Palazzo Farnese laemaalid Roomas. Annibale Carracci. Bacchuse ja Ariadne võit, detail Palazzo Farnese laemaalilt. Barokkskulptuur · Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad. · Eelistati võitlus- ja röövimisstseene. Lorenzo Bernini. Vasakul Apollon ja Daphne, paremal Persephone röövimine. Barokkarhitektuur Saksamaal. Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kuulsamad teosed loodi suhteliselt hilja, siis kui euroopas hakkas levima juba rokokoo. Tänu sellele on piir baroki ja rokokoo vahel kohati ebaselge. Tihti on arhitektuuri välisilme barokk ja siseruumid rokokoo stiilis Kuulsamaid esindajaid JOHANN BALTHASAR NEUMANN, kes kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. Johann Balthasar Neumann. Würzburgi piiskopiloss. Mõisted. Pilaster -- seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks.
poleks kunstnikud enam omanäolised. Just isikupära ongi see, mida kunstnikud tihti taotlevad ning seetõttu siis juhtub mõnikord niimoodi, et nad pingutavad oma teostega üle ja kokkuvõttes on see looming raskesti mõistetav. Kuigi tänapäevased kunsti väljendamise viisid võivad olla mõnikord keerulised, on kunst siiski huvitatud ilust! Iluideaal on erinevatel ajastutel olnud väga erinev. Kõige äärmuslikum näide on kindlasti 18. sajandil olnud rokokoo ajastu. Minu arust oli rokokoo ajastu iluideaal küll kergelt väärastunud. Rõhutati küll peensust ja dekoratiivsust, kuid see, kuidas inimesed välja nägid oli väga tobe. Naiste keha meenutas kujult rohkem liivakella, riietuse puhul laskuti äärmustesse ning hügieenist ei hoolitud hoopiski. Samas on olnud ka väga konservatiivseid ning rahulikke perioode. See kõik näitab, et mõiste ,,ilu" käsitlemine sõltub ajast ning tihti järgnevad üksteisele eelmisest perioodist täielikult erinevad ideaalid
monumente. · Maalid temperavärvides. Leonardo da Vinci `Mona Liza' Raffael `Sixtuse Madonna' Barokk 16.-18.sajand · 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Baroki tunnused · Sümmeetria · Paraadlikkus · Palju ornamente ja kaunistusi · Rahutus ja liikuvus · Vormide mitmekesisus ja kontrastsus · Ebakindlad piirjooned · Ilmekuse rõhutamine Rokokoo 18.sajand · Prantsuse k. `veider' ja `koomiline' · Sünnikoht Prantsusmaa · Peene ornament,kõrged soengud, palju pitsi. · Pastelsed toonid Dekoratiivne, kõverate Jalgadega tool Klassitsism 16.-19. sajand · Lähtus renesanssiaja antiigiharrastustest · Iluideaaliks olid vanakreeka ja rooma kunstiteosed · Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla ja stiilipuhtust. · Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus
saatus. Lisaks sellele USAs võeti veel vastu põhiseadus ning kehtestati riigikorraldus, mis kehtib ka tänapäevani. Majanduses kujunes merkantilism ehk riik saab oma rikkuse kaubandusest ja väljavedu peab ületama sisseveo. Selleks hakati seadma tollimakse, rajati palju manufaktuure, rajati teid ja kanaleid. Palju muutusi toimus ka kultuuris. Hakkasid kujunema ja levima uued stiilid arhitektuuris, mis olid näiteks barokk ja rokokoo. Barokis oli eesmärgiks teha hooned võimalikult atraktiivseks. Üks tähtsamaid ehitisi selles stiilis on Püha Peetri kirik. Rokokoo kujunes absolutismi ajal ja selle eesmärgiks oli kaunistada interjööri ja pakkuda lõõgastust. Lisaks stiilidele kujunesid ka uued ideoloogiad. Tähtsamad ja levinumad neist olid konservatism, liberalism, sotsialism ja marksism. Lisaks sellele hakkas levima humanism, mis on inimese ja inimlikkuse väärtustamine
• Parimad näited ilmalikust arhitektuurist on turu ja viiburi lossid (13.saj.) ja hämenlinna kindlus (romaani loss tüüp) 13-18.saj. Ämenlinna ... ROOTSI renessanss 16.saaj. • Ehituskunsti parmad näited on lossiarhitektuuris: 1537.a valmsi vararenessansslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veer suurtükitornid. • 16.saj. II pool domineerib kõrgrenessanss: valmivad kalmari ja vadstena lossid(slott) barokk ja rokokoo 17.-18.saj. Arhitektuuris eeskujuks holland • lossiehitus. Kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks prantsusmaa. • n. Tessisn (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (versailles'i eeskujul, praeguseks unesco maailmapärandi nimekirjas) • n. Tessin (noorem) kavandas uue kuningalossi ehitamist stockholmis (valmis 1754) • välisilme meenutab barokkliku kalssitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo,
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega,
VASSILI KANDINSKY ,,Must põiming" ; ,,Kompostitsioon VI" ; Münchenis kõige rohkem töid VERMEER ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" ; ,,Neiu lugemas kirja" ; 30 maali elu jooksul WINTERHALTER (Franz Xavier) ,,Madame Rimsky-Korsakov" Orsay muuseum,Pariis Uue Luigekivi loss Baieri kuningas LUDWIG II Eklektika- erinevate kunstistiilide mehhaaniline liitmine Plagiaat-loomevargus Kits odav kunstikaup, odavale ostjaskonnale suunatud Akt un nu, une nue Rocaille rokokoo (kivikribu) ABRAKTSIONISM e nonfiguraalne e esemetu Kandinski, Malevits BARBIZONI KOOLKOND Millet, T.Rousseau, Dupre, Corot FOVISM Matisse HOLLANDI KOOLKOND Vermeer, Rembrandt IMPRESSIONISTID- Monet, Renoir, Degas, Sisley, Pissarro, Manet(juhendaja) ITAALIA KÕRGRENESSANSS da Vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian JUUGEND e art nouveau - KLIMT KUBISM Picasso KÕRGKLASSISIM Vigee-Lebrun NAIVISM e PRIVITISM Rousseau (alusepanija)
võidukaare motiivi. Kedlestone Hall: 3-kordne,3-osaline hoone, mis on kaares koridoridega ühenuses, 1. Korrus rustikaalne, teised siledad, korintuse sambad, kolnurkfrontooniga, tagakülg 3-osaline, keskmine risaliit kujutatud triumfikaarena, mille ees kaares trepid. Framuugid-akna ülemine eraldi raamiga osa Pulteney Bridge: Adami meistriteos, 3 portaalilikku ümarkaarsillust silda hoidmas, silla peal poed, kasutab veneetsiaakna motiivi, pilastrid 6. rokokoo stiili iseloomustus ja näiteid (3 objekti-interjööri). Teokarbimotiiv, asümmeetriline kujundus- looduse vahetu eeskuju, ruumid väikesed (salongi, buduaari teke), ei kattu välisarhitektuuriga, kumerad kurved, välditi sambaid, paraadtreppe, seinad kaunistati orvanditega, kasut tahvelpaneele, peegleid, mahedad toonid. Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurved, prantsuse aknad,peeglid Amalienburgi pargi paviljon:
pärit just sellest ajast. Õukond otsis ja leiutas üha uusi ja peenemaid meelelahutuse vorme. Aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest. Hinnati pealiskaudselt peent vaimukust ja pikantset nalja. On loomulik, et 18. sajandi kunst tegi samuti läbi teatud muutused. Aadelkonda ei köitnud enam jõuline ja dünaamiline kunst. Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Rokokoo oli selgelt õukonna ja aadli kunst. 18. sajandi keskel oli Prantsusmaal kuningas Louis XV. Tema õukond, kuninga endaga eesotsas, oli tuntud oma pillava ja lõbuhimulise eluviisi poolest. Muretut jõudeelu nautiv õukondlane muutis peeneks ja viimistletud kunstiks kõik eluvaldused alates rõiva ja soengumoest ja lõpetades seltskondliku käitumisega. 2) Milliseid meeleolusid ja teemasid oodati 18. sajandi keskel kunstilt Prantsusmaal?
kunstnike ülistusobjektiks. 7.Barokk Kuningas Louis XIII tõi moodi paljaks raseeritud näo, ülespoole keeratud vurrud ja väikese lõuaotsa habeme. Noored mehed kandsid pikki lokkis juukseid ja otsaesisel sirget tukka. Kanti ka parukaid. Versaille’s töötasid usinalt parukameistrid, kes oma teoste loomiseks kasutasid loomakarvu, mererohtu, maisikiude. 8.Rokokoo Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu. Soengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema favoriidile Madame de Pompadourile. Sel ajal olid parukameistrid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid. Parukate tegemiseks kasutati inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. 9. 19. sajand Vuntsid aeti maha ning lõug paljaks, see-eest tuli moodi põskhabe. Tuleb märkida, et tol ajal
levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris. 15. sajandil valitses Saksamaa kunstis keskaja mõju. Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. 15. saj. võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür · Rokokoo (ka Louis XV stiil) sünnib Prantsusmaal. Nimetus tuleneb pr. k. sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. · Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. · Rokokoo arengut Euroopas mõjutavad Hiinast jt. idamaadest toodud luksuskaubad (siid, lakkesemed, portselan). · Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik.Seinu katsid õrnades Rokokoo interjöör. toonides maalingute,
Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega ,,üllas lihtsus, vaikne suurus". Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18. sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust. Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme). Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi
Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja –kultuuri hakati pidama ideaalseks, inimvõimete tipuks. Selle käsitluse juurdumisele aitas kaasa saksa kunstiajaloolase J. J. Winckelmanni 1764 ilmunud raamat, kus antiikkunsti iseloomustati sõnadega „üllas lihtsus, vaikne suurus“. Klassitsistlik kunst tekkis vastukaaluks baroki ja rokokoo mänglevale kergusele. Viimased olid eeskätt kuninga ja aadlike stiilid. Tugevnev kodanlus (kes saavutas võidu Prantsuse revolutsioonis 18. sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust. Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme). Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi
Kunsti ajaloo konspekt (ptk 20, 21, 25) 12. klass Peter Paul Rubens (1577-1640) - Flandria maalikunstnik; kõige barokilikum maalija; jõuka kodaniku poeg, hea haridusega, reisis palju; maalimisel kasutas palju õpilaste abi, tegi ise vaid kavandi ja viimistluse; ühendab barokis eluläheduse idealiseerimisega; paljud ta maalis on üles ehitatud diagonaalidele (nt Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest); temaatika küündib mõnikord lausa märatsuseni; maalide üldmulje toretsev ja jõuline Maalide põhitemaatikad: ● Piiblist (kristuse kannatusloo alatari pildid) ● antiikmütoloogiast (Kristuse meeleline nautlemine) ● allegoorilised teosed (ajaloolised Prantsusmaa kuninga lese tellimused) ● dekoratiivsed teosed (Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest) ● portreed (nt ta naisest) ● maastikupildid (lüürilised...
Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklusega (Itaalia, Austria, Flandria, Hispaania) vanaklassitsism e baroki klassitsistlik suund, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist ja Palladio loomingust. Suuna eelistamise määras suurelt osalt valitsejate maitse ja toetus,
LORENZO BERNINI 1598-1680 · Peetri väljak 1667 o Ovaalne põhiplaan o Väljakut piirab kahekordneja neljarealine kolonnaad (sammaste rida) o Kiriku sisekujundus on tehtud Bernini jooniste põhjal FRANCESCO BORROMINI 1599-1667 o Püha Agnese kiriku fassaad Saksamaa o Alles 17.saj.lõpul puhkes kunstielu õitsele o Baroki ja rokokoo piir Saksamaal ebaselge (nt.väljast barokk seest rokokoo) JOHANN BALTHASAR NEUMANN 1687-1753 o Würzburgi piiskopiloss (seest seguneb rokokooga) Zwinger tornikeste, nurgapaviljonide ja galeriidega ümbritsetud peoplats o Kuurvürst August Tugev lasi ehitada ratsamängudeks Barokkmaal Itaalias TUNNUSED: · Sümmeetriline kompositsioon asendus diagonaalsega
Pühajärve Põhikool Joel Süldre 8. klass Klassitsism Referaat Juhendaja: Urve Sarv 2009 Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu
Eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks 17.) rokokoole iseloomulik Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. põhjustas seda et euroopas oli Hiilgav õitseaeg 18.) Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks
kultuuripiirkondades, kus tegelikkuse visuaalne kujutamine on olnud vormilt tinglik: Vanadel Idamaadel, Ameerika vanades kõrgkultuurides, Aasia vanades ja keskaja kultuurides ning Euroopa ornamendiski põhineb suuresti antiigist pärinevail motiividel, mille rakendamine elavnes karolingide ja romaani kunstis. Gootikale on iseloomulikud stiliseeritud taim- ja maavärkornament. Ornament mitmekesistus renessanss- ja barokk-kunstis, tollal hakati trükkima mustriraamatuid. Rokokoo ajal muutus ornament mänglevaks. Klassitsism soosis ranget, peamiselt antiigimotiivilist ornamenti. Historitsism elustas varasemaid ornamendistiile. 19. Ja 20. Sajandi vahetuses hakati liigset ornamenteerimist taunima. Nüüdis-ornament on ülesehituselt vaba ning sisaldab abstraktse, rahvusliku ja loodusrahvaste kunsti sugemeid.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rokokoo Istmed madalad ja sügavad Sujuvad üleminekud Mööbli ülesehitus varjatud Mööblil oli palju kaunistusi Käetoed puidust Tänan kuulamast!
Sageli kujundati hoone sissepääs nagu kreeka templi esikülg, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitssisliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. Klassitsismi sisekujundus Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud. Klassitsisliku arhitektuuri hilisemat ajajärku, iseloomustab veelgi suurem lihtsus ja rangus. Punakaspruunist mahagonipuidust ampiirmööblit, mida eriti armastati Klassitsism Eestis Perioodi 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi 180030 (osalt ka 1840)
Etienne Maurice Falconet (1716-1791) Kadi Hõim 10. kl Etienne Maurice Falconet (1716-1791) Oli prantsuse skulptor. 1754 valiti ta Prantsuse Akadeemia liikmeks. 1780 sai ta Kuningliku Maalikunsti ja Skulptuuriakadeemia rektoriks. E.M.Falconeti looming Falconet' loomingu põhiosa moodustasid rokokoo-stiilis tundeküllased allegoorilised ja mütoloogilised kujud ja kujukesed. Laiema tunnustuse pälvis ta 1754.a. loodud skulptuuriga "Kroton Milon". Samas oli ta töödes tärkava klassitsismi tunnuseid: nende joon oli selge ja vorm puhas. Selline on näiteks "Supleja" (1757). E. M. Falconet "Krotoni Milon" 1754, marmor. Skulptuur kujutab hetke, mil Kroton ...
Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates
25.Klassitsism maalikunstis. Maalikunsti eeskujud: · Polnud antiikajast otsest eeskuju leida · Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest · Silueti ja üldse joonistuse domineerimine · Värv jäi tagaplaanile Varaklassitsistlik maalikunst: · Hakkasid kehtima normid, millest üleastumist peeti lubamatuks · Mehisus · Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast · Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks kõrgrenessansi meistrite teoseid · Inimestel tardunud, teatraalsed poosid · Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline , rahulik
• Looduse tundmaõppimiseks • Kuna inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispinda • Nimeta üks teadussaavutus järgmises valdkonnas: • Meditsiin- põhjalik inimkeha uurimine • Astronoomia- Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese • Füüsika- gravitatsiooniteooria • Iseloomusta baroki stiili: suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded • Iseloomusta rokokoo stiili: kergemeelne, lihtne, mänglev • Iseloomusta klassitsistlikku stiili: selge, lihtne ja reeglipäranae • Miks soovisid varauusaegsed valitsejad uusi maid avastada? • Kuna see andis suure tõuke nende majandusele. • Tekkisid kaubakompaniid kes tegelesid riigi kaubandusega kuna neile anti kaubanduse monopol. • Uued maadeavastused mida müüdi teistele riikidele maha. • Mis on merkantilistide arvates riigi jäukuse allikas
Sisukord Sissejuhatus Refereermise teemaks võtsin Suuremõisa lossi. Täpsemalt tuginen lossi ajaloole ja sellele, milline on lossi välimus ja ümbrus ning mis asutused asuvad seal praegu. Eesmärgiks on saada teada rohkem lossi ajaloo kohta. Referaat on ülesesitatud interneti põhistel allikatel. Selle teema valisin, sellepärast et õppisin lossi vasakus tiivas asuvas põhikoolis 4 aastat ja olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas. Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ai...
jooned. PALEETÜÜP! Akende kunst-suured ja kaunistatud Siseportaal- Sümmeetria ja antifaadsus(uksed läbi tubade) plaanikujunduses. Laiad trepid, eraldatud köök, esikust mõlemal pool elutoad. Talalaed, siseportaalid. Mööbel: seinaavadesse ehitatud kapid, kirstud, istmed, pingid Toekus ja volüümikus. Kaunistuse rohkus vajas toekas ja mõtestatud vormi. 1670-80 tuli looduslähedane stiil-taimornament ja lilled. Matkamaja, Leedu saatkond, Rootsi saatkond. Hilisbarokk ja rokokoo 1710-1780 Baroki motiivid püsisid, rokokoo esines Tlns põhiliselt ornamentikas. Rokokoole eelnes paelstiil, maaliline ja tarbekunstis. Rokokoole omane: ebakorrapärasus, rosettidega võred(reljaazid), õrn värvigamma, heledus, figuurmaalingud, (Kadrioru loss) voluutkaunistused, maalingud laes ja ahjudel.Stukkornamenid=kipsist kaunistus üleval lae ääres. Plafoon- laemaal. Klassitsism 1780-1830 Tähtis stiil kuna muutis linna palju-> maju hakati hulgaliselt lammutama(nende asemele
Klassitsism 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja klassitsistlik stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Klassitsism sündis sellest, kui kodanlus tüdines kuninga ja aadlike poolt soositud kergemeelset ajaviidet väljendavast rokokoo stiilist. Kodanikud pooldasid tõsisemat ja rangemat kunsti, millest klassitsism päriski oma jooned. 1789. aastal Suure Prantsuse revolutsiooni ajal hakkas klassitsistlik kunst seda ülistama. Napoleoni keisriks kuulutamisega hakati väljendama ka Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Kuna prantsuse kunstis olid juba eelnevalt väga tugevad klassitsistlikud traditsioonid, nimetatigi 17. sajandi kunsti varaklassitsismiks. Prantsusmaal ja Inglismaal nimetatakse
saj) Bütsantsi arhitektuur Hagia Sophia peakirik (6.saj) St Apollinare in Classe (6.saj) Lääne-Euroopa arhitektuur varakeskajal: Theoderichi mausoleum (6.saj) St Galleni klooster (9.saj) Romaani arhitektuur: Pisa katedraal ja kellatorn (11.-14.saj) Püha Markuse katedraal (11.saj) Gooti arhitektuur: Notre Dame´i katedraal (12-13.saj) Milano katedraal (alustatud 14.saj, lõpetatud 19.saj) Renessanss: Villa Rotonda (16.saj) San Marco raamatukogu (16.saj) Barokk ja rokokoo. 17. ja 18. sajandi arhitektuur: Versaille´s loss (1668-84) Talvepalee (18.saj keskpaik) San Carlo alle Quattro Fontane (1638-41) Klassitsism: Panteon Pariisis (1755-92) Brandenburgi väravad (18.saj lõpp) Arhitektuur 19.sajandil: Inglise parlamendihoone (1840-60) Gare du Nord (1863) Arhitektuur 20. sajandil:
küllus. /"Vaikelu"/ Jacob van RUISDAEL (1628-1629 - 1682) maalidel on tunda looduse traagiline draama. Tehnikat, mille mõju tulenes suurelt osalt selgete suurejooneliste vormide kuhjamise ja üksikelementide väga detailse kujutamise ühendamisest, võib kindlasti barokilikuks nimetada. /"Talvine maastik"; ,,Kivisild"; Dresdeni ja Detroiti ,,Juudi kalmistu"; ,,Briis" / Paulus POTTER (1625 - 1654) võitis tunnustust loomamaalidega e. animalistika. /"Noor härg"/ 15. ROKOKOO - tähtsamad kunstnikud ja nende looming (Prantsusmaa, Inglismaa). 18. saj. I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat.Võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest, viitsid aadlikud aega pidutsedes. Õukonna ja selle järgi joonduvate ringkondade elu sisuks sai üha uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Aadlit ei tiivustanud enam ettevõtmised, mis oleks nõudnud füüsilist või vaimset pingutust
Liis Aunapuu 9b Johann Sebastian Bach J.S. Bach (1685-1750) oli kuulus saksa helilooja, organist ja muusikateadlane ning Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klaverimängu ning onu orelimängu. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina ning kõigis oma töökohtades tegeles ta ka heliloominguga. Bach oli barokiajastu suurkuju ning arendas polüfoonilist muusikat. Samas ...
Barokk 17-18 saj Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded Absolutism Riigivorm. Milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Merkantilism Majanduspoliitiline õpetus,mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest rahavarudest Rokokoo 18 saj prantsusmaal tekkinud kergemeelne ja mänglev kunstistiil, baroki edasiarendus Klassitsism Antiikaja eeskujudele toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas ; rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust Jacques Louis David Davis osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes.. Tema kuulus maal ,,Tapetud Marat`` Romantism Kunstisuund mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine. Nimekamaid romantismiaja maailmakuntsnikke on prantslane Eugene Delacroix kelle tööd paistavad silma erksate, kontrstsete värvide poolest Realism kunstisuundumus, mis püüab elu kujutada tõepäraselt, käsitledes enamsati tõsiselt ja traagi...
Teadus ja kultuur 19. saj Usk inimmõistusesse. tähtsuse kaotasid barokk ja rokokoo. Kainem ja asjalikum kodanlus jättis oma jälje kultuurielule. Igapäevaelu oli mitmepalgeline ja probleemiderikas. Aja jooksul süvenes pettumus ja rahulolematus oma kaasajaga. Loovisiksused hakkasid hindama tundeid, vabadust ja isikupära. Uute masinate ulatuslik kasutuselevõtt muutis majandusolusid ja ühiskondlikke suhteid nii euroopas kui USAs. Aurumasina, ainsa tööstuses ja veonduses kasutatava jõumasina, kasutuselevõtt
KLASSITSISM 18.saj. Lõpp-19.saj I pool. Antiikkunsti jäljendamine. 1.ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Madeleine'i kirik Pantheon-peaehitis Lamav Veenus e Paolina Borghese(Antonio Canova) Tähe võidukaar Napoleoni kroonimine(DAVID!!!!) 2.JACQUEL-LOUIS DAVID(1748-1825), prantslane Horatiuse vanne, peateos Sabiinitarid Madame Recamier Madam ja monsenjöör Tapetud Marat Napoleon Alpe Napoleon oma Lavoisier ületamas tööruumis 3.JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES(1780-1867)-anatoomiliselt muutis natuke inimesi, kõige parem maailviimistleja Autoportree Suur supleja Noormehe portree Napoleon Suur odalisk Türgi saun(viimane maal) 4.Klassitsim Venemaal Admiraliteedihoone Peastaabihoone Iis...
asjad, eksootilised puuviljad, elumõnude näitamine. Portreemaal: Hals kujutas tav in, kes olid mingi asja puhul huvitavad, nt nõiad, joodikud, sõjaohvitserid, modellid naeratasid tema piltidel, sest naerdes paljastub in tegelik olemuse kõige paremini, kas õlivärve, hoogsad pintslitõmbed ja Rembrandt lisaks portreedele ka.. N:" öine vahtkond" mis tellijale ei meeldinud kuna mõned in ei tundnud end seal ära, kadunud poja tagasitulek- liigutavama sisuga, Õukonna ROKOKOO pr 18saj Mänglev, kergemeelne, lõbujanuline kunst, Kunsti eesmärk: ilus, elumõnud ja nende rõhutamine ( veini joomas, erootilised, kergemeelsed stseenid) Ingl rokokoo: range kunst, eeskuju Dyke paraadportree stiilis KLASSITSISM Tekkimise põhjused: õpetlik, range, moraliseeriv, eetilisi väärtusi mõjutav, ei tahetud kerglast elu ja kunsti, teadlik rokokoole vastandamine. 79.a. Pompei kaevati välja antiikkunsti teosed- Euroopas huvi antiigi vastu, pilgud on pööratud antiiki tagasi.
Kuninga ja tema õukondlaste eesmärk otsida uusi ja peenemaid meelelahutus viise Sügavmõttelisust ja tõsimeelsust põlati, hoopis hinnati pealiskaudsust Huvi ei pakkunud ettevõtmised mis nõudsid füüsilist või vaimset pingutust. Rokokoole on iseloomulik: Kunst pidi rõhutama elumõnusid Olema meelelahutaja Aidata unustada muresid Sel ajal levis Euroopas hiinakunst, nii saab rääkida hiinastamisest Kirjelda rokokoo arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti Välisarhitektuuris jäi püsima barokk Rokokoolik siseruum nägi välja Loobuti välisarhitektuuri detailidest siseruumis Seinu hakati hoopis katma paneelidega või peeglitega mille raamistuses hargnesid lilledest, okstest kaunistused Värvidest eelistati heledaid tooneja hõbedat See kõik pidi mõjuma väga võluvalt intiimselt Skulptuuridest oli moes pisiplastika (eriti
· Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Barokk Eestis · Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates 164050ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. · 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. · Põhjamaiselt tagasihoidlik oli barokk PõhjaEuroopas, nagu ka Eestis. · Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. · Sealsed väheldased, lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid maailmasõja ajal. · Barokseid kirikuid leidub näiteks Pärnus · Eliisabeti kirik Pärnus. · 17
.................................................... 5. Milles seisneb El Greco maalide omapära? (1 punkt) ..müstiline õhustik,rahutu valgus,nurgelised vormid,juskui pikaks venitatud figuurid ja erilise väljendusrikkusega maalitud usulised tunnused....... 6. Nimeta mõni barokne ehitis ja too ka maa, kus see asub. ..Prantsusmaal Pariisi lähistel asub Versailles loss, Tallinnas Kadrioru loss....................................................................... (2) 7. Nimeta riik, kus tekkis rokokoo. (1 punkt) .Prantsusmaa.......................... 8. Nimeta rokokooajastu moele kaks iseloomulikku joont. (2 punkti) 1) ...meestemood muutus naiselikumaks riietus rõhutas pihakohta 2) ...peen ja viimistletud kunst 8. Täida võrdlev tabel Rubensi ja Rembrandti kohta. Märgi ristikesega, keda on iseloomustatud. (3 punkti) Rubens Iseloomulik joon Rembrandt
...................................................11 4.ROMAANI ARHITEKTUUR..............................................................................................................13 5.GOOTIKA............................................................................................................................................15 6.RENESSANSS......................................................................................................................................17 7.BAROKK JA ROKOKOO....................................................................................................................19 8.KLASSITSISM.....................................................................................................................................22 9.NÜÜDISAEGNE MAAILM 20 saj. ARHITEKTUUR.....................................................................25 KOKKUVÕTE..........................................................................................................
- Töötas peamiselt Roomas ja sai paljude Euroopa skulptorite eeskujuks - Tema käe alla arenes lassitsitlik stiil veelgi rangema lihtsuse suunas, vabanedes viimastest barokk-kunsti mõjudest - ,,Kristus" - Etienne Maurice Falconet(1716-1791) - Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas peterburis kümmekond aastat - Lõi seal oma peateose Peeter I ratsamonumendi - Oli olnud rokoolik portselankunstnik , aga Peetri monument on rokokoo jaoks liiga hoogne - Maalikunst - Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe - Varaklassitsitlikud maalikunstis olid oma normid, millest üleastumist peeti lubamatuks - Kunst pidi olema moraliseeriv ja ülistav - Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile - Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi
Prantsusmaa Prantsusmaa on kuulus oma kunstilise ajaloo poolest. Prantsusmaa ajaloo kunst ulatub mitmete sajandite kaugusesse rokokoo ja barroki ajastutesse.Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 11. sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid. Põhja-Prantsusmaal Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Prantsusmaal on palju tuntud muusikuid
Regulaarpark - reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide. Selle ümber paiknevad sümmetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Ideaalmaastik - ei kujunenud ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Heroiline maastik - ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütloogilised kangelased. 5. ROKOKOO ISELOOMUSTAMINE (8 teemat - 157-165) 6. BAROKK PRANTSUSMAAL (Video: Glaude Lorrain "Sadam) 2. Kes varastasid tema ideid? Ahned ja ebaausad inimesed. 3. Millest otsustas ta koostada kogumiku ja teha koopiaid? Kõikidest oma maalidest. 6. Mis aastal asutati Louvre'i muuseum? 1793.a. 13. Mida meenutavad Claude maalid? Barokset teatrilava.
50 oranz renessanss mm XVI XVII 147 × 82 100 roheline barokk ja rokokoo kuni mm XVIII raud- ja 153 × 82 XIX 200 kollakaspruun klaasarhitektuuri
Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist kleidid ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga(krinoliinkleidid). Skulptuuris muutusid baroklikud jõulised vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. E
Tallinna Tööstushariduskeskus Helina Martinson 106RMÜ Johann Sebastian Bach Tallinn 2008 Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima. Bachil oli oma aja kohta küllaltki hea humanitaarne ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele ja teoloogiline põhiharidus. Tänu oma ilusale sopranihäälele valiti ta Lüneburgi Michaeli kooli koori. Bach oli oma aja parimaid organiste. Ta töötas kirikuorganistina Arnstadtis, Mühlhausenis ja Weimaris, õukonnakapelli kontsertmeistrina Weirmaris ja õukonna kapellmeistrina Köthenis. Elu vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestiga. Bach oli kaks korda abielus. Tema 20 lapsest said heliloojatena tuntuks neli: Wilhelm Fr...
Pjotr Tsaikovski Tsaikovski sündis 7. mail 1840 aastal Votkinskis haritlaste perekonnas. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel.Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis, kus töötas aastani 1878.1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne...
Barrokkunst Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640.1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa...
A-IIb Klassitsism Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa 2009 Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski 1. Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja
Claves van der Sittow-kunstnik, puunikerdaja. Tal oli koda oma koda.Tema poeg Michael Sittow sündis 1469 aastal. Sai oma kunstilise hariduse isa töökojas. Tema isa suri vist 1482. 1484-1490 läks Sittow Madalmaadesse kunsti õppima. Õppis Hans Mempingu juures. Saavutas kõrge taseme portreemaalidega, kogus kuulust kogu Euroopas. Teda kutsuti mitmetesse õukondades: Hispaania, Inglismaa, Tanni ja paljud teised. Püüdis inimesele anda välissarnasust ja avada tema sisu. Tema tööd olid esinduslikud ja pühalikud. 1506- 1514 töötas Tallinnas. 1514 läks tagasi Euroopasse. Tuli uuesti tagasi 1518 ja tööta siin oma surmani kuni 1525 aastani. Tema töid leidub mitmetes kuulsates kunstimuusemides: Washingtonis, New Yorgis, Pariisis jne. Eestis seotakse temaga mitmeid kavandeid ja skulptuure: Niguliste kiriku seined, Püha Antoniuse altar,Johannes BAlliw hauakivi. Mis on barokk? Euroopa kunstis u. 1600-1750 valitsenud stiil. 19.sajandist barokk tekki...
teisi variante. Tema surma kõige reaalsemaks variandiks peetakse praegu arseenimürgitust, ehkki seda ei suudeta enne kindlalt tõestada, kui avatakse Tsaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid. Ta oli Cambridge'i Ülikooli audoktor. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Üks tema tuntumaid tselloteoseid on variatsioonid rokokoo teemal. Bedich Smetana Bedich Smetana (2. märts 1824 12. mai 1884) oli tsehhi helilooja. Ta oli koos endast noorema Antonín Dvoákiga üks rahvusromantilise suuna juhtfiguure tsehhi muusikas. Tema tuntumad teosed on ooper "Müüdud mõrsja", sümfooniline poeem "Vltava" ja keelpillikvartett nr. 1 "Minu elust". Smetana kasutas oma loomingus tsehhi rahvamuusika teemasid. Ta on tsehhi ooperi rajaja,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
