Peaks lõppema kontroll tööga. Mahtu ei oska öelda veel. Põhiasju peaks teadma. Põhialuseks on Ettevõtte Finantsjuhtimine Asta Teearu Erik Krumm, mingi raamat, peal graafikud Terminoloogiat peaks teadma. Finantsjuhtimisega puutume oma elus pidevalt kokku. Kust tuleb, kuhu läheb. Rahanduses on üldiselt termin, et raha rahaks väga palju ei kutsuta. (mingi hundi näide) Kapitaliks nimetatakse. Kapital = rahalised ressursid. Rahandus kui selline on haru, või nagu teaduse pool, majanduse liigitus. Kuidas rahandus jaguneb. 3 kanti: Kodune rahandus Riigirahandus. Ettevõtlusrahandus. Põhimõtteliselt TTÜ KK ainult õppemaksudest ei peeta üleval, kuskilt tuleb ka riigi raha ... Riigirahanduse täidab jaotusfunktsiooni ja stabiliseerimisfunktsiooni. Stabiliseerimisfunkts. on igal pool uudistes. Riigi rahandus aitab konkreetses piirkonnas rahandust stabiilsena hoida
1. Ettevõtte üldiseloomustus Tartu Kutsehariduskeskuse Õpperestoran : E-R 08:00-15:00. Hotelli hommikusöök 8:00-10:00. Buffet avatud: 11:00-14:00. Asukoht: Kopli 1, C korpus Kontaktandmed: tel 7 361 895 Suurus (kohtade arv): 60~100 inimest saab mahutada Ajalugu: Restoran valmis 2009 aastal koos uue Ühiselamu ja hotelliga. Tegevusalad: Toitlustamine, catering, eritellimused. Kasutatavad ressursid (hooned, ruumid, seadmed, tööjõud): Hooneks on Õppehotell ja ühiselamu, kasutatakse esimese korruse ja keldrikorruse ruume, tööjõuks on õpilased ja õpetajad. Hinnatase: toidud kaalutakse 1 kg on 7 Ettevõtte kliendid: Õpperestoranis on oodatud kõik kliendid kes soovivad meil lõunatada. Pakume tellimisvõimalust ka peolaudade ja cateringidele. On võimalik tellida ka kulinaariatooteid. Tegevuse üldkirjeldus : Toitlustamine SWOT: 2
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majanduselu ja indiviidi toimetulekut? Ühiskonnas toimuvad protsessid on tingitud majanduse arengust. Majanduse peamiseks probleemiks on kuidas rahuldada ühiskonna vajadusi ja soove. Inimeste soovid on piiramatud, kuid ressursid sageli piiratud. Kuidas maksupoliitika mõjutab majanduselu ja indiviidi toimetulekut? Maksupoliitika struktuuride osakaalu - kaudsete ja otseseste maksude suuruse - mõju majandusele ja indiviidile on erinevad. Otsesed maksud arvestatakse tarbimiselt ning mõjutavad suuremal määral vaesemat elanikkonda, kui käibemaksu protsent on kõrge, siis see mõjutab väikse sissetulekuga tarbijat, sest ta kulutab valdava osa oma sissetulekust. Kaudsed maksud mõjutavad pigem rikkamat elanikkonda
Ühiskonna majandamine Kairi Järve Ühiskonda ilma majanduseta ei ole olemas. Osalemine majandusprotsessides (tootmine, tarbimine, müümine) on igapäevaelu osa. Ühiskonnas alati ressursid piiratud, seega tuleb majanduslikke otsuseid alati kaaluda. Tootmisressursid ehk tootmistegurid: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, vesi 2) Inimressurss: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kombineerida. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele majanduse põhiküsimusele: 1) MIDA JA KUI PALJU TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? Majandussüsteemid
taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasvasid selle etteantud varu piires aritmeetilises progressioonis. Sõjad, haigused ja loodusõnnetused olid Malthuse järgi loomulik viis nimetatud vastuolu ületamiseks
Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Samas on ta ka ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk jne.). Tootmisressursid on loodus- ja maavarad, inimressursid on inimene. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme, kui tarbijad, töötajad,
Koonduslaagrid teisitimõtlejatele Maailmarevolutsioon Suhtuti teistesse Patsifism Komitern riikidesse USA andis Loobuti välismaistest agressiivselt Saksamaale laenu Välispoliitika investeeringutest Ressursid Hitler suhtus ammendati lõplikult välispoliitikasse agressiivselt ja jultunult
paika pannud seadused, et enne abielu ei tohi vahekorras olla ning inimrassi ülesanne on järglaste saamine). Viimastel aastakümnetel on enamus maailma kultuure muutumas individualiseeritumaks - otsuste tegemisel ollakse vabamad ja sõltuvus ühiskondlikest normidest ja tavadest on väiksem. Milliste tegurite mõjul on arenenud maades sündimus madal? Arenenud maades mõtlevad inimesed rohkem oma haridusele, sissetulekutele ja võimalustele last kasvatada. Peab olema kodu ja majanduslikud ressursid. Arengumaades on laste kasvatamine aga odav, sest vähe raha kulub laste hariduse peale, samuti on sealsetes ühiskondades laste peamiseteks ülesanneteks aidata vanemaid ja teha maatööd. Arenenud maades ei tehta lapsi selleks, et neid tööle rakendada. Miks arengumaades on praeguseni kõrge sündimus? Nimetasin juba eelmises punktiski, et seal ei peeta lugu haridusest, elu on odav ja lapsi on vaja tööjõuks. Lapsed on pere rikkuse märk.
Mulle meeldib Eestimaa Roheliste poliitika. ÜLDPÕHIMÕTTED Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi: EER) mõistab, et planeedi Maa ressursid ei kanna välja miljonitest liikidest ühe INIMESE praegust eluviisi. Tema mõju ümbritsevale keskkonnale on kasvanud niivõrd suureks, et see on hakanud ohustama mitte ainult teiste liikide, vaid ka inimkonna enese, sealhulgas ka eestimaalaste toimetulekut ning jätkusuutlikkust. EER esindab inimesi, kes on valmis tegutsema selle nimel, et Eesti maa ja seda ümbritsev keskkond oleks elukõlbulik ja tagaks toimetuleku siin asuvale kogukonnale ka tulevikus, järeltulevatele põlvkondadele
8. Septemris algas madalrhkkond. 9. Kristalsed lumehelbed langesid maha. 10. Vrske rim pandi kaussi. 11. Koplis kasvas palju sirgeid kaski ja mitu leppagi. 12. Marssal jlgis sdurite katsumusi. 13. Anni nuttki vaibus, kui kostus ukse kolksatus. 14. Merekaldal oli nha lambaid. 15. Otsustasime minna viimasele seansile. 16. Kalla endale ka kirsimorssi. 17. Tutvusin eelnevalt rahakursiga. 18. Varsad jooksid koplis. 19. Kirsti purssis natuke inglise keelt. 20. Rahalised ressursid hakkasid lppema. 21. Tuhkki oli pliidi alt vetud. 22. Julupakki oli lisatud pallgi. 23. Avansski oli tlistele vlja makstud. 24. Salatile lisati kurkki. 25. Panngi oli laualt maha kukkunud. 26. Selle tga tuli tdrukki toime. 27. Tuiskki oli jrele jnud. 28. Lukkki oli katki tehtud. 29. Kasski keeldus sellist ski smast. 30. Kullgi lendas puude kohal. 31. Homne krgrhkkond toob meile ilmamuutuse. 32. Tahtsin spordipeval vita oma spra. 33. Kausjas tass kukkus pesukaussi. 34
arengut. Poliitika sisuks on tegelemine selliste kitsaskohtadega, nagu halb varustatus toidu ja puhta veega, samuti hariduse, tervishoiu, töö, maa, sotsiaalteenuste ja infrastruktuuri halb kättesaadavus ning keskkonna olukord. See tähendab ka haiguste tõrjet ja odavate ravimite kättesaadavust, et võidelda ohtudega nagu HIV/AIDS, samuti meetmeid vähendada laenukoormust, mis viib oluliste riiklike investeeringute jaoks ette nähtud napid ressursid tagasi tööstuslikult arenenud riikide rikaste laenuandjate taskusse. EL edendab ka eneseabi ja vaesuse kõrvaldamise strateegiaid, mis aitavad arengumaadel tugevdada demokratiseerimisprotsessi, laiendada sotsiaalprogramme, tugevdada institutsioonilist raamistikku, era- ja avaliku sektori suutlikkust ning inimõiguste järgimist, sealhulgas meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimist.
erinevates suurustes, selles on omakorda suur mõju hetkel kiiresti kasvaval majandusel, mis annab võimalusi alustada paljudel ettevõtetel tegevust. xxx konkuretsi eelis seisneb pikas ja usaldusväärsel koostööl meie parteriga kes omab suurt positsiooni kohalikul metallitööstus turul ja ühtlasi omab võtmetähtsusega koostöö lepinguid suurte rahvusvaheliste kontsernidega. Ettevõtte sisekeskonna moodustavad sisemised faktorid, milleks on töötingimused, firma juhtimisstiil, ressursid, organisatsioonikultuur, sündmused jms, mis mängivad rolli töötajate käitumises, ettevõtte tegevuses ning otsuste langetamisel. XXX OÜ koos oma partner XXX´ga pakkuvad väga kaasaegseid ja puhast töökeskkonda. Meie eesmärk on tagada läbi turvalise töökeskkonna kiiret ja kvaliteetset toodangut. Ettevõttes toimuvad iganädalased u.10-15 min. briifingud ,tänu millele liigub info tekkinud tõrgetes kohta töötajate ja juhtkonna vahel kiiresti. Lisaks
Majanduse eksami konspekt 1. Sissejuhatus majandusse, mikro. ja makromajandus, kasulikkuseteooria, alternatiivkulud, valikud, tootmisvõimaluste kõver, turumajanduse lihtsustatud mudel, Ceteus Paribus Sissejuhatus majandusse: Ressursid on põhielemendid tootmiseks (maa maavarad, puit jne; töö tööjõud). Firmade alustamiseks ja juhtimiseks oleks vaja kapitali ja ettevõtlikust. Inimene saab tasu e. Palka töö eest. Intress on laenatava raha eest makstav tasu. Firma aktsionääridele makstakse dividende, ehk aktsia tulusid. Majanduses on kõik ressursid piiratud. Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte.
3) Inflatsioon ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt. Kuigi intressimäär reageerib inflatsioonimäärale ja kaitseb hoiustajaid, jääb probleemiks ikka prognoosimata inflatsioon. 4) Inflatsioon on nii või teisiti seotud tööpuudusega. Ta mõjutab negatiivselt investeeringuid ja selle kaudu majanduslikku kasvu Täishõive on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, st. majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmistegureid. Kui ressursse ei kasutata täielikult on tegemist osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Töötuse liigid: Friktsionaalse e. siirdetöötuse Struktuurset töötust Tsükliline töötus Hooajaline (sesoonne) töötus Varjatud töötus
vahetult ümbritsevad ja tema ärisuhteid mõjutavad. hankijad, Igale positsioonile on antud maatriksis sümboolne nimetus: täht, vahendajad, tarbijad, konkurendid, sisemised ja välised rahalehm, koer ja küsimärk. Järgnevalt iseloomustame neid huvigrupid. sümboleid vastavalt maatriksi positsioonile. Sisene keskkond: Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab Moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist eesmärkide saavutamiseks. strateegilises turunduses ja juhtimises. Finantsressursid, inimressursid, füüsilised ressursid, 1. turu kohandumine -- tegevuse intensiivsemaks muutmine tehnoloogilised ressursid. samal turul ning sama tootega
3) Inflatsioon ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt. Kuigi intressimäär reageerib inflatsioonimäärale ja kaitseb hoiustajaid, jääb probleemiks ikka prognoosimata inflatsioon. 4) Inflatsioon on nii või teisiti seotud tööpuudusega. Ta mõjutab negatiivselt investeeringuid ja selle kaudu majanduslikku kasvu Täishõive on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, st. majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmistegureid. Kui ressursse ei kasutata täielikult on tegemist osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Töötuse liigid: Friktsionaalse e. siirdetöötuse Struktuurset töötust Tsükliline töötus Hooajaline (sesoonne) töötus Varjatud töötus
aastas. Ei arvestatud uute ressursside kasutusele võtmisega, tehnoloogia arengu ega reservide tegeliku suurusega, mistõttu mitmete toorainete lõppu ennustati juba enne 2000 aastat. Pessimistide arvates tõuseb reostuskoormus kiirelt ja pöördumatult, toitu inimese kohta on kordades vähem, seega väheneb kriitilisest punktist järsult populatsioon peamiselt saaste tõttu. Realistide arvates vähenevad ressursid pidevalt, mistõttu väheneb ka toit/inimese kohta. Reostuskoormus väheneb inimeste endi tegevuse tõttu. Populatsiooni vähenemine on tingitud ressursside vähenemisest. Eeldatakse, et 21 saj keskpaigaks on enamik ressursse ammendunud. 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Optimistid lähtuvad järgmistest eeldustest. Kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid. Suurem nõudlus tõstab hinda.
ebavõrdselt jaotatud. Võim on sellel, kes suudab mõjutada teisi nii, et tema seisukohad viiakse läbi e. See, kes suudab realiseerida oma eesmärgid. Võim võib olla grupil, isikul, institutsioonil.(Õ 44) Võimu resursid: · Võivad olla ainelised ehk näiteks raha. Mida suurem aineline ressurss, seda suurem võim. Vaesuses inimesed saavad ennst vähem realiseerida, neil on vähem valikuvõimalusi. · Vaimsed ressursid: Haridus, kogemused, aga ka sotsiaalne kapital e. Usaldus ja võrgustikud. Võimu teostamisel on vaimsed ressursid on olulised, aga vaja on ka taha saada ka aineline kapital. Võimu teostamise meetodid: · Autoriteet Koolis teostab võimu näiteks direktor. Direktori võimuses on psühholoogilin surve, vaimne terror. Samuti on võimalus anda käskkiri, mis on samuti vaimne surve. (Tegemist on pigem sunniga
Riik osaleb majanduselus, et vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust; seadusega määratakse tootjatele maksud, takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve, soodustatakse konkurentsi, hoolitsetakse keskkonnakaitse, hariduse, kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui ka tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne st et ressursid suunatakse sinna,kus alternatiivkulud on väikseim. Efektiivusust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. Majanduse põhisektorid: 1)hankiv 2)tootmis 3)teenindus Majandusressursid: 1 . Loodusressursid ( kliima, mets, vesi, territoorium, maavarad ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine . 2. Kapital (masinad, seadmed, tehased, raha) 1.1 Rikkalikud tagavarad 1
reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine Välistatavus Puhtad erahüvised Maksustatavad kaubad võimalik Nt. toit, elamispind, autod Nt. kommunikatsioonid, elekter Välistatavus Ühiskasutatavad ressursid. Nt. vesi, õhk, Puhtad avalikud hüvised. Nt. ei ole põllumaa, veekogud, kalavarud. nn. tragedy of riigikaitse, avalikud pargid, võimalik commons tänavavalgustus HP valdkonnad: sise-, välis-, kaitse-, justiits- ja rahandusministeerium. Lisandunud valdkonnad: Sise- ja rahandusministeeriumi laiendused: majandus, põllumajandus, (keskkond),
vajadustest jms ja mis tekitab osapoolte vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra ja tajutud vastuolu kahe inimese vahel. Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konflikti iseloomustavad jooned: Möödapääsmatu Paratamatu Suhete arengu tulemus Informatiivne Annab olukorrast tervikpildi On seisundi indikaator Toob esile asjaolud, mis vajavad muutmist Konflikti põhitunnused: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte
füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on ka organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Mis on stressi sümptomid? Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis
3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Majandamissüsteemi põhitüübid Maj. 3 põhiküsimust on: mida toota Kuidas toota Kellele toota Olenevalt kuidas neile ühiskond vastab on tegemist 4 tüüpi majandussüsteemidega: Tavamajandus- kõik toimub nii nagu alati, tavapäraselt Käsumajandus- kogu majanduse toimimise aluseks on käsk(plaan) Turumajandus- kõik küsimused reguleerib turg-: ostujõu(raha) ja ostuhuvi olemasolu või puudumine. Segamajandus- esineb elemente mitmest maj. süsteemist. Majanduslik käitumine. MK on indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsus, kuidas kasutada enda käes olevaid ressursse. Ressursid on alati piiratud. Vajadused (nii riigil, ettevõttel kui üksikisikul) alati suuremad kui nende rahuldamise võimalused. Ressursid: loodusvarad, Inimesed kapital Kuidas maj. süst. Toimib? Maj.süst. on mehhanism, mis ühendab kõiki ressursse ning arusaamu ja teadmisi majandamise põhimõtetest. Riik otsustab kuidas kasutada loodusressursse, inimre...
põllumajandust. 5. Piirprintsiib tekkib kompromissis piirtulude ja piirkulude vahel. See tähendab, et lihtsa otsusega kaasneb ekstra ehk lisakulu. 6. Millised on majanduse põhivalikud? Selgita nende olemust. * Mida (milliseid teenuseid toota ja millises mahus) * Kuidas (neid toota ja teenuseid toota) * Kellele (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 7. Millistest tingimustest võib sõltudavalikute tegemine? Kindlasti mõjutavad valikuid olemasolevad ressursid. Ei saa ju osta saapaid, kui puudub selle ostmiseks vajalik raha. 8. Selgita järgmisi mõisteid: Alternatiivtulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksmist, mis saadakse valikuid tehes. Nappus- tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursidon piiratud. Piiriprintsiip- teadlased nimetavad selleks kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks.
territooriumi. · Omavahel ristuda võivate isendite kogum. Populatsiooni tunnused · Arvukus ulukite arv mingil territooriumil · Asustustihedus ulukite arv mingi kindla suurusega maa-alal · Struktuur sooline ja vanuseline koosseis · Hierarhia Populatsioonidünaamika · Elupaiga mahutavuse määravad populatsiooni eksisteerimiseks vajalikud ressursid, mis alati on piiratud (toit, varjepaigad jne). · Ulukiasurkonna kasvu piirab ennekõike see ressurss, mis optimaalsest kõige rohkem erineb. Populatsioonidünaamika Populatsiooni suurust mõjutavad: · Sündimus · Suremus · Sisseränne · Väljaränne Populatsiooni arvukust mõjutavad mehhanismid võivad olla: · Asustustihedusest sõltuvad (konkurents)
The correct answer is 'False'. Question 53 A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 54 Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid hõivatud vähem kui 100%. Correct Select one: Mark 1.0 out of 1.0 True False The correct answer is 'False'. Question 55 Tulumaksumäära langetamine suurendab kogunõudlust, avaliku sektori kulutuste langetamine aga vähendab kogunõudlust Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True
saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike tulusid. Riigi kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet ,,heaolu" on üheselt ja objektiivselt raske määratleda. Joonis 1. Majandussubjektid. Ülesanne 2. Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad. Arutlege rühmas, millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamisel piirangud (raha, aeg, info ja teised ressursid või seadusandlikud kitsendused). majandustegevus majanduslik subjekt Piirang soodsa hinnaga kaubad ja teenused puhastamata reovesi avalikes veekogudes toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük stipendiumid ja toetused kõigile abivajajatele TARBIMINE ja ettevõtluse seos tarbimisega seonduvalt Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega.
siis nüüd võiksime vaadelda ratsionaalset käitumist kui otsust kuidas otsustada mida teha. Teine definitsioon tuleb kõne alla eelkõige just neil kordadel, kus tegemist on otsustamiseks vajamineva Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus informatsiooni kõrge hinnaga (näiteks mõõdetuna ajas, mis kulub selle informatsiooni hankimisele). 1.2. Põhiprobeem ÖKONOOMILINE meil on piiratud ressursid kuid piiramatud vajadused VÄHESUS, NAPPUS (scarcity) olukord, mil vajadused ületavad ressursse VALIK (choice) JA ALTERNATIIVKULU (opportunity cost) Tuleb teha valik: Mida, what ? (mida toota?) See küsimus on riigi ja ettevõtte seisukohalt elulise tähtsusega. Kõige lihtsam vastus kõlab nii: toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab, s.t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Avatud majanduse tingimustes nagu Eesti
sest nad olid vaenlastest tunduvalt vapramad ja sõjakamad, kuid sellest siiski ei piisanud. Selleks, et eestlased alla jäid, oli palju põhjuseid. Esiteks ei olnud neil suurt juhti, kes oleks sõjaplaane pidanud ja vägesid juhatanud. Teiseks oli vastastel sõjaline ülekaal ja rohkem arenenud relvastus. Eestlaste relvastus oli aga kehv. Nad olid lõpuks kurnatud nii füüsiliselt kui majanduslikult ning puudu tuli ka sõdijatest. Vastastel oli ka kiriku toetus ja piiramatud ressursid. Veel üheks allajäämise põhjuseks võiks nimetada selle, et eestlastel polnud suurte sõdade kogemust. Nad olid osalenud ainult üksikutel sõjakäikudel. Ka puudus omavaheline koostöö ja inimjõud ammendus kiiresti. 1208-1227 alistati eestlased jõuga ning neid sunniti ristiusku vastu võtma. Selle tulemusena jagati Eestimaa mitmete ristisõdijate riikide vahel. Arvan, et eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses oli paratamatus.
puudumist. Me ei olnud piisavalt jõukad, et elukutselisi sõjamehi üleval pidada ja neid relvastada. Puudus ka ühtne valitsemine, veel hullem oli see, et puudus ka ühtsustunne ning ühest tervikust riigist ei saanudki rääkida. Muistne vabadussõda polnud võidetav. Sakslasi oleks olnud võimalik võib-olla mõneks ajaks tagasi lüüa, kuid seegi võimalus on üsna kaheldav, kuna neil olid peaaegu piiramatud ressursid, parem relvastus, hea taktika, sõjakoolitus, kiriku toetus jpm. Samas puudus eestlastel koostöö, liitlased ja inimjõud ammendus kiiresti.
hakkamist ei tea kunagi kas ebaõnnestud või mitte. Võid kaotada kõik, kuna vastutad endale kuuluva ettevõtte eest kogu oma varaga ja jälle vastupidi, võid saavutada edu. Ettevõtja olla on ka emotsionaalselt väga raske. Palgatöölise põhi pluss on kindel töö ja kindel palk, turvatunne (et sul on püsiv töökoht, kuigi tänapäeval võib iga kell tulla koondamisteade jne.) Palgatöötaja ei hakka pihta nullist, vaid alustab siis kui kõik ressursid on olemas ehk töökoht ja hakkab saama kohe kindlat palka. Plussiks on ka see, et vastutus on väike, teed enda töö kvaliteetselt ja vastutad ka selle eest. Samas ka miinus, kuna enda tehtud vigade eest võib vallandada. Palgatöölise eesmärk on tõusta koguaeg ülespoole koos palganumbri suurenemisega. Tavaliselt rikkaks saamise võimalus on väike. Enamasti on kindel palk ning mida rohkem sa teenid seda rohkem sa ka ära riigile maksad. Seega ainult palgatööga rikkaks
Kirjelda ettevõtte sisekeskkonda: hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid(sündmused, üksused,ressursid,juhtimisstiil,organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske. Mikro:Kliendid, konkurendid,tarnijad ja koostööpartnerid, vahendajad, huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet. Seondub erinevate siderühmadega, mis on otseselt seotud ettevõtte eesmärkide saavutamisega. Makro: Looduskeskkond, majanduskeskkond, tehnoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond, poliitiline keskko...
saanud ja saame nüüdki. Kloonimine võib tekitada erinevaid geeni haiguseid ja selle tagajärjel isegi surma. Inimesed võivad hakata kloonimist ära kasutama. Võidakse kloodina suuri armeesid või 1000 orje, et inimesed ei peaks ise tööd tegema vms. Me muutuksime laisaks. Samuti on kloonimine üsna pikk ja kallis protsess, ei ole ju mõtet sellele raha kulutada. Selle tagajärjel tuleb maailma inimesi pidevalt juurde ja tekib ülerahvastatus. Kiiremini saavad otsa ka looduslikuld ressursid. Meid on maal juba niigi palju, seega saaksid need veel kiiremini otsa. Kuna inimeste tervislikud seisundid ja immuunsus süsteemid on erineva tugevusega võidakse kloonima hakata vaid neid kõige tugevamaid. Siis aga juhtub see, et kõik on ühtlaselt hea tervisega, aga looduses peaks eksisteerima kõiki. Asja ei saa võtta ainult ühe poolselt. On ka mõned positiivsed aspektid kloonimise juures. Üldiselt arvan, et kloonimis katseid võib teha ja teadust edasi arendada, aga mingeid massilisi
Majandus 1. Ressursside piiratus. Ühiskonna ja indiviidi kasvavate soovide ning vajaduste rahuldamiseks kasutada olevad ressurssid on alati piiratud. Alati tahetakse rohkem, kui on võimalik saada. See aga on sageli liikumapnevaks jõuks, sest tuleb leida uusi ja efektiivsemaid ressursside kasutamise viise. Tootmistegurid ehk ressursid: · Loodusressursid nt maa, maavarad, mets, veevarud · Inimressursid tööjõud · Kapitaliressursid tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) · Ettevõtlikkus võime kolme esimest tegurit kasulikult kombineerida 2. Ettevõtlusvormid: Akstiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital.
Majandus Ettevõtlus - kasu saamisele suunatud tegevus( võimaluste nägemine ja ärakasutamine, riskide võtmine) Ettevõtte eesmärgid - teenida kasumit, sõltumatus, saada tuntuks, tegeleda hobiga, areneda või ennast teostada(inimene) (Ev eesmärk on teenida kasumit) Ettevõtlusvormid Täisühing - ühing, milles on vähemalt kaks osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad kogu oma varaga ühingu kohustuste eest; sissemaks sõltub ühingulepingust Usaldusühing - äriühing, milles kaks isikut tegutsevad ühise ärinime all; vähemalt üks osanikest vastutab ühingu eest kogu oma varaga ja (usaldus) osanik vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. iga omaniku osa väärtus sõltub sissemakse suurusest, osanik ei vastuta isikliku varaga; juhatus Aktsiase...
Keskkond muutub pidevalt, aga kas muutused on tekitanud katastroofe? Või on katastroofide tekitajad hoopis need kes muudavad keskkonda? Kui kujutada ette, et ei oleks maal inimesi, oleks vaid loomad ja loodus, mis oleks siis? Mina arvan, et kõik mis looduses toimub korvab loodus endale ise, näiteks maavärinad ja vulkaanipursked. Sellised looduskatastroofid ei vii maad isegi ökokatastroofi piirinigi. Kuid meie inimesed ei oska loodusega ümber käia, meil on vaja meeletult ressurse. Enamus ressursid mis me maalt võtame kasutame me ära täiesti mõttetult. Milleks meile masinad, relvad, kütus jms? Selleks, et meil oleks mugav, kuid keegi ei mõtle, kas maal on ka mugav? Kui inimesed ei oleks oma populatsiooni nii kõrgele kasvatanud, kui me suudaks elada rahus ja kui me KÕIK oskaks harida põldu ei peaks me kunagi kartma, et tekitame õkokatastroofi. Kuid inimeste ükskõiksus ja mugavus on viinud meid selleni, et me otsime paaniliselt endale alternatiiv planeeti eluks.
loomiseks; - kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Majanduse põhiküsimused: - mida toota? - kuidas toota? - kellele toota? Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus. Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu. Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu.
3.loeng: Organisatsioon ja organisatsiooniline evolutsioon Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. · Igal organisatsioonil on kindel funktsioon · Organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada kindleid eesmärke ja rahuldada liikmete vajadusi · Vasavalt funktsioonile ja eesmärgile on olemas väga palju erinevaid organisatsioonitüüpe · Organisatsioonid võimaldavad saavutada eesmärke, mida indiviididel eraldiseisvalt pole võimalik saavutada · Organisatsioonid lisavad indiviidide tegevusele tänu koostöö sünergilise efekti 8S: strateegia, struktuur, inimesed(staff), oskused ja teadmised (skills), juhtimisstiil, süsteemid seda kõike hoiab koos ühised väärtused. Tegevuse või ärimudeli jaoks tarvilikud vahendid on asjad ja raha. Eesmärgid-mida? inimesed-kes?struktuur-kuidas?ressursid-millega? Ning oskused ja asjad Olemas administratiivne kompone...
b Tõlkige õisted vene ja inglise keelde.Viige vastavuisse mõiste ja määratlus Tähistage vastava tähega. Kokku 3 * 13 = 39 punkti Mõiste Vastu s Määratlus 1 Käsumajandus - D Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. command economy - 2 Turumajandus - E B Ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik market economy - 3 Turg - A C Võistlus (rivaliteet) ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja market - müümise pärast 4 Tööjaotus - F D Majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele, mida toota, kuidas toota, kes
ehk muudavad organismid kohasemaks, mistõttu võivad nad võrreldes populatsioonikaaslastega kauem elada või rohkem järglasi saada. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 6. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 7. Ressursid (toit, elupaigad) on looduses piiratud. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma fossiilide abil Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused Kõikidest maakeral elanud organismidest ei ole fossiile säilinud N: seened, pehme kehaga mereloomad Kivimikihtide kaudu arvutatakse välja fossiili vanus Fossiilid võimaldavad jälgida ühe liigi/organismi arengut, võib leida
Lühikokkusvõte Maksuõiguse põhimõtte tõlgendamise kohaselt kogub riik tegevusteks vajalikud ressursid maksude kaudu. Seadusandja loob seadused lähtudes majanduslikest seisukohtadest ja kaalutlustest. Jättes arvestamata juriidilised vormid. Antud põhimõtte eesmärk on ellu viia üheti mõistetav maksustamise printsiip. Majandusliku lähenemise põhimõte jaguneb kaheks: tsiviilõiguslike mõistete tõlgendamine ja elusliste asjaolude hindamine maksuõiguses. Lähtudes põhiseadusest §-st 113 peab maksukoosseisu moodustamine jääma seadusandja pädevusse
eemalhoidmiseks Vähendada klientide lahkumise ohtu, teatades varakult uutest toodetest, arenguplaanidest ja hinnaalandustest, ning sidudes püsikliente vastavate programmide abil- kliendikaart Laiendada garantiid, parandada ja kiirendada pakutavaid lisateenuseid tehnohooldus, varuosade kättetoimetamine Sõlmida pikaajalised, võimaluse korral eksklusiivsed kokkulepped parimate hankijatega Kasutada patente, hoia mitmesugust oskusteavet saladuses Osta mingid ressursid ära, vältimaks nende sattumist konkurentide kätte Mõjutada valitsust tõstma nõudeid tegutsevatele ettevõtetele- ohutus, hügieeninõuded jne. ALTERNATIIVSED KONKURENTSISTRATEEGIA KÄSITLUSED: Markidese järgi on eduka strateegia sisuks unikaalse strateegilise positsiooni leidmine ja ärakasutamine. Strat. Positsioon kujutab endast lihtsalt kokkuvõtet ettevõtte vastustest järgmisele kolmele küsimusele: Kes on meie klient? Mis tooteid või teenuseid peaksime
Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? NT. kui riik on väga jõukas, suudab see ettevõtluskeskkonda toetada suurte ressurssidega, samas kui vaesem riik ei saa ettevõtluskeskkonda palju toetada. Kapitalide käsitlused Inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast „eraldatav“. – haridus ja oskused, tervis; – motiveeritus ja väärtused; – indiviidi-põhine kapital. Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital: • Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue“ („kodanikuvoorus“) (Putnam 2000);
..+ x = b 12 22 m2 2 ... x1n + x 2n + ...+ x mn = bn 41. tarbijate vajadused: x 0 i = 1, 2 , ... , m j = 1, 2 , ... , n 42. ij , , . 43. Transpordiülesannet nimetatakse kinniseks, kui kõigi hankijate kogused (e. ressursid kokku) ja tarbijate kogunõudmine on tasakaalus. 44. Transpordiülesanne on lahtine, kui hankijate olemasolevad kaubakogused ja tarbijate koguvajadus ei ole tasakaalus (hankijate ressursid on suuremad kui koguvajadus ja vastupidi) 45. Transpordiülesande lahendusalgoritm on välja töötatud kinnise esituskuju jaoks. Seega enne transpordiülesande lahendamist tuleb kontrollida, kas ülesanne on lahtine või kinnine. 46. 47
Arvestustest 1.2 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.2 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/20,00 Hinne 8,00, maksimaalne: 10,00 (80%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kapital on: Valmis 19 20 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Kuva korraga üks aken Märgista a. Pika eluega hüvis Lõpeta ...
Tom omab suhtelist (comparative) eelist tomatide kasvatamisel, kui Vali üks: a. tema piirkasu tomatitest on suurem kui Timil b. tema alternatiivkulud tomatite kasvatamisel on väiksem kui Timil samuti tomatite kasvatamisel c. Tom võib kasvatada rohkem tomateid kui Tim d. tema alternatiivkulud tomatite kasvatamisel on väiksem kui naeriste Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nappus (scarsity) kasvab, kui: Vali üks: a. ressursid ületavad meie vajadusi b. ressursid on limiteeritud c. vajadused ületavad nende rahuldamiseks vajalikke ressursse d. vajadused on piiramatud Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tegemist on efektiivse tootmisega, kui : Vali üks: a. see on spetsialiseeritud b. mingi koguse toote enam tootmine nõuab mingi teise toote vähem tootmist c. tootmine toimub mingis võimalikus kättesaadavas punktis d
7.2.1 1. Mis on mahuhalduse protsessi peaeesmärk? Mahuhalduse protsessi peaeesmärk on tagada, et IT teenuste ja IT infrastruktuuri mahud oleksid piisavad teenustaseme sihtide saavutamiseks tulusal ja õigeaegsel viisil. 2. Nimeta 3 mahuhalduse ülesannet. Jälgida IT teenuste sooritusvõimet ja efektiivsust ning selleks vajalikke infrastruktuuri komponente Kasutada olemasolevaid ressursse efektiivselt Mõõta äri nõuete täitmiseks olulised ressursid 3. Kuidas tuleb analüüsida mahuhalduse tegevevusi? Arvestada maksumuse seost võimekusega, et tagada olemasolevate ressursside efektiivne kasutus Arvestada pakutud teenuse vastavust nõudlusega, et kliendid oleksid rahul ja ressursid vastaksid nõudlusele 4. Mis on IT infrastruktuuride teek? (ITIL - IT Infrastructure Library) on komplekt praktikatest ja põhimõtetest IT teenuste haldamiseks ja osutamiseks ning on kujunenud IT teenuste
Majanduse kodutöö Majandus on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine vahet pole, mis tasandil. Organisatsioon on mingisugune teatud ühing, ettevõtmine, mille liikmed teemad midagi õilsa eesmärgi nimel. Näiteks heategevuslik organisatsioon. Ressurss tähistab vahendeid, mida on võimalik majanduses kasutada. Sageli on tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. Sellega mõtlen ma, et inimeste rahuldamiseks ei jätku lõpmatult tasuta kasutatavaid ressursse. Tootlike ressursside alla kuuluvad: 1) Loodusressurssid 2) Inimressursid 3) Kapital 4) Ettevõtlus. Loodusressursid on esmaseks, kuna suletud majanduses sõltuvad tootmisvõimalused otseselt olemasoleva tooraine kogusest ja struktuurist. Loodusressursside hulka kuuluvad- maa, maavara, mets ning ka veevarud. Inimressursid, mida võib nimetada ka tööjõuks- on inimesed, kes kasutavad
kajastades sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Äriplaani koostades vaadeldakse ettevõtet tervikuna ja kajastatakse tema tegevuse kõiki külgi. Üksikuid tegevusvaldkondi ei tõsteta seejuures esile teiste arvelt ega laskuta liigsetesse detailidesse. · 0-etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms. · 1. etapp - planeerimine 1.1 Määratle tarbijate vajadused. 1.2 Määratle toode või teenus. 1.3 Analüüsi olukorda tegevusalal. 1.4 Hinda konkurentsi. 1.5 Leia oma konkurentsieelis ja turuniss. 1.6 Hinda turgu, vali sihtsegmendid. 1.7 Hinda turu ja nõudluse suurust. 1.8 Täpsusta kavandatavad müügimahud. 1.9 Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus. 1.10 Määra muu personali vajadus
ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
