Guillaume Coustou vanem. Kaks võimsat gruppi hobusetaltsutajatega Concorde`i väljaku ääres. ● Edme Bouchardon (1698-1762). 18.saj kuulsamaid plastikameistreid. Antiikkunsti austaja. Edme Bouchardon. Amor, kes Heraklese nuiast endale vibu teeb. Edme Bouchardon. Grenelle`i kaev – see on monumentaalne fassaad ja neli reljeefi aastaaegade kujutisega. ● Jean Baptiste Pigalle (1714-1785) Jean Baptiste Pigalle. Sandaale siduv Merkuur, 1744 ● Etienne Maurice Falconet (1716- 1791) Etienne Maurice Falconet. Krotoni Milon 1744 Etienne Maurice Falconet. Amor Etienne Maurice Falconet. Peeter Suure ratsamonument 1766, looduslikul graniitrahnul. ● Jean Antoine Houdon (1741-1828) 18. saj plastika kuulsaim meister. Sarmikas kergus, naeratav graatsia, loomulikkus ja elulähedus. Säilitab kontakti loodusega. Jean Antoine Houdon. Diana marmorfiguur 1781 Jean Antoine Houdon. Marmorfiguur Talv,
Sai kuulsaks eduka portretistina. Autoportree Hinnatud kõrgelt ka tema aktimaalid. Türgisaun Valpinconi supleja Klassitsistlik skulptuur Skulptuuris kujutati peamiselt inimest, kes oli hästi arenenud ja harmooniline. Eelistati alastifiguure. Antonio Casanova andis suure tõuke klassitsistliku skulptuuri kujunemisele. Rõhutas rahu, tasakaalu ajastu ideaale vormiselgust ja ilu. Amor ja Psyche Vesta neitsi Magav nümf Etienne Maurice Falconet(1716-1791). Töö: "Vaskratsanik." Jean Antoine Houdon(1741-1828). Voltaire Tüdruku portree Bertel Thorvaldsen(1768-1844) Ganymedes 3 graatsiat ja Amor Kolm graatsiat 18. ptk. Romantilised ideed ja meeleolud Romantism tekkis 19. saj. alguses. 1. Arvatakse, et on tuletatud sõnast "romaan," mis Lõuna-EU's tähistas rahvakeelseid kirj. teoseid. 2. Päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele keskaja imetlusele.
TC. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikool Jacques Louis Davidi elu ja looming. Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Elulugu...................................................................................................................4 Maalid ja teosed ...................................................................................................9 "Horatiusete vanne".......................................................................................10 "Sabiinitarid"...................................................................................................11 "Liktorid toovad Brutusele tema poegade surnukehad"...........................12 "Tapetud Marat".................................................................
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati 1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokku sai omakorda ajendiks antiikkun
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihe
Itaalia renesanssarhitektuur 15 saj 36-40 ((15.-16. sajandil toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Renessansi ja uusaja majanduslik alus oli varakapitalistlike, st rahaliste suhete kujunemine linnades. Esirinnas olid Itaalia jõukad kaubalinnad, kus 14.-15. sajandil tekkisid esimesed pangad.)) Firenze kunstikeskus Filippo Brunelleschi (1377-1446) esimene renessanssi “suurmeister” mitmekülgne menu ehitaja ja kunstiteoreetikuna 1419 - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - kuulsus arhitektina Firenze Leidlaste Kodu - fassaadi ilmestab peentele korintose sammastele toetuv kaaristu Medicide tellimusel San Lorenzo kirik - lameda puulaega basiilika, lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared Pazzi kabel - antiigipärased sambad, kolmnurkne viil, Siseruum kaalutletult mõistuspärane, näib koosnevad täpsetest kuubi-
klassitsistlikud); linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud on Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning Peterburi tsentrum. Skulptuuri iseloomustab liikuvuse mulje ja dramaatilisus, rohkelt voogavat kangast, keerulised poosid. Kuulsaim oli L. Bernini, kelle loomingusse kuuluvad "Püha Tereesa ekstaasis", "Apollon ja Daphne", kujutatud muutumise käigus, Vatikani Püha Peetri kiriku baldahhiinaltar ja kirikuesine väljak. Etienne Maurice Falconet' loodud on tagajalgadele tõusnud ja saba abil tasakaalustatud hobusega Peeter I ratsamonument. Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus. Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Itaalias lõid vennad Carraccid uudse stiili ja Bologna linnas kooli akadeemia. Oluline oli valguse ja varju kasutamine väljendusvahendina. Samm edasi dünaamilisuse poole ja realistlikuma kunsti poole oli Caravaggio loomingus. Pildil justkui
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist
Kõik kommentaarid