määral tööd ei tee ning lust ja lillepidu on elementaarsed. Mehed veedavad oma vaba aega klubis, kus süüakse, meeletult alkoholi tarbitakse, hasartmängudega viimnegi rubla taskust kaotatakse ning eelkõige klatsitakse, et teiste ebaõnne üle irvitada saaks (jah, ebatavaline meeste puhul, kuid see on siiski Moskva). Emad murravad pead laste mehelepaneku küsimusega ning löövad oma silmaterakesi võimalikult üles, et need ballidel kõige enam silma hakkaks. Krahvinna Stserbatskaja prentedeerib parima ema kohale, üritades oma tütart Kittyt linna ihaldatuimale poissmehele Vronskile mehele
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Eesti Teise maailmasõja ajal Kuupäevad: 23. august 1939. Molotov-Ribbentropi pakt. 1. september 1939. Teise maailmasõja algus. 18. september 1939. Poola allveelaev ,,Orzel" põgeneb Tallinnast. 28. september 1939. Baaside leping. 7. oktoober 1939. Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. Talvesõja algus. Märts 1940. Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940. Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi. 17. juuni 1940. Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. Juun...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
