New Vision AS Signe Vois Ettevõttest Loodud 1993. aastal Tegutseb: Eestis, Lätis, Leedus 170 töötajat Käive 2011. aastal 8.6mln Eurot Kontorid: Tallinnas, Riias, Vilniuses Lojaalsus, kaupluste süsteemid, iseteenindus. Koostöö partner Prisma Evolve 4G antenn Hoiab kokku hoolduskulusi Klientide mugavus Kaugühendus Majandustarkvara Microsoft Dynamics NAV Peamised funktsioonid: Pearaamat Kassa Müük ja müügivõlad Ladu Ressursid Laoarvestus Mugav klienditeenindus Tootlikkuse suurendamine Kassade arv, ostjate kiire teenindamine Iseteenindus Leida uusi lahendusi klientide ostumugavuse suurendamiseks. Süsteemi hooldus Retail 24 Teenindus mitmes riigis Seadmete remont TÄNAN KUULAMAST!
sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud.
kasutab. Inimressurss ehk tööjõud inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogiate korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Turumajanduse alused: Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem hindade kasutamine nappide ressursside jaotamiseks; kuna inimesed teevad vahetusi, kehtestavad turud toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Turukonkurents kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed kõikides ühiskondades nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada
pakettreise. Reisikorraldaja- reisiettevõtja, kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisettevõtja kaudu. Loetle ja kirjelda majutusettevõtete liigid Eestis Hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja –laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. Mis on turismisihtkoha tunnused? Turismisihtkohas on midagi atraktiivset, seal on turismirajatised ja vajalik infrastruktuur. Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused? Loodusturismi ressursid: avatud kõigile, puudub selge omanik, meie rahva ja riigi ühine omand; tasuta kättesaadavad ja kasutatavad; enamasti haprad ressursid, mida vaja eriliselt hoida ja kaitsta, et nad säiliksid; kergesti üle-, ära ja väärkasutatavad. (inimkapital, looduskeskkond, maaomand, finants, hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand, kogukond, teenused, sotsiaalne kapital). Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused?
ainulaadse tulemuse saavutamiseks (püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus, uus toode). Ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: AEG, RESSURSID, TULEMUS. Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus; projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid. Ressurss. Inimesed, töövahendid, ruumid jm väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve. Tulemus. Projekti käigus võidakse saavutada lisaks lõpptulemusele veel teisi tulemusi e väljundeid. Projekti tulemust sõnastataksegi eesmärkide ja väljundite kaudu
Kellele? – suuremad ehitusfirmad, eraisikud. 3 majanduse põhiküsimust riigi tasandil ● Mida? Tarbekaupade, tootmise ja tootmisvahendite vahekord? ● Kuidas? Turu mõjutamine maksude ja soodustuste abil? ● Kellele? Kellele kaup toodetakse, kuidas rikkus jaotub? 3 majanduse põhiküsimust - ülesanne Vasta kolmele majanduse põhiküsimusele isiklikul tasandil: ● Mida? ● Kuidas? ● Kellele? Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid LOODUSRESSURSID INIMRESSURSID KAPITAL ETTEVÕTLIKUS Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad ressursid ● Loodusressursid – see on osa looduskeskkonnast, mida kasutatakse hüviste tootmiseks. ● Inimressursid – inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel. ● Kapital – hälmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (näiteks: ehitised, seadmed, materjalid) ●
Säästev areng. Kkjuhtimissüsteemi võib vaadelda: Keskkonnakaitse korraldamise vahendina Org üldise juhtimissüsteemi osana Ettevõte peab: Töötama välja kkpoliitika Teostama kk ülevaatuse Määratlema keskkonnaalased prioriteedid Töötama välja tegevuskava Teostama järelkontrollid Keskkonnajuhtimissüsteemi iseloomustab kindel struktuur, tegevuskavad, määratletud vastutus, toimingud, protseduurid, protsessid ja ressursid, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. !!!!!!!! Demingi juhtimismudel: planeeri/kavanda, tegutse/vii ellu, kontrolli, täienda. Kavanda: keskkonnapoliitika, olulised keskkonnaaspektid ja mõjud, õigusaktide nõuded, keskkonnaeesmärgid, - ülesanded ja -kavad. Vii ellu: ressursid, rollid, vastutused ja volitused. Pädevus, koolitus ja teadlikkus. Suhtlus ja teabevahetus. KKJS dokumentatsioon, dokumendiohje, toimimisohje, hädaolukordades tegutsemise kava.
Soolise ebavõrdsuse 4 mõõdet Osalus – siht- ja elanikerühma(de) sooline koosseis, naiste ja meeste esindatus otsustusõigusega positsioonidel. Ressursid – sooline jaotus ja ligipääs olulistele ressurssidele nagu aeg, ruum, teave, raha, poliitiline ja majanduslik võim, haridus ja koolitus, töö ja tööalane karjäär, uued tehnoloogiad, tervishoiuteenused, elukoht, transpordivahendid, puhkeaeg jmt. Normid ja väärtused, mis mõjutavad soorolle, tööjaotust soo alusel, naiste ja meeste hoiakuid ja käitumist ning ebavõrdsust meeste ja naiste või mehelike ja naiselike omaduste väärtustamises. Õigus olla vaba otsesest ja kaudsest soolisest diskrimineerimisest, inimõigused (sealhulgas vabadus inimväärikust piiravatest käitumisviisidest ja tavadest), ligipääs õigusabile. Tänan Kuulamast!
Ideed ja tõekspidamised Turunõudlus ning turunduse põhiprintsiibid Viis alusprintsiipi tarbijale väärtuse loomisel: 1. Vajadused on inimese sisemised tungid millegi järele. Baasvajadused (nt söök) ja kõrgemad vajadused ( nt eneseteostus). 2. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused. 3. Nõudlus sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. 4. Turg potensiaalsete ja praeguste tarbijate hulk, kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid, et toodete eest tasuda. Turunõudlust võib mingil ajahetkel vaadelda lõpliku suurusena: · Negatiivne nõudlus · Olematu nõudlus · Varjatud nõudlus · Langev nõudlus · Ebaregularne nõudlus · Täielik nõudlus · Liigsuur nõudlus · Ebaterve nõudlus Turunduse viis põhialust: 1. Kõige tähtsam on tarbijakesksus 2. Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemi lahendust 3. Turundus 4. On liiga oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks
tähendusepuudus, sihitus, äng. Moraal kui ühiskonna „liim“, mh eelduseks lepingu institutsioonile; Max Weber-interaktsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest,kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad,kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kaitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kaitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid:
tähendusepuudus, sihitus, äng. Moraal kui ühiskonna „liim“, mh eelduseks lepingu institutsioonile; Max Weber- internatsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest, kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad, kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kapitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitiline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid:
Teemad 1. Ökonoomika kui majandusteaduse määratlus. Powell ptk 1. Märksõnad: definitsioon, ressursid, üldine transpordipoliitilise meetme analüüsi raamistik, huvigrupid, peamised mõjud huvigruppidele. Ökonoomika - teadus majandusest; teadus, mis uurib ressursside optimaalset kasutamist (transpordiökonoomika, tootmis- jne). Lihtsustatult: ökonoomika on kõik teadmised sellest, kuidas majandus töötab ja kuidas paremini majandada. Majanduse moodustavad kõik ressursid inimkonna käsutuses: maa, loodusressursid, ehitised, masinad, tööjõud, teadmised ja oskused. Ressursid – vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel.
· Ruumiliselt piiratud · Taastootmisvõime: viljakus kasvab õigel kasutamisel! · Kasutamine on seotud tema asukohaga · Maad ei saa tootmisvahendina asendada : maa on asendamatu! · Kvaliteet ei ole ühesugune Tööjõuressursid on peamiseks tootmisteguriks. Tööjõuressurss ehk töövõimet omavate inimeste kogum. Mõjutavad tegurid: elanike arv, rahvastikutihedus, loomulik iive, mehhaaniline iive. Tehnilised ressursid nende hulka kuuluvad põllumajandustehnika (masinad, ehitised, seadmed). Jõumasinad ja töömasinad. Materiaalsed ressursid on materjalid ja saadused, mis kasutatakse põllumajandustootmise tööobjektina. Seemned, väetised, söödad, mineraalained, kütus jne. 4. Taastootmine. Taastootmise tüübid. VAJAB TÄIENDUST!!! Selleks, et tootmisprotsess oleks pidev, tuleb tööjõudu ja materaalseid lähteelemente taastoota. Taastootmise faasid: tootmine jaotamine vahetus tarbimine. Tüübid:
vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4
Nt2: uudsete probleemide korral on algul kasulik luua erinevaid lahendusvariante, püüda kasutada mitmeid meetodeid, otsida alternatiivseid võimalusi. Hiljem tuleks valikut kitsendada, jääda ühe variandi juurde ning seda usaldada. 4. INFORMATSIOONI (TEADMISTE) KORRALDAMINE: koguda ja korrastada informatsioon nii, et tegevusplaani oleks võimalik kasutada. Eesmärk kasutada strateegiat. 5. RESSURSSIDE HINDAMINE: ressursid on piiratud (aeg, vahendid jne), kuid infot tihtipeale rohkem, kui jõutakse kasutada. Ressursid tuleb hinnata adekvaatselt, et probleem tulemuslikult ja õigel ajal lahendada. Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 2 Psühholoogia gümnaasiumile 6. JÄLGIMINE: probleemi lahendamisel peab pidevalt jälgima, kas jõutakse
peatada inimkonna vananemisprotsess. Inimene ei vanane pärast 25. eluaasta saabumist päevagi. Kõik inimesed on kenad ja noored, justkui 25 aastased, olgugi, et nende vanus võib olla oluliselt kõrgem. Siiski nad väliselt ei vanane, kuid nende eluaeg sõltub uuest ja näiliselt väga lihtsast ekvivalendist - ajast. Aeg on raha, kõlab levinud ütlemine. Kahtlemata tõsi - nii raha, kui ka aeg omavad sarnaseid omadusi. Mõlemad on piiratud ressursid. Kuid nüüd muutubki raha ajaks ja aeg rahaks. Aega tuleb teenida tööga. Ajaga tuleb tasuda bussipilet, maksta elamiskulud. Aja eest saab kõike. Täpselt, nagu meie ühiskond on harjunud rahaga ümber käima. Kuid meie ei pea otseselt maksma kellelegi eluspüsimise eest. Filmis kujutletavas uues ühiskonnas aga on aeg väärtus, millest sõltub sinu eluiga ja mis on elukonto jäägina nähtav inimese käsivarrele kinnitatud biotehnoloogilisel kellal. Kui aeg saab otsa ja
kes lastele oma ainet edasi annab. Viiendaks vajab tunnistamist ka see, et koolis kehtivad samasugused turumajanduslikud printsiibid, nagu muudes valdkondades. Õpetajad ning koolijuhid on ka töötajad, kes valivad võimalusel paremaid töötingimusi; ressursid koonduvad sinna, kus need saavad paremini ära kasutatud ühelt poolt väga mõistlik ja loomulik. Teiselt poolt on see vastupidine tegelikule vajadusele, kuna täna koonduvad ressursid pigem sinna, kus kool saab koostöös koduga teha väga head tööd, mitte sinna, kus neid on rohkem vaja. Ometigi on õpetajate ja koolide töö, kellel ei ole lapsevanemate näol tugevat partnerit, meie jaoks suurem väljakutse. Haridus prioriteediks Teadmine, mida ja kuidas muuta, on kui mitte täiel määral, siis suures osas olemas. Aga muudatused sisemiste ressursside arvelt on aeglased. Kiiremad muudatused vajaksid suuremat tahet ja lühiajaliselt ka märgatavalt suuremat investeeringut
Turumajandus. Hinnasüsteem • Hinnad annavad informatsiooni: 1. tarbijate käitumise kohta; 2. ressursside kasutamise loobumiskulude kohta; 3. ressursside väärtuste kohta; 4. tootmiskulude kohta. • Hinnad motiveerivad: 1. ettevõtjaid; 2. tarbijaid; 3. ressursiturge (tööjõu hind) •.Hinnad vastavad majanduse kolmele põhiküsimusele: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? TURUMAJANDUS ON HINDADE POOLT DIKTEERITUD SÜSTEEM Turumajandus. Konkurents Kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed nende pärast. • Inimesed konkureerivad vabatahtliku vahetuse kaudu. Näide: Iphone X vs Samsung Galaxy • Konkurents ressursside pärast (tööjõud, loodus- ressursid, kapital). Näide: Ravimiäris on kõrgemad palgad kui kaubanduses. Swedpank pakub madalama intressiga laenu kui Luminor Turumajandus. Konkurents • Konkurents toodete pärast: 1. ostjad konkureerivad ostes (nõudlus); 2. müüjad konkureerivad pakkudes kaupu ja teenuseid,
kes lastele oma ainet edasi annab. Viiendaks vajab tunnistamist ka see, et koolis kehtivad samasugused turumajanduslikud printsiibid, nagu muudes valdkondades. Õpetajad ning koolijuhid on ka töötajad, kes valivad võimalusel paremaid töötingimusi; ressursid koonduvad sinna, kus need saavad paremini ära kasutatud ühelt poolt väga mõistlik ja loomulik. Teiselt poolt on see vastupidine tegelikule vajadusele, kuna täna koonduvad ressursid pigem sinna, kus kool saab koostöös koduga teha väga head tööd, mitte sinna, kus neid on rohkem vaja. Ometigi on õpetajate ja koolide töö, kellel ei ole lapsevanemate näol tugevat partnerit, meie jaoks suurem väljakutse. Haridus prioriteediks Teadmine, mida ja kuidas muuta, on kui mitte täiel määral, siis suures osas olemas. Aga muudatused sisemiste ressursside arvelt on aeglased. Kiiremad muudatused vajaksid suuremat tahet ja lühiajaliselt ka märgatavalt suuremat investeeringut
· majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasvasid selle etteantud varu piires aritmeetilises progressioonis. Sõjad, haigused ja loodusõnnetused olid Malthuse järgi loomulik viis nimetatud vastuolu ületamiseks.
Pole siiramat armastust, kui • Kliendi hoidmine ja lojaalsuse armastus toidu vastu. kasvatamine (kliendi kurssi viimine) • Inimressursi ja klientuuri väärtustamine 5. Ressursid 1. Kliendi segum • Sportlased • Asjatundja, huvitub • Kaalujälgijad • Meeldib suhelda inimestega • Noored, vanad
hüviste ühikud kokku, vaid viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkus ja viimasena toodetud ühik. Alla 1. Õpetus majanduse üldisest tasakaalust. 4. Kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. 5. Valik, mille puhul loobutakse veidi ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. 6. Parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel. 8. Suutmatus rahuldada kõiki vajadusi, sest ressursid on piiratud. 10. Maavarad, kapital ja inimressurss.
See on omaduste hulk, mis võimaldavad objekti käsitleda unikaalsena võrreldes teiste objektidega. Näiteks kuulumine rahvusesse, vähemusgruppi, teatud kollektiivi, rahvatantsuansamblisse, mudellennundusringi, käsitöö klubisse, vms. Tavaliselt on identiteedi teadvustamine vajalik mingi ressursi kasutamiseks, näiteks toetuse saamiseks, poest alkoholi ostmiseks, klubisse sissepääsemiseks. Identsus - samasus, mis võimaldab olla küps täiskasvanu. Indiviidi ressursid - kaasasündinud ja omandatud psühhofüsioloogilised omadused, mis saades isiksusliku tähenduse, kujunevad isiksuslikeks ressurssideks. Isiksus - terviklik süsteem, inimindiviidi psüühiliste omaduste struktuur, mis võimaldab tal täita oma ühiskondlikke funktsioone, eristab teda ümbritsevast keskkonnast, aitab tal tunnetada end ühtse tervikuna, tegutseda tal vastavalt oma vaadetele ja veendumustele,
provokatsiooni. 6. Detsember 1939 alustas punaarmee talvesõda. Pommitati Soome linnu ja külasid, suur osa lennukeid startis Eestist. Lahingud olid ägedad, kuid punaarmee oli ettevalmistumatta. Rahvaste liidust visati Nõukogude Liit välja agressorina. Ameerika ning briti abi läbi Norra ja Rootsi kukkus läbi ROOTSI EI LASKNUD ABI LÄBI. Sajad Eesti noored läksid üle jää ja astusid Soome armeesse. Soome ammendas oma majanduslikud ja sõjalised ressursid mõne kuuga. 12. Märts 1940 sõlmiti rahu. 1941 tungis Soome NSVLiidule kallale ja soomlased vallutasid oma alad tagasi. Soome alistus punaarmeele 1944, ning kaotasid veel suuremad maa-alad.
Tuumaenergia Ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogia 3.11.2016 Olemus · Tuumade lõhustamine · Ahelreaktsioon · Keskkonda säästev · Ressursid Tuumkütusetsük kel · Kaevandamine, eraldamine, konversioon (maak UF6) · Rikastamine (235U), rekonversioon (235UO2) · Tuumkütuse valmistamine · Energiatootmine · Kasutatud tuumkütus · Ümbertöötlemine · Kasutatud tuumkütuse vahe- või lõppladustamine Surveveereaktor Surveveereaktori tö Ohud · Tuumaseadmed · Julgeolek · Radioaktiivsed jäätmed · Tuumarelvad Eelised · Suur energia · Jätkusuutlikkus · Ohutus · Keskkonnasõbralikkus
Eesti maavarad. Loodusvarad on looduslikud ressursid mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab. Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetataksemaardlaks. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda.
Nappus- Meie vajadused ja soovid ületavad võimalusi ehk ressursse. Peamised ressursid loodusvarad, inimressurss ja kapital. Majanduslik mõtteviis- valimine erinevate alternatiivide vahel, kaaludes nendest saadavad kasu. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu- tehes ühe valiku, jääb selle tõttu midagi muud tegemata. Ratsionaalne käitumine- selline käitumine, mille korral maksimeeritakse oma. Tehing- majandussüsteemi fundamentaalne element Turg- korraldus, mis võimaldab tehinguid teostada
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA
• Kasutades koostatud eesmärgipuud ja loogilist maatriksit sõnastage oma projekti üldised ja otsesed eesmärgid. • Sõnastage projekti väljundid, tegevused ja sisendid. • Määratlege iga tasandi saavutamise indikaatorid ning kontrolli meetodid. • Hinnake iga tasandi saavutamiseks vajalikud eeldused ja riskid. 19 Marju Medar Projekti meeskond Projekti inimressursid • Projekti sisesed ressursid – Projekti meeskond – Eksperdid • Välised ressursid – Tellija – Huvigrupid – “Network” 20 Marju Medar Projekti meeskond Juhi rollid Muutused Planeeri- Organi- mine seerimine Eesmärk Ressursid Liidriroll Kontroll ja tagasiside
1. Mõistab probleemi olemust ja suudab püstitada eesmärgi. Üksnes probleemi tajumisest ei piisa. Probleemide nägijaid on palju. Mõistmine eeldab ka arusaamist probleemi olemusest ja selle võimalikest põhjustest ning probleemi teravnemise tagajärgedest. 2. Saab aru probleemi lahendamisest. Ettevõtlik inimene teab või uurib välja, kuidas probleem lahendada. Ta teab mida, millega või kellega, millises järjekorras ja millal teha. 3. Leiab ressursid. Ressursid on raha, inimesed, tooraine, energia, maa, kinnisvara, seadmed, tehnoloogia, aeg, keskkond jne. Kõige olulisemad ressursid on inimene ja aeg. Tähenduse rahale kui universaalsele ressursile annab inimene. Ettevõtlik inimene leiab raha alati, kuid ilma ettevõtliku inimeseta on raha vaid pakk paberit. 4. Lahendab probleemi. Ettevõtlik inimene saavutab ise või koos teistega tulemuse ja viib asja lõpuni ega löö raskuste esilekerkimisel käega
omaalgatus. 9. Mõisted: sotsiaalne kihistus, sotsiaaline mobiilsus, sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll. -sotsiaalne kihistus- inimeste jagunemine klassdesse e kihtidesse. sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise -sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna kihis, mille määravad tema päritolu, materiaalsed või vaimsed ressursid. -sotsiaalne roll- staatusele vastav sobilik käitumisstandard. 10. Kuidas mõjutavad sotsiaalsed erisused ühsikonna stabiilsust? Kui mõni erinevus kasvad liialt suureks, võid see jagad inimesed kahte vastandlikku leeri. 11. Mis on võim ja millele toetudes seda teostatakse? Võim- inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste inimeste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide ellu viimine. Võim on ebavõrdselt jaotunud.
uuenduste tegemist firmas Question 6 Question text Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige Select one: loodusressursse nagu nafta ja rauamaak raha kõike nimetatut inimeste loomulikke, treenimata võimeid töö- ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid Question 7 Question text Majandusteooria põhiprobleem on see, Select one: kuidas inimesed kulutavad oma raha kuidas rikkus akumuleerub et ressursid on piiramatud kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime tulla Question 8 Question text Mikroökonoomika Select one: ei oma mingit seost makroökonoomikaga uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist kõik nimetatu kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib Question 9 Question text Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss? Select one: aeg kvalifitseerimata tööjõud kõik nimetatu puhas joogivesi
Kuid kas turundus on siis kokkuvõttes kulu või ikkagi investeering? Tänapäeval kasutatakse järjest enam organisatsioonide juhtimisel turundusstrateegiaid. Antud firma võib turule pakkuda palju erinevaid tooteid või teenuseid, mis toetavad kindlasti paljusid, kuid samas ka täiesti asjaga mitte seotud olevaid firmasid. Seega, planeerimine on vajalik selleks, et efektiivselt hallata antud tooteid. Enamjaolt on firmal piiratud ressursid, seega tuleb tõsiselt kaaluda ja arutada kuidas neid kasutada. Näiteks äsja alustav autosid tootev firma võib jääda eduta, kuna tal oleks sellised suured rivaalid nagu Toyota, Ford, Nissan, Chevrolet ja paljud teised suured maailmakuulsad autosid tootvad firmad. Veelgi enam, firma võib sattuda kiirelt pankrotti, kuna väikselt alustada sellise firmaga on tänapäeval üsna raske, võib koguni öelda, et peaaegu isegi võimatu. Seega tekib päevakorda küsimus, et
Mõisted Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. 2.12.15 © Tõnu Erin 11 Mõisted Nappus: Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. NAPPUS = vajadused > saadavad ressursid Majanduse põhivalikud Vastused küsimustele – MIDA, KUIDAS, KELLELE 2.12.15 © Tõnu Erin 12 Majanduse 3 põhiküsimust 1.Milliseid kaupu ja teenuseid toota 2. Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota 3. Kellele neid kaupu ja teenuseid toota (haakub esimese küsimusega ja oluline on, kuidas neid tooteid jaotatakse) Mõisted Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja
Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine e-kataloogi ESTER vahendusel Leidke vastused järgmistele küsimustele e-kataloogi ESTER (http://www.ester.ee ) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise strateegiat (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna (märksõnad), piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad vt Eesti märksõnastik - https://ems.elnet.ee/ )? Esita SIIA ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? KIRJELDA otsingu strateegiat. Teostades otsingut lihtsõnaga hobby, sain tulemuseks 7 raamatut. Kui kasutada otsingut mitmuses hobbies, tuleb ainult 1 vastus. Otsides operaatoriga OR, saab tulemuseks 8. Antud juhul surub ennast peale ’Blake Hobby’, kel pole soovitud hobidega midagi...
vajaduste rahuldamiseks. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist näiteks tööjõuturul ja kaubaturul 3. Makroökonomika uurib majanduse kui terviku käitumist, näiteks kogunõudlust ja kogupakkumist kaubaturul, kogutoodangut, üldist hinnataset jne. 4. Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 5. Riikide võimalikud majandussüsteemid on turumajandus, käsumajandus ja segamajandus. 6. Turg majandusteoorias on asutus, mis toob kokku hüvise ostjad ja müüad. 7. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 8.Nõudlusmõjurid on sissetulek, tarbijate hulk, ostja ootused. 9. Pakkumine on kaupade ja teenuste hulk, mida tootjad on valmis ja võimelised kindla
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmispr...
institutsionaalsed ja õiguslikud takistused ja stiimulid, avaliku sektori rahastus, avaliku sektori hanked); · tööstuse-teaduse suhted (sealhulgas tehnoloogiate litsentseerimine, start- up'id, teadmuse lekked informaalsete kontaktide läbi, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu olemasolu). Kokkuvõttes: · Organisatsiooni struktuur ja ülesehitus · Organisatsiooni õppimisvõime · Organisatsiooni muutumis- ja kohanemisvõime · Piisavad ressursid, oskused, teadmised · Majanduskasv · Konkurentsi olemasolu · Tööhõive 1. Innovaatilise organisatsiooni komponendid, struktuur ja võtmeisikud: Komponendid: 1) asjatundlikkus - teadmised, mis koosnevad tehnilistest, protseduurilistest ja intellektuaalsetest teadmistest. 2) loova mõtlemise võime - määrab, kui paindlikult ja fantaasiarikkalt inimesed probleemidele lähenevad.
suhtes) TO O D E T PA K KU N U D E TT E VÕ TTE T U R U N D U S E N IN G TE I S E D VÄ L I S E D JA IN D I V I D U A A L S E D T E G U R ID • Turundustegur, mis mõjutas kaupade ostukohta, on konkurents. Selleks, et tarbijad valisid nende poe, mitte konkurentide, Euronics meelitas ostjaid allahindluste ja tasuta kohaletoimetamisega e- poes • Individuaalsetest teguritest oli oluline minu vanus, vajadused, ressursid. Konsultant lähtus toote valimisel nendest tegurist. Ta pakkus kaasaegseid, õppe- ning hinnakriteeriumidele sobivaid tooteid. • Välistest teguritest oli perekond, sest vanemad aitasid mind rahaliselt ja minu kaubavalik muutus laiemaks. Antud juhul ma oli tarbija ning algataja, aga minu vanemad oli mõjutajad, eksperdid OSALUSMÄ ÄR • Ma oskan üsna kõrgelt hinnata oma osalusmäära kaupade ostmisel ja tarbimisel.
suures osas samu ressursse. Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Turu puudujääk ehk defitsiit - Nõudlus on turul pakkumisest suurem. Turu ülejääk, ehk sufitsiit - Pakkumine turul ületab nõudmise. Maksimumhind - seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib. Ettevõte - õiguslikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga tegutsev majandusüksus. Piiratud ressursid - Ressursid, mida pole kunagi piisavalt palju, nagu näiteks aeg, joogivesi ja nii edasi. Miinimumhind - seadusega kehtestatud hind, millest allapoole ta langeda ei tohi (näiteks miinimumpalk). Turu tasakaal - olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingi hinna juures võrdsed. Tasakaaluhind - näitab, millise hinna juures on tarbija valmis ostma ning tootja valmis pakkuma ühesugust kogust toodet või teenust. Tarbijahinnaindeks - iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade
Majandusõpetus e. Ökonoomika on teadus, mis uurib majanduse arenemist ja üldist seaduspärasusi kuidas majanduses osalejad teevad valikuid piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majanduses osalejad on kodumajapidamised(inimesed,pered kellele kuuluvad algselt peamiselt ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent TÖÖ füüsiline või vaimne pingutus, mida tehakse kaupdae ja teenuste toomiseks. --> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisend...
konkreetsetes olukordades püsivad, suunavad käitumise, inimeste või sündmuste valikut ning järjestuvad suhtelise tähtsuse järgi Head tavad IT valdkonnas Ametlik valvegraafik, administraatori öörahu Eetika, kokkulepped: tööandja mobiiltelefon; kättesaadavus vabal ajal; isiklikud asjad ja tööaeg; firma ressursid ja töötaja (internet, telefon..) Ärisaladus IT valdkonnas On info, mille väärtus sõltub tema salastatusest Selleks võib olla kliendiuuringud, tarkvara, tarkvara lähtekood, riistvaralahenduste detailid või mistahes muu avalikkuse eest varjatav teave Vaba tarkvara puhul on ärisaladuse roll üsna teisejärguline
Iseloomulikud tunnused: · Muutub kiiresti. · Tuleb pidevalt jälgida ja muutusi ette näha. · Tuleb arvestada toimuvate muudatustega ettevõtte turundustöö planeerimisel ja teostamisel Turunduskeskkond jaguneb kaheks: ettevõttesiseseks ja -väliseks (mikro- ja makrokeskkond). · Mikrokeskkonna jõude saab ettevõte mõjutada. · Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et tunda raame, milles ettevõte tegutseb. Mikrokeskkond- tarnijad teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks. Makrokeskkond- ettevõte kui ka teised ettevõtte mikrokeskkonda kuuluvad turuosalised tegutsevad suuremate jõudude meelevallas, mis annavad ühelt poolt võimalusi, kuid kujutavad endast ka ohte. Mikrokeskkonna tegurid: Tarnijad- teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks. Tarbijad Konkurendid Konkurentsisituatsioon
PROJEKTI KAART OSAKOND NIMI 11.01.2011 Projekti nimi: Riided suurperedele Projekti tellija/klient/rahastaja: suur pered /sotsiaalministeerium, omavalitsused ja vabatahtlikud Projektitüüp: Heategevus Alustamisaeg: Valmimisaeg Projekti taust (Vastus küsimusele, miks projekt käivitatakse. Probleemi kirjeldus): Mitme lastelistel perekondadel on raske seotada endale uusi riideid. Meie aitame neil koguda teistepoolt antud riided, mis peavad olema terved ning uuemat sorti (näiteks väikseks jäänud või lihtsalt ei sobi enam). Projekti hetkeseis: Hetkel ei ole projekti veel alustatud. Projekt on plaanimisel Projekti lõppeesmärgid: Teha suurperede elu natukenegi lihtsamaks ning päev rõõmsamaks. Projekti sisu (Osad, etapid): 1. Inimeste teavitamine vallalehes, linnalehes 2. Kogumispunkti leidmine 3. Riiete vastuvõtt 4....
Argentiina Kliimavööde: Lähistroopiline Õhutemperatuur on jaanuaris põhjaosas +24 kraadi, keskosas 16-24 kraadi ja lõunaosas 8-16. Juulis on põhjaosas 16-24 kraadi, keskosas 8-16 kraadi ja lõunaosas 0-8 kraadi. Aastane sademete hulk on põhjaosas 500-1000mm, keskosas 250-500mm ja lõunaosas 100-250mm. Vegetatsiooni pikkus 7-10 kuud. Maakasutus: Haritav maa – 13.68% Püsikultuurid ehk istandused – 0.36% Muud – 85.96% Riigi SKT-st annab põllumajandus 9.3%. See moodustab 5-protsendilise osa põllumajandus tööhõivest. Tähtsamad põllukultuurid on sojauba, mais, viinamarjad, veised, lambad, kitsed. Imporditakse ja eksporditakse banaane, sealiha, kohvi, šokolaadi, kohviekstrakti, tubakat, kakaovõid, kanaliha, maisi, suhkrut. Argentiina on üks maailma suurimaid sojatootjaid. Saadus müüakse USA firmadele. Argentiina on toiduga peaaegu toiduga piisavalt varustatud, ainult alla 5% elanikest kannatavad alatoitluse all. Argentiina juures on tegemist ...
Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressid ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Jäätise alternatiivkulu on näiteks: kinopilet, hamburger, ujulapääse. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist
osa territooriumist täidavad looduslikud ökosüsteemid, s.t. kui palju on jäänud (kaitsealust) metsa või raba. 4. Malthuse teooria Thomas Malthust tuntakse teooria järgi, mis käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Ta väitis, et inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (nagu arvjada 1,2,4,8,16), aga nende kasutada olevad ressursid aritmeetilises progressioonis (1,2,3,4,5). Malthus toetas maaomanike kõrget rendinõudlust ning oli arvamusel, et haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine, Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses. LISA: “Rahvastiku eksponentsiaalset kasvuvõimet kirjeldas Briti demograaf Thomas Malthus (1798). Malthus täheldas, et Põhja-Ameerikas, kus kõrge kvaliteediga maa on vabalt saadaval ning
Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla v karistuse eest. Teatud mõttes väljendavad ka seadused
Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, maavarad, kliima) vajalik: rikkalikud ja mitmekesised varud, soodsad olud tegelik seisund: ressursside nappus või lõppemine, loodusliku tooraine asendamine 2. Kapital vajalik: riiklikud tagavarad tegelik seisund: raha ei jätku 3. Inimressurss (tööjõud oma teadmiste ja oskustega) vajalik: haritud ja töötahteline inimene
Konkurentsieelise saavutamine(süsteemne tegevus ,mis hõlmab järgmist valdkondi) · tootmiskorraldus/tehnologilise eelise saavutamine · personaaleelise saavutamine(teadmised,oskused,hoiakud vilumused) · toote väärtuseliste eelise saavutamine · kombinatsioon eelimistest saavutustestest arvestades võimaluste kasutamise efektiivsust Majandusteadlane Porter võttis kasutusele väärtusahela mõisted:" Toodete voo juhtimisel tarnijalt tarbija suunas suurendavad L.ja turunduse tegevust tarnijaahelas liikuva toode lisaväärtust ja väärtuse mõõtme,mida mõjutab tootmine kiire jaotus tegevus,toodete kättesaadavus,müük,kliendi teenindus" Tarneahela olulised omadused 1. on täielik protsess lõpptarbija varustamiseks kaubade ja teenustega 2. liikmiseks olemine hõl,ab kõiki osapoole kaasaarvatud logidtilisi operatsioone,materjalide esiaeglast tarnijast kuni lõpptarbijani viimasel 3. tegutsemise ulatus hõlmab hankimist,to...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
