Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arhitektuuriajaloo lühikursus (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Arhitektuuriajaloo lühikursus #1 Arhitektuuriajaloo lühikursus #2 Arhitektuuriajaloo lühikursus #3 Arhitektuuriajaloo lühikursus #4 Arhitektuuriajaloo lühikursus #5 Arhitektuuriajaloo lühikursus #6 Arhitektuuriajaloo lühikursus #7 Arhitektuuriajaloo lühikursus #8 Arhitektuuriajaloo lühikursus #9 Arhitektuuriajaloo lühikursus #10 Arhitektuuriajaloo lühikursus #11 Arhitektuuriajaloo lühikursus #12 Arhitektuuriajaloo lühikursus #13 Arhitektuuriajaloo lühikursus #14 Arhitektuuriajaloo lühikursus #15 Arhitektuuriajaloo lühikursus #16 Arhitektuuriajaloo lühikursus #17 Arhitektuuriajaloo lühikursus #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k4sk Õppematerjali autor
Wordis kokkuvõte arhitektuuriajaloo kursusest koos piltidega - esiaja arhitektuur kuni arhitektuur 20.sajandil.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
doc

ARHITEKTUUR referaat

REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 teemat.

Arhdektuuri ajalugu
thumbnail
4
pdf

Kunstiajaloo konspekt

Versailles´ loss; 2 30.03.10 15. Rokokoo(1725 ­ 1770) kergem ja mänglevam, kui barokk. Hele, pastellne, graatsiline, kapriisne, lemmiktegelane oli lambur(aadlik). Kunst oli meelelahutus. Sellel ei tohtinud olla sügavat sisu. Lemmikmotiiviks oli orvand. Vaba loodus; metsik loodus ­ inglise pargid. 16. Klassitsism. Klassitsistlik arhitektuur, maalikunst, skulptuur ja tarbekunst(18. saj lõpp -19.saj algus). Tekke põhjused: vastukaaluks rokokoolikule kergusele; Suur Prantsuse revolutsioon; kunsti muutmine meelelahutusest õpetlikuks; soov jäljendada antiikkunsti. Arhitektuur oli lihtne, range, reeglipärane, suurejooneline; pidulikud ansamblid; Skulptuur sõltub täielikult antiikeeskujudest; skulptuurid on terved; näod ilmetud, marmorist; inimkeha alasti, selle idealiseerimine; rangus

Ameerika vähemusrahvad
thumbnail
10
docx

Kunstiajaloo eksamiks õppimise I osa portfoolio

Paleoliitine kunst/ kiviaja kunst 60 000-4000 eKr vanem kiviaeg- paleoliitikum pärast jääaja lõppu- mesoliitikum noorem Kiviajainimesed tegelesid keraamika ja põlluharimise ga. Kasutati lihvitud tööriistu. Usuti hõimude sugulusse loomadega (tootemid) ja austai ka esivanemaid. Tarbeesemeted olid valmistatud savist, luust ja keraamikast. Need olid kaunistatud lihtsa ornamentikaga- täpid ja kriipsud. Arhitektuuris kasutusel ehitised menhir -vertikaalne maasse püstitatud kivirahn, neid esineb sageli alleedena( Carnaci, Prantsusmaa), dolmen-menhiritest moodustatud ja pealt kiviplaadiga kaetud algeline haudehitis, kromlehh-menhiride ja dolmenite tsentraalsel paigutusel tekkinud tempel(Stonehenge, Inglismaal) Skulptuuridena kujutati inim-ja loomafiguure ja päid, tehti ka relieefe.Skulptuu

Kunsti ajalugu
thumbnail
8
docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi

Kunstiajalugu
thumbnail
8
docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega. Kõik koopamaalid on avastatud juhuslikult. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascauki koopad asuvad Lõuna-Prantsusmaal, avastati 1940.a. 3. Arhitektuur tekkis u. 3000 eKr. Esiaja arhitektuuri tuntakse ka megaliitide nime all (suured kivid). MENHIRID-pikad kivid(Bretagne), DOLMEN-kivist laud, KROMLEH-sööriks kujundatud dolmenid (Stonehedge- selle rajamiseks peetakse 3100-1500 ekr.) Mesopotaamia kunst: tekkis Tigrise ja Eufrati vahelisel alal u. 3300 ekr. Sumeri kiilkiri-savitahvlitele, sest seal puudus kivi, metall, puit jne. Sumerite leiutised: ratas, potikeder, Gilgamesi eepos. Kultuur jaguneb: Akadi

Kunstiajalugu
thumbnail
40
pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.

kirjanduses humanismi ideaali ja püüdlesid igati harmoonia poole. Kultuuri levikule aitas kaasa kaubanduse areng. Kreeka kultuurilugu jaotub järgmisteks põhiperioodideks:  Homerose ajajärk XI–IX saj eKr  arhailine e arhaika ajajärk VIII–VI saj eKr  klassikaline ajajärk V–IV saj eKr  hellenism IV saj II pool – I saj keskpaik eKr Arhaika perioodil kujunes välja linn-riikide (poliste) süsteem ning põhijoontes kreeka arhitektuur. Klassika ajajärk, eriti kõrgklassika perioodil V saj eKr oli kreeka kultuuri õitsengu aeg. Ehitusstiilid saavutasid oma täiuslikud vormid, lõplikult kujunesid välja ehitusoskused Hilisklassika perioodile oli iseloomulik mõningane ehitustegevuse langus. Kasvavast huvist argielu vastu kõneles aga tähelepanu pööramine profaanarhitektuurile – ehitati teatreid, staadione, gümnaasiume (spordihooneid). Sel ajal ilmusid ka esimesed üksikisikut ülistavad ehitused. Suurema

Kultuuriajalugu
thumbnail
174
pdf

Kunstiajalugu

● Templit ehitati 120 aastat ● Lõpuks oli tempel Aasia üks suuremaid panku, kuhu oli paigutatud paljude eraisikute raha VII Halikarnassose mausoleum ● Selle lasi ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia II oma surnud abikaasa Mausolose mälestuseks 353 eKr ● Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ● Hoone purunes tõenäoliselt maavärinas, püsis enne seda sajandeid, seda ei kahjustanud isegi piraatide rünnakud 62 eKr ja 58 eKr Rooma arhitektuur Veejuhtmed (akveduktid) ja kiviteed Triumfikaar - monument, mis püstitati suure sõjalise võidu või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste tähistamiseks Saunad e termid Amfiteatrid (Colosseum), Circus Maximus Templid (Panteon) Pompej (hävines vulkaanipurske tagajärjel 79 a pKr) 395 - Ida-Rooma riik e Bütsants ● 1000-aastane riik ● Konstantinoopol → Istanbul ● Hagia Sofia katedraal 6. Saj ● Ikoonide maalimine ● Religioon - õigeusk

Kunstiajalugu
thumbnail
27
doc

Kunsti arvestus

Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas ­ rituaalne kohustus. 4. ajastu Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, leidus ka reljeefe. Marduki templi tsikuraat ­ Paabeli torn, 90x90x90m, seitsme astanguna Hiljem vallutati Babülon pärslaste poolt. Vana-Egiptuse arhitektuur Mastabad - ülikutele; koosnes maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvat kastitaolisest kiviehitisest Astmikpüramiid-ehitati mastabad kõrgemale, kivikuhi hakkas ahenema, esimesena Dsoser Püramiidid-täideti astmikpüramiidide astmed Kõige kuulsamad on püstitatud: Tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal · Cheopsile; 140 m kõrge, ruudukujuline alus 5 ha, laotud üle 2 mln korrapärasest kivipangast, millest iga üks kaalub mitu tonni

Kunstiajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun